1987-03-03-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tk, 2 •VABA EESTLANE teisipäeval, 3. märtsil 1987 ~ Tuesday, March 3, 1987 Nr. 17
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlane,
20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2M^«^^^
PUBLISHER:Free Estonian Publishers LÖ^^
20 Ä Willowdalc Ave;, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
ja: Arvi Tinits. Toimetaja:
Toimetuse kolleegium: Karl ArrOp^^^H Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 7334551 avatud esmaspäevast reedeni 9--3-ni
TellimishiiiBsad Kanadas: ajalehe: ta^^^
aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga li;
postikulu ---vastavalt $11L— $60.—, $31.—
TellimishiiiBDad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt— USA $115.—,
jal välismaal $140.—, $75.—, $40;—
Aadressi muudatus $ 1 Üksiknumbri hind 75 c.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel ve $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
hömm. kella iO-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella lö-hi: Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080:
. O'l)onohue.
Foto: L .
Asjatundjad; ;oiii\ üldiselt: ar-vamisel,
et Kanada flnantsimi-nistri
Michael Wilsoni iius riigieelarve
ei võtnud
midagi ära ja ei andnud
kellegile midagi juurde. Tõsi
küll — aktsiisimaksu lisati bensiinile
1 cent liitrilt, suitsetajad
peavad 7 maksma 4;;.:prots.
rohkem tubakasaadustelt ning
Igasugused suupisted lähevad 12
protsendiilse mCiügimaksu alla^
kui need on siiski pisiajad ning
ei muuda üldist tagasihoidlikkuse
raamidesse surutud pilti.
Enne eelarve esitamist oli pikema
ajai jooksul päevakorral
maksude reformimise küsimus,
fuillega taotletakse uute maksu-määraide
rakendamist üksikisl-^
kutele ja ettevõtetele, kuid fi-nantsminister
loobus kiirete
sammude astumisest, kavatsedes
ilmselt enne selle riskantse
operatsiooni teostamist teSna
põhjalikumaid ettevalmistustöid.
Pealegi on konservaiüvide
populaarsus Kanadas langenud
enneolematult madalale tasemele
ning valitsus kardab igat sellist
aktsiooni, mis võiks ühes
võis teises elanikkonna grupis
tekitada opositsiooni ja lahkarvamisi.
Nähtavasti otsustati Ottawas
aja^da nüüd kuldse kesktee
ehk nn. ,,kirik keset küla''
poliitikat, ja jäeti keerulisemad
finantsilised küsimused
tulevikus lahendamisele tulevate
probleemide hulka.
Eelarve kohaselt tõusevad
föderaalsed väljaminekud
1987/88 5,1 protsenti, ulatudes
122,6 miljardi dollarile. Seadustega
kindlaksmääratud prog-r^
mid nagu töötaoleku kindlustus,
vanusekindlustus ja pro-jvintsidele
maksetavad summad
kasvavad 6,4 protsenti, ulatudes
55,7 miljardi dollarile, kuna
lalejäähud programmidele ettenähtud
väljaminekud
tõusevad 4,4 protsenti, kerkides
^ogusiumürias 38,7
dollarile. Riigivõlgade
tide maksmine moodustab aukartustäratava
summa — 28,2
mitjard dollarit. Valifeus katsub
ilmselt eriti alla kriipsutada
oma ko k kuhoj u poliitikat,
planeerides järgmise aasta defitsiidi
29,3 miljardi dollarile,
mi§ 011 Bigema8e:JJ
väiksem praeguse 'eelarveaasta
• Fi nanismi ni^^^ eelarve
näitab, et valitsus ajab süslee-janduspoliitikat;
mis on
huvitaval kombel vastuolus
konservatiivide üliliberaalse ja
tsentrumist tunduvalt vasakule
käid u va v ä I is po 1 ii tlk a g a.
Kanada majanduslik olukord
on kahlevnata stabiliseerunud
sellest ajast saadik kui konser-vät
liv id. • võt sid • I i be raal id e
>. .veebruari .õhtul ia suyr saal tulvil
kiilaiistest.lJksel tervitasid Eieid^^k aupeakoiisul Ilmar
Heinsoo ja ta abikaasa. Serveeriti jooke ja suupisteid.
Ning siis algas koosviibimase ametlik osa, mille jaoks olid ka
^atrisaali kombel üles seatud, sest
kuid samal ajal on opositsiooniparteide
käsutuses siiski terve
rida relvi, mida nad võivad valitsuse
atakeerlmiseks ära
kasutada. Nii kasvab isiklike tulumaksude
kogusumma 1987/88
1,3 miljardi dollarile,
oli see 29,2 miljardit
dollarit Märgatavalt tõuseb
ka müügi ja aktsiisimaksudest
summa, mis an ette
22^8
maksudest ainult 14,1 miljj
dollarit. Võrdluseks võiks
märkida, et ettevõtete makse-siimma
kasvanud väga vähe —
9,4 miljardi djollarilt 9,7 miljar^
di dollarile.
; Finantsiuinister- peatus oma
eelarve kõne esitamisel ka
tööpuuduse
res,
sotsialiste, ei
tema poolt esitatud väited. Opo-sitsioohi
ridadest rõhutati, et
Kanadas on praegu 1.25().(
töötut ning uues eelarves ei
ette nähtud sumniasid ega vahendeid
sellise suure töötute arvu
vähendamiseks. Liberaalid
nurisesid, et esitatud eelarves
puudub ettenägelikkus ning
sellesei käsitata neid majanduslikke
probleeme, mis praegu
Kanadale muret tekitavade
Eelarve juures tundub eriti
häirivana, et defitsüdi vähendamiseks
kärbiti järjekordselt riir
gikaitse eelarvet-- seekord 200
miljoni dollari ulatuses.
Sisuliselt ei ole see küll kärpimi^
ne, vaid Wilsoni sõnade
kohaselt >,laenamine'% kuna
järgmisel aastal kavatsetakse
§.e iie- •. s mm m a . • ID I a tu se §
Tseremooniameistrinia esines
EKN'u sekretär Priit Aru vald, kes
ka avasõna ütles ja külalisi esitles.
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervitas
kutsutud külalisi, kellede
hulgas olid nii linnavalitsuse, Ontario
Provintsivalitsuse kui ka
Kanada Föderaalvalitsuse esindajad.
0>1 i i segi kohal Rootsi kond-sul
ingmar Söderströra oma
abikaasaga.
Peokõne pidas EKN'u esimees
Laas Leivat, kes nimetas Gorbat-sh
wi uutmispoliitikat jä lubadusi
abadeks v a l i m i s t e k s ' '—
muidugi ainult körnmunistide
-hulgas..';^
^amal teemal rääkis ka Mati
E; ner, E K N ' u välisasjade komisjoni
esimees. Ta märkis A BC
televõrgu poolt edasi antavat
• seeria-filmi.. „Amerikä" ^ mis: oo
see operatsioon läbi viiakse, on
omaette küsimuseks, kuna
Wilson redutseeris juba möödu-riigikaitseiisi.
võrra.
finantsminister Wilsoh ostis esitatud
eelarvega valitsusele armuaega
ning et konservatiivide
partei uued ja kaugeleulatuvad
ideed Kanada majandusliku elu
korraldamiseks selguvad
eeloleval kevadel kui Wilsön
esitab oma Valge
maksude reformeerimiseks.
Oletatavasti kohandatakse ka
uued majanduselu korraldamise
plaanid eelolevateks parlamendivalimisteks
konservatiivide
saanud terava arvustuse
oma nõu kogude vastasuse tõttu,
sest seal kirjeldatakse ameeriklaste
viletsat olukorda kujutatava
nõukogude okupatsiooni all.
Epner märkis, et küna seal näidatakse
olukorda pärast kaheksaaastast
N . Liidii vägede okupatsiooni,
ehkki ÜRO egiidi all i siis
ameeri klased paistavad veel
võrdlemisi hästi elavat — neil on
enamasti ikka väel oma autod, nad
ei paista eriti palju sabades seisvat
(ühes kohas pn siiski tomatisaba)
ning neil ei ole jube tarvis ühest
linnast teise rändamiseks — ainult
viie-osariigi suurusest ,,tsoonist'^
ei tohi nad ilma loata lahkuda. K u i
küsida balti astelt, kes ori
nõukogude korra all elanud, mis
nad Tiimist arvavad, siis
vastatakse kindlasti— nii head elu
ei ole venelastel endilgi kunagi
olnud, rääkimata siis veel nende
poolt allaheidetuci rahvastest! T a
kinnitas ka, et E K N kavatseb
tulevikus esitada Kanada valitsusele
enam nõudmisi Balti
afääride raames - näiteks, et
Baltimaade konsulid ja saadikud
oleks korrapärases Kanada
diplomaatide nimistus; et nn.
,vkultuurivahetamiseV^ poliitikas
võetaks arvesse Bahi riikide
; et pöörataks rohkem
. anu sealpoolsetele inimõiguste
rikkumistele ja kasuta-tataks
nende vastu meetmeid nagu
sanktsioonid - mida väga
kergekäeliselt L A V vastu oldi
ette võtma.
võtsid ka mitmed Kanada
poliitikud, kes tõid tervitusi oma
valitsuseasutustelt ja ministritelt
- Pauhne Prowse, MP, kes tõi
parimaid soove peaminister
Mulroney'lt, siis Don Blenkarn
MP,. kes tervitas:: finantsiministri'
Michael Wilsom nimel, Allan
Redway kes tervitas mitmekultuu-ri-
ministri David Crombie
ülesande/, senaator Stan Haydacz
kes tervitas oposnsiooni-panev
•nimel, linnanõunik' William
Boychuk tõi tervijtusi linnapealt
Art Eggletonilt jne. Kuid punkti
neile tervitustele pani Yuri
Shymko, MP, kes pidas ägeda ja
terava kõne — ta on varemgi
ee st 1 a s t e koo s v i ib im ist ei
esinenud! Ta rääkis nõukogude
propagandafilmidest P.
^\meerikasjann. , .tuumavabadest
tsoonidest", mida nad siin
organiseerivad. Ta tahtis teada,
kus asuvad sarnased ,,vabat-söonid"
N. Liidus? Ta mainis, et
KGB 5-das osakonnas, mis
tegutseb ,,dezinformatsia"
levitamisega, teenib 60.000 ametnikku
ja nende eelarve ulatub 2
miljardile dollarile. Ta tõi näiteks
Karl Linnase deporteerimisloo
USA-s ja ,,Operation KeelhaulT'
afääri Lääne-Säksamaal pärast
sõda, kus miljoneid inimesi N.
Liitu vägisi tagasi minema sunniti.
Ta nõudis, et Kanada valitsus
unustaks ,,kultuurivahetuse'' ja
parlamendikomiteede vastastikused
külaskäigud ning selle asemel
organiseeriks riiklikku julgeolekut.
I
Ka Afganistani vabadusvõitlejate
esindaja Shafik Shofar oli-kohal
ning sai püsti tõusmise
marulise aplausi osaliseks, kui
Yuri Shymko teda esitles.
Shymko ütles veel, etJa kavatseb
i s i k l i k u l t organiseerida
,,Vabaduspidustused" (Freedom
Festival) Massey Hallis, millest
saadud tulud läheksid sõjavigas-tatud
afgani laste ravimiskulu-deks.
'
Priit Aruvald esitles veel teisi
;„väliskülalisi",* nagu linnanõunik
Fred BeavisT, major John Hasekit
VvMusta Lindi Komiteest'\ samuti
Donald SomervilleT ja Tony
P'Donohued linnanõukogust nmg
arg lk. 4)
aupeakonsul I.
Vana-Andrese kiri
Tahe elada vaba mehena ja
maisena, elada sirge seljag
oli selleks sädemeks, mis süt
tis leegiks külmal küünlakuul 69
aastat tagasi, kutsudes Eesti
poegi ja tütreid ise oma saatust
määrama oma isade igipõlisel
asukohamaal. Ja kõigi raskust
kiuste sai tõelisuseks lugematut
eesti sugupõlvede unistus; mid
eesti laulik oli visionaarseit ett
ennustanud:
„ja^inu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva
rinnast . .
Sõjarusudest ja varemetes
tõusis Eesti oma riik, mid
eestlane asus üles ehitama" mei
rahvale omase visaduse ja jon
niga. Kahe lühikese aastaküm
nega ehitati üles moodne
stabiilse majandusega ja õitsev
omakultuuriga õiguseriik, ku
kõigil oli tööd ja leiba. See oi
saavutus, mis äratas imetleva
tähelepanu kaugel väljaspoo
meie väikese kodumaa piire.
Sellel E.V. 69-ndal aastapäe
vai meenutame sügav
rahvusliku uhkuse ja tänutun
dega Eesti Vabadussõda, mi
tagas ja kindlustas meie riiklik
iseseisvuse. Kogu maaüm nägi
et eestlane oli valmis oma vaba
duse eest võitlema ja ohvrei
kandma. Nende ohvrimeelsus
viljaks oh' Eesti Vabariik, miil
mälestus ei kustu iialgi, vai
julgustab ja tiivustab mei
rahvast uskuma ja lootma Eest
rahva uude ülestõusu.
Eesti sugu on asunud om
põlisel kodupinnal mitme aasta
tuhande vältel. See maa Lääne
mere kaldal on eestlaste ajaloo
line asupaik. ühelgi võõral ei oi
õigust sellele maale, metsadel
ja randadele. Sellepärast o
praegune N. Liidu sõjaline oku
patsioon, mida hinnataks
150.000-meheliseks garnisoniks
E, V. territooriumil mitte ainul
ebaseaduslik Tartu rahuleping
tingimuste ja rahvusvahelist
õigusnormide kohaseh, vai
veel enam, meie kõduma
hõivang on meie rahva tõelis
tahte otsene ja toores vägista
mine.
N. Liidul ei ole mingit seadus
Sikku alust pidada oma suur
okupatsiooni-vägesid j'
nõukogude haldusaparatuur
Eesti pinnah Nendel ei ole min
git õigust ekspluateerida Eest
rahvale kuuluvaid maapõueva
rasid ja röövmajandäda mei
maid ja metsi. Nendel ei oi
mingit õigust muuta mei
rahvastiku koostist piirides, mi
fikseeritud Tartu rahulepingu
güs. Nendel ei ole mingit õigus
eemaldada meie rahvast sunni
viisiliselt Eesti territooriumilt
Nendel ei ole mingit õigust teh
eestlasest nn. , ,nõukogude ini
mest", sest eestlane tahab jääd
eestlaseks omal maal.
Kuna Vene okupeeriv või
Eesti pinnal pidevalt ja sih'
kindlalt rikub mainitud Ees
rahva põhilisi õigusi, siis pea va
vabad eestlased, nende organ
satsioonid ja meie välisesind
sed oma primaarsek
rahvuslikuks kohustuseks nei
väärnähteid paljastada vab
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 3, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870303 |
Description
| Title | 1987-03-03-02 |
| OCR text | tk, 2 •VABA EESTLANE teisipäeval, 3. märtsil 1987 ~ Tuesday, March 3, 1987 Nr. 17 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlane, 20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2M^«^^^ PUBLISHER:Free Estonian Publishers LÖ^^ 20 Ä Willowdalc Ave;, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 ja: Arvi Tinits. Toimetaja: Toimetuse kolleegium: Karl ArrOp^^^H Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 7334551 avatud esmaspäevast reedeni 9--3-ni TellimishiiiBsad Kanadas: ajalehe: ta^^^ aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga li; postikulu ---vastavalt $11L— $60.—, $31.— TellimishiiiBDad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt— USA $115.—, jal välismaal $140.—, $75.—, $40;— Aadressi muudatus $ 1 Üksiknumbri hind 75 c. Kuulutuste hinnad: üks toll ühel ve $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede hömm. kella iO-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella lö-hi: Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080: . O'l)onohue. Foto: L . Asjatundjad; ;oiii\ üldiselt: ar-vamisel, et Kanada flnantsimi-nistri Michael Wilsoni iius riigieelarve ei võtnud midagi ära ja ei andnud kellegile midagi juurde. Tõsi küll — aktsiisimaksu lisati bensiinile 1 cent liitrilt, suitsetajad peavad 7 maksma 4;;.:prots. rohkem tubakasaadustelt ning Igasugused suupisted lähevad 12 protsendiilse mCiügimaksu alla^ kui need on siiski pisiajad ning ei muuda üldist tagasihoidlikkuse raamidesse surutud pilti. Enne eelarve esitamist oli pikema ajai jooksul päevakorral maksude reformimise küsimus, fuillega taotletakse uute maksu-määraide rakendamist üksikisl-^ kutele ja ettevõtetele, kuid fi-nantsminister loobus kiirete sammude astumisest, kavatsedes ilmselt enne selle riskantse operatsiooni teostamist teSna põhjalikumaid ettevalmistustöid. Pealegi on konservaiüvide populaarsus Kanadas langenud enneolematult madalale tasemele ning valitsus kardab igat sellist aktsiooni, mis võiks ühes võis teises elanikkonna grupis tekitada opositsiooni ja lahkarvamisi. Nähtavasti otsustati Ottawas aja^da nüüd kuldse kesktee ehk nn. ,,kirik keset küla'' poliitikat, ja jäeti keerulisemad finantsilised küsimused tulevikus lahendamisele tulevate probleemide hulka. Eelarve kohaselt tõusevad föderaalsed väljaminekud 1987/88 5,1 protsenti, ulatudes 122,6 miljardi dollarile. Seadustega kindlaksmääratud prog-r^ mid nagu töötaoleku kindlustus, vanusekindlustus ja pro-jvintsidele maksetavad summad kasvavad 6,4 protsenti, ulatudes 55,7 miljardi dollarile, kuna lalejäähud programmidele ettenähtud väljaminekud tõusevad 4,4 protsenti, kerkides ^ogusiumürias 38,7 dollarile. Riigivõlgade tide maksmine moodustab aukartustäratava summa — 28,2 mitjard dollarit. Valifeus katsub ilmselt eriti alla kriipsutada oma ko k kuhoj u poliitikat, planeerides järgmise aasta defitsiidi 29,3 miljardi dollarile, mi§ 011 Bigema8e:JJ väiksem praeguse 'eelarveaasta • Fi nanismi ni^^^ eelarve näitab, et valitsus ajab süslee-janduspoliitikat; mis on huvitaval kombel vastuolus konservatiivide üliliberaalse ja tsentrumist tunduvalt vasakule käid u va v ä I is po 1 ii tlk a g a. Kanada majanduslik olukord on kahlevnata stabiliseerunud sellest ajast saadik kui konser-vät liv id. • võt sid • I i be raal id e >. .veebruari .õhtul ia suyr saal tulvil kiilaiistest.lJksel tervitasid Eieid^^k aupeakoiisul Ilmar Heinsoo ja ta abikaasa. Serveeriti jooke ja suupisteid. Ning siis algas koosviibimase ametlik osa, mille jaoks olid ka ^atrisaali kombel üles seatud, sest kuid samal ajal on opositsiooniparteide käsutuses siiski terve rida relvi, mida nad võivad valitsuse atakeerlmiseks ära kasutada. Nii kasvab isiklike tulumaksude kogusumma 1987/88 1,3 miljardi dollarile, oli see 29,2 miljardit dollarit Märgatavalt tõuseb ka müügi ja aktsiisimaksudest summa, mis an ette 22^8 maksudest ainult 14,1 miljj dollarit. Võrdluseks võiks märkida, et ettevõtete makse-siimma kasvanud väga vähe — 9,4 miljardi djollarilt 9,7 miljar^ di dollarile. ; Finantsiuinister- peatus oma eelarve kõne esitamisel ka tööpuuduse res, sotsialiste, ei tema poolt esitatud väited. Opo-sitsioohi ridadest rõhutati, et Kanadas on praegu 1.25().( töötut ning uues eelarves ei ette nähtud sumniasid ega vahendeid sellise suure töötute arvu vähendamiseks. Liberaalid nurisesid, et esitatud eelarves puudub ettenägelikkus ning sellesei käsitata neid majanduslikke probleeme, mis praegu Kanadale muret tekitavade Eelarve juures tundub eriti häirivana, et defitsüdi vähendamiseks kärbiti järjekordselt riir gikaitse eelarvet-- seekord 200 miljoni dollari ulatuses. Sisuliselt ei ole see küll kärpimi^ ne, vaid Wilsoni sõnade kohaselt >,laenamine'% kuna järgmisel aastal kavatsetakse §.e iie- •. s mm m a . • ID I a tu se § Tseremooniameistrinia esines EKN'u sekretär Priit Aru vald, kes ka avasõna ütles ja külalisi esitles. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervitas kutsutud külalisi, kellede hulgas olid nii linnavalitsuse, Ontario Provintsivalitsuse kui ka Kanada Föderaalvalitsuse esindajad. 0>1 i i segi kohal Rootsi kond-sul ingmar Söderströra oma abikaasaga. Peokõne pidas EKN'u esimees Laas Leivat, kes nimetas Gorbat-sh wi uutmispoliitikat jä lubadusi abadeks v a l i m i s t e k s ' '— muidugi ainult körnmunistide -hulgas..';^ ^amal teemal rääkis ka Mati E; ner, E K N ' u välisasjade komisjoni esimees. Ta märkis A BC televõrgu poolt edasi antavat • seeria-filmi.. „Amerikä" ^ mis: oo see operatsioon läbi viiakse, on omaette küsimuseks, kuna Wilson redutseeris juba möödu-riigikaitseiisi. võrra. finantsminister Wilsoh ostis esitatud eelarvega valitsusele armuaega ning et konservatiivide partei uued ja kaugeleulatuvad ideed Kanada majandusliku elu korraldamiseks selguvad eeloleval kevadel kui Wilsön esitab oma Valge maksude reformeerimiseks. Oletatavasti kohandatakse ka uued majanduselu korraldamise plaanid eelolevateks parlamendivalimisteks konservatiivide saanud terava arvustuse oma nõu kogude vastasuse tõttu, sest seal kirjeldatakse ameeriklaste viletsat olukorda kujutatava nõukogude okupatsiooni all. Epner märkis, et küna seal näidatakse olukorda pärast kaheksaaastast N . Liidii vägede okupatsiooni, ehkki ÜRO egiidi all i siis ameeri klased paistavad veel võrdlemisi hästi elavat — neil on enamasti ikka väel oma autod, nad ei paista eriti palju sabades seisvat (ühes kohas pn siiski tomatisaba) ning neil ei ole jube tarvis ühest linnast teise rändamiseks — ainult viie-osariigi suurusest ,,tsoonist'^ ei tohi nad ilma loata lahkuda. K u i küsida balti astelt, kes ori nõukogude korra all elanud, mis nad Tiimist arvavad, siis vastatakse kindlasti— nii head elu ei ole venelastel endilgi kunagi olnud, rääkimata siis veel nende poolt allaheidetuci rahvastest! T a kinnitas ka, et E K N kavatseb tulevikus esitada Kanada valitsusele enam nõudmisi Balti afääride raames - näiteks, et Baltimaade konsulid ja saadikud oleks korrapärases Kanada diplomaatide nimistus; et nn. ,vkultuurivahetamiseV^ poliitikas võetaks arvesse Bahi riikide ; et pöörataks rohkem . anu sealpoolsetele inimõiguste rikkumistele ja kasuta-tataks nende vastu meetmeid nagu sanktsioonid - mida väga kergekäeliselt L A V vastu oldi ette võtma. võtsid ka mitmed Kanada poliitikud, kes tõid tervitusi oma valitsuseasutustelt ja ministritelt - Pauhne Prowse, MP, kes tõi parimaid soove peaminister Mulroney'lt, siis Don Blenkarn MP,. kes tervitas:: finantsiministri' Michael Wilsom nimel, Allan Redway kes tervitas mitmekultuu-ri- ministri David Crombie ülesande/, senaator Stan Haydacz kes tervitas oposnsiooni-panev •nimel, linnanõunik' William Boychuk tõi tervijtusi linnapealt Art Eggletonilt jne. Kuid punkti neile tervitustele pani Yuri Shymko, MP, kes pidas ägeda ja terava kõne — ta on varemgi ee st 1 a s t e koo s v i ib im ist ei esinenud! Ta rääkis nõukogude propagandafilmidest P. ^\meerikasjann. , .tuumavabadest tsoonidest", mida nad siin organiseerivad. Ta tahtis teada, kus asuvad sarnased ,,vabat-söonid" N. Liidus? Ta mainis, et KGB 5-das osakonnas, mis tegutseb ,,dezinformatsia" levitamisega, teenib 60.000 ametnikku ja nende eelarve ulatub 2 miljardile dollarile. Ta tõi näiteks Karl Linnase deporteerimisloo USA-s ja ,,Operation KeelhaulT' afääri Lääne-Säksamaal pärast sõda, kus miljoneid inimesi N. Liitu vägisi tagasi minema sunniti. Ta nõudis, et Kanada valitsus unustaks ,,kultuurivahetuse'' ja parlamendikomiteede vastastikused külaskäigud ning selle asemel organiseeriks riiklikku julgeolekut. I Ka Afganistani vabadusvõitlejate esindaja Shafik Shofar oli-kohal ning sai püsti tõusmise marulise aplausi osaliseks, kui Yuri Shymko teda esitles. Shymko ütles veel, etJa kavatseb i s i k l i k u l t organiseerida ,,Vabaduspidustused" (Freedom Festival) Massey Hallis, millest saadud tulud läheksid sõjavigas-tatud afgani laste ravimiskulu-deks. ' Priit Aruvald esitles veel teisi ;„väliskülalisi",* nagu linnanõunik Fred BeavisT, major John Hasekit VvMusta Lindi Komiteest'\ samuti Donald SomervilleT ja Tony P'Donohued linnanõukogust nmg arg lk. 4) aupeakonsul I. Vana-Andrese kiri Tahe elada vaba mehena ja maisena, elada sirge seljag oli selleks sädemeks, mis süt tis leegiks külmal küünlakuul 69 aastat tagasi, kutsudes Eesti poegi ja tütreid ise oma saatust määrama oma isade igipõlisel asukohamaal. Ja kõigi raskust kiuste sai tõelisuseks lugematut eesti sugupõlvede unistus; mid eesti laulik oli visionaarseit ett ennustanud: „ja^inu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast . . Sõjarusudest ja varemetes tõusis Eesti oma riik, mid eestlane asus üles ehitama" mei rahvale omase visaduse ja jon niga. Kahe lühikese aastaküm nega ehitati üles moodne stabiilse majandusega ja õitsev omakultuuriga õiguseriik, ku kõigil oli tööd ja leiba. See oi saavutus, mis äratas imetleva tähelepanu kaugel väljaspoo meie väikese kodumaa piire. Sellel E.V. 69-ndal aastapäe vai meenutame sügav rahvusliku uhkuse ja tänutun dega Eesti Vabadussõda, mi tagas ja kindlustas meie riiklik iseseisvuse. Kogu maaüm nägi et eestlane oli valmis oma vaba duse eest võitlema ja ohvrei kandma. Nende ohvrimeelsus viljaks oh' Eesti Vabariik, miil mälestus ei kustu iialgi, vai julgustab ja tiivustab mei rahvast uskuma ja lootma Eest rahva uude ülestõusu. Eesti sugu on asunud om põlisel kodupinnal mitme aasta tuhande vältel. See maa Lääne mere kaldal on eestlaste ajaloo line asupaik. ühelgi võõral ei oi õigust sellele maale, metsadel ja randadele. Sellepärast o praegune N. Liidu sõjaline oku patsioon, mida hinnataks 150.000-meheliseks garnisoniks E, V. territooriumil mitte ainul ebaseaduslik Tartu rahuleping tingimuste ja rahvusvahelist õigusnormide kohaseh, vai veel enam, meie kõduma hõivang on meie rahva tõelis tahte otsene ja toores vägista mine. N. Liidul ei ole mingit seadus Sikku alust pidada oma suur okupatsiooni-vägesid j' nõukogude haldusaparatuur Eesti pinnah Nendel ei ole min git õigust ekspluateerida Eest rahvale kuuluvaid maapõueva rasid ja röövmajandäda mei maid ja metsi. Nendel ei oi mingit õigust muuta mei rahvastiku koostist piirides, mi fikseeritud Tartu rahulepingu güs. Nendel ei ole mingit õigus eemaldada meie rahvast sunni viisiliselt Eesti territooriumilt Nendel ei ole mingit õigust teh eestlasest nn. , ,nõukogude ini mest", sest eestlane tahab jääd eestlaseks omal maal. Kuna Vene okupeeriv või Eesti pinnal pidevalt ja sih' kindlalt rikub mainitud Ees rahva põhilisi õigusi, siis pea va vabad eestlased, nende organ satsioonid ja meie välisesind sed oma primaarsek rahvuslikuks kohustuseks nei väärnähteid paljastada vab |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-03-02
