Vaba eestlane , July 8, 1980

              - ?
Nr. 51
Hind Saate-imas
vaiiinik
8.-
^STAT 2>-
^E. Rahva-lADUS
7.50
KUNSTI .
35
KVpM
iõRŠILE
EL
)ADEL.
ee^eldnsi
FMINE
.ÖOGIA
(lunletos-
5.—
3.50
10^
3.-
5^
4.5©
3.-
3
05
40
35
S9
51
5t
5«
40
Imälestüsed 4.°
IMRELT
jpoisro
lograamine
39
2d
l)
:RZURÜM 4^
LLLINNAS 6—
m
jkogu) 6.—
letnskogn) 13
letuskogu) 2,75
14^
NE TAL-
163
14^ $1--
6.85 40
2.10 40
5.30 40
2.50 3S
2.25 3® " 1
2.25 3® /.
2.25 .31
20.- 41
8.- 51
4.- 30
30
28
30
30
50
59
imat eel-iraamai
5 . -
3.—
40
50
reedese liind kokfai võib
[on ootamisel kannatust.
ir, see oli ingerlase nimi,
p a i l ei olnud kasulik an-
|psele soome nime,.oli ka
j kes teadis palju linnast,
>st ja ehitustest. Sõideti:
p j ä tänaval ja oldi pöör-jlitsa
Lomonosovale kau-rostinõi
Dvori väljakn
toe,. kui mööda sööstis
lüs mustadesse nahkkuu-tietatud
mootorratturit. .
pelised mootorrattad te-müra:,
mis pani silma-tnavad
tühjenema, jalg-l^
ad jalaikäijad oma koh-imuma,
kuna Vladimir
la piduri põhja. :
80—90-kilomeetrilise
|ega sõitvale mootorrat-lüe
järgnes kaks mus-
\i, mil olid tuhmid taga-pmläste:
seltskond ei ol-
^^udnud selgagi sirutada
[dimiri pidurdamisty kui
surus jälle gaasipedali-
Jatsidurvingutas rattaid
| a l kui Mercedes oli ühe
aurte autode järel.
le paremini edasi. Nad
lakäijaist, seletas. Vladi-jult
oma hämimastunud
lihnane Tshaika oli saa-edumaa,^
ga Mercedes
nisad peagi kinni juba
^navakvartaJis. Pölnud-st
kiirusmõõtja jõudis
:>li,^: väljärvatud Vladi-lastanud
mehi nü; et
fud; sõna suust
(Järgnel5)
'.51 VABA EESTLANE teisipäeval, 8. juulil 1980 — Tuesday, M y . 8,1980 11
m
i
I
i
1602,
Toronto Domisüoa Centre
Postsaadiiess-. P.O. 326, ToroaSa
^ Ont. (Bay & Kimg) M5E ffi7
TeJefon: 869-im
24-tundi telefoni valveteenistus
era
• -i
lii
m st. W., Sü©
M5H:2L3
Tel 364-7072
KOPENHAAGEN — Taani ajaleht „Politikeii" kirjuta^ Juuni
alul, et taani laevu on juba aastaid kasutatud rahvusvahelises
ahelsüšteemis, mis veavad relvi Lõuna-Aafrikasse vastupidi Liitu­nud
Rahvaste Organisatsiooni otsusele. Ajaleht esitab sellise väite
kokkupuuteist nende laevade endiste meeskonnaliikmetega, kes rää­givad
ida Ja lääne intriigidest, ilma tunnusteta laevadest, salaja-sistkohtumisist
merel, suurtest Mngitusist Ja võltsitud lastidolsu-
'•Mentidest,-''-\--' . • '
Kanada- eesti skaitlilke Malevate pö©It võeti Kootsi,,Vikerkaare" laagrisse ena kaasa 0.
Ajalehe andmete kohaselt Tri-gon-
nimelise Taani laeyaühi^use
nimele registeeritud laevad vea­vad
kuulipildujaid, rakette, tulista-misalušeid
ja laskemoona Ila- ja
Lääne-Euroopa sadämaist Ifjõuna-
Aafrikasse. ,
'Relvade ostjana tegutseb Charles'
Ganfieldi nimeline mees. Ta töö­tab
koostöös Lõuna-Aafrika Parii-
, „Älice Trigon'* oli just saabunud,
Äntwerpemšse Lissabonist —
Lõuna-Aafrika reisilt ja sai kohe
käsu uuesti samale reisile minna.
Teiste Trigon laevade meeskon­naliikmed
räägivad ,,Politiken'ile*',
et nad on lastimid relvi Bumeenia
ja Bulgaaria sadämaist. Relvad
olid nende jutu järgi ostetud kinki-;
de abil teistest Ida-Euroopa maa-namäe
valmistatud puureUeef, kus oM kahe eesti orgamisatsiooBii, skautide Ja gaidide malevat© si^^saatkonnaga, kuigi teda ei ole
imtsiaalid, vikerkaare kMjuJä ESTO-80^e ^ Laevad sõitsid pärast^b^^^
võtmist Mustalt merelt Vahemere­le
ja edasi Las Palmašesse, Ka-:
naari saartele, kus need täienda­sid
oma varustust ja võtsid kütte-Ä
. o n M s i k ja kiHm; See on Tahkuna õõ. Üle'miirgise mere, vasetoostese saasta",
künast meie kodusaare kirjanik Julius Oengo. Miistilise mulje Jätab s^e luuletus Mumaa põhjapoolse­mast
maänlnastv millel seisälj valvurina 1875 püstitatud tuletorn. Mõne aasta eest sai Metorn saja aas­taseks
ja sel puhul on ilmmd kodumaa- aj
Ilmns ANTS VOMM'!-.
kauaoodatui
.• '".nägus-:•
konna teenistujaks.
ITema tähtsaim ülesanne om abi-
Eõude leiutamine L R O poolt aval­datud
relvaboikoti otsusest möö­da
hiilimiseks, viies relvi L . -
Äafrika 3—^ päeva pärast Las Palmasest
lahkumist eemaldati kõik nimed ja
Canfield töötab: käsikäes lääne- ^^j^^g^^^^^^^^ Raadioühendused
saksa relvakaupmehe Peter OscarjüHtati välja J neid kasutati ai^
Mulackiga, keda on varem nimeta- nuit hädaolukorras. Meeskond ei
tud ka ühenduses relvade veoga saanud sõidu ajal koju helistada.
Tahkuna tuletorn on valmistatud Põhjasõja järel hakkas Soome Hävitajad kaotasid, uk^^ kes asub praegu Ameerika ^afj-jj^^ läheduses. •
Pariisis 1874 ja osadena Hiiumaale lahel Ja põhjapoolsel Läänemerel mist ja jooksid miinidele. ^^K^ Laevadel oli tavaUselt vastu L.-
veetud. Kohale monteeriti ta aga valitsema Vene laevastik. On tea- uut Saksa sõjalaeva hukkusid Tah- Trigon-laeväühisuse laevad võt- Aafrika allveelaev väike sõjalaev
aasta hiljem. da, et Tahkuna poolsaarest põhjas kuna neenie juures. Siin leidsid vat oma sakjased relvalastid Rot- ;^5j j^^^^
Palju on juttu olnud sellest, et; on huldmnud nü vene galeere, mi- haua kä sajad saksa meremehed." terdamist, Lissabonist ja Constah- göitu sadamaiü
Tahkuna tuletorn pidi esialgse dasõudsid tulise rauaga märgista- pQQiga^j.^ ainukeseks kooliks oli .^""^^^"i^^^' sageü sadama-plaani
järgi Ristnässepüstitatama, tud sunnitööiišed. Rootsi kiireid^^.^.^^^^^^^ !
kuid tuletornide Hiiumaale toimeta- fregatte, kui ka Vene laevastiku hiliem Malvaste akkool kuAa
^ misega mindud segi ja mi saanud lahüigulaev ,,Tri . Svjatitelja"^^^ köõümaia ehitati Malvaste Kord lastiti relvad merel Inglise:
Tahkuna tuletorni .osadRistnasse ja (Kolm Pühakut). See oli tolleaegse ^^^^ siin toimusid ka peod la muud kanalis laevalt, müle nimi oli üle
Ristna tuletorni osad Tahkunasse, laevaehituskunsti •tippsaavutus: . „ u , . T f L i i m ^ i o licri värvitud, seletavad kaks Trigon
^ . : : . 3 tekki, 100 kahurit,^ » endist
.Kohaletoimetatud tuletornide osi pardal, vee väijasürve.3^ Kõrgesaare apostlik-oigeusu
:enam ümber ei vahetatud Ja nii gistr^^^ koguduse abikirik surnuaiaga,
nad saidki kohale monteeritud."
meeskonnaliiget.
SII
Hind $8.—;-{- saatekulu 50.' c
Mehed räägivad, et en^e kui lae­vad
toimetavad oma lasti vali­tud
L.-Aafrika sadamaisse,
eemaldatakse nende nime^, tun­nused
Ja päästerõngad merel.
(Canadian Seene) — Kanada
koolid produtseerivad pooleldi kir­jaoskamatuid
noori, kes ei ole'
töötamisest huvitatud, eriti; ei
soovi nad tööga määrida oma kä­si,
ütleb üks (kanada nimekamaid
pangamehi. Kanada Tööstus- ja
Kaubanduskoja esimees ning
Poolsaarel asub rida järvi:,Tahkii-
: . vetes huk- na Suurjärv, Pikk ehk -Kuusiku
Tundub nagu legendina too ära- feus/eriti palju laevu pärast mii- järv, ümmargune järv, Rodeste
T^hetamise lugu. Kõik võib ju oi- äirelva leiutamist. järv, Lehtma järv. Kauste külas
la mi. Vaielda ei tea: Tuietorni on ; Tabkünas kulgeva maantee parem-
MüügüVABAEESlXASEtalituseseMtatud insener Gordoni projekti 01^^^
järgi ja ta kõrgus merepinnast on nide panekuks tõkestamaks laevade mis hargneb üle kahe meetri kQr-''Po^i^^^^^'i" teatel lülitasid laevad Royal panga asepresident Hai
42',7 m. Valgustus on valge seisev tungimist Soome lahte. EsimesG g^"ses ja on kandleküjuline. mõneks päevaks välja isegi oriia Wyatt kõneles; Torontos, hariduse
tMi 1902. aastast pärinev Frenelimaailmas'õjaa Vene lae- : ^/ ^ . ^ raadiod, et ametivõlniud ei saaks konverentsil ning mainis edasij et
tüüpi läätsete süsteem, mis töötas vastik Dago saarest põhja võimsa "ä^ema ümbermõõt on 3,2 Ja kõr- selgusele nende asukohas. tänapäeva nportel puuduvad alge-algurmitmetahiliseõlikmbina.
Hil- miinid oli nagu eelkindlus- g^s 28 meetrit. Relvade vedu on heaks teenistu- lised teadmised^ nad pole võune-jem
asendati see petroöleumigaasi tuseks miini-kahurväe posite Kuna Kärdla sadam on lahe ma seks —müüjad, agendid ja ameti- lised ei kirjas ega kõnes teiste M -
hõõgsukaga. Valgus paistis: 18 mii- N ^ s Soome randa. daldumise tõttu likvideeritud, on toimud jägav^^ neil piiu-
Ui
UI
JM li kaugusele.
Läänepoolne valgustuspiir hoia-
Kuid keiserliku Saksamaa ava- hakatud Tahkuna poolsaare idaser- reid preemiaiks ja kingitusiks. dub igasugune tooeet^a.^J.iiga
, , _ nierelaevaitik eeUstas Esimese vale Lehtmasse ehitama uut sada- "P^^^^^
tas laevu ^Himniadala(Neckman-\^^^ sadam Kärdla laevad ;ümbes 2500 doUarit päevas ülikooli lõputunni^^^^^^^^
n V i i r i i n i i - , ^ -.o idapoolne J J —...^ —
Rl tHMONO ST. W
n
J C h
' Sin''"^^^ ^l- l"T-h-"se jääda ja ei näidanud-end Soome unnast 10 km kaugusele,
Selgrahu põhjakülje niHg Pohja-, ,.. , • -j •
väina (Stapelbotteni) : madaliku Sua.saadeti aga lumjaid^]^^^ ' . : .\ ^ '
ees: Tuletorni ligidal asus paacÜ- kergemaid laevi,.-1914 oktoobris i l -
sild, müle ääres oli 0,6 m vett. mus neisse; vetesse-Saksa uusi.m
kergeristleja „Magdeburg". See
Nagu mitmes kohas meie kodu- sai Tahkuna miiniväljal vigastada
maa ramnikul, leidusid siin ka ja jooksis Naissaare lähedal udiis
tuletorni ligidal metsas enne tu- veealusele kaljule,
letorni olemasolu 1850-datel aas-varemed.
LONDON Briti
„Vaba Eestlasf" toimetuse Ja
talituse
I
1
TOIMETUS JA
avatud
reÄeni kella 9—4-Eii.
Telefonid: toimetus 364-7521
r' talitus
Toimetajad kodss
väljaspool tööaega*
Karl Ärro^
Hannes Oja
, Kuulutusi vaetakse vasto:
nädala esimesse ajalehte kuni^
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
honam. kella 11-isl
. l U U L U T A M M : .
VABA EESTLASES:^ :^
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
87% nendest üle keskea.
üks tolli ühel vee;
esiküljel - v . -
J.75
KUULUTUSI
^ . VASTU:;
1. Vaba Eestiis
ISSiTecumseth Street .
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn. C,
Toronto, Ont. M6J3M^^
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi liivandi 2514495
. 2. -Mrs.. Leida Marley " •
149 Bishop A^ts. >
Willowdale, Ont, M2M 1Z7
Telefon: 22S-(K)80
keelatud lasti vedamise eest, tava- rikkusele ja lugupidamisele. See
lised prahihiniiäd annaksid ainult hariduse ülejumaldamine on vii-
800—900 dollarit. Meeskonnaliik- nud noored arusaamisele, et too­med
saavad igaüks ülenormi pai- lised on teisejärgulised kodanikud,
gaks 300—500 dollarit lõuna-aafrika ja ometigi pole midagi kaugemal
agentidelt laeva ^ sihtkohta jõudes, tõsioiudest. Sedle valevaate tüle-.
Juutide See summa ei ole süski nii suur, musena on meü arvutult üli-ühiskohd
on, nimetanud Rootsi dip- et see hoiaks mehed laevas ja koolidest väljaastunud noori, kes
lomaadi Raoul Wallenbergi, kes ^^^^^ s u u d p o l e lõpetasid omä\^akadeemüist
Vene tuukrid leidsid uppunud pääsus II maailmasõja ajal tu- ,,,Politiken*^räägib'kahest,,Mice haridust ega oska mingit
laeva nwides vaenlase laevastike
Ümbrus on liivane männik ja kogu shifri; ja koodi. Need anti üle ka ooni all olevas Ungaris, Euroopa naliikmest,Vkes jäid laevast Ant-keskkooh^^^^^
poolsaar väga hõredalt asutatud, inglastele. Nüiid ei olnud shifreeri- inimõiguste Kaitse Nõukogu lau- werpenis mäha möödunud märtsi- kutse õppimist : peavad allapoole
Poolsaare Mlade talude arvud on tud telegrammid Briti admiralitee- reaadiks; Nõukogu: märkis, et kui- kuul. Mehed teatasid, et nad ei nende väärikust.'/^ Wyatt üUes, et
järgmised: dile enam saladuseks. See kergen-
Kauste i l , Kodeste 5, Malvaste 3,-das suuresti i ^ ^ ^ värvi, noort. Samal ajal aga 73% oskus-
Mangu 3, Meelste 4, Mudaste 9, sa laevastikuga, eriti allveelaeva- arvukaid kordi teda nähtud N. ga kattes j ^ seda uuesti tagasi töölistest olid välismaalased ning
Ogandi 9, Sigala 7, Tahkuna 5. Pea- dega, mis ei suutnudki meroblokaa- xiidu vanglates siin ja seal." maalides,
le nende poolsaare idakaldar Leht- di silmu^^^^ „reetliku Albioni" üm-me
ja Tareste metsavahiköhaä ja ber kokku tõmmata. - • . • - -, .-• ., •.•. . ••. • ,• - .• , •.. '
üksik talu Tarestes. Võib leiduda ,^ ^ '
ka veel üksikuid popsikohti. , 10. novembrr
^ , mus Himmaa vetesse Lnbavist
. ^ ^ ^ ^ ^ ^ Saksa 10. hävitajate flotüKuusi-ka
oma koht. SeHest kirjutatakse: lOOO-tonnised 1915 veestatud
Palju on neid laevu, meresõitjaid laevad) kontradmiral Wittingi lipu
ja sõdalasi, keda on näinud Tahku- aU. 11 uut sõjalaeva, mis arenda-na
kivid ja veed': Asustamata ja sid kuni 34-sõlmenst kiirust, pidid
vähemasustatud saar võis näha soome: lahe suudmesOtsima ja
triibuliste purjedega Mireid viiking- riündama Vene lae hiljem tulis-laevu
ning saarlaste sõjalaevu tama Paldiski sadamat,
täis- ja fcülgtuules kihutamas või ,
vastutuult loovimas. Normannide Kui laevad möödusid pimedal
ja saarlaste laevade asemele tulid ^o^^n^isel ööl Tahkmia maaninast;
ordurüütlite maokad koged, mis lendas: kiüveekolpnnis viimane V
kifidiustasid ka Hansa Liidü^mere- i^ev V-75 miinü õhku. Hävitaja
lise ülevõimu Läänemerel tekstis ^-57 võttis hukkuva laeva^^^^m
^,Ostseer') konna pardale, kuid pool tundi hil
jem jooksis ka ise miinüe. See kõik
• TaUiiin di võimsamaid hansa^^^ admiral Wittingit, kelle
linnu, kellele kuulus ka võimas eskaader Vene laevu otsides jõudis
laevastik. > Naissaare juurde jä järgmisel päe-
Tahkuna veed nõudsid ohvriks vai Paldiski lahte,
soola-, raua- ja veinüastis aluseid : Saksa laevad tulistasid linna
läänest, viljaj^^potase-,^^^^^^ ja i62 mürsku, tapsid 18 inimest ja
kanepilaevu Tallinnast. Sun loodi
lahinguid vitaalivendadega-: T^^^^^^^
ja Rootsi galioonidega, Ivan IV Tagasiteel aga ootas Wittingit suur
teenistuses seisvate korsaaridega, õnnetus. Tahkuna neeme traversü
Ndistmerelahinguistjtuli sageli sattusid Iqiüveekolonni kaks vü-võidukalt
välja Tallinna laevastik.; mast hävitajat miinidele. Witting
Liivisõda tähistas TaUinna või- pidas miiniplahvatusl^k^^
mü langust jäsajandü^s sai Lääne ja pöördus tagasi mndamaks ole- N(M)rteshveitsi süsteemis malevõistlusel Torontos sai Nikolai Küttise poolt annetatud rändauhinna
merel peremeheks Rootsi lahingu--ta vaid vene laevu, kuid sattus Tah- Andres Loorits. Pildil moment karika üleandmisest, vasakult Erik Kaim, Aimdres Loorits, naalevõistluse
lipp. :" . kuna neeme, juures müniyäijale. : üks ©rgamsaatoreid Valdeko Pikkand, Erik^^^ . Foto: Vaba Eestlane