1978-03-21-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.-22
kanada polütikud ja
litofid kinnitavad, et
Ivide partei liige Torn
lab ori spioonilugndega
pnservatiivide parteile
[rofiiti lõigata. Asi venega
ei olevat kangelt-lagu
Torn Gossitt seda
Cossitti paljastused
fem poliitiline manöÖ-kuj
tõsilugude Mrja
lise ajalehe kömnien-
[u^ seda oa nende ri-ija,
ei ole autentseid
li palju ön Kanadas
teiste raudeesriideta^
[e spioone, mida iiad
Ija kui palju nad Ka-selle
lõrnianaabrit
|onia põrandaaluse te-ihjustavad.
Kuid sel-itaätorile
torkab süs-
Ottawas asuv N. LE-on
personaliga ja
Imetimeestega iilekuh-
|5statab paratamatult
|- miks on siia väike-liljoni
elanikuga rük!
li suurel arvul igasia-beesid,
esindajaid ja
I mis on nende ülesiin-iti
luges parlamendi-relinek
Ottawa parls-
14 N. Liidu saatkon-küuluva
isüm nimed
t't temale antud sala-latsiocni
kohaselt O B v
je^hed spioonid. Esita-
I registrisse kuulusid
3 sõjaväelist esinda-fnna
esimest selo-etä-sekretär
ja 3 atas-
^^.a nimekirja lugeda,
Hab ainult ühe osa
iwa saatkoima perso-lUst,
siis cn tõesti
liia — mida need me-ja
Kanadas teevad
lende paljude eriala
[ssanded, ' ;•
normaalsete ülesän-
^ks ei oie kähtlsmsta-rsonali
vaja ja kui
aguste riikide sõja-leede
arv hakkab ju-
Känada sõdurite ar-ib
igal kanadalasel
, et nendel meestel
i ka oma n p i s e töö
li teised ülesanded.
: ed on seda rohkem
et komniimisfökud
Wta kallist valuutata
londade üleval pida-fdadele
,4iplomaiäti-
: maksmiseks aiaulf
del käimiseks. Sel-mõtlema
tõsiselt ka
poipii^md jaajaleh-jntaator^,
kes spio-
I kõigiti püüavad väleda
seinale maaüiudl
Itada..
ie on teada, et BeS-bud
Euroopa koos-jolekukonverentsi
jä-
Helsin^ kokkule-
^amise kontrolümi-lüüsfcniseks
'lõppeä
Jueda fiaskoga, E l i ki
aärg lk. 3)
1
- Juin>'»i"ii lijiiH Illi»], liu fn^u,n',nTntr
24., 25. Ja 26. märtsil on vaSve
5^iks ::R.VVanaseIja, :M.
EÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
, 'INSURANCE" ^V';
1482'Batiiurst St., 4 kord
(BathurstUst. aair)'
Telefon kontoris 653-7815 Ja
•l.-: - 653-7816-
Täidan TÜLÜMAKSULEHED
teie koius. Lisasissetulekuta:
a) pensionäridele hinuaalandiasega
töövõimestuile tasuta ;
Helistada tel. 494,-3147, kl. 4—6 p i .
;,.VAL^Y JOHANSON
Insurance
Ägency
: VANGOUVER (VE) — E. V.
las. Haruldaselt ilus, soe ja
selleks pidupäevaks.
Aktus algas rahvariides noorte
poÄ Eest! ja Klaaiada lippude aulaesse
t{x>misegaVaincK)uverlE
tJhendaitud Koguduse Noorte
Puhkpillide or&esitri saatel. Peaie
,,0 Gmada" lauiMst ütles a f e t^
avasõina V. E . S. esimees Valde-ko
Wefemees.
Oma lühikeses avasõnas ta mai-
Eis, et meil , eestlastel- vabas
maaSImas on võimalus, et saar
me kokku tulla jumalateenistusteks
ja aktusteks, et pühitseda,
.eesti raliva 'tähtsamat
suurpäeva.
Aiktuse kõnelevaiks oli ikadimud
Vabadussõja saiigari koi. Jaah
U i i f i lesik proua Adele Uut, kes
vaiatäanata oma; ^ikõrgele eale esitas
huvifcaya ja -täieliku ülevaate
eesti ralhva aijaloosit ja väbadus-vöitiiistest.
Kõne iõfppedes palus
ta aMusekülältsi püsti tõusta, et
mälestada vabadussõdades langenuid
„Puhake p^aremad pojad"
saafel, m i ( ^ mängis
aastapäeva aktus toimus 26. veebruaril kell 3 p.l. ,31eie Kodu" au-ita
aitas kaasa S U M S « ^ahvahidga koWratuleki^
pülide orkester Thomas Kirves'e
juhafcusiel. /
Aikituse iloinsitiline, osa. oli nüt-mekesine,
kuid jättis iiihtlase ja
täiusiljku niulje. Väga hästi ette-kanitud
daklamatsioonile August
Kaarna poolt - — Rein Andre „Va-baduse
eest" järgnes üliõipilaäe
Marft Laanemäe kaks oboe soolot,
BMeri „Berceuse" ja Schu-manni
,iBornaiiss". pjaveril saatis
tJlo : Valdma. Kahe; taiduri;
kooisitöö oli suurepärane ja esinejad
said sooja aplausi. l v i Valgre
kandis ette Lydia Koidula luuletuse
„Eesiti muld ja eesiti süda",
millele järgnes nedja moore neiu
— Susan Muld, Mai Vinik ja Silvia
ja Ellen Värtina — esitusel
kato harrhoniseerinud laulu ,;Ma
tahaksin kodus olla" j a ,yKoju-lgäsuls'^
raaatä saatis Hilary
Tanner.
ieäsü k o k k i ^ ja
rütmikas kiiarrisaade
Noore Ilmar Weeniees'i"poolt
sujiivailit esitatud yiiulisoolole —
Saint-Saänsi „Le Oygne", järgneS'
sopran Mai Swani poolt ©ttekan-tud
rahvalaul „Lauliku lapsepõli".
Klaveril saatis mo Valdma. Mai
Swan'i, meeldiv sopran on Van-couveri
eestlastele hästituntud —
ta laiulab k a Vancoüveri Sümfooniaorkestri
laulukooris. Solistkie
osa/lõpetas Ülo Valdma esitades
klaveril Finaie Beethoveni Sonaadist
Op. 57, demonstreerides üheaegselt
esmajärgulist tehnikat ja
timdeipeensušt.
V. E. Segakoor,
kes dr, E . Ruusi juhatusel
kandis ette » e , Ä a : üles isamaa";
ja Vettiku
Jainte harjad*.
: ® -Tel. 533-
Aktuse lõpetas lühida Sõnavõtuga
V. E. Seltsi uus esimees N.
Eesti
23 WESTMORE Dr., Saifte 21»
: EexdaJe, -Ont. M9V SV? '
Tel. 745-4622
(Algus lk.^2)
Helsingi ikökkuleppe üks pa^a-grahy,
ÄiiUele aUa kiirjutas ka
N. Xiüdu president ja võimumees
liConid Brezhnev, selgesõnaliselt
mainib, 0 rahvaste võrdsete õiguste
ja enesemääramise õiguse
printsiipidest lähtudes on kõigu
rahvastel õigus vabalt, igal ajal,
oma soovi koha^lt ilma välise va-tielesekkuiniseta
kindlaks määrata
oma sisemist ja välist poliitilist
staatust ning viljeleda oma
soovi kohaselt oma poliitihst,
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist
arengut, ei võetud selle
deklaratsiooni vastu tolmuriuö
eksimusi arutusele, tõhjus selleks
oli väga iilitne: N. IJit m
pidevalt seUe paragrahvi eeskirjade
vastu^simid lüng
salt keeldus neid probleeriie dis^
kuteer
Toronto eesti arvukate organisatsioonide
hulgas on Eesti Kau-balaevastiku
Juhtkonna Koondis
kuhu kuuluva^ deki- ja masina-juhtkonna
mehed, väljaspool oli-
Jaüe sellised tuntud nimed nagu
kaptenid, tüürimehed ja laevamehaanikud.
Sellest organisatsioonist,
kes on oma aastase piduliku
kokkutuleku sidunud Toronto
Eesti Meeskoori perekonnaõhtuga,
vestleb orgahisatsiooiii esimees
kapten Jako Luide.
See organisatsioon asutati ju-ba
195a a. kapten M b e r i t J^
soni kodus. Esialgul oli riimekir-jas
35, hiljem on m i t ;^
eemale jäänud, järel on 25--56
meest. Enamuses Ifeõik perisionil
olevad mehed. '
Ainus noorem mees on 40-aa^
iaiiip, kes Inglismaal kaubalaeva
juhtkonna kutse
Suurim on juba 300.000-tohni-ne,
mlda-üks eesti kapten käis
Jaapanist: ara toomas,"
Lisaks selliste suurte laevade
timise ikõ-rval on insener-mehaa-.
nik Valviir Jaapanis laevade ehitamisel
J. Luide ütleb,
need endised merehiiglasi juhti-äastaiiumbrid
lõpevad sel aastal
5-e voi 0-ga. :
Siis • tuleb Isk näispere^
sünnipäevale j a mõni teeb koö-ke
või' toob: kaasa süimipäevffir
kringli.
See on vanade meremeeste,
kaubälaevastiku juhtkonna
mets sõprusring,. kus pole
nooremate juurdekasvu, kuigi Ka^
Prantsasmaait, Austriasu
Naiste Ja Meestekingad, . PötcaCSI Sh©6 SölOffi
Ekstra iaiad suurused,
jjalatoega 48U Bloor W., Toronto 4, Oiil.
BUENOS ÄIRES —Buenos Äirese eestlast© .peirejani; 24.
maril Ärgeiitiiiia vabastaja kindral San Mäiiiü aosairibäle pärja
Kõneleja&s pärjapanemisel oli eesti koguduse hingekarjane Ing©
Tüt Jaagb. Sündmust kaunistasid Eesti ja Ärgenmiii liptid ning
eesti rahvariietes neiud. Päevakohase artikli tõi ära Buwios Aür
resesmirim ajaleht,,11^ F B ^ ^
vad kaptenid,vanaks jäänud. Uu- j nada ulatub ^
Pde enaon seda merömehefcutse
ligitõmbavust, mis ikord kodumaal
meelitas noori mehi kaugeid
si aga ei tõmba meremeheikutse,
kuna laevasõit offi muutunud vär
ga kiireks, sadamas pole enam
seisuaega, laadimine kestab öösel j randu otsima. Nüüd tiieväd va-japäeval.
nad Ä neid j^evi
: See/meremelie ;romantika,^^^^^^ -Oma mälestusis.etetona--.:eks
varem oli sadamais, on täuia-sooritas
. Ja; töötab' praegu' Ka-
Kui lääneriigid läksid naiivselt
Helsingis punaste poolt üles seatud
plõksu ja kirjutasid alla imperialistliku
Venemaa vallutuste
kaudsele t^umustamisele, siis
oleksid Uad pidanud vahepeal olema
nü palju õppinud, et nad oma
allkirja poleks andnud Belgradi
konverentsi lõpukomünikeele,
kus ei mainitud poole sõnagagi
inimõiguste rakendamise küsimusi.
Oleks ohiud löoinulik ja
loogiline, et lääneriigid oleksid
loobunud sellele dokumendile aita
kirjutamast nin| selle asemel
oleksid välja andi^ud omapoolse
komümkee, kus nad oleksid selgitanud,
miks N. Liit keeldus
Helsingi kokkulepete rakendamise
arutamisest, mille tulemusena
konverents praktiUsi tulemusi
saavutamata ebaõnnestus.
Belgradi konverentsil tühise lõ-ptü?:
oniünikee taustal Võib Idisida,
milleks selliseid konverentse iild-
§e korraldatakse ja milleks lääne-riigid
raiskavad oma raha ja aega
sellistele nõupidamistele. Ja
tekib kuri kahtlus, et kui konverentsi
osalised 1980. aastal Mad-riidis
jälle kokku tulevad, siis
kordub vana laul ning
kummarduste ja
tegemine venelastele.
Kiiid lõpuks Belgradi konverentsil
oli ka üks poliitiline tule-;
mus: see kokkutulek andis lääneriikide
diplomaatidlele, riighnees-žeie
ja detente viljelejatiele-propa-geeriatele
järjekordse valusa õppetunni
kinnitades neile, et venelastega
ei tasu koostööd arendada
ega kokkuleppeid sõhnida, kuna
Kreml pole neid varem pidanud
^ a austanud ega kavatse seda ka
tulevikus teha. Sealjuures jääb
aga omaette küsimuseks, kas sellest
õppetmmlst õpetusi võetakse.
Meeskooriga koos peetav pidu on
aasta 'peaimine koöökutiileik, kui
pole yäija mõnda, kiciaieegi või ta
abikaasat viimsele puhkepaigale
kanda.
Ka^Jbsn J . Luide ütlöb, et kau-balaevastifcu
juhtkonnal ei saa
Kanadas juurdekasvu olla, sest
pole laevu. Ainult Rootsis ja Inglismaal
on mehi, kes on valinud
sellise elukutse. K a Austraalias
bn eesti kapten, kes viis suure
tanMaeya,-mis Rootsis oli ehitusel,
sealt Austraaliasse. KapteniG,
Süg j a Wompa sõitsid veel hlljut
s u u iM Ameerika kompaniidele
kuuluvaiti tanMaevadel, mis on
ehitatud nü õli kui k a rauaniaag:
veoks. Mõleniad mehed juhtisid
üle 100 .OOO-toiihilisi laevu. Laevade
suurus on viimasel ajal muu-
';unüd väga suureks.
too nporusigatsusi tagasi.
Laupäeval, 25. vesbruarü toimus
eestlaste i l u ^ kirikus kont^
sert-jumalateeiiistus E. Vabarü-gi
60. aastai^eva puhul ja hüjem.
koosviibimine seltsteondiikesmü^
mides, kus päevakohase jutluse
pidas koguduse õp©taja Ingõ Tiit
Jaagu..-. - • „.••:;.
Kõneles dr. Ivar Särgava ja lõ-pusõna
ütles kogudtise esimees
Endel OrasH
Köinitseirdi osas esii^id sopa^an
Lüdi L a l ^ , viiuül L. R.
deldalmieeris õpe^-
ja isa Oim Jaagu. Seltskondliku
ruumes c^d daamide poolt korraldatud
eesti (kunsti j ^ kirjandu-še
näitus, kus Ahna Kensten CÜ
välja pannud
©ma -rikkJüiku eesti rahvartie-ta
nukkade kogu ja lLi!id& Mattus
eesti Idrjahdiist.
Hüõem serveeriti i^hvariietes
neidude poolt suupoolist ja karastavaid
jooke, kuna tesroomee-ter
aÄas sooja.32.
„Kui noor olin, käsin purjekaga
Soomes. Laadimistöö käis hom- j
mikul kella 8-gt õhtul kella 5-ni
ja süs oli vaba aeg. SeHine sada-maelu
kestis teinefeord üle nädala
ja tegi meremeheelu huvitavaks,"
meenutab ta oma kogemusi.
ISFüüd on aga kõik kiire ja see
vahetpidamata kiirus muutub
tüütavtaiks. -
•-J
Kuid seda endist ©lu' tasub
meenutada. Iga i ™
japäevaõhtul käiakse Eesti Majas
koos juttu ajamas. Teinekord
peab mõni ettekande moodsast
navigatsioonist või muust laevandusega
seotud päevasündmus^.
Paar korda on HEda Lepni, endine
Käsmu merekooli õpetaja ja
laeväkaipteni abikaasa, pidanud
loenguid. K a endine Tallinna me-irekooli
õpetaja A. Kask, kes andis
"üleyaate nierekoolidest täna-
.päevases,Eestis
Novembris tulökse kokku ja
tähistatakse samaaegselt kõigi
nende liikmete süamipäev!,. Jcei
0) aa
Kanada on teie maa.
iga küla. Atlacdi prodntsid idasj
võluv pealinna piirkond, kõrgustesse
tõusvad Kaljumäed lüng neid© taga asuv
I
See on maa, mis omab võimsa l<M)dusliku ilij,
Võltsimatu ja libtsa sõbralikkuse ning
suured kogemused puhkusevõimaluste loomis©!»
mida ükski t^ine maa ei suuda pakkuda,
Tutvunege mõns teise Kaaäda pürkoimaga
U i j p ivaptentid ja meiiaanikuid viimasel T. E . Meeskoori perekonnaõhtuga
koos peetud Kaubaiaevastsfcu Juhtkonna Koondise
kokkutulekul. PildU vasakult mehaanik V. Vasara, kapten Ä. PaSs-ri,
kapten J. Luide, kapten J. Siig Ja melmnik V. Salurand.
234 banforthAve.v Toronto, Ont.
Telefon kontoris 466-4813* ködns 759-3588
PENSIONÄRIDELE HINNAALANDUS
CanadianGoverhmeni Office detourismo
Office of Tburism duCanada
QB3X1SC
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 21, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780321 |
Description
| Title | 1978-03-21-03 |
| OCR text |
Nr.-22
kanada polütikud ja
litofid kinnitavad, et
Ivide partei liige Torn
lab ori spioonilugndega
pnservatiivide parteile
[rofiiti lõigata. Asi venega
ei olevat kangelt-lagu
Torn Gossitt seda
Cossitti paljastused
fem poliitiline manöÖ-kuj
tõsilugude Mrja
lise ajalehe kömnien-
[u^ seda oa nende ri-ija,
ei ole autentseid
li palju ön Kanadas
teiste raudeesriideta^
[e spioone, mida iiad
Ija kui palju nad Ka-selle
lõrnianaabrit
|onia põrandaaluse te-ihjustavad.
Kuid sel-itaätorile
torkab süs-
Ottawas asuv N. LE-on
personaliga ja
Imetimeestega iilekuh-
|5statab paratamatult
|- miks on siia väike-liljoni
elanikuga rük!
li suurel arvul igasia-beesid,
esindajaid ja
I mis on nende ülesiin-iti
luges parlamendi-relinek
Ottawa parls-
14 N. Liidu saatkon-küuluva
isüm nimed
t't temale antud sala-latsiocni
kohaselt O B v
je^hed spioonid. Esita-
I registrisse kuulusid
3 sõjaväelist esinda-fnna
esimest selo-etä-sekretär
ja 3 atas-
^^.a nimekirja lugeda,
Hab ainult ühe osa
iwa saatkoima perso-lUst,
siis cn tõesti
liia — mida need me-ja
Kanadas teevad
lende paljude eriala
[ssanded, ' ;•
normaalsete ülesän-
^ks ei oie kähtlsmsta-rsonali
vaja ja kui
aguste riikide sõja-leede
arv hakkab ju-
Känada sõdurite ar-ib
igal kanadalasel
, et nendel meestel
i ka oma n p i s e töö
li teised ülesanded.
: ed on seda rohkem
et komniimisfökud
Wta kallist valuutata
londade üleval pida-fdadele
,4iplomaiäti-
: maksmiseks aiaulf
del käimiseks. Sel-mõtlema
tõsiselt ka
poipii^md jaajaleh-jntaator^,
kes spio-
I kõigiti püüavad väleda
seinale maaüiudl
Itada..
ie on teada, et BeS-bud
Euroopa koos-jolekukonverentsi
jä-
Helsin^ kokkule-
^amise kontrolümi-lüüsfcniseks
'lõppeä
Jueda fiaskoga, E l i ki
aärg lk. 3)
1
- Juin>'»i"ii lijiiH Illi»], liu fn^u,n',nTntr
24., 25. Ja 26. märtsil on vaSve
5^iks ::R.VVanaseIja, :M.
EÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
, 'INSURANCE" ^V';
1482'Batiiurst St., 4 kord
(BathurstUst. aair)'
Telefon kontoris 653-7815 Ja
•l.-: - 653-7816-
Täidan TÜLÜMAKSULEHED
teie koius. Lisasissetulekuta:
a) pensionäridele hinuaalandiasega
töövõimestuile tasuta ;
Helistada tel. 494,-3147, kl. 4—6 p i .
;,.VAL^Y JOHANSON
Insurance
Ägency
: VANGOUVER (VE) — E. V.
las. Haruldaselt ilus, soe ja
selleks pidupäevaks.
Aktus algas rahvariides noorte
poÄ Eest! ja Klaaiada lippude aulaesse
t{x>misegaVaincK)uverlE
tJhendaitud Koguduse Noorte
Puhkpillide or&esitri saatel. Peaie
,,0 Gmada" lauiMst ütles a f e t^
avasõina V. E . S. esimees Valde-ko
Wefemees.
Oma lühikeses avasõnas ta mai-
Eis, et meil , eestlastel- vabas
maaSImas on võimalus, et saar
me kokku tulla jumalateenistusteks
ja aktusteks, et pühitseda,
.eesti raliva 'tähtsamat
suurpäeva.
Aiktuse kõnelevaiks oli ikadimud
Vabadussõja saiigari koi. Jaah
U i i f i lesik proua Adele Uut, kes
vaiatäanata oma; ^ikõrgele eale esitas
huvifcaya ja -täieliku ülevaate
eesti ralhva aijaloosit ja väbadus-vöitiiistest.
Kõne iõfppedes palus
ta aMusekülältsi püsti tõusta, et
mälestada vabadussõdades langenuid
„Puhake p^aremad pojad"
saafel, m i ( ^ mängis
aastapäeva aktus toimus 26. veebruaril kell 3 p.l. ,31eie Kodu" au-ita
aitas kaasa S U M S « ^ahvahidga koWratuleki^
pülide orkester Thomas Kirves'e
juhafcusiel. /
Aikituse iloinsitiline, osa. oli nüt-mekesine,
kuid jättis iiihtlase ja
täiusiljku niulje. Väga hästi ette-kanitud
daklamatsioonile August
Kaarna poolt - — Rein Andre „Va-baduse
eest" järgnes üliõipilaäe
Marft Laanemäe kaks oboe soolot,
BMeri „Berceuse" ja Schu-manni
,iBornaiiss". pjaveril saatis
tJlo : Valdma. Kahe; taiduri;
kooisitöö oli suurepärane ja esinejad
said sooja aplausi. l v i Valgre
kandis ette Lydia Koidula luuletuse
„Eesiti muld ja eesiti süda",
millele järgnes nedja moore neiu
— Susan Muld, Mai Vinik ja Silvia
ja Ellen Värtina — esitusel
kato harrhoniseerinud laulu ,;Ma
tahaksin kodus olla" j a ,yKoju-lgäsuls'^
raaatä saatis Hilary
Tanner.
ieäsü k o k k i ^ ja
rütmikas kiiarrisaade
Noore Ilmar Weeniees'i"poolt
sujiivailit esitatud yiiulisoolole —
Saint-Saänsi „Le Oygne", järgneS'
sopran Mai Swani poolt ©ttekan-tud
rahvalaul „Lauliku lapsepõli".
Klaveril saatis mo Valdma. Mai
Swan'i, meeldiv sopran on Van-couveri
eestlastele hästituntud —
ta laiulab k a Vancoüveri Sümfooniaorkestri
laulukooris. Solistkie
osa/lõpetas Ülo Valdma esitades
klaveril Finaie Beethoveni Sonaadist
Op. 57, demonstreerides üheaegselt
esmajärgulist tehnikat ja
timdeipeensušt.
V. E. Segakoor,
kes dr, E . Ruusi juhatusel
kandis ette » e , Ä a : üles isamaa";
ja Vettiku
Jainte harjad*.
: ® -Tel. 533-
Aktuse lõpetas lühida Sõnavõtuga
V. E. Seltsi uus esimees N.
Eesti
23 WESTMORE Dr., Saifte 21»
: EexdaJe, -Ont. M9V SV? '
Tel. 745-4622
(Algus lk.^2)
Helsingi ikökkuleppe üks pa^a-grahy,
ÄiiUele aUa kiirjutas ka
N. Xiüdu president ja võimumees
liConid Brezhnev, selgesõnaliselt
mainib, 0 rahvaste võrdsete õiguste
ja enesemääramise õiguse
printsiipidest lähtudes on kõigu
rahvastel õigus vabalt, igal ajal,
oma soovi koha^lt ilma välise va-tielesekkuiniseta
kindlaks määrata
oma sisemist ja välist poliitilist
staatust ning viljeleda oma
soovi kohaselt oma poliitihst,
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist
arengut, ei võetud selle
deklaratsiooni vastu tolmuriuö
eksimusi arutusele, tõhjus selleks
oli väga iilitne: N. IJit m
pidevalt seUe paragrahvi eeskirjade
vastu^simid lüng
salt keeldus neid probleeriie dis^
kuteer
Toronto eesti arvukate organisatsioonide
hulgas on Eesti Kau-balaevastiku
Juhtkonna Koondis
kuhu kuuluva^ deki- ja masina-juhtkonna
mehed, väljaspool oli-
Jaüe sellised tuntud nimed nagu
kaptenid, tüürimehed ja laevamehaanikud.
Sellest organisatsioonist,
kes on oma aastase piduliku
kokkutuleku sidunud Toronto
Eesti Meeskoori perekonnaõhtuga,
vestleb orgahisatsiooiii esimees
kapten Jako Luide.
See organisatsioon asutati ju-ba
195a a. kapten M b e r i t J^
soni kodus. Esialgul oli riimekir-jas
35, hiljem on m i t ;^
eemale jäänud, järel on 25--56
meest. Enamuses Ifeõik perisionil
olevad mehed. '
Ainus noorem mees on 40-aa^
iaiiip, kes Inglismaal kaubalaeva
juhtkonna kutse
Suurim on juba 300.000-tohni-ne,
mlda-üks eesti kapten käis
Jaapanist: ara toomas,"
Lisaks selliste suurte laevade
timise ikõ-rval on insener-mehaa-.
nik Valviir Jaapanis laevade ehitamisel
J. Luide ütleb,
need endised merehiiglasi juhti-äastaiiumbrid
lõpevad sel aastal
5-e voi 0-ga. :
Siis • tuleb Isk näispere^
sünnipäevale j a mõni teeb koö-ke
või' toob: kaasa süimipäevffir
kringli.
See on vanade meremeeste,
kaubälaevastiku juhtkonna
mets sõprusring,. kus pole
nooremate juurdekasvu, kuigi Ka^
Prantsasmaait, Austriasu
Naiste Ja Meestekingad, . PötcaCSI Sh©6 SölOffi
Ekstra iaiad suurused,
jjalatoega 48U Bloor W., Toronto 4, Oiil.
BUENOS ÄIRES —Buenos Äirese eestlast© .peirejani; 24.
maril Ärgeiitiiiia vabastaja kindral San Mäiiiü aosairibäle pärja
Kõneleja&s pärjapanemisel oli eesti koguduse hingekarjane Ing©
Tüt Jaagb. Sündmust kaunistasid Eesti ja Ärgenmiii liptid ning
eesti rahvariietes neiud. Päevakohase artikli tõi ära Buwios Aür
resesmirim ajaleht,,11^ F B ^ ^
vad kaptenid,vanaks jäänud. Uu- j nada ulatub ^
Pde enaon seda merömehefcutse
ligitõmbavust, mis ikord kodumaal
meelitas noori mehi kaugeid
si aga ei tõmba meremeheikutse,
kuna laevasõit offi muutunud vär
ga kiireks, sadamas pole enam
seisuaega, laadimine kestab öösel j randu otsima. Nüüd tiieväd va-japäeval.
nad Ä neid j^evi
: See/meremelie ;romantika,^^^^^^ -Oma mälestusis.etetona--.:eks
varem oli sadamais, on täuia-sooritas
. Ja; töötab' praegu' Ka-
Kui lääneriigid läksid naiivselt
Helsingis punaste poolt üles seatud
plõksu ja kirjutasid alla imperialistliku
Venemaa vallutuste
kaudsele t^umustamisele, siis
oleksid Uad pidanud vahepeal olema
nü palju õppinud, et nad oma
allkirja poleks andnud Belgradi
konverentsi lõpukomünikeele,
kus ei mainitud poole sõnagagi
inimõiguste rakendamise küsimusi.
Oleks ohiud löoinulik ja
loogiline, et lääneriigid oleksid
loobunud sellele dokumendile aita
kirjutamast nin| selle asemel
oleksid välja andi^ud omapoolse
komümkee, kus nad oleksid selgitanud,
miks N. Liit keeldus
Helsingi kokkulepete rakendamise
arutamisest, mille tulemusena
konverents praktiUsi tulemusi
saavutamata ebaõnnestus.
Belgradi konverentsil tühise lõ-ptü?:
oniünikee taustal Võib Idisida,
milleks selliseid konverentse iild-
§e korraldatakse ja milleks lääne-riigid
raiskavad oma raha ja aega
sellistele nõupidamistele. Ja
tekib kuri kahtlus, et kui konverentsi
osalised 1980. aastal Mad-riidis
jälle kokku tulevad, siis
kordub vana laul ning
kummarduste ja
tegemine venelastele.
Kiiid lõpuks Belgradi konverentsil
oli ka üks poliitiline tule-;
mus: see kokkutulek andis lääneriikide
diplomaatidlele, riighnees-žeie
ja detente viljelejatiele-propa-geeriatele
järjekordse valusa õppetunni
kinnitades neile, et venelastega
ei tasu koostööd arendada
ega kokkuleppeid sõhnida, kuna
Kreml pole neid varem pidanud
^ a austanud ega kavatse seda ka
tulevikus teha. Sealjuures jääb
aga omaette küsimuseks, kas sellest
õppetmmlst õpetusi võetakse.
Meeskooriga koos peetav pidu on
aasta 'peaimine koöökutiileik, kui
pole yäija mõnda, kiciaieegi või ta
abikaasat viimsele puhkepaigale
kanda.
Ka^Jbsn J . Luide ütlöb, et kau-balaevastifcu
juhtkonnal ei saa
Kanadas juurdekasvu olla, sest
pole laevu. Ainult Rootsis ja Inglismaal
on mehi, kes on valinud
sellise elukutse. K a Austraalias
bn eesti kapten, kes viis suure
tanMaeya,-mis Rootsis oli ehitusel,
sealt Austraaliasse. KapteniG,
Süg j a Wompa sõitsid veel hlljut
s u u iM Ameerika kompaniidele
kuuluvaiti tanMaevadel, mis on
ehitatud nü õli kui k a rauaniaag:
veoks. Mõleniad mehed juhtisid
üle 100 .OOO-toiihilisi laevu. Laevade
suurus on viimasel ajal muu-
';unüd väga suureks.
too nporusigatsusi tagasi.
Laupäeval, 25. vesbruarü toimus
eestlaste i l u ^ kirikus kont^
sert-jumalateeiiistus E. Vabarü-gi
60. aastai^eva puhul ja hüjem.
koosviibimine seltsteondiikesmü^
mides, kus päevakohase jutluse
pidas koguduse õp©taja Ingõ Tiit
Jaagu..-. - • „.••:;.
Kõneles dr. Ivar Särgava ja lõ-pusõna
ütles kogudtise esimees
Endel OrasH
Köinitseirdi osas esii^id sopa^an
Lüdi L a l ^ , viiuül L. R.
deldalmieeris õpe^-
ja isa Oim Jaagu. Seltskondliku
ruumes c^d daamide poolt korraldatud
eesti (kunsti j ^ kirjandu-še
näitus, kus Ahna Kensten CÜ
välja pannud
©ma -rikkJüiku eesti rahvartie-ta
nukkade kogu ja lLi!id& Mattus
eesti Idrjahdiist.
Hüõem serveeriti i^hvariietes
neidude poolt suupoolist ja karastavaid
jooke, kuna tesroomee-ter
aÄas sooja.32.
„Kui noor olin, käsin purjekaga
Soomes. Laadimistöö käis hom- j
mikul kella 8-gt õhtul kella 5-ni
ja süs oli vaba aeg. SeHine sada-maelu
kestis teinefeord üle nädala
ja tegi meremeheelu huvitavaks,"
meenutab ta oma kogemusi.
ISFüüd on aga kõik kiire ja see
vahetpidamata kiirus muutub
tüütavtaiks. -
•-J
Kuid seda endist ©lu' tasub
meenutada. Iga i ™
japäevaõhtul käiakse Eesti Majas
koos juttu ajamas. Teinekord
peab mõni ettekande moodsast
navigatsioonist või muust laevandusega
seotud päevasündmus^.
Paar korda on HEda Lepni, endine
Käsmu merekooli õpetaja ja
laeväkaipteni abikaasa, pidanud
loenguid. K a endine Tallinna me-irekooli
õpetaja A. Kask, kes andis
"üleyaate nierekoolidest täna-
.päevases,Eestis
Novembris tulökse kokku ja
tähistatakse samaaegselt kõigi
nende liikmete süamipäev!,. Jcei
0) aa
Kanada on teie maa.
iga küla. Atlacdi prodntsid idasj
võluv pealinna piirkond, kõrgustesse
tõusvad Kaljumäed lüng neid© taga asuv
I
See on maa, mis omab võimsa l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-21-03
