Vaba eestlane , February 10, 1987

              ,.2 VABA EESTLANE teisipäeval. 10. veebruaril 1987 - Tuesday. February 10. 1987 Nr. 11 Nr. 11
KABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ÄBA kESTLAN:
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willüwdalc Ave, Willov/dalc, Ont. M2N 4 Y2
FREi E S T O ^ I ÄH
PUBLISHER: Frcc Estonian Publishcrs Ltd.
120 A Willüwdalc Ave, Willowdalc, Ont. M2N 4 Y 2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: OlafKopvillem
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TelefoKiid: toimetus 7334550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9~3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $18.—,kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt S i i l . — , $60.—, $31.— ^
1| ellimishlmiiiad. väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaas­tas
$44.— ja veerandaastas $23.—-. 1 klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt — USA $115-.— $62.— $32.—, mu­jal
välismaal $140.— $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 c.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.; homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Mehed lipuvalves. Vasakult U. Tamre
1
Reinoja, A . Toomiii};, A . Kän};,sep|). J. Vih-
Fo(<»: H. Oja
immiuiiuiiiiiniitiiniiiiniiiiiiitiniiiiHniiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiii»ininiiHii!iMiiiiiiiiit^ Toeta allkirja andmisega
Eesti Vabariigile ÜRO's
Kremli juht Mihhail Gorbat"
Ishov ja tema nõuandjad haara­vad
kinni igast võimalusest ja
katsuvad tungida ka läbi kõige
kitsamate ukse- ja aknapragu-de,
et alustada; oma kaubavahe­tust
ja majanduslikku läbikäi-iriist
Läänemaailmaga hing
jMiihbata ömä tööstustesse ja et­tevõtetesse
niipalju lääne tehno-l
«M)giat kui vähegi võimalik. N
Liidu majandusmeeste võtted
oma kavatsuste läbi viimiseks
öu sageli kaetud kapitalistliku
võõbaga, et niuüta neid Läänele
vastuvõetamateks, kuid prakti­liste
kiisimuste lahendamise
juurde asumisel selgub peagi, et
Krehilil ön iga majandusliku
sõlmimisel oiiia
, mis Kaueeltki ei
esialgsete re
ritejä ärimeeste meelitusvahen-diks
on ühiste ettevõtete asuta­mine
Läänemailmast saadud
li ja tehnoloogia raken-tahab
oma ajast-arust vabriku­tele
uut elu sisse puhuda ja sel"^
lega kogu nõukogude majandus^
elu ülesmäge hakata upitama.
Kümme aastat tagasi katsetas
selles sektoris tee rajamist
Ühendriikide ettevõte Bendix
Corporation, kes üritas siiüte-küünalde
valmistamiseks N. L i i ­tu
uue suurtööstuse rajamist j
kus oleks sõbralikus koostöös
ilheiidatud olnud sotsialistlik
tööjõud ja kapitalistlikud rahad
ja tehnoloogia, foild sellest
plaanist ei tulnud midagi välja.
Ja seda sel lihtsal põhjusel, et
venelased hakkasid vabriku ra­jamiseks
ette veeretama igasu­guseid
bürokraatlikke takistusi
ning ei tahtniid midagi >teada
profiidi jagamisest.
Kuid Gorbatshoys majandus­likud
eksperdid üritavad Lääne-maaüma
peibutamist uute kava­late
võtetega— nad lubavad an­da
välistöölistele ja ekspertidele
võrdseid õigusi yenelastega,
tõotavad varustada neid
tööstuste juhtimisel vajalike
iiridega. ja Meelitavad
neid soodustuste tegemisega
maksustamisel. Kuid paljud
ameeriklased on jäänud
vaatamata nendele võtetele ve­nelastega
lepingute sõlmimise
suhtes skeptilisteks, kuna nad ei
ole saanud vastuseid mitmele
väga olulisele küsimusele. Näi­teks:
Kas Lääne partneritel on
õigus lohakaid vene töölisi val­landada
ja häid töölisi nende
suurema panuse eest komjien-seerida?
Kas ühiselt loodud
tööstused on täielikiilt iseseisvad
ettevõtted, mis ei allu vene
plaanimajanduse süsteemile?
Mida peavad sellised ühlsalga-tiBsed
maksma venelastele õli ja
toormaterjalide eest?
Kuid nendele põhilistele küsi­mustele
iiitub veel terve
müriaad teisi küsimusi, ms
nõuavad selgust maksustamise,
revisjoni, palkade jne. üle. Ve­nelased,
kes ilmselt katsuvad
Lääne ja jaapani industrialiste
kõigi võimalike võtetega meeli­tada,
on nõus lahkekäeliselt kõi­ke
pakkuma, kuid kui pal­ju
nendest pakkumistest sõelale
jääb kui tegelikult asja juurde
asutakse, on omaette küisimüs;
Ning see ongi piinav probleem,
mis paneb siinpool raudeesriiet
tegutsevate töösturite pead här-vlliselt
valutama.
Kui Moskvale meelde tuleta­takse
Bendix Cörporationi lugu,
siis väidavad Kremli kaupme­hed,
et ajad on sellest ajast Deale
palju muutunud ning et
kõrval on terve rida
teostatud ettevõtteid nägu
Fepsi-Cola produtseerimine
Venemaal jne; Samuti armasta­takse
esile tõsta itaallaste poolt
ehitatud TogliattI autotehast
ning vene kalatööstuselaevade
abi ameerika kalurite saagi läbi­töötamisel
^^^^Ü^ T^n-võtmised
teostuvad siiski teistel
printsiipidel ja on kaugel prae­gu
planeerimisel olevatest ühis-ettevõtetest,
mis eemalduvad ra­dikaalselt
marksisml-lenihismi
dikest teooriatest,
teooriad teatavasti keelus-
9 9
juba mõeldud ka Ideoloogilistele
takistustele ja seal katsutakse
neist head nägu tehes mööda hii­lida.
Häda uute ja moodsate
keemia-, paberi-; ja tolduäinete-lööstuste
järele on suur ja
vaha tõesõna
ööb kurat isegi
seid' •, siis venelased^ OEH
ka kärbseid sööma;
Ning vaatamata kõig
lustele ja
Läänes siiski ka ^setllseld
tööstureid ja ärimehi, kes osi
valmis Venemaal katsetama ja
riskima hing N. Liidu tohutut
turgu arvesse võttes , jalga ukse
vahele'' ajama. Eriti imponeeri­vad
on N. Lildü tohutud
maapõuevarad kivisöe, toorõli,
metsamaterjalide ja metallide
näol. Pealegi ei ole
uute tööstuste
keskkonnakaitse kontrolli ja
palgad on ^äga madalad
igi sealjuures tuleb silmas
la ka madalat produktsioo­ni.
Ameerika töösturid ja än-mehed
on valitsusele juba
aastaid avaldanud survet kau­bavahetuse
ja majandusliku
läbikäimise " suurendamiseks
Venemaaga, kurtes, et Igasugu­sed
restriktsioonid lähevad
ameeriklastele kalliks maksma.
Selle surve tulemusena kaotas
ühendriikide valitsus äsja kit­sendused
strateegiliselt mltte-tähtsate
õli- ja gaasi-varustuse
da
Iisraeli relvatööstused töötavad edasi
Esimene relv mis valmistati moodsas Iisraelis oli
miinipilduja väga primitiivse sihtimisvaheiidiga. Miinid
oma primitiivse sihiku tõttu kunagi ei tabanud märki, kuid
neil oli siiski oma mõju! Nimelt kõla, mida need miinid enne
kontakti maapinnaga tegid, tekitas alati vaenlase seas
paanikat, kes mitmel juhul jätsid oma positsioonid ilma vas­tupanuta
niaha. Seda miinipildujat kasutasid juudid oma riigi
vastUo-' -
on mõlemal pool ole­mas,
kuid põhilised erinevatest
süsteemidest tingitud lahkhelid
i. Mida rohkem Gorbat-klng
nõukogude allakäi-majanduselu
korraldamlsei
l^ak-kavad
Moskvast yilkumä Lääne
töösturitele suunatud peibutus-nelle
lõpuks
^ seda
;. ,,Mm vivra,
verra,'' — j,Kes elab, see
vanad roohila- 6 6
K.A.
Iisraelis valmistatud relvad on
tänapäeval tuhandeid aastaid va-nädy
alates Taaveti lingustv: mida
ta tarvitas Koljati vastu võideldes.
Iisrael oma 4.2 miljonilise rahva­arvuga
ön kümne maäilrna suuri­ma
relvatööstuse-maade; hulgas,
tootes aastas üle 2.000^^^^ m
dollari väärtuses relvi. Relväde-müük;
moodustab 25% Iisraeli
töpstustoodangu-ekspordist, olles
nende peamine tulualHkas. Pea-kliendiks
on ÜSA, kes ostab aasta
jooksul üle 500 miljoni dollari
väärtuses relvi. Viiekümnele rii­gile,
enamus kes ei tunnusta Iis­raeli,
müüb Iisrael üle 700
milj .döl. väärtuses relvi. Ön
saladus^ kui suure summa eest
müüb Iisrael Washingtoni! poolt
saadetud relvi oma arsenalist,
kuid et ta seda teeb, tõendab hil­jutine
rel vade-müükfraanile; mis
tekitas poliitilise tormi
Washingtonis. Ka see summad
võib olla 700 miljoni doljäri
üniber aastas.
Muidugi ÜS^^^
vad müüakse kokkuleppel Wash­ingtoniga,
kes siis uuesti täiendab
Iisraeli arsenali. Sariiuti ön Iisrael
kõik oma N .Liidu päritoluga saa-girelvadniüünud,
paljusid nen­dest
oma relvatööstusis moderni-seeritutia.
Tel Avivi iilikooli pro­fessor
Haron Kliemah, keda
loetakse üheks Iisraeli relvätpös-tuse
ja müügi eksperdiks, mainis
et Iisrael peab tootma relvi, et olla
võimeline ennast relvastama Iis­raeli
relvatööstuste pbölttoodetüd
relvad on tänapäeval kasutusel
peaaegu kõigil lahinguväyadel;^
Ii srael i s toodetud rel vi kasutavad
Iraan, Iraak, Lõuna-Äafrika,
Löuna«Ameerika ja te;išed Aasia
ning Aafrika riigid.f Aastal 1982
varustas j a müüs Iisrael relvi
Argentiinale nn. /.Falklandisõ
jas:'. Iisraeli püstolkiiulipildiijat
, , U z i ' t ' ' peetakse tänapäeval
maailma kõige paremaks püstbl-küulipil
on väga hinnatud
NATO riikide pooh. Ka mkmeü
Ladina-Ameerikä riikide sõja-^
väed käsutavad ribid tanke.
Raketitõijereiv ;,Barak'V öle\^^^
ük^ paremaid omasi^guste.hulgas.
Hävituslennuk või hävitaja
, , L a v i ' ^ momendil V
progressis, pidavat olenia üks
rnaailma parimaid hävituslehnu-
Kliernan mainis veel, et Iisrael
on sunnitud omama relvatööstusi
ning arsenale^ sest nadei või loota
ega olla kindlad et kui tarvidus
;peaks tulemaV;nad saaksid osta
relvi; välismaadelt. Ta ei ütelnud,
kas ta mõtles välisrnäadeallU
d. Iisrael otsustas oma relvatöös­tust
ehitada pärast seda kui kindra
Charles de Gaulle keelustas ja
blokeeris aastal 1967 relvasaade-lise
Iisraeli; nn. v,kuuepäevasesõ^^^
j a ' ' a e g u . Tollal olid enamus
Iisraeli Kaitsejõudude relvi prant­suse
päritoluga, eriti õhujõud.
Vaatamata sellele, et umbes
1Ü0.ÖQ0-töölist: toõfa^
tööstustes, mis öri 7% kogu töö­jõust,
ei ole Iisrael suuteline end
oma relvadega varustama; vaid
peab lootma üSjj^ relväsaadetiste-le,
niis onule l;temiyonidolla^
ri - eest aastas, Iisraelis toodetud
relvad on projekteeritud väikse
maa kaitseks yäiksearvul ise rahva
jaoks, kellel tuleb võidelda^^^v
sõda pidada suurearvulise
vaenlase vastu.
Kui Iisrael ei oleks võimeline
niüünia oma relvi, siis ei õleks ta
võimeline ülal pidamaomäkalleid
jakomplekseid relvatööstusi ning
selletõttu on neil üle 800 relva-rhüügi-
ägenti, enamuses endised
ohvitserid, kes reisivad mööda
maailma ning pakuvad relvi
müü^: Iisraeli kaitseministeeriuni
omab eriliseosakonna, kus otsus­tatakse
kellele müüa ja kellele
mitte, kuid tegelikult müüakse
kõigile kes on o$tjad, ;et saacia
1-''-
I:
tr
Kommentaarid
ühendriikide televõrk
(American Broadcastinge
ration) toob 15. veebruaril
visioonlekraanile 14 tundi v
va seeriafilmi ..Amerika*'
kujutab elu ühendriikides
me aastat pärast seda kui
lased on võimu üle võtn
ühendriikides kommunis
süsteemi rakendanud. Sell
dilise filmi ameeriklaste e
badesse toomine on tekit
tugeva käärimise ühendri
pahempoolsetes ringkon
ja ka üsna mõõdu
vaadetega poliitikud ja poi
sed vaatlejad-analüüsija
võtnud filmiseeria vastu
pidades seda Moskva v
meeste ärritamiseks.
Tegelikult ei olnud veeb
alguseks veel ükski kriitik
filmi täies ulatuses nä
Teada on vaid, et peaaegu
liimist koosneb intervj u
„Amerika** staaridega
filmi produtsendi, teksti k
ja ja lavastaja DonaldWry
Ülejäänud osa filmist
mitmesuguseid stseene ini
Igapäevasest elust kõmmu
ku rezhiimi all. Need, kes
sisu tunnevad; mainivad, e
tajate pilkude ette tu
toldusabad, poliitilised v
ja teised kommunistlikku
teemi iseloomustavad mas
vad stseenid.
Lavastaja Wrye kinnita
film ei ole antikommu
ning see ei tegele välispoüi
probleemidega. Kuid Ühe
kide vasakpoolsed, paljud
raalid ja „rahuorganisats
de •'juhid on teisel arva
Ligemale 40 rahugruppi t
filmi vastu ägedat propaga
levitades oma propagan
jandust koolides, ja kiri
ning organiseerides valvet
tusi ABC hoone juures.
vastastega on ühinenu
Ühendriikide endine t
dlpl0maat ja nõuko
küsimuste ekspert George
nanj kes mainib, et ABC
ekraanile toomine on suur
Vastuhääli lasevad kuulda
sellised parempoolsed polii
hagu AJexänder
Rusk ja Jeane Kirkpatric
ei ole rahul filmi nende st
dega, mis näitavad ÜRO
jõudusid halvas valguses.
Kõige kõvemad sõnad tu
loomulikult Moskvast, ku
kurja häält teeb partei ke
mitee liige ja tuntud prop
damees Georgi Arbatov
mainib, et,,Amerika" näi
sega esitatakse venelastele
väljakutse, kuna film ku
nõukogude rezhiimi väga
valguses.
Kuigi y,Amerika" vasta
ole filmi näinud, häirib
„New York Times'i'' telev
nisaadete analüüsija John
ry arvates üks ühine mot
N. Liitu iiäidatakseoku
nyõuna. Mõned filmi va
arvavad, et see kütab amJ
lased tuliseks, ja paljud
häkkvad nõudma tuumap(^
de heitmist N. Liidu linm
Corry mainib, et filmi krii
lähevad oma arvustustes
kaügelejä võiksid alles šn^
kriitikänoöied välja saata
nad filmiseeriat on näinud
Vahepealsel perioodil ku
mi näitamiseni võib veel
juhtuda. Väidetakse, et
lõplik versioon ei ole kau
valmis ning et viimisti
tehakse veel tõsiselt tood.