Vaba eestlane , July 28, 1977

              Nr. 5S VimA EESTMNE neljapäeval. 28 jüid^ July 28, 1977
nnaBKamnm
ADVOKAADID
<Q9|
ENNÄLFRIB
. ADVOKAAT-NOTAR
R O O M 1912, Royal Trust Tower.
Toronto Dominioa Genü-e
Postiaadress: P.O. 326, Tofoato
Ont. (Bay & King) M5K lE?
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
ÄDO PARK. ILoSc
HETHERINGTDN, FÄLLIS
• PÄKK
Advokaadid-notarid
165 Bay St., Süite 401. EÄI, 3-4451
õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
ANDRES OLViT^LLJ.
Advokaat-notar
Bigclow, Hendy, Shirer & üukMvi
789 Don MiUs Rd.
Tel.429-3U©
kodus 699-2395
RAAMATy PIDAJAD
Chartered Accoimlami
725 Don Mills Rid. Süite 462
Don Älillsl Ontarid)
483-6308. 429-4944
• J
O P T l E
Tel. 5314251
^2 RONCESVÄfcLES
elaaegnt Investeering!
Suur ?aiik tondava
hinnaalandusega.
Ka. r&ntimi^®-
laadaval kõik muusika
instrumendid.
HOÜI^E OF MUSIC LTD.
553 Queen St. West
Toronto, tei 363-19S6
suuresseb
Rahu üuriniise Instituudi (Si-
PRI) andmötel on N. Liidu ja
USA sõjaillsed teulutufi«i vümasd
ajal olnud suhteliselt konstäiat-sed;
Sedlfist hoolimata kasvab
maaitaKt relvastus kiiresti — pea­miselt
mi. kolmanda maailma ja
Briti Lähis-Ida arvel. Kolm riikj
kolmandas maailmas, kes enim
käsutavad raha reivastimiiseks on
(peate Hiina) Iraan, Egiptus,
Saudi-Araabia, Iisrael ja India.
USA osa maailma relvakauban­duses
on umbes 50%, N. Liidu
oma 20%. . •
Viimasel ajal oh palju reklaa­mi
tehtud suurvõimude maailma-ruimii
programmidele. Keegi ei
räägi sellegt, et umbes 60% nende
programmide ressurssidest kulu­tatakse
sõjaliseks otstarbeks.
Sellised idüllilised talupildld on Eesti maastikust kommunistide võimutsemise sijal kadunud.
Praegu, kus New York vaevleb
kuumalaine haardes, on mõneti
lohutav meenutada sündmusi kau­nist
(ja kaugest!) kevadest. Tal­vel
Idnisixne lümeküllust; nüüd
olöne Taevataadile õige tigedad
ebatavalise palavuse pärast. Ke­vadkuu
— kui mälu ei peta oli
ütlemiisi küU aiauüksi isiklikul
pinnal, sest kus leiduks selline
uunikum, kes oleks maailma ja
inimestega alati ja jäägitult rä­imi!?
.
New Yorgi Eesti Maja uksed
sulgusid suvepuhkuseks Jaani­päeval
E. Haridusseltsi poolt
korraldatud hoogsa lõpupeoga.
Kavalises osas oli Kalju Meri fil-miringvaade
eesti elust New
Yorgis. See/ ühekülgne, ebapro-poptsionaaihe,
juhuslik ja väga
katkendlik läbilõige oli süski pa­rem
kui mitte midagi. Millal: saa­bub
aeg, kus meie filmikeäkused
hakkavad mõtlema šüstemaatsele
ja asjatundlikule eesti kultuurielu
jäädvustamisele? Mitte sellisele,
kus sõber filmib sõpra ja tuttav
tuttavat.
Filmikroonikas oli muide üsna
õnnestunult jäädvustatud lõikeid
'N.Y. ainsast hiliskevadisest teatri­sündmusest:
Eesti Rahvusteatri
„Havai lille" etendusest. See lehe-kuine
fcülakost võeti publiku poolt
vastu väga soojalt jä Kanada
teatri-rahvas peaks selles osas
meiega ülimalt rahul olema. Rah­vast
oleks võinud muidugi tublsti
enam olla, aga kuna see etendus
toimus rohkem impulsi kui kauase
ettevalmistuse ajel, süs ei tohiks
ka selles osas olla suuri ütlemisi.
tades" järjekorda oma an^ mit­mekesisust
ja suurt sisseelamis­võimet.
Noorte ettevõtteist tuleb
mainida ka KahvatantsiiriUuna
„Saare Vikati" kevadpidu, kus
näuditi 40-liikmelise riihma tä|>-
seid ja sujuvaid ettekandeid Mari
San Francisco on 716.000 ela­nikuga
linn, mis vaatamata üii-künMikuIe
maa-alale ja rohkele
veepürile pole veel üle-ehitatud
ja. kasvamisele ruumi jätkub.
Linna uhkuseks on ta sillad, mis
endisaegset parveühendust asen­davad.
Neist Oakland Bay ^ridge
on kahekorruseline, kummalgi
tasemel liiklus ühesuunaline ja
oma 8V4 miilüise pikkusega (koos
tunnelitega) on ta maailma pi­kim.
Golden Gate Btidge, mis
San Franciscole anhaberüise il­me
ja on üldtuntud; on maaihna
pikim rippsild tohutute sammas­te,
kandekaablite ja jõulise konst­ruktsiooniga.
Mõlemad sillad on
väga kõrged,; nü etsuurimadki
ookeanüaevad alt läbi pääsevad.
Oma kõrguse tõttu on Golden
Gate senini enesetapjaid alla
hüppama ahvatlenud ' .üle "600
korra. Näib, et teokoht pahedeks
on nakatav.
Nagu igas suuirlinhas on S.
Franciscoski terve hulk vaatamis­väärsusi,
neist eriilmelisemad on
vanamoodne kaabeltramm, mis
järske mäeküigi pidi üles-alla
oma ringsõite teeb ja Chiuatown,
mis on kui linn linnas ja oma 20
tänavablokiga suurim orientaailne
asula väljaspool Aasiat. '
hirmu omajagu, nii . väike
polnudki.
»i on Sm Franciscos
), idamaalasi üldiselt aga
iile 10% linnarahvast.
Kujlapalavik 1850-dail aastaü pär­ni
alguse S, Francisco kasvamise­le,
ftjõi siia rahvast igast ihnakaa-rest,
ka idamaaJasi, kellest hil^
jem. said narkoõtikahangelda-jaidki
ja kes leidlikena keelatud
kauba laoruumeks ehitasid tühe-noiikke
majakorrufit© lae ja põ­randa
vahel)^. Selliseid maju on
säilinud üksilmid, kuigi 1906. a.
suur maavärin (8.5 - Richteri
skaala järele) suure osa Saa
Franciscost hävitas, selle hulgas
ka Chinatown.
tjrliiataval kombel oli siin oünisd
^'äiksemõõtmeliBe maavärin just
paar päeva enne meie saabumist.
„Ah, see väike, ^ U i t 4,2 skaaia
järele, vaatasin TV-d, ei pannud
tähelegi," jutustab keegi koha-pealseisit.
Tokios, saime meie
kord 4 pamktEJse ja s^esfc cäi
Ilmastiku poolest on S. Fran­cisco
väga ühtlane ja vähese tem-peratuurikõikumisega.
Los Ange-lesist
tulles tundub ta kargelt
kiilm ja soendusega hotellituba
on oivailine.
.,Meie keskmine temperatuur
on 80 kraadi F -—hommikul 40
kraadi ja õhtul 40 kraadi", teatab
keegi naljatades. Kõige soojemad
kuud on , september-oktoober,
aga ikkagi vaid vähese kõikumi­sega.
Veepuudus tundub siingi
suurena. Hotellitoas manitse­vad
sildid vett vanriikasutami-sel
kokku hoidma —^ sihilik
veeraiskamine on koguni ka>
ristatav ~ ja teatri pesuruu­mis
seisab Üleskutse: ärge
tõmmake vett igakordse tarvi­tamise
järele...
„Näete seda lihtsat hotelli—-
Hotel Huütington — paari päeva
eest peatus siin . Amy Carter,
USA .presidendi tütar. Ei pandud
teda meie moodsasse Hiltonisse,
Hyatti või Šheratoni, vaid see va­na
oli hea küM," selgitab reisi­juht.
Tä; teeb seda heakskiitva
uhkusega.
Pisut hiljem sõidame mööda
Bank of America 53-'korrusdlisest
pilvelõhkujast, mis kuidagi väga
tuttav tundub. Ongi, sest selle
ees ja sees mängiti sisse hirniu-film;
„Towering Iiifemo" suurest
tuleõnnetusest. On siiski väga
kosutav näha 'tervet hoonet kogu
oma kahjustamata Uus ja hiilgu­ses:.;
>
Üldiselt on San Francisco^lõbus
ja lõbude limi. Tegime ringi ka
ööelu 'linnaossa, kus tänavaäärel
lõbiiotsijaire agarasti viipasid
sissekutsujad ja klaasukse taga
istusid võluvalt vulgaarselt paku­tavad.
Prostitutsioon — seadus­lik
või mitte — pakub oma ande
heldesti ja kahel käel. Ei, mä ei
ütle täpselt, millises , lixmaosas
või milliste tänavate vahel see
on. Kes läheb San Franciscosse,
leiab ise, (kui soovib ja teistel pole
ehk vajagi teada.
Kuiulus vangidesaar Älcatraz
asub vaid müli kaugusel üile lahe,
seal oli vangis omaaja Än^ü-see,
inakuulsus ÄI Capone ja mitmed
teised „<kuulsused". Eelmisel S.
Francisco külaskäigul aastaid ta­gasi
võisime siit saata sõpradele
vanglapildiga kaardi tekstiga:
Tervitan ja soovin, et sinagi
oleksid^ sün''. Nüüd aga poleks
sel mingi efekti. Enam kui aas­takümne:
eest likvideeriti Alcat-razi
vangla ja nüüd on seda või­malik
külastada huvituuriga, mis
väljub sadamast ja šaareil tutvus­tab
endisaegset vanglat.
See on Juba paraku nü, et üri­tused,
mil!est\ei ole teada vee­rand
aastat ette, kannatavad
siin ikka pubHku puuduse aU,
sest... Lõng Islandil on rahva­pidu,
hr. X peab Juubelit, pr.
Y-il tuli kauge külaline Jne. jne.
Teedia juhtimisel.
Pianistidest andsid iseseisvad
kontserdid, Eesti Helikunsti Kes- '
kase korraldusel, Hillar Liitoja ja
Sylviä Lül^. "
Esimene on siinseis muusikarin­gides
juba tuntud Ja -^rgelt
Mnnatud kqnstnik.
Tema virtuooslik tehnika, laulev
toon ja nooruse uljusest ülekeev
temperament haarab ja vallutab.
Sellel eripärasel, ülimalt nüüdis­aegsel
kunstnikul on kõik eeldused
saada tipp-pianistiks. Samuti edu­tus
debüteeriv Sylvia Lülep era-:
kordselt andekaks kunstnikuks.
Äianud õppimist juba vüe-aastar
selt, on noor pianist saanud sti­pendiumi
stipendiumi järele ja
võitnud rea auhüidu koükurssidei.
Nüüd on ta oma imelapse-aastad
minetanud, muusikaiilikooli lõpe­tanud
ja sürdub Salzburgi edasi
õppima. Tema kontsort oU ela­muslikuks
ja meeldejäävaks ülla­tuseks.
Ka sellelt noorelt pianis-..
tilt yõib tulevikus palju loota.
Kontsertidest kõneldes ei saa
muidugi mainimata Jätta N.Y.E.
Meeskoori tavapärast kevad-
• Ssontserta../, v
Selle kavas olid ka nüüd peamiselt
vanad, armsad ja äraproovitud
laulud. Koorijuhina toimis Maaja
Duesberg-Roos; eduka dirigendi-debüüdi
tegi koori abi^uhataja
Erik Veski, 'tulevane meeskoori
juht. Ka täitis ta kõik klaveripar-tüd
ja oli koos oma abikaasa Kat­rin
Kuusknega kontserdi solistiks.
Noored pianistid esitasid yähe-harrastatavat
neljakäelist klaveri-repertuaari.
Aplausi ja lilli oU
rohkesti.- . ' !
Kõige suurema elamuse San
Franciscos pakub siiski väljasõit
Muir Woodsis hiigel^punapuude
(Redwoodš) kasvualale, mis on
iQociuskaitse all,olev 550 aakrili-ne
pajik. Punapuud ehk mammu­tipuud
on kõige eal^amad elus-kasvud
maakeral, vanimad tublis­ti
üle 20000 aasta, kuigi nende
keskmine iga olevat „ainult"
400—800 aastat. Puude hügelsuu-nise
(kõrgeim 368 jalga, diameer
ter 23 jalga) ja pika ea saladus
seisab nende vastupanuvõimes
tulele, insektidele ja fimgustele,
mis tingitud puude erilisest kemi­kaalide
sisaldavusest, ühest hii-gel-
punapuust aäheb koguni läbi
autotee, see ei asu küll Muir
Woods pargis, vaid sellest põh­ja
pool. üldiselt on punapuude-kasvuala
väga väike, vaid 540
miili pjtok ja 30 miili lai. Väitse
ookeani lähedane ududerõske
maaala, niis puuhiiglastele so­biv.
•
ja paljukest meil seda teatri- ja
kontserdi-publikut ongi!! Pealegi
suhtub noorem generatsioon oma­aegsesse
saksa ja viini operetti
teatava üleolekuga, pidades seda
iganenud ajaviitekunstiks. Päraku
puuduvad noored sageh kä oma
üritusilt. Elavaks näiteks sellest
oli jaanikuul toimunud noortekoori
Esto-Atlantise kevadkontsert:
kuulajate ridadest võis noon" otsi­da
tikutulega — ja sellest on kah^
ju. Kontsert oh ülimalt nauditav
oma elurõõmust pulbitseva, hoog­sa,
noortele sobiva kavaga. Väike-se-
koosseisulise koori häälelise ta-sakaalupuuduse
korvasid kaunid
noored hääled; eriti särav oli sop--
ranirühm. Koori teihperamentne
juht, Maaja Duesberg-Roos, toi­mis
ka kontserdi solistina, tões-
(Järgneb)
luumets kogu oma taeva­ni
ulatavas vägevuses tekitab eri­lisi
tundeid. Tunned end väetina-ja
mannetuna sellise looduse hü-
.gel-loomingu itaustal, ent samal
ajal astuksid kui ligemale oma
Looja maailma, kus igale put\#a-
^egi koht on antud. Tänunieeles
kõi^e elu ja elava eest otsid puu­latvade
tagant itaevast ja .päikest.
Ja seal nad ongi.
Oleme ipunapuumetsa juhtunud
aasta kõige pikemal |)ä©val >-
jaanilaupäeval. Eriti tuleb ^see
meelde sõnajalgu nähes. Meie
maakodu sõnajalad on hiiglased,
suuremad kui siinsed ja täna öö­sel
õitseb sõnajalg. Päris kind­lasti
oleksin just täna selle õiegi
leidnud, kui vaid kodus oleksin.
Pealegt on jaanspäev üks meie
pere sünnipäevi, mida palju aas­taid,
jaanitulega pühitsenud ole­me.
Sel päevail ^peaiks kodus oi e-ma
ja see haldmb hinge nõnda
huJlupööra rõhuma, nagu lahu-taksid
meid kodust mitte tuhan­ded
vaid miljonid miilid,
Järgmisel õhtul oleme teatris.
Esineb „Danoe Theatre of Har-lem"
New Yorgist, mis vaata^
inata oma vaid 9-aastasele vanu­sele
on väga kõrgetasemelise
klassikalise balletitreennigüga ja
peanüselit • mustadest koosnev
balletikompanü, mis saavutamas
maailmakuulsust. Balletitrupi re­pertuaari
kuulub Me 30 b®U©ti,
nägime neist nelja, huvitavas
koreograafias ja .eriliseit heade
prilmabaHerünidega. OU jaani­päev.
Otsustasime sõita järgmisel
.päeval ja kavatsetust varem ^taga­si.
Koju, kuigi sõnajalaõis siis ju­ba
õitsenud oli.
Mulit on küsitud,mis jäi sellest
reisist enim meelde ja ma tean
sellele ka vastusit: jääliustikud
Alaskas; hiigel-punapuud Muir
Woods pargis ja rongisõit laineta­va
mere äartpidi Los Angelesist
San Franciscosse Kalifomias;
Butchart Gardens Victorias B. C.
'kui näide kultiveeritud ja aretar
tud ihist.
Suurim pettumus: Disneyland
oma sabasseismiste ja ärilikku­sega,:
,
WASHINGTON - Jäämägi, mil­le
pindala on Luxemburgi riigist
suurem, on murdunud lõunanabält
Weddelli merelt ja liigub praegu
Atlandi ookeanile. See võib saa­da
tõsiseks ohuks suurtele tank-laevadele,
rais sõidavad Löuna-Ämeerika
tipu ümber.
Küsimuses on sum'ün jäämägi
mida kimagioleiiie märganud, üt­tes
ühendriikide laevastiku ilmas­tiku
jälgija leitnant Torn Nelson.
Jäämäe pikkus on 72 km ja laius
40 km. See hakkas tasakesi liiku­ma
juba aastaid tagasi. Minnes
see põrkas Larseni kinnisjää vastu
ja punastas jäämäe, mis on enesest
poole väiksem. Ka see väiksem
jääpank Oli asunud liikuma ookeani
poole. See lügub umbes 100 km
suurema 'jäämäe järel. Mõlemad
jääpangad liiguvad ookeani poole
ja kui nende liikumissuund ei muu­tu,
(siis jõuayad iiad varsti lõuna­poolsele
AtlandÜe, kus nad mõne
aasta jooksul sulavad olematuiks,
kuna ookeanis vesi on märgatavalt
soojem kui lõmianäba ümbruse^
meres. •• •
Kummastki jäämäest pole. veel
ohtu, tarna need on nü suurekogu-lised,
et on kergesti märgatavad
Äga kui need halavad sulama,
süs pealmine osa sulab väga kii­resti,
et neid ei märgata ja muut? 5-
vad ohtlikeks. "
Tuul on kandnud suuri jäämäge-sid
WeddelU merelt. on kaks
korda seisma jäänud na^ laev
karile. Esimesei korral see püsis
samal kohal vüs aastat enne kui
võimas torm salle paar aastat ta­gasi
lahti murdis. Just siis saadi
selgust, et jäämäe paksus on vähe­malt
30O meetrit. Vee sügavus oli
seal kohas ju^t 300 meetrit.
Teist korda. jäämägi jäi kinai
möödunud aastal, kuid siis see
peatus aiimlt paar kuud, kuna oh
merepõhjas kiiini ainult ühte nur­kapidi
ja torm tõukas selle jälle
liikvele.'.
Ühendriikide laevastik kontrollib
jäämägede liikumist muuhulgas ka
šateUiitide abü, mis neid pidevalt
pildistavad.'