Vaba eestlane , September 16, 1982

              . )
„VABA EESTLANE" on
vcritotfe eesffosfe häalekaadia VABA
Neljapäeval, 16. septembril 1982 ^Thursday, September 16/1982
KIREV MAAIIM
E E L V A K Ä U B A N D U S
Tiüireivade valmistamisel ega le­vitamisel
pole rahvuslikke piire.
Näit. Falklaüdi kähmluses ründasid
argentünlased inglasi prantsuse
lennukitega j a mõlemad pooled ka-sutäsid
prantsuse Exocet-tüüpi ra­kette,
Iisrael ja Inglismaa kasuta­sid
ja kasutavad USArS ja Lääne-
Saksamaal ehitatud laevu jne. —
Toronto Globe and Mäü kommen­teeris
FaMandi kähmlust: „See de­monstreeris
poole trüjoni doUari
suurust; (aastas) relvatööstust.
USA- relvakontrolli• dhrektor E.
Rostow Võrdles rahvusvahelist rel­vakaubandust
palaviku diagram-ihiga,
millele registreeritakse rah­vaste
rahu, niässud, hkm ja paani-
M A A I L M A N Ä L J A H Ä BÄ
Euroopa Nõukogu koosolekul
Strasbourgis mamiti, et maakera
elamkkonhast iga kaheksas inimene
nälgib. UNO andmeü on nälgijate
arv vähearenenud maades suu­rem,
1:4 ehk 23%. Austria sotsialist
Wiridsteig vkitiš, et Aafrikasse im­porditud
nisu väärtus on vähem kui
ühe äatomiallveelaeva hind.
Nõukogu soovitab toiduainete hin-
;däde rahvusvahelist stabiliseerimist
— rohkem abi, paremat abistamise
korraldust ja alaarenenud maades
maareformi. Toiduamete produkt­siooni
suurendamist soovitatakse
tubaka ja kohvi produktsiooni
hendämisega. l
(fmub 2 korda nädalas -
feisipäevai jo iiel/opäevol
Jänkid**, USA eesti skattöiükswse Sükmed Hõbejärve suiirlaagrt avamisel
Foto: Ervin Aieve
Järve vett vajatakse tulevikus Pohja
joogiveega
i iinsiade
^Sotsialistlik'' süsteem
vVene »sot!sialistlikD" majandas- tada ja kell jätab tiksumise järele,
süsteemi rakendamisel juhtub Ime- Sellepärast kontroUitaksegi poes
lugusid, mis sageH annavad välja iga toodet ja praaki ostjaile keegi
feõige vaimukama veste mõõdud, tahtlikult kaela ei määri.
Võtame näiteks alljärgneva loo, Garantütähtajaga tööstuskaupa-mis
ilmus 25. augustil Tallinnas de ümbervahetamisel kehtib kindel
ilmuvas kommunistliku partei aja- kord. Kahjuks Vana-Viru tänaval
lefees «Rahva Hääl": asuvas kellapoes sellest absoluutse
„Ostsin 19. JUULIL Tallinnas täpsusega kinni ei peetud. 20. juu-
Vana-Viru tn. 3 asuvast kaupluse Hl, mil, V. Treimuti praagiks osu-
„Juveei" füiaaüst nr, 2 üheksa- tunud kell ilma garantiiremondi-rublase
elektriäratusk^lla. Kodus töökoja teatiseta uue vastu ümber
selgus, et mulle oli müüdud praak" vahetati, tegi müüja vea. Hiljem
toode. käisid asjad korra kohaselt^ välja
JÄRGMISEL PÄEVAL Jolm arvatud see, et 27. juulU ke^eldua
po^ tagasi. Müiüja vahetas prlak- kaupluse juhataja asetäitja ostjale
kella uue vastu, aga see töötas vaid kaebusteraamatut andmast,
tunni. 21. juulil tahtsin kella poodi Nüüd/pisut täpsemalt tööstiis-tagasi
viia, kuid kaupluses oli in- kaupade ümbervahetamisest. Jae-ventiiur.
26. JUULIL käisin oma kaubandusvõrgust ostetud tööstusV
muret kurtmas keHapoe juhataja kaupades, millele .on kehtestatud
asetäitja juures. Temalt kuulsin, et garantiitähtajad, varjatud vigade
praaktooteid kauplus ilma garan- avastamisel^ e^ garantiitähtaja
tiiremonditöökoja teati^ta üniber löppenu vahetatakse need kau-ei
vaheta. bad ostja nlõudmisel imte v a ^
Egas midagi. Läksin siinsamas ümber samas poes, kust nad oste»
VariarViru tänavas asuvasse ga- ti, või ostja dukohajärgseskaiiphi-ran^
iirenionditöö3btta. t^^^ sain ses. Kellad vahetatakse ümber ju-järjgmisel
päeval pärast lõunat. Nii hui, kui garantiiremonditöökoda ei
et 27. JUUIJL olin NELJAN- kõrvalda puudusi 7 päeva jctoksül
DAT KORDA kdlapoes. Rõomü |>ärast ostja pöördumist nende
kogu see asjaajamine mulle' mõis- pode, samuti kui kell vajab pärast
tagi ei valmistanud, sellepärast üht remonti veel teist parandust,
iiõudsingi juhataja asetäitjalt kae- Kellad vahetatakse tlniber esim^ö
busteraamatut. Seda mulle aga ei 30 päeva jooksul alates oshnise
va-
EfiUKALLIDUS L O T A D E S > . .
Aluseks vöttei toiduainete, alko­holi,
tubaka, riietuse, majapidami­se
tarbeesemete, lõbustuste ja
transpordi hindu on Business In­ternational,
N.Y. arvutanudj et a.
1982 on Tokio kalleim linn elämir
seks. Moodsad Imnad 1 Pafüs, Lon­don
ja New York ei küüni esime­se
10 hulka. Loetletakse tosin „kal-limäid*':
1. Lagos, 2. Tokio, 3. Os­lo,
4. Djakarta, 5: Bagdad, 6-7
Abidjan jä Helsingi- 8. Taipea, 9.
Zürich, 10.—12. Genf, Singapur ja
Teheran.
: Ä R I O N - Ä R I , \ .
Ameerika ühendatud Pübli Selts
tellis a. 1981 hiina trükikojalt roh­kem
kui 11 miljonit piiblit, mis on
50% suurem üle maailma trükitud
' ^ antud. Põhjendus oli: ,,Kauplus ei hetkest tingmušel, et'toote^^^
--QÜO vadis, Peipsi? küsib Aare ^^M
vaja võtta ette terve rida aktsioone, muidu ootab Peipsit bioloogiline katastroof. Mäemets kirjeldab Peipsi . ^ , ostja ning nus on tõendatud ga-üu
ja mUmekiügsüst, mis on teinud järve otstarbekaks nüMastuseks, supluseks, loodusenautimiseks, ^ on ametis kauba- r a ^ teatisega^
lükluseks kui ka tööstuste jaoks kasutamiseks. Peipsis on 36 kalaliiki Ja eriti Suur järve lõunaosas pesttseb ^ a j a ja keUassepp, esitab ost-palju
veelinde. Kohati, näiteks Emajõe deltas, on j orgamseermiise kp^al o^^
toimub küre vee reostumine^Peipsitälkva^^ " oskate joc^sutamine valdi^^^
; \ VddemarTreunut, Harju rajoo^^^^^^te^
Ja ometi pole veel kõik a Bfsipsi Peipsi ^allakäiku on märgata ka mii puhastamatul kujul Peipsi ni elanik. GarantiiÄajaga toodet, mille
võimalused ära kasutatud. Vairsti sihi-Ja nirtvetikate suurest juurde- välja lasta. , ; # rike on tekkinud ostja Ä tõttu, ei
on hädavajalik hakata Peipsist joo- kasvust, need on taimed, mis otse- Võib-öUa oleks vajalüc ka vähenda-givett
võtma Põhja-Eesti linnade selt vütavad vete reostumisele. da mootorpaatide kasutamist,
elanike jaoks. Juba a. 1964 kadus lõplikult vesi- Loodetavasti( pääseb Peipsi siis
Võrtsjärve Limnoloogiajaam kor- kirbuline küürik, milline ainult katastroofist...
raldas suvel 1980 ekspeditsiooni suudab päris puhastes vetes üle \ :
Peipsi tervise uurimiseks. Uurimis- elada.
laev „Bioloog'^ kündis ligi kuu ae- Praegu annab Peipsi aastas 90—
ga Peipsi laineid ja võttis ligema- 120 tuhat tsentnerit kala, mõnUcord
le 60-st kohast proove. : : isegi rohkem. Kuid sellest hulgast
Pealiskaudselt pole võimalik on vääriskala osatähtsus väike —
Eäha, kuivõrd reosunud Peipsi on, ainult 1/6—1/5.
Vee läbipaistvus on Suurjärves 2—^ Veo reostumisele aitavad kaasa
meetrit ja Lämmi- ning Pihkva jär- mitmed tegurid:,-solgiyee puhasta-vedes
1—2 meetrit. Kõige läbipaist- mata väljalaskmine, põldude vaeta­vam
on Suurjärve põhjaosa —.3,4 mine, puliastamata tööstusvee väl-meetrit.
1956 oli suurim läbipaist- jalaskmine ja liikluse jum-dekas-vus
5,8 meetrit, kuid juba 1957 oli vust^ - tuhiud otsene veerikkumine,
väiksem läbipaistvus kui käesole- vahetevahel leitakse Peipsi pinnal
vai aastal. • õlilaike.
tJheks suurimaks probleemiks on
sulfaatide ja klorüdide hulga suu-
. , renemine Peipsi vees. Keskosas on
püblite arvust. Tellimine täutetakse ^^kmixie suHaatide sisaldus suure-
Hong Kongis asuva kompanu poolt, neljakordseks aastal 1975
kus varem Mao kõned }akommu^^5j.j.^l^ggl^^^
nistlikud propaganda müürilehed
Kõik see veerikkumine on vää-nskalade
sissetoomise katsed
nurja
Vesi on lihtsalt liiga must ega kõl­ba
neile vääriskaladele, müüstega
,^-1.',' ^iM^A f ^ i W K Vn^t.or.^r on tõus umbes sama suur, siiani ori katsetatud. Aare Mäemets vt^'-w? ^ naatxmmi ja kaaliumi hulk on tõus- arvab, et tuleks veel katsetada an-
2-3^^mi^anit piibht^aastas IdecK^^^^^^ ja fosfori hulk on' gerjatega, kuna neüe tohiks Vesi
h^ogihsed erinevused anpartne^^^ ...y-J'
ei segavat; tehtuji tehmgud seisvat
äriHselahisel. Järelikult,^rahal (m .(Mikum tegur Peipsi hüd-suurem.
jõud kui Maol voi Marxd. rokeemias aga on sulfaatioonide
hulga kiire suurenemine; V Ä L E M E L O O D IA
Toronto eestlane ostis oma naise
40-ks sünnipäevaks ,,mängutoosi",
mis pidanuks mängima „Happy
Birthday to You", kuid sünnipäeva
pidulauas mängis toos tuntud slaa-
Need tulevad Peipsi
Pungerja jõe kaudu ja töÖstns-suitsuga
ning kujutavaä endast
Aare Mäemets konstateerib, et
süapi ori Peipsit peamiselt kasuta­tud^
kuid pole niidagi selle puhtaks-hoiuks
vastutasuks ära tehtud. Et
päästa Peipsit kalaveena ning vee-tagavarana
tuleb juba nüüd hakata
V. Treimuti kiri kaasas, käis ai- vahetata ümber ega tehta sellele kä
lakujutariu Tallinna Tööstuskau- gärantiiremonti. Lahkarvamuste
bastu peakaubaturidjaAnne Aas- P^ul -ostja ja garäntiiremonditöö-mäe
jutul. Allpool A. Aasmäe Icoja vahel teeb lõp
kommentaar. tetuä esemes rikete tekkimise põh-
«Voldemar Treimutil poleks tar- justest kaupade ekspertiis. Eksper»
vitsenudTallirina vahet sõita; kui kutsub välja garantiiitmondi-ta
oleks kellapoes tähelepanelikult töökoda. Ekspertiisi kulud kannab
Soome noorsoo- ja põllumeeste ringi vaadanudv Seal ori üleval siiiüdiolev pool."
seltsid korraldasid seapidustuse, kaupade ümbervahetaniise eeskk- Niisiis, kord on kord. Sellest tu­kus
samaaegselt olid põhjamaade jad. Et inimene ei tdbanüd eeskir-leb kinni^^^^p nii müüjail kui
esimesed sigade võidujooksuvõist- ju üürida, pidanuks kaupluse töö^ ostjail, kuid seda korda tuleb ka
hised. Pidustuse peategelasteks olid tajad ostja tähelepanu iidle; juhti- inimesi Muidu võib
14 rasvast siga, kes tegid hirm- ma. ' ; nii mõnelegi ostjale jääda nml^^
sat kisa ja põhjustasid rahvale lõ- Elektriäratuskell on. üsna kap- et asju ei aeta nagu vaja. Ja antud
busa meeleolu. Päeva nimetuseks riisne toode. Amüüksi kella loksu- Juhul ohgi osalt just sedamoodi,
pliantud ühe ^ea liime järgi Tär-tm
mon Põika. See Martti Pokela si- v .
ga tembeldati Põhjala kiireimaks .; • • • ; ' ;.. , ^ ;
seaks, kes 70 m distantsil tegi uue
Põhjala rekordi 22,8. Hiljem pa­randas
seda Sääksjärve Laski
(Pekk), viies rekordi 20,10-le.
Sigade liikuma saamiseks kasu­tati
mitmesuguseid vahendeid.
Neist soosituimad olid eriüsed kel- Nõukogude tiirtemii,^^
lad, nüda peremehed helistasid si-^to Baltimore ajalehes „The Sun'' reisimees Barry Ras-gade
taga. Teised tagusid lokku. covar. Teda oli hoiatatud enne reisile asumist Ameerikas, et Nõuko-
Eriti omapärane oli olnud Potsi gudemaal võib kõike juhtuda^ ette Ä a , mis võifcg
peremees, kes oli ise sea seljas is- reisikavas Isiis õieti juhtuda. Kuid „juhtmna" hakkas juba Tallinnas
tunud. Esikohale tulnud sea pere- kus talle üteldi, et kuigi ta on reservatsiooni teinud Olümpia hotelli,
mehele oli auhimiaks 1500 Soome ei viida teda sinna/vaid pm Viru hotem/Mksl Västu^^^^^
marka (ca $350). lele ei saadud. Tegemist näis olevat mingi Intur&t saladusega.
B a IS
-.0
vett parandama ja väljalaske va-maid
puhastusseadmeid kolme
astmega: mehaanüine, bUoloogiline
kemist on oodata
Autor ütleb, et Venemaal ei saa sellele, et ta oli jubanaasta tagasi
ülkski turist esimese klassi kohtle- teinud seUeks lennuks reservatsioon ^
mise osaliseks. Suur ja võimas ni, viidi tä lennujaamas ühte teise
MAiNZ ^ Kaks Picasso maali, - nimelt või- tarnesse ja ^pndi^jningile^^^^Ž^
melme pakkuma esimese klassi tu- lentega antiiksele lennuküe.
maalid leitud
gerit: ,,Mul kodus istub vanamoor, lähema aastakümne jooksul (kui ei ja keemüine puhastus. Eriti tähtis mis möödunud aastal varastati, on ri.?mi Kuid neale t^h^lHaV.*^ \ 7 ^ H . ^ a o i o o , . ^ A •• I •
kes muud ei tah^ kui raha . . rakendata järvekaitse meetmeid), on nende rajamme Tartu, Võru ja jälle leitud. Maalide k o g u v ä ä r t u - ^ ^ N.
Fosforiühendid hävitavad hapniku Pihkva lähestikku. Vümaselmna seks peetakse umbes $800.000. ^ ^ ^ ^ ^
juba käi- ms neist o n . F Ä ^
Juutide Talmud keelab he^ astuv akt) ja teine ,,La Cotelette-
(seaduste seletajad, preestrid) on dushku ehi võimatuks Peipsis". ^ v ^ aas- xeisigruppidel, kuigi liendel
seda keeldu ka elefrtri lülitamise ^ ^^^^^ ^^^^^^^ : tal 1966 Praha riiklikus galerüš, c > e
kohta keelavalt tõlgendanud —
Teadlased, kes 20-sajandi moodsat
elu spoyitavad, on talmundikoha-se
(?) automaatse elektri-lülitaja
leiutanud. Seda aluseks võttes on
Iisraeli ülemkohus valitsuse ühe
varajasema korralduse, et lennukid
võiks ka hingamispäeval lennata,
lennukite suhtes tiöüstanud.
TÖÖTÄOLEK M A A I L M A •
« H A I G U S " : . -
kust need 1981.
rastati.
a. septembris va-
Lenhukiteie lastakse välismaala»
sed enne, pärast neid tohivadl
Reisimees jutustab kä vene toi­tudest,
üteldes, Qt Baltimore teise
Inglhmaa hoiatab Ärg^^Mmat
Hoidku laevad ja lennukid eema
ÜRO -^Inglismaa on hoiatanud Argentiinat, et viimane hoiaks oma
laevad ja lennuMd eenial Falklandi saarte ümber olevast keelustatud
tsoonist, et mitte tekitada arusaamatusi Ja soovimatuid kokkupõrkeid.
Inglise saadiku John Thompsoni Selle juures on aga täiesti keelatud juutide suurest poliitikarelvast^,,ho- ilmnesid peagu igal sanunul. Le- TMinnas dl ütelnud,'et^a'lS!e
kdrjas ÜRO Julgeoleku Nõukogule, tsooni tulek Argentiina sõjalaevadel locaustist", kus olevat 6 miljoni ningradis teatati, - et ameeriklane ei eüam nädalaid poodides liha näi-öeldi,
et 150-meremüline tsoon on jä lennukeil. juuti Äeemipäraselt h ^ küri:ongileV^,,Punane NoorS küllalt ka värsket ka-vajalik,
kuna Argentiina pole olnud Thomson vastas Argentünapro-^^^^ Wheehttg eollega p ^ ^ kuigi ta oli sellele pileti varunud, la. Lieningradis ja Moskvas ön^^j^^
nõus deklareerima vaenuvähekorra .^rtx-_T»-„^ i ^r,. . . . . . . , . . .
lõpetamist või lubania, et tulevikus ^^^^^ o^ua - „ . .
müjonit töötut ehk 9.4% kogu töö- p^^ kat- kui ingüse laevastik pidas kinni
' v ä e s t ; s u u i im arv pärast Teist seid küsimust jõuga lähendada. * — i - v . - . . ,' \rcAr»-^c tiõmiof üm<>ist nn^tar^i» c^m^c ™.;««s
on piiratud marsruut,
Väiksemaid eragraippe vahitakse
iiEmbnsMiküit ja kahtlisst^^^
Kui ameerika reisimees saabus
reisilaevaga ,,Georg: Ots^V Helsi^ toit parem
gist Tallinna, o^ tema passi-ja ta- ja
vališi reisidokumente süngete nä- Liidu esimese klassi restoranides,
gudega ametnike poolt: uuritud nii mis määratud peamiselt välismaa-
: WHEELING, West Virginia — põhjalikult, nagu oleks sealt otsi^ lastele ja oma maa eliidile.
Uued Lääne-Saksa ajalooõpikud/tud mingit salakirja. Venes praegu^
sisaldavad lahjendatud versiooni Omavoütsemised turistide kallal raskeimaks probleemiks. Taksojuht
Washmgtonis koostatud statistika
võrdleb töötaolekut USA-s, Inglis^
inaal. Prantsusmaal, L.-Saksamaal
ja Jaapanis. Ameerikas on 10,3
Tnomson vastas Argentiina pro- »»"^^""Ö ^v.x.y5«. jt.xvi.wav,x is.uigi la uu Ö C U W C pucu varuuuu. la. i^enmgraüis ja Moskvas on Ise-testile,
mis esitati 13. augustü Jid. ^ spetsialiseeru- Põhjust jällegi ei nimetatud, küll gi aedviU muutunud harulduseks. '
gecleku Nõukogule pärast šeda"^^ teatati, et ta võib Moskvasse . ;
maailmasõda, Inglishiaal 13% — Kuni Argentiina ei ole deklareeri- öi lähedal.
kolm Argentiina kalalaeva FalMan. Neimaks kõigist aineist, et õpet öswtus mingi „
tööstusriikidest töötute arvuga esi- nud sõjategevuse lõppu, üttes John
kohal. Kuigi arvud Jaapanis (2,2%) Thompson,
ja L.-Saksamäal (5,5%) on väikse- peavad Argentüna laevad ja len-mad,
on need. suurenemas. Jaapa- nukid vältima tsooniala voi nõud-his
oli 1982. a. esimesel poolel ma Inglismaalt sellekohast nõus^
90.000 töötut rohkem kjii a. 1981. olekit sealseis vetes
Arengu üheks aspektiks on kahe
Falklandi saare elaniku pöördumi­ne
ÜRO poole,
nõudes, et
iseseisva r
seda,,humaansel ja pslihboloogilišel
tasemel". Kuigi 1983. a. õpikud
näitavat mõningaid parandusi eel­miste
aastate versiooiude kõrval,
need siiski vähendavat sakslaste
Falklandiie antakse suudlust
õigused
kastada, on tema ajalooliised pa­leed,
kirikud, kloostrid, mis
niiüd tehtud väüstüristidel©
tõmbemimbriks.
de kaüplüisest" väljatoodud reist-rong,
mis hakkas loksuma
:.'Moskva-pcMe/: -.^
Gruusias tahtis ameeriklane asu- Autor ütleb, et omaette vaatämis-da
moodsasse reisilennukisse, et väärsus on ka Eesti hänsalik pea-ä^,
tagasi minna Moskvasse^ kuid jä^ linn Tamnn, mis omab euroopali-
^--^ öeldi talle ,,njet" Väatamaata ku ihne.
J-