0210b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
YilttOHLLiAfiLAPafitui?a %Jtjtcrfc ttntinnTiiiitt tu _ ' itf uvnvinmnLii" ujn ix)iTfctu ja fsncjid koninevftd UT&If Esiplaanil keskd on Seedrioru" sihtasutuse suur lillekorv Foto: T Säägi „Nimed marmortahvlil" Seedriorus Traditsiooniliste suvepidustuste Yüdopüha-Jaanipäev- a Ja suvepäev-ade haripunktina antud kaks va-biihulavast- ust vastasid ja hajutas-id need küsimused mida oli kuul-di Ontario eestlaste suurkeskus-i- m tt kas meie tegelaskonna ja publiku kandejõust jätkub ka-ldu suurlavastuseks üksteisele jirgnetatel nädalalõppude NH Jsade maa" kui ka Nimed mar-mortahvlil" kordaminekule aitas-id reel kaasa nende kahe dramati-seeringu struktuurilised ja üles-ehituslik-ud erinevused Kui Isade naa" esitas iseloomustavald-monu-mentaalsei- d stseene mis viiksid olla sümboolsed kogu meie Vabav dissJjaJe kus selle teosUjad Ok-sikisik-ud jäid tahaplaanile sest sündmused ja meeleolud olid ise tähtsad siis „Nimed marmortahvl-il" vaatles sitta tõtanud ja haarat-ud noorte iseloomude kujunemist heitlosi ja saatust sojalahingute tagapõhjal Nii Albert Kivikase romaan kui ka klesolev Kaarel SJodorl dramatiseering on psüh-loogilise- d iseloomude sisevaa-tlus mõjutatud sõja tündmus-tes-t ja tema vääramatust mitme-nonalise-st kaigust Nii viiks tekkida uus küsimus rt kuivõrd sobiv ja teostatav on psühholoogilise siseheitluse vaat-- Itmine vabaõhuetenduse suures ja avaras raamis kus enam mõjule pttsevad masside tugevad efekt-id Vastus Seedriorul oli ka selles tas rahuldav — kasutatav lavav pind on piiratum kompaktsem ja tema dimensioonid peaaegu mõne ruumilise suurlava piiritluses Sel les osas oli siis mõistetav ka real-istlikult esitatud dekoratsioonide kasutamine olgugi et nad vabas ihas erilist ei lisanud Kuid kav mtatud lavapiltide konstruktsioo VABA EESTLASE" TALITUSES RAAMATUID müüril 1hBLHB nid teenisid ka akustilise taga-põhj- a ja parema häälelise projektee-ring- u huvisid ja aitasid täiendada Seedrioru terass-auditooriu- mi juba tuntud head akustikat Valgustus-süstee- m niis olevat küllaldane ja seesuguse välfrkundamine o muidugi ka Qks Seedrioru saam-tus- l Loomulikult oleks paendli-kur- n helgiheitjate ja proshektorite süsteem alalise rambivalgust ase-mel — aga muidugi ka kulukam ja komplitseeritum meie oludes ja (imalustes Tahtmata edasiselt lõrrelda kahte nähtud vabaõhulavastusi arvan isiklikult et Horseshoe Val-ley mänguruum on looduslikuni ja avaram ta vajaks aga korralikku helisüsteemi ja vastavalt tugevat ja paendlikku valgustust Seedri oru on kontsentreeritum ja parema kuuldavusega Ilusa suveöö viivul ja vaikses tuu-les kitsas kuusiribl all pärast äge-dat piksevihma mis uhtus teie kö-- lalisvaatlejat Guelphi nõlvakutel algas see Vabadussõja koolipoiste draama vähemalt paarituhande pealtvaataja ees Kaarel Sfildor kauaaegse ja kogemusrikka lavas-tajana ja Ain Sõodor sekundeeri-Jan- a olid püüdnud rõhutada tege-laskonna isikulist ja mängulist kül ge See on onnestunua neu reas stseenides kuld asjaarmasta jate juures kus tuleb vaadelda es-majoones head ja ausat tahet on pauside tekkimine reaktsioonide puudumine ja vahel elutuks ja staatiliseks muutunud tagapõhja grupid mõistetavad See oli näiteks märgatav Tääkeri-Kälme- rl stseenis koolipoistega ja ka mitmel muul korral Kasutatud muusika mida ei olnud võimalik Identifit-seerida karises kohati kuid see tois olla ka heliülesvõtte viga või All Kubbo — Tulises katlas Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad Ella llbak — Kumisev kannel Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstlalbum Jaan Tõnisson H Michelson — Skautlikul teel E Krants — Tungalterad (luuletuskogu) Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 Harry Asi — Parast plahvatust kunstnahka köites ehtnahka köites Emakeele lugemik koolile Ja kodule J Bunyan — Kristlase usurännak (Abel Lee illustratsioonidega) J Uks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt II Ilme Ivandl — Pargi A Niit — pool kaelakeed Anna Ahmatova — Requiem (Marie ünderi tõlge) Triinu — kevad 1968 t'ne Karuks — Savi (luulekogu) Betti Alver — Uued luuletused ja poeemid Mana aastaraamat 1967 I Raamatuid lastele Tuttsaba ja Vuttsaba Kalevipoeg H Jõe _ Rinikrri Lindakese muinasjutuline päev H Rajamaa — Aabits lind Saatekulu c 465 20 525 20 475 20 450 20 6- - 30 3- - 10 3- - 10 --J0 10 455 20 S75 10 $- 5- 10 2 10 575 20 150 130 15 210 15 liO 10 330 20 -7- 5 350 20 $- 5- 10 $- 6- 20 130 10 130 10 50 10 130 10 275 15 VABA EESTLANE kolmapäeval 10- - J""111 16 ~ Wednesday July 10 196S # tingitud valjuhääldajast-helisü- v teemist Anda tahetud talvemaas-tik-u illusioon oli küsitav nagu teda nägime kuid küllap selles oli oma osa pealelõunatel vihmatormil Selles dramatiseeringus on palju tegelaste vahelist kahekõnet See anti enamuses rahuldavalt vaid üksikutel juhustel hakates venima liigselt pikaks vabaõhuruumi haju-use- s Teksti a1damine tegelaste poolt oli rahuldav kohatised ebakind-lused ei saanud siiski ühelegi stseenile saatuslikuks Pean aga siinkohal mainima et mõlemas va baõhulavastuses esines tegelaste poolt märgatavalt vandesõnu mil lede kuulmise mõju on lavalt to hutult tugevam kui tegelikus elus Kahjuks ei ole võimalik otsustada kui palju langes neid tegelikule tekstile või kui palju astavale te-gelasele hoogu sattununa üldises ettekande tempos oli langus mär-gatav lavastuse keskpaigas kuid selle tasakaalustasid lubav algus ja ülestõstetud lõpp Lahingustsee I nide helilindistatud efektid olid kohati ebamäärased kuid realistli-kult kasutatud mürsud ja lasud kaasahaaravad Peategelane Ahas Ain Sõodori käsitluses oli üldiselt hea kuld paatost Ja rahutust algupoolel või-nuks redutseerida See kehtib ka osalt Endel Loo kohta kes muidu esitas head lavavilumust ehtsalt antud sisetunnet ja vabat liiku-mist Loomuliku lavalise kõne vajadus oli vahel märgatav mit mete tegelaste juures Ain Sõõdo- - ril on hea häälematerjal ja selge diktsioon kuid Ahas nii suur ja monumentaalne kui on see kuju meie teadvuses vajanuks enam mitmesuguseid hääletasemeid ja tunneteskaalad Vana Ahas (Al-fons Kammo) oli kujult ja grim-milt hea ladusa Tiäkeri andis Erik Kasteln hoogsa ja tempera mentse Kohlapuu Edgar Kink ning teisedki koolipoisid omal ko-hal Kaarel Sõõdor esitas ise sõõ-gihimuli- st MllJani Ta kuju oli hea ja käsitlus näitas vilumust kuid ta pikad ja arvukaks muutuvad seik-lusmonoloog-id hakkasid lõpuks langema — muutudes samal ajal Ruugejuuks oli Soodor Nimed marmortahvlil" esitati (Eesti Rahvusteater Kanadas ette-kandel Tehnilisel küljel oli Aino Waldini stun4i õpilasõhtu Eestluse säilitamisel on noortele eesti keele õpetamine lltimatu va-jadus Ja ometi ei ole keel ainuke tegur üie rahva alalhoiu protses-sis Teised kultuurilUed-vaimse- d väärtused mängivad siin samuti olulist osa Viimaste seas omab kahtlematult erilise koha muusika ja muusikaarmastus mis on alati tõstnud eesti rahva iseteadvust koondanud meie jõude ja kinki-nud tänuväärseid võimalusi enese-väljendamiseks Neil põhjustel hindame ka Toronto eesti muu-sikastuudioid millede sea Aino Waldini oma on Üks tähelepanu-väärsematest ja kelle kasvandikud andsid ülevaatliku õpllasAUi neljapäeval 27 juunil Helnzmani saalis õhtul esinesid järgmised klae-riöpil&se- d' Silvia Mullaste Liis Truuvtrt Susan Hanikat Vivian Sepp Rita Hanikat Ea Sawa Darid Uusõue Heli Later Larry Later Rea Mägi Liivi Summa Esther Milvek Anna-L- y Mullaste Epp Anija Silvia Niit Ai-li Lindstrõm Hedy Theurer Ma-rita Krabi Linda Nurm Leena Lupp Käida Mägi Renate Norins Helle Uus Lillian Kaju Reet Luup Anne Remmel ja Anne-L-y Knuut Vaatamata närvitsemisele ja mõ-ningatele sellest tingitud mälu-viperuste- le andsid kõik noored pianistid selget tunnistust koolile mis rõhutab individuaalset tähe lepanu hoolikat ettevalmistust laitmatut kätetööd head muusika-list maitset ja ilusat ning õiget stiilitunnet Loetletuid rõhutas ka pr Waldlnile hiljuti saabunud kiri Kuninglikult Konservatooriumilt Siia juurde olgu märgitud et Kon-servatooriumi eksamid sooritas käesoleval aastal 30 õpilast Aino Waldini stuudiost omandades sea ljuures eranditult kõige kõrgemaid hindeid ülemaaliselt on pr Wal-dini õpilased võitnud kolmel kor ral National Exhlbition klaveri- - võistlustel kuld-hõbe- - ning pronks medaleid Mõned õpilased paistsid nelja päeva õhtul silma muude hinnata-vate kvaliteetide kõrval andekuse ning musikaalsusega mis annab ph]ost nende arengut huviga ning ootusrikkalt jälgida Sellis-tele õpilastele peaks võimaldatama ka tutvumist muusikaga mis haa-rab endasse ulatuslikumalt kaasa-ja klaveritehnika kõlavõimalusi Aplaus ja lilled tänulikult kuula-jaskonnalt olid pr Waldin ja ta tublid kasvandikud põhjendatult ära teeninud K R Inimesed elasid Eestis 11000 aasta eest Pärnu jõe kaldal Sindi lähedal avastati hiljuti arheoloogilistel kaevamistel kiviaegne asukoht nagu teatab „Noorte Hääl" (186) See on seni vanim jälg inimeste elamisest Eestis Kolme meetri paksuse lilvasavi- - ja liivaklhi alt leiti kivist ja luust esemeid: po-leeritud teraga sarvtalv õõstalva katkend tulekivi ehteks töödel dud karukihv jne Leide kommenteeris teaduste akadeemia ajalooinstituudlst LJaa- - asjatult domineerivaks Isiklikult nita kes ütles: „Seni peeti Eestis pean Oheks paremini väljapeetud vanimaks Kunda Lammasmäe asu-tõlgenduse- ks Siegfried Preemi latf mine jga on jn 000 aastat Mit-Käspe- ri osas Ta oli usutav esitas) roed iejU(j psmu j&e idapilrkonnas ehtsaid tundeid kujult hea ja an-jjsi- d aga seife arvamuse kaht-di- s igakülgselt realistliku Vaba- - juse la Kaua aega ei õnnestu-dussoja- s koolipoisist sõduriks saa- - nuc gaa(ja täiendavat informat nud iseloomu Naistest esitas ju-- sioonlMöödunud aastal leiti Sindi tukat perenaist oma tuntud koge- - jahedalt luukilde Raadioaktiivse mustega Lydia Vohu nugissilmne süsiniku meetodil tehtud analüüs Asta laa-- näitas et orgaaniline aine on pä rit 9000 9500 aastat enne ajaarvamist Väljakaevamised jät-kusid tänavu mai lõpuni Seekord vuäicfcua mitmeid esemeid fMriUeduJnParaiesevmnm__rr_mj™ti TlaEd1kuIaIrdÄ=CR:ef-- ieirsvtestd&liejusbtveõrl0rbietopoäMrriiXus0mk0iinl dlealalU-t-olid küllaldaselt audentsed Seedri-- ""' korrasUtud ümbrusega nende õnadeU Ja muu to™- - J i - -- „imt nemad käik kes olid võidelnud eXSTil -!- - kaote ja vdtUd tuledeku- - kõike on loonud Ja pidevalt Jätka- - Ja l''"1™"'?" Unikutefi uuesti me ette S nus loob meeleolu mis teeb see- - J oli meellvalluUv nägemus mis Jät- - TeTmmesTonkommeson k räanakug ""- - L _ i i tii lil samba Juurde mõteldes nendele raa # ""—_ j lj- - i_ _ml nalrrd oleks aga lihtsa Ja haarava Anasc c j w r mõju veelgi haa elanod J elavad nr-a-löp- ustseenl i i_4— i ilm Ifcoo- - Endel Kulk ravsin ja — —— kuni meie leida _lfnu $5- - ilmunud ergon-typ- e Tellimised saata: Vaba Eestlane Box Toronto EINO KURIS Aiandus SUVINE VÄLJAMÜÜK J Silvet EESTI SÕNARAAMAT Itd kirjastusel 508 lk PO 70 Stn C 3 Ont Lisan siinjuures $5— Võililled Kollaseõielised võililled Taraxacum officlnalc) on üldtuntud umbrohud mis nii mõ-negi rohelise muru kollaseks muu-davad Need põhjustavad igal ke-vadel ja suvel arvukaid Järelpäri mist ja selgitust vajavaid küsimusi Arvestades võilillede levikut nii maal kui linnas on need kõige po-pulaarsemad ja suuri alasid kat-vad kollaste õitega õitsevad lil-led" Mõnede rahvaste juures on noored võililled salatina kasutata-vad Talveks tuuakse nad sooja kasvuhoonesse või lavasse Hoi-des pimedas kasvavad varsti sala-tina kasutatavad valged lehed Ka külvatakse neid köögivilja ae-da jne Salatina kasutatakse pea-miselt paksulehelisi ja laialehe-lis- l sorte Meile on võililled umbrohud Ontario Valitsuse kirjastusel Il munud trükis umbrohtude kohta („ Common Weeds of Ontario") ütleb et täpset kirjeldust pole va-ja kuna võililled on nii hästi kõikjal tuntud umbrohud Hõre Ja nälgiv muru soodustab võilillede jt umbrohtude arengut Seemnete levitajaks on tuul lin nud ja naabrid kes ei tegele võilil lede hävitamisega Võililled on pikajuurelised mida on võimalik hävitada korduva juurte läbilöllca misega Törjeainena kasutatakse nende hävitamiseks 2 4-- D mis mitte ainult ei mõju hävitavalt lehtedele ja vartele vaid ka Juur-tele 4-- D ga pritsitakse külva-takse väetisi kus törjeaine on sees ja ka kasutakse kangikujulist libistajat mida lohistatakse möö-da muru2 4-- D annab ainult tule-must soojade ilmadega kasutades (70 80 F Juures) Külmaga on aine kasutamine raha ja aja rais-kamine Vähemalt 5 tundi pärast pritsimist ei tohi sadada vihma 2 4-- D hävitab lalalehelisl umbroh-t- e kuhu kuuluvad ka teelehed sa-muti on ta ristikut kahjustav Ris-tik ei kuulu lõpuks ka muru roh-tude hulka kuigi seda osaliselt kasutatakse Väetised mis sisalda wnjUWH— tw Lk1 $5- - INGLISE IPJVPJBUJaJaJaJj vad tõrjeainet on kallimad kui tavalistd muruväetlsed kuid nen-de kasutamine käepärane Võililli hävitades peame meeles järgmist: 1 Tõrjet teostatakse kui võililed on parimas kasvuhoos 2 Tõrjet tuleb suve Jooksul vähe-malt paar korda korrata Täi-detakse täpselt pakendil antud ju-hiseid 4 2 4-- D kasutamisel ei tohi pritsida ega väetada tõrjeainet sisaldava seguga või väetisega juures olevaid UIU ja põõsaid ku-na pftõsastele Ja lilledele tekivad hävitavad kahjustused E Kuris Urni asemel tuhka pappkarbis LONDON (EPL) — Möödunud aastal suri Londonis major Oskar Kabala Tema kodumaal viibivad naine ja poeg palusid surnukeha tuhastada ja saata omastele mat-miseks kodumaal Londonis tehti kõik et perekonna soovi austada Majori põrm tuhastati ja hangiti vajalikud paberid urni saatmiseks Eestisse N Liidu saatkond nõudis selle Juures kõigepealt tunnistustet kadunu pole surnud nakkushalgu- - sese Kui need olid hangitud lubati saatkonnas et urn kadunu tuhaga pitseeritakse Ja viiakse laeval eri-ruumis Leningradi kus poeg selle võib vastu võtta Matusefirma viis majori põrmu tammepuust urnis millele oli kin-nitatud plaat kadunu nimega sün-ni-J- a surmaajaga N Vene saat-konda ja esitas vajalikud tunnistu-sed Um pitseeriti ja toimetati vene laevale Nagu hiljem selgus anti pojale Leningradis urnile Järele minnes üle natuke tuhka papp-karbi- s — ja see oli kõik Nähtavasti pidas toll vene suursaatkonna pitsati-tega urni tuhartatud põrmugfr kahtlaseks" mispärast see ei jõudnud kohale AUTOKOOL AIEL AUTOKOOL Tel 532-813- 1 160 Oakwood Ave (St Clair W nurgal) Automaatne standard Ja Volkswagen on teie teenistuses SAldame teile koju Järele V vi n A L
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 10, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-07-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000147 |
Description
Title | 0210b |
OCR text | YilttOHLLiAfiLAPafitui?a %Jtjtcrfc ttntinnTiiiitt tu _ ' itf uvnvinmnLii" ujn ix)iTfctu ja fsncjid koninevftd UT&If Esiplaanil keskd on Seedrioru" sihtasutuse suur lillekorv Foto: T Säägi „Nimed marmortahvlil" Seedriorus Traditsiooniliste suvepidustuste Yüdopüha-Jaanipäev- a Ja suvepäev-ade haripunktina antud kaks va-biihulavast- ust vastasid ja hajutas-id need küsimused mida oli kuul-di Ontario eestlaste suurkeskus-i- m tt kas meie tegelaskonna ja publiku kandejõust jätkub ka-ldu suurlavastuseks üksteisele jirgnetatel nädalalõppude NH Jsade maa" kui ka Nimed mar-mortahvlil" kordaminekule aitas-id reel kaasa nende kahe dramati-seeringu struktuurilised ja üles-ehituslik-ud erinevused Kui Isade naa" esitas iseloomustavald-monu-mentaalsei- d stseene mis viiksid olla sümboolsed kogu meie Vabav dissJjaJe kus selle teosUjad Ok-sikisik-ud jäid tahaplaanile sest sündmused ja meeleolud olid ise tähtsad siis „Nimed marmortahvl-il" vaatles sitta tõtanud ja haarat-ud noorte iseloomude kujunemist heitlosi ja saatust sojalahingute tagapõhjal Nii Albert Kivikase romaan kui ka klesolev Kaarel SJodorl dramatiseering on psüh-loogilise- d iseloomude sisevaa-tlus mõjutatud sõja tündmus-tes-t ja tema vääramatust mitme-nonalise-st kaigust Nii viiks tekkida uus küsimus rt kuivõrd sobiv ja teostatav on psühholoogilise siseheitluse vaat-- Itmine vabaõhuetenduse suures ja avaras raamis kus enam mõjule pttsevad masside tugevad efekt-id Vastus Seedriorul oli ka selles tas rahuldav — kasutatav lavav pind on piiratum kompaktsem ja tema dimensioonid peaaegu mõne ruumilise suurlava piiritluses Sel les osas oli siis mõistetav ka real-istlikult esitatud dekoratsioonide kasutamine olgugi et nad vabas ihas erilist ei lisanud Kuid kav mtatud lavapiltide konstruktsioo VABA EESTLASE" TALITUSES RAAMATUID müüril 1hBLHB nid teenisid ka akustilise taga-põhj- a ja parema häälelise projektee-ring- u huvisid ja aitasid täiendada Seedrioru terass-auditooriu- mi juba tuntud head akustikat Valgustus-süstee- m niis olevat küllaldane ja seesuguse välfrkundamine o muidugi ka Qks Seedrioru saam-tus- l Loomulikult oleks paendli-kur- n helgiheitjate ja proshektorite süsteem alalise rambivalgust ase-mel — aga muidugi ka kulukam ja komplitseeritum meie oludes ja (imalustes Tahtmata edasiselt lõrrelda kahte nähtud vabaõhulavastusi arvan isiklikult et Horseshoe Val-ley mänguruum on looduslikuni ja avaram ta vajaks aga korralikku helisüsteemi ja vastavalt tugevat ja paendlikku valgustust Seedri oru on kontsentreeritum ja parema kuuldavusega Ilusa suveöö viivul ja vaikses tuu-les kitsas kuusiribl all pärast äge-dat piksevihma mis uhtus teie kö-- lalisvaatlejat Guelphi nõlvakutel algas see Vabadussõja koolipoiste draama vähemalt paarituhande pealtvaataja ees Kaarel Sfildor kauaaegse ja kogemusrikka lavas-tajana ja Ain Sõodor sekundeeri-Jan- a olid püüdnud rõhutada tege-laskonna isikulist ja mängulist kül ge See on onnestunua neu reas stseenides kuld asjaarmasta jate juures kus tuleb vaadelda es-majoones head ja ausat tahet on pauside tekkimine reaktsioonide puudumine ja vahel elutuks ja staatiliseks muutunud tagapõhja grupid mõistetavad See oli näiteks märgatav Tääkeri-Kälme- rl stseenis koolipoistega ja ka mitmel muul korral Kasutatud muusika mida ei olnud võimalik Identifit-seerida karises kohati kuid see tois olla ka heliülesvõtte viga või All Kubbo — Tulises katlas Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad Ella llbak — Kumisev kannel Eesti Kunstnike Koondis Torontos — Kunstlalbum Jaan Tõnisson H Michelson — Skautlikul teel E Krants — Tungalterad (luuletuskogu) Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 Harry Asi — Parast plahvatust kunstnahka köites ehtnahka köites Emakeele lugemik koolile Ja kodule J Bunyan — Kristlase usurännak (Abel Lee illustratsioonidega) J Uks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt II Ilme Ivandl — Pargi A Niit — pool kaelakeed Anna Ahmatova — Requiem (Marie ünderi tõlge) Triinu — kevad 1968 t'ne Karuks — Savi (luulekogu) Betti Alver — Uued luuletused ja poeemid Mana aastaraamat 1967 I Raamatuid lastele Tuttsaba ja Vuttsaba Kalevipoeg H Jõe _ Rinikrri Lindakese muinasjutuline päev H Rajamaa — Aabits lind Saatekulu c 465 20 525 20 475 20 450 20 6- - 30 3- - 10 3- - 10 --J0 10 455 20 S75 10 $- 5- 10 2 10 575 20 150 130 15 210 15 liO 10 330 20 -7- 5 350 20 $- 5- 10 $- 6- 20 130 10 130 10 50 10 130 10 275 15 VABA EESTLANE kolmapäeval 10- - J""111 16 ~ Wednesday July 10 196S # tingitud valjuhääldajast-helisü- v teemist Anda tahetud talvemaas-tik-u illusioon oli küsitav nagu teda nägime kuid küllap selles oli oma osa pealelõunatel vihmatormil Selles dramatiseeringus on palju tegelaste vahelist kahekõnet See anti enamuses rahuldavalt vaid üksikutel juhustel hakates venima liigselt pikaks vabaõhuruumi haju-use- s Teksti a1damine tegelaste poolt oli rahuldav kohatised ebakind-lused ei saanud siiski ühelegi stseenile saatuslikuks Pean aga siinkohal mainima et mõlemas va baõhulavastuses esines tegelaste poolt märgatavalt vandesõnu mil lede kuulmise mõju on lavalt to hutult tugevam kui tegelikus elus Kahjuks ei ole võimalik otsustada kui palju langes neid tegelikule tekstile või kui palju astavale te-gelasele hoogu sattununa üldises ettekande tempos oli langus mär-gatav lavastuse keskpaigas kuid selle tasakaalustasid lubav algus ja ülestõstetud lõpp Lahingustsee I nide helilindistatud efektid olid kohati ebamäärased kuid realistli-kult kasutatud mürsud ja lasud kaasahaaravad Peategelane Ahas Ain Sõodori käsitluses oli üldiselt hea kuld paatost Ja rahutust algupoolel või-nuks redutseerida See kehtib ka osalt Endel Loo kohta kes muidu esitas head lavavilumust ehtsalt antud sisetunnet ja vabat liiku-mist Loomuliku lavalise kõne vajadus oli vahel märgatav mit mete tegelaste juures Ain Sõõdo- - ril on hea häälematerjal ja selge diktsioon kuid Ahas nii suur ja monumentaalne kui on see kuju meie teadvuses vajanuks enam mitmesuguseid hääletasemeid ja tunneteskaalad Vana Ahas (Al-fons Kammo) oli kujult ja grim-milt hea ladusa Tiäkeri andis Erik Kasteln hoogsa ja tempera mentse Kohlapuu Edgar Kink ning teisedki koolipoisid omal ko-hal Kaarel Sõõdor esitas ise sõõ-gihimuli- st MllJani Ta kuju oli hea ja käsitlus näitas vilumust kuid ta pikad ja arvukaks muutuvad seik-lusmonoloog-id hakkasid lõpuks langema — muutudes samal ajal Ruugejuuks oli Soodor Nimed marmortahvlil" esitati (Eesti Rahvusteater Kanadas ette-kandel Tehnilisel küljel oli Aino Waldini stun4i õpilasõhtu Eestluse säilitamisel on noortele eesti keele õpetamine lltimatu va-jadus Ja ometi ei ole keel ainuke tegur üie rahva alalhoiu protses-sis Teised kultuurilUed-vaimse- d väärtused mängivad siin samuti olulist osa Viimaste seas omab kahtlematult erilise koha muusika ja muusikaarmastus mis on alati tõstnud eesti rahva iseteadvust koondanud meie jõude ja kinki-nud tänuväärseid võimalusi enese-väljendamiseks Neil põhjustel hindame ka Toronto eesti muu-sikastuudioid millede sea Aino Waldini oma on Üks tähelepanu-väärsematest ja kelle kasvandikud andsid ülevaatliku õpllasAUi neljapäeval 27 juunil Helnzmani saalis õhtul esinesid järgmised klae-riöpil&se- d' Silvia Mullaste Liis Truuvtrt Susan Hanikat Vivian Sepp Rita Hanikat Ea Sawa Darid Uusõue Heli Later Larry Later Rea Mägi Liivi Summa Esther Milvek Anna-L- y Mullaste Epp Anija Silvia Niit Ai-li Lindstrõm Hedy Theurer Ma-rita Krabi Linda Nurm Leena Lupp Käida Mägi Renate Norins Helle Uus Lillian Kaju Reet Luup Anne Remmel ja Anne-L-y Knuut Vaatamata närvitsemisele ja mõ-ningatele sellest tingitud mälu-viperuste- le andsid kõik noored pianistid selget tunnistust koolile mis rõhutab individuaalset tähe lepanu hoolikat ettevalmistust laitmatut kätetööd head muusika-list maitset ja ilusat ning õiget stiilitunnet Loetletuid rõhutas ka pr Waldlnile hiljuti saabunud kiri Kuninglikult Konservatooriumilt Siia juurde olgu märgitud et Kon-servatooriumi eksamid sooritas käesoleval aastal 30 õpilast Aino Waldini stuudiost omandades sea ljuures eranditult kõige kõrgemaid hindeid ülemaaliselt on pr Wal-dini õpilased võitnud kolmel kor ral National Exhlbition klaveri- - võistlustel kuld-hõbe- - ning pronks medaleid Mõned õpilased paistsid nelja päeva õhtul silma muude hinnata-vate kvaliteetide kõrval andekuse ning musikaalsusega mis annab ph]ost nende arengut huviga ning ootusrikkalt jälgida Sellis-tele õpilastele peaks võimaldatama ka tutvumist muusikaga mis haa-rab endasse ulatuslikumalt kaasa-ja klaveritehnika kõlavõimalusi Aplaus ja lilled tänulikult kuula-jaskonnalt olid pr Waldin ja ta tublid kasvandikud põhjendatult ära teeninud K R Inimesed elasid Eestis 11000 aasta eest Pärnu jõe kaldal Sindi lähedal avastati hiljuti arheoloogilistel kaevamistel kiviaegne asukoht nagu teatab „Noorte Hääl" (186) See on seni vanim jälg inimeste elamisest Eestis Kolme meetri paksuse lilvasavi- - ja liivaklhi alt leiti kivist ja luust esemeid: po-leeritud teraga sarvtalv õõstalva katkend tulekivi ehteks töödel dud karukihv jne Leide kommenteeris teaduste akadeemia ajalooinstituudlst LJaa- - asjatult domineerivaks Isiklikult nita kes ütles: „Seni peeti Eestis pean Oheks paremini väljapeetud vanimaks Kunda Lammasmäe asu-tõlgenduse- ks Siegfried Preemi latf mine jga on jn 000 aastat Mit-Käspe- ri osas Ta oli usutav esitas) roed iejU(j psmu j&e idapilrkonnas ehtsaid tundeid kujult hea ja an-jjsi- d aga seife arvamuse kaht-di- s igakülgselt realistliku Vaba- - juse la Kaua aega ei õnnestu-dussoja- s koolipoisist sõduriks saa- - nuc gaa(ja täiendavat informat nud iseloomu Naistest esitas ju-- sioonlMöödunud aastal leiti Sindi tukat perenaist oma tuntud koge- - jahedalt luukilde Raadioaktiivse mustega Lydia Vohu nugissilmne süsiniku meetodil tehtud analüüs Asta laa-- näitas et orgaaniline aine on pä rit 9000 9500 aastat enne ajaarvamist Väljakaevamised jät-kusid tänavu mai lõpuni Seekord vuäicfcua mitmeid esemeid fMriUeduJnParaiesevmnm__rr_mj™ti TlaEd1kuIaIrdÄ=CR:ef-- ieirsvtestd&liejusbtveõrl0rbietopoäMrriiXus0mk0iinl dlealalU-t-olid küllaldaselt audentsed Seedri-- ""' korrasUtud ümbrusega nende õnadeU Ja muu to™- - J i - -- „imt nemad käik kes olid võidelnud eXSTil -!- - kaote ja vdtUd tuledeku- - kõike on loonud Ja pidevalt Jätka- - Ja l''"1™"'?" Unikutefi uuesti me ette S nus loob meeleolu mis teeb see- - J oli meellvalluUv nägemus mis Jät- - TeTmmesTonkommeson k räanakug ""- - L _ i i tii lil samba Juurde mõteldes nendele raa # ""—_ j lj- - i_ _ml nalrrd oleks aga lihtsa Ja haarava Anasc c j w r mõju veelgi haa elanod J elavad nr-a-löp- ustseenl i i_4— i ilm Ifcoo- - Endel Kulk ravsin ja — —— kuni meie leida _lfnu $5- - ilmunud ergon-typ- e Tellimised saata: Vaba Eestlane Box Toronto EINO KURIS Aiandus SUVINE VÄLJAMÜÜK J Silvet EESTI SÕNARAAMAT Itd kirjastusel 508 lk PO 70 Stn C 3 Ont Lisan siinjuures $5— Võililled Kollaseõielised võililled Taraxacum officlnalc) on üldtuntud umbrohud mis nii mõ-negi rohelise muru kollaseks muu-davad Need põhjustavad igal ke-vadel ja suvel arvukaid Järelpäri mist ja selgitust vajavaid küsimusi Arvestades võilillede levikut nii maal kui linnas on need kõige po-pulaarsemad ja suuri alasid kat-vad kollaste õitega õitsevad lil-led" Mõnede rahvaste juures on noored võililled salatina kasutata-vad Talveks tuuakse nad sooja kasvuhoonesse või lavasse Hoi-des pimedas kasvavad varsti sala-tina kasutatavad valged lehed Ka külvatakse neid köögivilja ae-da jne Salatina kasutatakse pea-miselt paksulehelisi ja laialehe-lis- l sorte Meile on võililled umbrohud Ontario Valitsuse kirjastusel Il munud trükis umbrohtude kohta („ Common Weeds of Ontario") ütleb et täpset kirjeldust pole va-ja kuna võililled on nii hästi kõikjal tuntud umbrohud Hõre Ja nälgiv muru soodustab võilillede jt umbrohtude arengut Seemnete levitajaks on tuul lin nud ja naabrid kes ei tegele võilil lede hävitamisega Võililled on pikajuurelised mida on võimalik hävitada korduva juurte läbilöllca misega Törjeainena kasutatakse nende hävitamiseks 2 4-- D mis mitte ainult ei mõju hävitavalt lehtedele ja vartele vaid ka Juur-tele 4-- D ga pritsitakse külva-takse väetisi kus törjeaine on sees ja ka kasutakse kangikujulist libistajat mida lohistatakse möö-da muru2 4-- D annab ainult tule-must soojade ilmadega kasutades (70 80 F Juures) Külmaga on aine kasutamine raha ja aja rais-kamine Vähemalt 5 tundi pärast pritsimist ei tohi sadada vihma 2 4-- D hävitab lalalehelisl umbroh-t- e kuhu kuuluvad ka teelehed sa-muti on ta ristikut kahjustav Ris-tik ei kuulu lõpuks ka muru roh-tude hulka kuigi seda osaliselt kasutatakse Väetised mis sisalda wnjUWH— tw Lk1 $5- - INGLISE IPJVPJBUJaJaJaJj vad tõrjeainet on kallimad kui tavalistd muruväetlsed kuid nen-de kasutamine käepärane Võililli hävitades peame meeles järgmist: 1 Tõrjet teostatakse kui võililed on parimas kasvuhoos 2 Tõrjet tuleb suve Jooksul vähe-malt paar korda korrata Täi-detakse täpselt pakendil antud ju-hiseid 4 2 4-- D kasutamisel ei tohi pritsida ega väetada tõrjeainet sisaldava seguga või väetisega juures olevaid UIU ja põõsaid ku-na pftõsastele Ja lilledele tekivad hävitavad kahjustused E Kuris Urni asemel tuhka pappkarbis LONDON (EPL) — Möödunud aastal suri Londonis major Oskar Kabala Tema kodumaal viibivad naine ja poeg palusid surnukeha tuhastada ja saata omastele mat-miseks kodumaal Londonis tehti kõik et perekonna soovi austada Majori põrm tuhastati ja hangiti vajalikud paberid urni saatmiseks Eestisse N Liidu saatkond nõudis selle Juures kõigepealt tunnistustet kadunu pole surnud nakkushalgu- - sese Kui need olid hangitud lubati saatkonnas et urn kadunu tuhaga pitseeritakse Ja viiakse laeval eri-ruumis Leningradi kus poeg selle võib vastu võtta Matusefirma viis majori põrmu tammepuust urnis millele oli kin-nitatud plaat kadunu nimega sün-ni-J- a surmaajaga N Vene saat-konda ja esitas vajalikud tunnistu-sed Um pitseeriti ja toimetati vene laevale Nagu hiljem selgus anti pojale Leningradis urnile Järele minnes üle natuke tuhka papp-karbi- s — ja see oli kõik Nähtavasti pidas toll vene suursaatkonna pitsati-tega urni tuhartatud põrmugfr kahtlaseks" mispärast see ei jõudnud kohale AUTOKOOL AIEL AUTOKOOL Tel 532-813- 1 160 Oakwood Ave (St Clair W nurgal) Automaatne standard Ja Volkswagen on teie teenistuses SAldame teile koju Järele V vi n A L |
Tags
Comments
Post a Comment for 0210b