Vaba eestlane , August 29, 1985

              5Val/29. au| r, Augustab, 1985 . 65 Nr. 65
ABIMASl' I^AIMA JA
:-:;siimud 26. sajgustil:1985,Scarborps ;.;
HANS UUSRAND ja abltaa^^^
ÄNNE^UySRAND : ;
wnxiAM \ n f f l ^ ^
114 Main St W.
1, augoslti k e l 11. tomMSMkuI Dõdswöiife: Brown Funeral Home'as,:
juures Hamiltonis. Moldasängitanune Woodland Cemeterys, Hamiltonis.
O. HÄRM alblkaasagsi
H. KURI abikaasaga
W. MIJÄL abikaasaga
J. RATAS abikaasagsi
E. RATAS abikaasaga
H. WESTERBLOM
ARTUR ja AGNESSA BILESS :
HEIUVIAN ja ^ G R I B TOSLAR
rilstipoeg^^^^E^
- l i '
iristipoeg A I > L A N Ä ^ ^ '
.dstitütar EVI PERTENS perega
YHI^IAM^^^^
M A X ja S I N A I M T O S
m
mm
Stokholmis suri 10
rast pikemat haigust kirikuõpetaja
teol. lic. Jolin liridström 76 aasta
vanuses.
John Lindström sündis 11. Juulil
1909 Vormsi saarel Kärrslätti kü­las,
kus vanemad pidasid talu. Lõ­petas
a. 1930 Haapsalus Läänemaa
ühisgümnaasiumi reaalharu ja jät­kas
süs õpinguid Tariu ülikooli
usuteaduskonnas vastavalt oma
kutsumusele, mis oli tugev juba
gümnaasiumi ajal. Ta ioomulüjuks
tööpiirkonnaks eestirootslasena ku­junesid
vastavad kogudused, pä­rast
ordineerimist töötas ta ajul
Noarootsi, siis ]R:uhnu E E L K kogu­duse
õpetajana.
, Aimates lähenevaid katastroofe
kodumaal, siirdus ta. 1939 aasta su­vel
Rootsi, kus ta alguses töötas-kooliõpetajana,
siis kirikuõpetaja­na,
olles pensioneerimisei Tierpi Neli Usuteaduse Instituudi lõpetajat. Pildil vasakult H.
riigikiriku kogudus^ P ^ ? f P ^ J f ^- Rüdmik^ T. Ältosaar, Kersti Kimmel ja Walter Taal.
Ta saavutas Uppsala ulikoous teo- ^ • _;J , r , _ ,
ioogia litsentsiaadi teaduslik Foto: Yaba Eestlaiie
: üSA-s Lake'is suri 13.
juunil Elvine Maria Ilves,; sündiiwiä
25. veebruaril 1906 Virumaal Por-
•kunis.-'-, '^•^
Tallinnas suri 8. juunil Helmi
Laev, sündinud 20. novembril 190O
lisakus.
Austraalias Melbouriie'is suri 7.
juunil dr. Leida Peterson^ sündinud
16; jaanuaril 19U Pärnus.
Austraalias Sydneys suri 29.
juunil Jakob Kunsing, sündinu^ 18.
novembril 1906 Eestis.
Sydneys suri 29: juunil Hedvig
Johanna Plaks, sündinud 8. april­lil
1906 Tartus. ;
Melbourrie'is suri 22. juunil Ülisa-beüi
Nõgiste. i
Austraalias suri 29. juunil Laine
Oago sündinud 18. veebruaril 1922.
Eestis Kundas suri juunikuus He­lena
Talu, sündinud Künda-Malla
:vallas.
San Franciscos suri 19. juuiü
Julius Rääk, sündinud 7. Jaanuaril
1900 Saaremaal. :
Tallinnas suri 1. mail Bernliard
kiviväli, sündinud 25. mail 1900.
Rootsis Atorpis suri C juulil Joo­sep
Liehtermann, sün<^ud B. M-'
güstil 1902 Vainopeal. '
John Lindström oli sageli raken­datud
kirikuõpetajana jumalatee­nistustel
ja kiriklikel tantustel ka
Eesti ev. Luteri kiriku tegevuses,
esines noorteüritustel vaimulikuna
ning oli Stokholmi Eesti Gümnaa­siumi
juures hulk aastaid pedagoo­giks.
John Lindströtn pidas tuge­vaid
sidemeid eestlastest kaasmaa­lastega,
kes hindasid tema siirast
usklikkust. (KLA/EPL)
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisats
sioonidele
kaudu tulumaksuvaba, kviitungi
saamiseiks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2RÖ"
Täname. gnidamestkSiM/k^^^ meie amlsa .a^ ja ema m
snatiBsetaMtusest j a ärasaatmisest osa võtsid, meile kaastunnet
avaldlasid ja ande leina jääsid
Eriline tämi õp.; fi. segakoorile,
tetoa jiAsittajai Ingrid Tärküe jaykogiidnse: naisringile.
AmKAASA, TOTAR ja
$62 Etanfortb Avs,
f lOWEBS & fiif
Škm Le» Puurits 6@
11, augustil pühitses meile kõi-g;
ile tuntud skauditegelane skm
Leo Puurits oma 60. sünnipäeva.
Juubilar sündis Varstu vallas Võ­rumaal
Krabi taluperemeha poja­na.
Alghariduse ja osa keskhari­dusest
omandas tä samuti Võru­maal.
Teise maailmasõja päevil oli
rindesõdurrks Venemaal ja Narva
rindel, kus sai haavata Sinimägede
lahingutes. Hiljem tegi Tshehhis
läbi sõjakooli. Pärast sõja lõppu
asus Saksamaale Lübeckisse, kus
eesti gümnaasiumi avades asös
õpinguid jätkama ja siirdus hiljem
Hamburgi Balti iilikooli. 1950. aas­tal
.valis Leo oma uueks koduks
Kanada, kus töötas alguses raud­teel
ning siirdus siis järgneval aas­tal
Torontosse, asudes töile Gene­ral
Erectric'u firmasse valgustus-ala
insenerma. Seal on ta, töötanud
kuni käesoleva aasta maikuuni, ol­les
jõudnud temale omase püüdlik­kuse
ja tubli eestlase energiaga
juhtivale kohale. Alles mõne kuu
eest otsustas juubilar temale sood­salt
pakutud varasele pensionüe
minna, leides omale siiski kohe
uue tasuva töökoha.
Skm Leo Puuritsa peaniine tege­vus
eesti ühiskonnas on kulgenud
skaudirada. Juba 1933. aastal as­tus
ta Noorte Kotkaste organisat­siooni
ridadesse, ning enne kodu­maalt
lahkumist oli ta jõudnud
juba rühmajuhi ametkohani. Sak^
samaale saabudes ühines Leo kohe
eesti skautlusega, tegutsedes L i i -
beokis ?õhjakotkaste lipkonnas va-nemskäutide
juhina, ülikooli päevil
Balti ülikooli vanemskautide juhi­na
ning Briti tsooni eesti skautide
suurlaagri majandusjuhina 1948.
aastal. Peale seda on ta osa võt­nud
paljudest juhtide nõupidamis-test
Saksamaal. Oma skaütlikku
rada jätkas Leo' ka kohe Kanadas-se-
saabudes, olles Leegionäride va­nemskautide
(nüüd vanaskautide)
üheks asutajaks liikmeks, Kui To­rontos
tekkis uus skautlipkond K a -
ley, bU Leo uue üksuse esimeseks
abijuhiks ja i hiljem lipkonna ju­hiks
ning vanemaks. Eesti Skauti­de
Maleva Kanadas staabis on Leo
olnud mitmete ametite kandjaks
paljude aastate jooksul, mis kul­mineerus
tema maleva juhi ame-tijga
1963--1967. Kõikides Kana-
! das ja ülemere toimunud eesti
skautide suurlaagrites on Leo täit­nud
juhtivaid ülesandeid, olles
Kaljuvalla suurlaagri juhiks 1966,
Rootsis toimunudv Põhjala suur­laagri
lennu administratsiooni ju­hiks
ja Saksamaa Ühendaja maail-malaagri
lennujühiks. Eesti Skau-:
tide Liidu Keskbüroo asumisel Ka­nadasse
1970 nimetati Leo välis­sekretäriks,
miUisel kohal tegutses
neli aastat. Lisaks sellele on juubi­lar
aega leidnud ka nõu ja jõuga
kaasalöömiseks Kotkajärve välja­ehitamisel,
samuti Kanada Etnilis­te
Skautide Konverentsi töös, olles
selle rahvusvahelise koostöö orgahi
presidendiks paljude aastate jook-
SUi.^ '
Leo Puurits on, lõpetanud ka
skautide kõrgema metsamärgi kur­suse
j a tema tööd eesti skautluse^
on hinnatud temale skaudijuhi tee­netemärgi
Põhjatähe annetamisega
— III järk 1962, n järk 1966 ja
I järk 1972. Kanada .100-aastase
juubeli puhul annetati Leo Puurit-sale
Centennial Medal. 1975. aas­tal
tunnustati Leo teeneid ka kana­da
skautluses, ning talle annetati
Hõbedane Tanunetõru (Silver
.Acom).':
Lisaks skätitlLkule tegevusele on
Leo aega leidnud k a tegutsemiseks
mitmetes teistes eesti organisatsi­oonides.
N i i on ta olnud Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas liikmeks,
võrulastb organisatsioonis, Eesti
Kirjastus Kanadas juhatuses, Võit­lejate
Ühmgus ja arvatavasti veel
nii mõneski teises, milliseid kõiki
ei jõua nimetada. Akadeemiliselt
kuulub Leo Puurits Korp! Frater-nitas
Ucuensis'esse.
Armas Leo —-Sind kui tublit
eesti skauti, väsimatut ja sõbra­likku
skaudijuhti, eesti rahvusli­kust
meelest kantud rahvuskaaslast
ning eelkõige toredat inimest ja
head sõpra õnnitlevad Sinu juube^
lipäeval Sinu sõbrad ja aatekaas­lased
nii ligidal kui ka kaugel ning
soovivad Sulle raugematut energiat
veel paljude aastate jooksul jätka­miseks
Sulle südamelähedaseks
saanud tööd eesti skaütliku nooru­sega
eesti rahvusliku meele säilita­misel
ja eestluse edasikandmisel.
Andku Kõigevägevam Sulle head
tervist' ja jõudu kõikidest raskus­test
ülesaamiseks! V
• G . M . •
Bestišste p o l t eelistatud ja traditsioonilisdö kujunenud
j r o n me 115, aasta
tot säina perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal
ümismiuEfli,
ÄRM
467 Sheriwnme Sfcr'*or^
mmm
^ M N. Liidu uus välisminister ütles oma
esimesel ametlikul sõnavõtul, et ta tahab kontsentreeruda
suhete parandamisele Läänega. Vaatamata väga komplit­seeritud
internatsionaalsele olukorrale olevat tema arvates
võunahisi imperialismi jõudusid vähendada, tuua radi­kaalsemaid
muudatusi arenguks ja detente protsessi elus­tamise
lisrügi külalisega, kellele korraldati
bankett Kremlis.
Mõlemad mehed 'deldareerisid,
et nende maad suunatakse de­tente
elustamisele ja tugevdami-sele
internatsionaalses poliitikas.
Teadeteagentuur Tass, kus see
reportaazh avaldati, ei nimeta spet­siifiliselt
lJSA'd, aga detente nimi
on üldiselt ühendatud mõistega
soojemast ja järeleandlikumast va­hekorrast
Läänega, eriti just
USA'ga,
Shevardnadze avaldas oma mär­kused
ühises kommünikees pärast
Ungari välisministri Peter Varko-i
nyi ühepäevast külaskäiku, mis
omakorda toimus viis päeva pärast
seda kui oli tehtud teatavaks N .
Liidu juhi Mihhail Gorbatshovi ja
USA presidendi Rohald Reagani
kohtumine novembris Genfis.
Shevardnadzel, kelle Gorbatshov,
nimetas välisministriks presiden­diks
tehtud Gromõko asemele, oli
see esimene ametlik kohtumine vä-
Kinnii
(ISU
Tol
Ass
Koi
• 'kl
L.S. Sm
Dr.vet.
80-aasi
28. aug
Evald Sõer(
sünnipäeva.]
Juubilar
lõpetas Hui
siumi 1924.
ta sügisel inj
Ülikooli L(
lõpetas seik
tis selle jär
ilustuse, te(
sarügemöndl
Sõjaväe HJ
hanedes sõj
lühemat act
ja lihahügiJ
suti juubiial
teenistusse,
maarstiks j{
jaama juha^
35 teenis
pamajad"
Kopli tapai
näärarstina.l
Tallinna L i l
se, alul lih|
arstina ja Ic
Põgeneni
samaale,
Bresdenis
les sealse
täitjaks kun|
migreerus
sügisel Ja aj
toni tapami
inspektorini
chewani Üj
kogu ülik(
omades seaj
sed Kanada!
alal Vancou>
ja vet.-arstii
ie minekunil
seks anti jui
tööministri
koos diplomi
juubilar elaiJ
Dr. Soerdi
paljudesse rl
sioonidesse.
gev skaudind
mena. Sama]
liidu tegevu^
• paljudesse
satsioonides)s|
Loomaarstitc
ti Loomaarj
liige. Oli lelq
dusohvitseric
arstide Kutse
ni liige.
Pagulaseni
osa SaksamI
B^lti komitc
dasse asudes 1
ü Seltsi asi
Kuulus Edi
bisse, Sa.skatl
ühingusse ja|
maarstide
on avaldan^
kirjutusi
Ringvaates
ning kaastööl
le paguluses}
Dr. E:
rahvuslasena]
muga ning
ka toetanud
sioone suurei
noorte orgai
te ja gaide.
Juubilar kl
tas TartuensI
mestrist alati
asutajaidliiki
nistähe kanc
heliks valiti J
Juubilar
tagasi vaadaj
le viljarikast j
võitlust tõe
oma elu eiui
suunamisel.
Selle tähf
peatudes
larile ja tei
sõprade, kui