1977-07-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE Ei8^'ag)ä8f«iaä, 28 juuül 1977 — m m d a y , M y ^ , l OT
STFOKHOLM (EPL) — Rootsi Ikeeles oa M l p t i ilmonad nõukogad®
kirjaniku Vassili Grossmani romaan „Kõik voolab". See pärast 1905
sikdinud ja liiljati surnud autori teos analüüsib tugeva autobiograafilise
tagapõlijagsi tänapäeva Venemaa ideolbogilist ja inimlikku tegevust
«,.•
iGrossnian on avaldanud varasematel
aastatel rea teoseid, milles
ta katsus olla positiivne ametlikult
ettekirjutatud sotsialistliku realis-
" mi raames, kujutada edasipüüdlikke
]a edasijõudvaid tegelasi. Hilisematel
aastatel sattus Grossmaa
konflikti tsensuuriga ja ametivõi-!
mudega. Ta pidi oma Stalingradi-romaani
põhjalikult üinber tegema.
Romaani teise osa käsikiri
konfiskeeriti ja ilmus ainult pagu-lasvene
ajakirjas Kontinent.
Oma viimastel eluaastatel töötas
Grossman lõpetamata jäänud romaani
kallal, mis nüüd välismail
ilmunud. Selles ta asetab vastamisi
l^ks tegelast — 30 aastat vanglas
veetnud mehe ja tema onupoja,
kes on liikunud pärivoolü ja tõusud
Teaduste Akadeemia liikmeks.
Nende ilmavaated põrkavad kokku.
Stajini surm,
Kuidas võisid kõik need motiivid
esineda samade isikute puhul?
Grossman leiab põhjuse seisvat
vene traditsioonilises Messiase
idees, üsulahklikus determimis-
• Miš.
Tänapäeva elav vabadus ohverdati
liomsepäeva kujutletud vabadusele.
Grossmani meelest võttis Lenin
kasutusele igivana vene ühiskonna
idee — pärisorjuse — ja teostas
seüe abiga oma suure revolutsiooni.
Venemaa saladus seisab just
selles vene pärisorjuses, vaimses
orjuses, millel© alistus revolutsiooni
ajal ja selle järel kogu vene
rahvas.
mis ioimus «väljaspool plaam",
on segamini paisanud teadlase
maaima ja võit omavahelises
võitluses jääb endisele vangile,
kes pärast 80 aastat katsub oma
elu uuesfti algusest peale üles ehitada.
Ta ajab sündmuste jälgi, millest
ta on tabanud vaid. umbkaudseid
kuuldusi vangilaagrites.
Romaani lõpuosa laguneb novellideks,
esseedeks, mõtisklust^.
Endine vang hakkab otsima kõige
juhtunu mõfiet ja sihti.
Ta jõuab tulemusele, et kõige algus
ja põhjus on Lenin.
Tema juurest lähtuvad tagakii
samise ja järelvalvamise süsteemi
alused, pealekaebamine ;
kogu krampunud süsteem.
Stalin oli amult Lenini mõtete täi-devüja.
Stalinismi koledad aastad
arenesid täieliku järjekindlusega
Lei|ini kuueaastase valitsusaja
alustelt.
Grossman uurib revolutsioon
aluseid, ühelt poolt iseloomustab
seda piiritu kannatus ja kannatlikkus,
mida pole maailmas nähtud
pärast algkristlasi. Teisel pool seisab
põlgus inimliku kannatuse vas
tu, tingimusteta alistumine abstraktsetele
teooriatele, tahe hävitada
1 mitte i nüpaiju vaenlasi, Vaid
ka neid sõpru, kes pisutki kaldusid
kõrvale juuspeene teoretiseerimise
puhul. ;
kirföndys
HIIU nr. 4 — 1977.
teadete vaheadaja jaaimijäsva
numbris on aivaildaftud toimeftajja
„Jaaiiiöö anüüt", toimötaija mam-die
veerg, teateid hüdlastest võõrsil,
Mairet L i i k i kiitjelduis , Ä i m -
piaadist", Asta WiÜmamu Ssone
hiiclaiste koMmtuileikuil Baüitlmo-res,
A. B a m i t i toiutetus, teateid
hüdlast»ast Göfcalbbrgis,
mmd —• Saiare pügad", Triinu
jutustab oma esimjesesifc xöisiat
•limia, T. N. • luuletus ,iECevad",
Hiidlaste Seltsi 1976. a. tegevus-aniamne,
Aime Tüili teõne T. E . S.
TäiendusteesMcooli 'lõpuaiktusel,
oMaJia^äänudlaieväd'', Eltoa «Hiidlaste
M t s i esimises Kuulutame
välja nailjade vöisitluse
(koos mõne naljaga, >E. Vrageri
l u u l e t e ,,Ell?ie pesv", Elna
„01ümipia mängude radadei", He-len
Sadula luuletus ,^uusika" ja
mitmeid iüiiemaid kirjutusi.
Oma 324elh0fcüljel on ajakiri and^
nud vägagi huvitavalt hiidlaste
kohita ikäivat materjali.
MÜLTICÜLTÜRALISM hr. 1 - -
1977. Toronto ülikooli kasvaitus-teadusikonna
juhendamise keskuse
väüjaanded on alusitanud ilmumist
uus veerandaasitati ihnuv
ajakiri „Mullticuliuraaisim^*. Ajakir
i itaaub koostöös Ontario Kultuuri
ja Meelelahiutusministeeriu-mi
Mitmekultuurilise osakonnaga.
See on . mõeldud peamisetlt
Põikread: 1. Eesti Vabariigi valitsuse
^häälekandja*', 7. Jaatav
sõna, 8. Eesti saar, 12. Planeet,
13. Noot, 14.. Eesti luuletaja, 15.
Ebameeldiv „ese" nahal, 17. üha,
ikka, 18. Elund, 20. Artikkel itaalia
keeles, 23. Kaksikvokäal, 24.- Raadiumi
sümbol, 26. Kanada provints,
28. Rongi eesotsas, 29. üksiklane.
Püstread: 1. Kokkusurutud käsi,
2. Himur, 3. Sidesõna, 4. Lapse
imetaja, 5. Mineviku sündmuste
kroonika, 6. Tartu ülikooli viimne
E.V-aegne rektor, 9. Tallinna öi-mi
ühes Võõrkeeles, 10. Vormitu
kogu, 11. Meie lehe peaitoimetaja,
16. Looma kehaosa, 19. Suur saal,
21. Pinnamõõft, 22. Kaimvili, 24.
Noot, 27. Hõige.
inp"*""
VABA EESTLASE" TALITUSES
^DVO
Hind
ENN
ADVOl
Room 1912,
Toronto Dj
Postiaadress:
Ont. (Bay
Teleft
24-tundi telef
SILFRISTSÕNA LAHENDUS
Põikread: 1. Teataja, 3, Silo, 5.
Korter, 6. Humal, 8. Tola, 10. Ves-tel,
12. Tasu, 14. Siva, 16. Medusa,
18. Virulane, 20. Käš^, 21. Lava, 23. j
Kagu, 24. Maja lumes, 25. Mame,
27. Neli, 28. Mure, 29. Mata Hari,
32. Nevada, 35. Riba, 36. Homo,
38. Pankur, 39. MajoFj 41. Delta,
43. Küünal, 44. Danton, 45. Rahulik.
püstread: 1. Teater, 2. Jahu, 4.
Loto, 5. Kortel, 7. Malta, 9. Lasila,
10. Vesper, U . Madu, 13. Suvi, 15.
Vanemuiiie, 16. Mesi, 17. Salajane,
19. Rubün, 20. Kägu, 22. Valuline,
Ä Kalamari, 25. Maire, 26. Viha,
28. Muda, 30. Tabama, 3L Riho,
33. Vasar, 34. Kukkur, 37. Model,
38. Pamjal, 40. Jordaa, 42. Tara,
43.
inimesteie koda hüvitavad etnilised
suint^d Ja kultuurid Kanadas.
Ajakiri avaüdab diskussioone ja
seisukohti ssllliseist Ätsaist küsimusist
nagu etniline iden^ÄUS,
diskrimineeriminLe,^ töökoha küsimused,
isiklikud j a perekondlikud
suhted, valitsuse ja ühiskonna
agentuuride tähtsu&esit.
Ssimieses numbris jagavad ajar
kirjaile häid soove minister R.
Weloh Ja Toronito ülikooli Kasvatusteaduse
osakonna juhataja
J . C Ricker. Vaatluse aill on rassi-proMeeonid
täiskas;70nu!te vahele
uustulnukaile vajalikud asutused,
Ontario kultuuri j a meelelahutusse
ministeeriumi tähtsus mitmeikul-tuurüisuse
arendamisel, mitme-kultuurilisus
ja mustad Kanada
mösaügis ja muid lühemaid artikleid,
teateid ja informaitsiooni.
RAHVUSLIK KONTAKT nr. 2
(74) — 1977. Rootsi Eestlaste
Esinduse väljaande uus number
avaldab V. Põlderi„öö|>äeva elamusi
mälupildis", I. Vainu ^Eduard
Lipp 75 aast^jt", Ä. Tauhe
„Baljtisakslased Saiksa Lüduvaba-riigis,
dr. E . Slmson^Kallas „Isa-maata
süda ei jää touamgi rahule",
D.. Kessötlje^^itshi ,;Juilg8oleku
problesenüd Kagu-Euroopas",
.plojpantide kursus I ^ i noortele",
M . Raud „Telses valguses"
ja K. Meikqpi ,,lK©8lekursus 3".
Lõpuks pilk tagasi , ,30. aasta
eest".
USUEÄNDÜR nr. 4 — 1977.
Eesti Baptistide Maailmaliidu
ajakirja tänavuses neljandas
nianbris avaiilajtakse: Ijoimetaja
,,Minövto kilde", K. Baidi ,Mar-ta
usutunnistus", E. Toompuu
„Tõeteri sõnasalvesit", ,,Päästmi-še
vastuvõtmine", Ä. Roosi .,Jee.
sus — revolutsionäaa:?", ajjakirja
25. juubeli puhul tervitavad Ä.
Proos, K . Raid, O. õunpuu jt., C.
Osterhausi ,,issand, õpeta meid
palvetsma", E.'Sirötkm , ^ r . H e lita
Marley 80", vaimulikku luulet,
. lühemaid kirjutusi, järelhüü-dieid
ja in£ormatsiooni.
Dme Ivandi - - P a r gi
Kulte tammetõra Näidendid js
ettekanded aoortele
L. Wahtras — yivaklass
Ravimtaimei, 25® retsept
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — Ee(sk7fleM
H. Michelson—Skautlikul teer
H. Büchelson — Noorsootöö radadd
H. Michdson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Loineliitlased
lona Laanian— Mis need šipelgaä
(luuletuskogu)
Estoniasä OMc^l Giside
Paul Laan— Mõttelend — PÜte ja
Herbert Salu ^ Utoopia ja
Earia Saarsen — Li^engrini laSibandao
«
Imor- Tarte University 1Q Estonia
A. Kub^ — Eadnnad kodud — mües^nseS
E. Uustalu ja iL Moora Soomusis
Lunaiste — Almuse Andres —
lim jutustus kirjasik Oskar L u t a l
L. Lumiste — Atlana aks^
U Lusnistd - EUIad ktiiaei
A. Voinm-
A. VoxnmBists^nad H
A. Vomm — Ristsõnad M
A. Vonmi ~ RlstsBoad IV
Aats Vomm — Minn hing (luuietuskicgu)
K. Eerme — Snmnd laevad ja elavad
K. Eermie — P&evata päevad ja ööta ööd O
S. Ekbaum — Ajata? (luuletuskogu) i
Aarand Roos Jomalaga, Ears ja EsrsnraiEa
XPitka — Rajusõlmed
t. Tarnin— Need teod süü^stavad II
A. Käbin >- Vaim ja nmld
Urve Karuks — Ködakoadsar (lüdeuiäcogu). •
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
EAAMATUIB LASTELE:
Kaieyipoeg —^ õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema l — (õppe- ja tööraamat
eelkooüealistel© lastele yärvltrito
% e t a mind lugema E — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele Värvitrükis)
Eesti k Ä Harjutustik l \.
2.50 • \ 35
S,—
2.50
SH» m
15
5.- co
3.50,
3.- 35
4,30
fii —
35
S5
3.- 15
3.~ • 15
4.S0 .
w
15
25
4.50
Sl Rift
IS
40
• (fi.—•
LSD m
65
2.10
m
40
5.30 . JO
2.50 20
20
20
m
20.-
29
40
L50 15
4.-
A
40
«JA
Sl.—*
4.- •30
m 40
5.- 4®
10.- ' 40
• W
50
ADO Pl
HETHERII
.\dvok{
365 Bay St., S|
õhtuti HI.
ANDRES
RAAM.
JOHN
3. -
4. -
225
40
35
• m
km mm
Mina aga Võtsin Luis'il ümber gud. Kui ta Luis'i tumedat jume
õlgade kinni, kuna kuidnööbiline nägi, krimpsutas pisut nina —
27.
Muidugi on igal klassil väiksed
erandid, aga nii Luis meile seda
seletas, kui me end sinna liikluš-merre
libistasime, ja nii see meile
ka paistis. Kõik need eriklassid
said aga kella kolme ajal töölt lahti
j a olid nüüd koos koduteel —
töölisklass bussides ja jalgsi, teised
autodes mis vanaduselt ja mudelitelt
ulatusid 1920. a. T-model
Fordist kuni 1973. a. Cadilla.e'im.
Niisiis, me sukeldusime sirnia
röökivate pasunate, vehklevate, politseinike
ja leppemärke andvate
motoristide maailma, trügisime,
puhusüne ja vehklesime oma osa,
tijlüdsime mõned „Tu madre"-d ja
„Hijo de puta''-d lahtistest auto-akendest
välja ja lõpuks jõudsime,
ei tea kui mitmest monumendist
ja ratsamku-kujust mööda
minnes, ühe suuremat sorti hoteüi
ettOj kus meie sohver masina lük-lusest
\'älja tõmbas ja sõiduteele
sisse keeras.
, Ä o r e s ! " kuulutas ta piduli-iailt,
,JIotel MeliaPurua (te Hidalgo!
Nagu lubatud ja kokku räägi-
• ^tud!"
Univormis uksehoidja ruttas meile
vastu. Krimpsutas küll pisut
nina Luisi vana tolmunud Volksi
silmates, aga hoidis siiski aupaklikult
ukse lahti, kui kahte
turistat nägi. Astusime välja ja
sirutasime liikmeid. Luis laaäs
meie kohvrid masina-ninast kõmii-teele.
Kohe oli kaks tõmmunäolist
tolmuahvi platsis; nende ;^rgi
haaramas.
,',Alto!" kamandasin mina, „pea-me
eraie leti ääres asjad Määriks
ajama. Kes teab, kas me üldse
siia jäämegi?"
Luis aga oli oma asjades kindel.
„See siin on Melia Purua", kinnitas
ita j „ ja siia Gam.. . e h , ei
major domo võõrastavalt pealt
vaatas. Valgenahaline turista kallistab
n|usta autosohvrit? On ta
naljakaks läinud?
„Ja sa tahad, nüsäma lihtsalt,
kohe jälle jalga lasta? Pea sus kinni,
meü on ju sulle veel teine pool
sõiduhinda maksmata."
• Haarasin rahakoti järgi, aga Luis
'tõstis tõrjuvalt käe.
„ 0 n juba õiendatud, Caraara-ilmselt
ei sobinud üks indio nü
peenesse kohta. Aga viskasin talle
kahekümnepeesose ja ta jäi
Luis'i jumega raihule. Valasime
tequilat, raputasime käeseljale
soola ja lõikasime sidruni viüu-deks.
„A saludos, amigos! Saludos,
Gamaradas!"
Viskasime tequilad ära, l i ^
Arvasime, et ega tal täna enam
maksa Acapulcosse sõitma hakata.
Et müts ei maga ta meiega
siin hotellis ja hakka homnie
hommikul minema? Süs on kindel,
et ta tervelt köhale jõuab.
Luis naeratas kurvalt.
„Tuba siin hotellis, Senores Gamaradas,
maksab nelikümmend
dollarit päevas. Partei on võibolla
nõus välismaiste kommunistide
eest seda raha välja panema, aga
mitte kodumaiste eest. E i , senores,
mina asun teele — kui ära
väsin, küll tõmban tee kõrvale ja
puhkan veidi. J a sõidan jälle. Saludes,
Gamaradas!" Ta tõstis
sime soola peale ja imesime sid-da",
pilgutas Luis mulle süma ja 1 runit, tõelisel mehhiko kombel
oli valmis oma masmasse i§tu- Isegi Kiiv oli entusiastlikult asja
ma. • juures ja võttis viina välismaa
Siinsamas kõrval oli keldrilo- viisi,
kaal, mis nähtavasti hotelli juurde! ,,Ütle nüüd ausalt. Luis — kas |kommunistlikus tervituses rusika
kuute — „Gapitain Morgan's" oli sa näed ette Mehhikos revolutsioo- ja marssis välja, see meie Gama-selle
nimi, ja meriröövli-motüyi ni? Ja kui sa näed— kas sa arvad j rada ja Gompanero. Kena mees
järgi näis see ka dekoreeritud, et see asju parandab?"
Haarasin Luis'il varrukast. Luis Võttis tequüat ja raputas
, ,Tule korraks sisse, Gompanero kurvaif pead.
viskame mõned tequila'd, enne
kui sa minema hakkad." .
„Ainult Jumal teab, senores
Gamaradas." Kuigi ta oli kommu-
Luis püüdis kull vastu puigelda, nist, nimetas ta tihti jumalat
aga ma vedasin ta kaasa. Major-1 vana harjunud<skomme. Isegi šelit-domo
poole ütlesin: „Peame oma
Jefe käskis teid tuua. Šüa ite pidite autojuhiga arved õiesdama
jääma." oleme kohe (tagasi." Ja siis me
Enne kui ma sain edasi, vaielda,
ihnus välja keegi hallis pikas kuld-nööpidega
kuues sell, kes näis kohalik
major-domo olevat, ja tervitas
meid pidulikult.
„Senores Kork y Upping, si? Nu-mero
630, adelante, much^chos!
Muy pronto!" Ifoisid Mppasidki
„muy pronto" meie bagaazhi järgi,
et seda ülakorrale vüa. flmselt
oli Gamarada Suarez meüe rikkalikud
reservatsioonid teinud.
Luis lõi autokasti kaane kinni ja
tõstis käe mütsi äärde.
„Adios, Gamaradas! Väga tore
oli, teiega tuttavaks saada."
simees Hrushtshov rääkis oma
kõnedes jumalast. Kui keegi talle
midagi üttes, mis talle ei meeldir-oli,
olgugi et kommunist, kes meid
vardas oleks praadinud, kui ta
oleks teadnud, kes me tõeliselt
olime.
,,Mul on hea meel, et ma sinu
kaasa võtsin", ütles Kiiv, tequüat
rüübates, ,,iima sinuta poleks ma
kunagi kommunistidega kokku
sattunud."
,Ja söödaköid arvatavasti Aca-astusime
alla, keldrikorra häma-f nud, lõi ta käega }St ütles: , , B o h s j p u l c o M e s kalu*V salvasin mina.
russe. : • ' ' '
ümberringi rappus kalavõrke,
läikis pookoöstes mõõku ja tolmunud
rummipudeleid. Paremas
seinas oli lüJiike lett, vasakul
lauad.' Tagaseinas oli orkestri-la-va,
s^ varasel tunnil veel tühi.
Unine baarimees tukkus leti taga.
Kedagi teist itipsutajat ei paist-nud^
süsi cäeva^. „
Istusime kalavõrguga kaetud
laua talia ja ma' vüpasin baarimehele
laia kaarega:
„Tres tequilas, por favor!"
Baarimees tõi tequüapudeli,
klaasid, soolatoosi ja sidrunilõik
vamii" See tahendab, jumal teie- Siis läksime ülakorrale, oma ööga,
jõuan ma teie lollust õgven- kortereid kontrollima,
dada! Ja tölk ütles: ,,Seltsimees'
eesistuja õnnistab teid, mu härrad
— Ä e s , olgu jumal teiega."
IngUse keeli „god be with you" on
ju tõeline heasoovlik õnnistus,
mida antakse kaasa pikale teekonnale.
„Vaya cön Dios" hispaania
keeli Seda soovisime nüüd ka
Luis'üe, kui ta püJsti tõusis, käsi
raputas ja mmekufe asus.
pikk tee veel ees — tahan õh-tuks
koju jõuda. Vanamutt ehk
muretseb, olen juba kaks
ära. Ja mägiteed on * '
IX PEATÜKK: SENÖE ÄYALA
Tuba 630 oU kaunis suur ja ruumikas,
kahe voodiga ja suure garderoobiga.
Aga televisiooni-apa-raat,
nii omane Põhja-Ameerika
hotelHdeie, puudus seal, samuti
puudus Acapulco-kandi jookide-kapp.
Selle eest oli aga ruuniikas
vannituba, mitte aüiult dushiga
vaid päris vanniga. J a taanidest
tuli isegi kuuma v<^!
„Ma lähen teen õige ühe suurema
suphise", arvas p i v , ,,pole
enam paar päeva korralikult pesta
saanud ja see Vaikse ookeani sool
on veel praegugi naha küljes."
Nojah, küllap see õige oli, sest
eüe Taxcos oli elektrivoolu katkemise
tõttu soe vesi puudunud.
Otsisin kohvris puhta särgi järgi,
kuna Kiiv end vannimineku
vastu vahnistas. Siis helises tele-
Vastasin ettevaatlikult ja Mehhiko
moodi: „Allo?"
. „Senor Kork?'^ küsis hääl telev
fonis.-' ' :
„ S i — aqui senor Kork." "Et
isand Kork räägib.
,,Mul on tervitusi ühiselt tuttavalt",
ütles hääl. „Senor ^uarez
laseb teid tervitada."
„Väga rõõmustav. J a mis edasi?";.
'-^^
,,Ja ma palun härraseid. õhtusöögile.
"
„Tänan väga, aga kes te olete?
Ja kus see Õhtusöök aset peab
leidma?"
„Minu nimi on Lopez Pepe
Lppez. Ootan teid Del Rio r ^ r a -
nis, Benito Juarez'! tänaval. Olete
te meie pealinnaga tuttavad?"
jjKahjÄs mitte.^^
„Võtke takso. Del Rio asub kohe
Alamedä pargi vastas, Palacio
de Bellas Artes ligidal. Ootaa
HOÜSE
553
Toront
teid kella kaheksa paiku. Mei?"
„Okei, senor L o j ^ . "
Kiiv torkas peä vannitoa uksest
ja tahtis teadaj mis on juhtumas.
Andsin' talle asja kohta
aruande. Ta kobis vanni tagasi ja
ma hakkasin meie seisukorra üle
järgi mõtlema. Kas mõana
mitte?
MqqiliiK
suurenei
Raim Uuri
PRI)
USA sõjalisa^
ajai olnud
sed. M e st
xnaailima rel^
miselt nn. k<|
eriti I^his-I{
teolimaiKias
kasutavad n
Cpealfi Hüi
Saudi-Araabi|
USA osa
duses on u
oma 20%.
Viimasel aj
mi tBhtud su|
ruumi p>roi
räägi seHest,
programmide
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 28, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770728 |
Description
| Title | 1977-07-28-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE Ei8^'ag)ä8f«iaä, 28 juuül 1977 — m m d a y , M y ^ , l OT
STFOKHOLM (EPL) — Rootsi Ikeeles oa M l p t i ilmonad nõukogad®
kirjaniku Vassili Grossmani romaan „Kõik voolab". See pärast 1905
sikdinud ja liiljati surnud autori teos analüüsib tugeva autobiograafilise
tagapõlijagsi tänapäeva Venemaa ideolbogilist ja inimlikku tegevust
«,.•
iGrossnian on avaldanud varasematel
aastatel rea teoseid, milles
ta katsus olla positiivne ametlikult
ettekirjutatud sotsialistliku realis-
" mi raames, kujutada edasipüüdlikke
]a edasijõudvaid tegelasi. Hilisematel
aastatel sattus Grossmaa
konflikti tsensuuriga ja ametivõi-!
mudega. Ta pidi oma Stalingradi-romaani
põhjalikult üinber tegema.
Romaani teise osa käsikiri
konfiskeeriti ja ilmus ainult pagu-lasvene
ajakirjas Kontinent.
Oma viimastel eluaastatel töötas
Grossman lõpetamata jäänud romaani
kallal, mis nüüd välismail
ilmunud. Selles ta asetab vastamisi
l^ks tegelast — 30 aastat vanglas
veetnud mehe ja tema onupoja,
kes on liikunud pärivoolü ja tõusud
Teaduste Akadeemia liikmeks.
Nende ilmavaated põrkavad kokku.
Stajini surm,
Kuidas võisid kõik need motiivid
esineda samade isikute puhul?
Grossman leiab põhjuse seisvat
vene traditsioonilises Messiase
idees, üsulahklikus determimis-
• Miš.
Tänapäeva elav vabadus ohverdati
liomsepäeva kujutletud vabadusele.
Grossmani meelest võttis Lenin
kasutusele igivana vene ühiskonna
idee — pärisorjuse — ja teostas
seüe abiga oma suure revolutsiooni.
Venemaa saladus seisab just
selles vene pärisorjuses, vaimses
orjuses, millel© alistus revolutsiooni
ajal ja selle järel kogu vene
rahvas.
mis ioimus «väljaspool plaam",
on segamini paisanud teadlase
maaima ja võit omavahelises
võitluses jääb endisele vangile,
kes pärast 80 aastat katsub oma
elu uuesfti algusest peale üles ehitada.
Ta ajab sündmuste jälgi, millest
ta on tabanud vaid. umbkaudseid
kuuldusi vangilaagrites.
Romaani lõpuosa laguneb novellideks,
esseedeks, mõtisklust^.
Endine vang hakkab otsima kõige
juhtunu mõfiet ja sihti.
Ta jõuab tulemusele, et kõige algus
ja põhjus on Lenin.
Tema juurest lähtuvad tagakii
samise ja järelvalvamise süsteemi
alused, pealekaebamine ;
kogu krampunud süsteem.
Stalin oli amult Lenini mõtete täi-devüja.
Stalinismi koledad aastad
arenesid täieliku järjekindlusega
Lei|ini kuueaastase valitsusaja
alustelt.
Grossman uurib revolutsioon
aluseid, ühelt poolt iseloomustab
seda piiritu kannatus ja kannatlikkus,
mida pole maailmas nähtud
pärast algkristlasi. Teisel pool seisab
põlgus inimliku kannatuse vas
tu, tingimusteta alistumine abstraktsetele
teooriatele, tahe hävitada
1 mitte i nüpaiju vaenlasi, Vaid
ka neid sõpru, kes pisutki kaldusid
kõrvale juuspeene teoretiseerimise
puhul. ;
kirföndys
HIIU nr. 4 — 1977.
teadete vaheadaja jaaimijäsva
numbris on aivaildaftud toimeftajja
„Jaaiiiöö anüüt", toimötaija mam-die
veerg, teateid hüdlastest võõrsil,
Mairet L i i k i kiitjelduis , Ä i m -
piaadist", Asta WiÜmamu Ssone
hiiclaiste koMmtuileikuil Baüitlmo-res,
A. B a m i t i toiutetus, teateid
hüdlast»ast Göfcalbbrgis,
mmd —• Saiare pügad", Triinu
jutustab oma esimjesesifc xöisiat
•limia, T. N. • luuletus ,iECevad",
Hiidlaste Seltsi 1976. a. tegevus-aniamne,
Aime Tüili teõne T. E . S.
TäiendusteesMcooli 'lõpuaiktusel,
oMaJia^äänudlaieväd'', Eltoa «Hiidlaste
M t s i esimises Kuulutame
välja nailjade vöisitluse
(koos mõne naljaga, >E. Vrageri
l u u l e t e ,,Ell?ie pesv", Elna
„01ümipia mängude radadei", He-len
Sadula luuletus ,^uusika" ja
mitmeid iüiiemaid kirjutusi.
Oma 324elh0fcüljel on ajakiri and^
nud vägagi huvitavalt hiidlaste
kohita ikäivat materjali.
MÜLTICÜLTÜRALISM hr. 1 - -
1977. Toronto ülikooli kasvaitus-teadusikonna
juhendamise keskuse
väüjaanded on alusitanud ilmumist
uus veerandaasitati ihnuv
ajakiri „Mullticuliuraaisim^*. Ajakir
i itaaub koostöös Ontario Kultuuri
ja Meelelahiutusministeeriu-mi
Mitmekultuurilise osakonnaga.
See on . mõeldud peamisetlt
Põikread: 1. Eesti Vabariigi valitsuse
^häälekandja*', 7. Jaatav
sõna, 8. Eesti saar, 12. Planeet,
13. Noot, 14.. Eesti luuletaja, 15.
Ebameeldiv „ese" nahal, 17. üha,
ikka, 18. Elund, 20. Artikkel itaalia
keeles, 23. Kaksikvokäal, 24.- Raadiumi
sümbol, 26. Kanada provints,
28. Rongi eesotsas, 29. üksiklane.
Püstread: 1. Kokkusurutud käsi,
2. Himur, 3. Sidesõna, 4. Lapse
imetaja, 5. Mineviku sündmuste
kroonika, 6. Tartu ülikooli viimne
E.V-aegne rektor, 9. Tallinna öi-mi
ühes Võõrkeeles, 10. Vormitu
kogu, 11. Meie lehe peaitoimetaja,
16. Looma kehaosa, 19. Suur saal,
21. Pinnamõõft, 22. Kaimvili, 24.
Noot, 27. Hõige.
inp"*""
VABA EESTLASE" TALITUSES
^DVO
Hind
ENN
ADVOl
Room 1912,
Toronto Dj
Postiaadress:
Ont. (Bay
Teleft
24-tundi telef
SILFRISTSÕNA LAHENDUS
Põikread: 1. Teataja, 3, Silo, 5.
Korter, 6. Humal, 8. Tola, 10. Ves-tel,
12. Tasu, 14. Siva, 16. Medusa,
18. Virulane, 20. Käš^, 21. Lava, 23. j
Kagu, 24. Maja lumes, 25. Mame,
27. Neli, 28. Mure, 29. Mata Hari,
32. Nevada, 35. Riba, 36. Homo,
38. Pankur, 39. MajoFj 41. Delta,
43. Küünal, 44. Danton, 45. Rahulik.
püstread: 1. Teater, 2. Jahu, 4.
Loto, 5. Kortel, 7. Malta, 9. Lasila,
10. Vesper, U . Madu, 13. Suvi, 15.
Vanemuiiie, 16. Mesi, 17. Salajane,
19. Rubün, 20. Kägu, 22. Valuline,
Ä Kalamari, 25. Maire, 26. Viha,
28. Muda, 30. Tabama, 3L Riho,
33. Vasar, 34. Kukkur, 37. Model,
38. Pamjal, 40. Jordaa, 42. Tara,
43.
inimesteie koda hüvitavad etnilised
suint^d Ja kultuurid Kanadas.
Ajakiri avaüdab diskussioone ja
seisukohti ssllliseist Ätsaist küsimusist
nagu etniline iden^ÄUS,
diskrimineeriminLe,^ töökoha küsimused,
isiklikud j a perekondlikud
suhted, valitsuse ja ühiskonna
agentuuride tähtsu&esit.
Ssimieses numbris jagavad ajar
kirjaile häid soove minister R.
Weloh Ja Toronito ülikooli Kasvatusteaduse
osakonna juhataja
J . C Ricker. Vaatluse aill on rassi-proMeeonid
täiskas;70nu!te vahele
uustulnukaile vajalikud asutused,
Ontario kultuuri j a meelelahutusse
ministeeriumi tähtsus mitmeikul-tuurüisuse
arendamisel, mitme-kultuurilisus
ja mustad Kanada
mösaügis ja muid lühemaid artikleid,
teateid ja informaitsiooni.
RAHVUSLIK KONTAKT nr. 2
(74) — 1977. Rootsi Eestlaste
Esinduse väljaande uus number
avaldab V. Põlderi„öö|>äeva elamusi
mälupildis", I. Vainu ^Eduard
Lipp 75 aast^jt", Ä. Tauhe
„Baljtisakslased Saiksa Lüduvaba-riigis,
dr. E . Slmson^Kallas „Isa-maata
süda ei jää touamgi rahule",
D.. Kessötlje^^itshi ,;Juilg8oleku
problesenüd Kagu-Euroopas",
.plojpantide kursus I ^ i noortele",
M . Raud „Telses valguses"
ja K. Meikqpi ,,lK©8lekursus 3".
Lõpuks pilk tagasi , ,30. aasta
eest".
USUEÄNDÜR nr. 4 — 1977.
Eesti Baptistide Maailmaliidu
ajakirja tänavuses neljandas
nianbris avaiilajtakse: Ijoimetaja
,,Minövto kilde", K. Baidi ,Mar-ta
usutunnistus", E. Toompuu
„Tõeteri sõnasalvesit", ,,Päästmi-še
vastuvõtmine", Ä. Roosi .,Jee.
sus — revolutsionäaa:?", ajjakirja
25. juubeli puhul tervitavad Ä.
Proos, K . Raid, O. õunpuu jt., C.
Osterhausi ,,issand, õpeta meid
palvetsma", E.'Sirötkm , ^ r . H e lita
Marley 80", vaimulikku luulet,
. lühemaid kirjutusi, järelhüü-dieid
ja in£ormatsiooni.
Dme Ivandi - - P a r gi
Kulte tammetõra Näidendid js
ettekanded aoortele
L. Wahtras — yivaklass
Ravimtaimei, 25® retsept
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — Ee(sk7fleM
H. Michelson—Skautlikul teer
H. Büchelson — Noorsootöö radadd
H. Michdson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Loineliitlased
lona Laanian— Mis need šipelgaä
(luuletuskogu)
Estoniasä OMc^l Giside
Paul Laan— Mõttelend — PÜte ja
Herbert Salu ^ Utoopia ja
Earia Saarsen — Li^engrini laSibandao
«
Imor- Tarte University 1Q Estonia
A. Kub^ — Eadnnad kodud — mües^nseS
E. Uustalu ja iL Moora Soomusis
Lunaiste — Almuse Andres —
lim jutustus kirjasik Oskar L u t a l
L. Lumiste — Atlana aks^
U Lusnistd - EUIad ktiiaei
A. Voinm-
A. VoxnmBists^nad H
A. Vomm — Ristsõnad M
A. Vonmi ~ RlstsBoad IV
Aats Vomm — Minn hing (luuietuskicgu)
K. Eerme — Snmnd laevad ja elavad
K. Eermie — P&evata päevad ja ööta ööd O
S. Ekbaum — Ajata? (luuletuskogu) i
Aarand Roos Jomalaga, Ears ja EsrsnraiEa
XPitka — Rajusõlmed
t. Tarnin— Need teod süü^stavad II
A. Käbin >- Vaim ja nmld
Urve Karuks — Ködakoadsar (lüdeuiäcogu). •
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
EAAMATUIB LASTELE:
Kaieyipoeg —^ õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema l — (õppe- ja tööraamat
eelkooüealistel© lastele yärvltrito
% e t a mind lugema E — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele Värvitrükis)
Eesti k Ä Harjutustik l \.
2.50 • \ 35
S,—
2.50
SH» m
15
5.- co
3.50,
3.- 35
4,30
fii —
35
S5
3.- 15
3.~ • 15
4.S0 .
w
15
25
4.50
Sl Rift
IS
40
• (fi.—•
LSD m
65
2.10
m
40
5.30 . JO
2.50 20
20
20
m
20.-
29
40
L50 15
4.-
A
40
«JA
Sl.—*
4.- •30
m 40
5.- 4®
10.- ' 40
• W
50
ADO Pl
HETHERII
.\dvok{
365 Bay St., S|
õhtuti HI.
ANDRES
RAAM.
JOHN
3. -
4. -
225
40
35
• m
km mm
Mina aga Võtsin Luis'il ümber gud. Kui ta Luis'i tumedat jume
õlgade kinni, kuna kuidnööbiline nägi, krimpsutas pisut nina —
27.
Muidugi on igal klassil väiksed
erandid, aga nii Luis meile seda
seletas, kui me end sinna liikluš-merre
libistasime, ja nii see meile
ka paistis. Kõik need eriklassid
said aga kella kolme ajal töölt lahti
j a olid nüüd koos koduteel —
töölisklass bussides ja jalgsi, teised
autodes mis vanaduselt ja mudelitelt
ulatusid 1920. a. T-model
Fordist kuni 1973. a. Cadilla.e'im.
Niisiis, me sukeldusime sirnia
röökivate pasunate, vehklevate, politseinike
ja leppemärke andvate
motoristide maailma, trügisime,
puhusüne ja vehklesime oma osa,
tijlüdsime mõned „Tu madre"-d ja
„Hijo de puta''-d lahtistest auto-akendest
välja ja lõpuks jõudsime,
ei tea kui mitmest monumendist
ja ratsamku-kujust mööda
minnes, ühe suuremat sorti hoteüi
ettOj kus meie sohver masina lük-lusest
\'älja tõmbas ja sõiduteele
sisse keeras.
, Ä o r e s ! " kuulutas ta piduli-iailt,
,JIotel MeliaPurua (te Hidalgo!
Nagu lubatud ja kokku räägi-
• ^tud!"
Univormis uksehoidja ruttas meile
vastu. Krimpsutas küll pisut
nina Luisi vana tolmunud Volksi
silmates, aga hoidis siiski aupaklikult
ukse lahti, kui kahte
turistat nägi. Astusime välja ja
sirutasime liikmeid. Luis laaäs
meie kohvrid masina-ninast kõmii-teele.
Kohe oli kaks tõmmunäolist
tolmuahvi platsis; nende ;^rgi
haaramas.
,',Alto!" kamandasin mina, „pea-me
eraie leti ääres asjad Määriks
ajama. Kes teab, kas me üldse
siia jäämegi?"
Luis aga oli oma asjades kindel.
„See siin on Melia Purua", kinnitas
ita j „ ja siia Gam.. . e h , ei
major domo võõrastavalt pealt
vaatas. Valgenahaline turista kallistab
n|usta autosohvrit? On ta
naljakaks läinud?
„Ja sa tahad, nüsäma lihtsalt,
kohe jälle jalga lasta? Pea sus kinni,
meü on ju sulle veel teine pool
sõiduhinda maksmata."
• Haarasin rahakoti järgi, aga Luis
'tõstis tõrjuvalt käe.
„ 0 n juba õiendatud, Caraara-ilmselt
ei sobinud üks indio nü
peenesse kohta. Aga viskasin talle
kahekümnepeesose ja ta jäi
Luis'i jumega raihule. Valasime
tequilat, raputasime käeseljale
soola ja lõikasime sidruni viüu-deks.
„A saludos, amigos! Saludos,
Gamaradas!"
Viskasime tequilad ära, l i ^
Arvasime, et ega tal täna enam
maksa Acapulcosse sõitma hakata.
Et müts ei maga ta meiega
siin hotellis ja hakka homnie
hommikul minema? Süs on kindel,
et ta tervelt köhale jõuab.
Luis naeratas kurvalt.
„Tuba siin hotellis, Senores Gamaradas,
maksab nelikümmend
dollarit päevas. Partei on võibolla
nõus välismaiste kommunistide
eest seda raha välja panema, aga
mitte kodumaiste eest. E i , senores,
mina asun teele — kui ära
väsin, küll tõmban tee kõrvale ja
puhkan veidi. J a sõidan jälle. Saludes,
Gamaradas!" Ta tõstis
sime soola peale ja imesime sid-da",
pilgutas Luis mulle süma ja 1 runit, tõelisel mehhiko kombel
oli valmis oma masmasse i§tu- Isegi Kiiv oli entusiastlikult asja
ma. • juures ja võttis viina välismaa
Siinsamas kõrval oli keldrilo- viisi,
kaal, mis nähtavasti hotelli juurde! ,,Ütle nüüd ausalt. Luis — kas |kommunistlikus tervituses rusika
kuute — „Gapitain Morgan's" oli sa näed ette Mehhikos revolutsioo- ja marssis välja, see meie Gama-selle
nimi, ja meriröövli-motüyi ni? Ja kui sa näed— kas sa arvad j rada ja Gompanero. Kena mees
järgi näis see ka dekoreeritud, et see asju parandab?"
Haarasin Luis'il varrukast. Luis Võttis tequüat ja raputas
, ,Tule korraks sisse, Gompanero kurvaif pead.
viskame mõned tequila'd, enne
kui sa minema hakkad." .
„Ainult Jumal teab, senores
Gamaradas." Kuigi ta oli kommu-
Luis püüdis kull vastu puigelda, nist, nimetas ta tihti jumalat
aga ma vedasin ta kaasa. Major-1 vana harjunud |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-28-06
