1977-08-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 64
Nr. 64 VABA EESTLANE teisipäeval. 30, augustil 1977 - T u ^ y , August 30, 19T7
I imiiHiim
laatekulu
35.
33
15
'40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
=30
40
40
40
20
50
40
40
33
pma, et Päi-la
minna!"
hee tolmuahv
[udes, ,,senor'
J^^e bussiga —
lilar, teie tee-ühtlane.
Miks
lin?
Iiiriste, kui al-
Jitas see val-
[ilar, ..seepä-
5si saatma —
muretsege,
Isti." • • .
lii nimelt se-
5da on mulle
|rjien ta pere-
•usi üle and-
[•ilästi Päikse-senor
— me
kohta/-
Lle üle? Otsusega
enne kui
[oidin oma tii-maksma.
f.por favor."
ÜSA kümne-
> mind bussil
e õned vabad
ira istmeid oli
leedisid ja
lj>e, omavahel
Iides, nii Põh-
Ikeeltes.
umbes bussi
leidnud, hak-iselt
olin ma
keda siit pea-
CJärgneb)
Algust K. Nieläeider
^ 1. septembril tähistab o m i ÖO-ndat
sümiipäeva eesti muusikaelus
hästi tuntud August K. Nie-länder.
Ta on sündinud 1887. aas-tal
Tart-umaal Vana-Kuuste vallas
metsavahi pojana. Hiljem
asusid vanemad Tartu, kus ta sai
oma üldhariduse. Aastal 1 ^ astus
ta Peterburi konservatooiriu-mi
puhkpillide osakonda fagoti
erialale, millise kursus lõpetas
vabakunstniku dipl(Mniga a. 1910.
Oli lühemat aega Tartus Krasnojarski
polgu kapellmeistriks ning
a. 1912 Tsarskoe Seloos keiserliku
kaardiväe kütipolgu orkestri-jiüiiks.
Pöördus 1918. a. kodumaale tagasi,
kus järgneval aastal asutas
Tartu muusikakooli, nimetuse
all- ..Vabakunstnik. August Ni^än-deri
1 Eesti Muusikakool'"/inlillir
ne õppeasutus alustas oma tegevust
15. jaan. 1919. a. M^ned
: kuud hiljem asutati Tartusse veel
teine ,.Eesti Helikunsti Seltsi
Tartu Kõrgem Muusikakool", mis
alustas tööd Juhan Aaviku juha^
tusel. Koolid tegutsesid paralleelselt
kuhi 21. dets. 1921, mil nende
tege\^s Haridusmüiisteeriumi
otsusega loetakse lõpetatuks. Sama
kirjaga otsustati registreerida
vabakunstnike August Nieländeri
ja Juhan Aaviku poolt ülalpeetav
kõrgem muusikakool nime all
..Tartu Kõrgem Muusikakoor'-
kuhu läksid mõlemate endiste
koolide õppejõud ja õpilased. 2:
aprillil 1925 nimetati kool I^rtu
Konser\'atooriumiks. kus direkto-leikB
jäävad A. Nieländer ja J.
Aavik, mis aga • 1928. a. Haridusministeeriumi,
otsusega suletakse.
A. Nieländer võttis ohvitserina
osa Eesti .Vabadussõjast|. Tegutses
pärast konser\'aj:ooriimii. sulgemist
laulu- ja .miiuslkaõpetaja-na
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis.
1944. a. siirdus . pagulasena
Saksamaale ning sealt edasi
On
ta
-^eerika tjhehdriikidesse.
elaiiud Washingtonis, ku;
omal ajal tegutses, ka omanimelise
koori juhina ja on veetnud
nüüd om-a kõrgesse ikka jõudnud
vanušepäevi- Tema tähtpäeva pu-hui
-korraldatakse Washingtonis
laupäeval.. 3. sept. sünnipäevapi-
.du; - :
BiiiJÄiWi
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower,
ToroBto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326,i Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 863-1777
24-tundi tele!om valveteenistus
ANDRES OLVET.ILLB
Advokaat-iiotar
Bigelow, Hendy, Shirer & UukM\i
789 Don Mills
Tel. 429-3110
kodus 699-2395
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
Cbartered Äcconntafle
72,^, Don Müls Rd. Saite
DanMiös, Ontario
«83-6308, 429-4944
S.BROGOWSKi. 03.
: . O P :T 1 K
Tel. 5314251
• m RONCESVÄisLE^ :
(muudatus juba rakendatud)
See OÜ väga kerge süsteem niBg oa vöetufi
maailmas suui-emas osas riikides
kasutamisele. Ontario ja teised provintsid
on selle omaks võtnud kogu Kanada ulatuses
Metrie Commission Ganada poolt
heakskiidetud plaani kohaselt.
Kiirusepüre mõõdetakse kilomeetrites
tunnis (km/h). Distantse mõõdetakse
kilomeetrites <km) Ja meetrites (m).
tiks meeter võrdub umbes pikale
sammule, t^ks kilomeeter on 1000 meetrit ehk
5/8 miili (0.625). (Üks miil - 1,6 km).
Kilomeetritega on kerge tutvuneda Mui
arvestada aja teguriga —- näiteks 80 km
(50 miili) sõiduks kulub umbes üks tund kui
sõita kiirusega 80 km/h (50 miili tunnis).
Tutvunege siinjuures esitatud siltidega
ning teile saab pilt kiiresti selgeks.
Süsteemi kiiremaks õppimiseks tuleb
^mõtelda. meetrimõõdustikus" — ärge hakake
ümber arvestama vanadesse imperial'
muudesse. Ja kui teie tahate välja arvestada,
mitu kilomeetrit teie saate sõita ühe galloii
bensiiniga, siis Jagage läbisõidetud
kUomeetrite arv äratarvitatud gallonide
arvule. •
Muretsege endale tasuta broshüür
„Ontario Road Go Metrie", mida on võimalik
saada igast transpordi Ja kommunikatsiooni
ministeeriumi osakonnast .või LCBO-si ' ,• .•
Minister of Transportatioif!
and Communications
William OaviSjPremier
mwmmmmmmmimmi
. Ain Kahnus, Ajastute vahetusel.
Mälestusi s i i t ja sealt-
: poolt ookeani • E K K 1977.
212 l k . . . . ;
Ain Kalmuse esimene memu-aarteos,
...Kadunud saar" jättis
noore, iseendaga veidi segaduses
oleva vaimuliku suure uudise ette:
ta vastuvõtt Ühendriikides
olevasse AndoverNewtoni usuteaduse
instituuti oli j aatavalt
otsustatud. Memuaaride teine
köide ajastute vahetusel" algabki
„uue algusega", sõidumul-jetega
1931. a. hilissüvisest Tallinnast
üle Berliini ja Pariisi
Ameerikasse. Need tähelepanekud
märgivad vaid algidudes neid
sündmusi, mis kogu maailma
saatust mõne aasta pärast kujundasid.
Saksamaa ulatuses võis
juba määritleda teatud sündmuste
tekke raskust,.mujal maailmas
poliitikast ega maailma tulevikust
ei huvitunud tol ajal "veel
keegi.
, A. Kalmus, jutustab esimesist
mul j eist Ameerikas, kus silmapilgul
oli raske majanduslik
kriis oma 20 miljoni töötuga, kus
Ameerika kui õnnemaa teine pal-gepool
oli rikas kuritegevusest,
mida bulvarilehtede karjuvad
pildid ja pealkirjad üksikasjaliselt
inimeste 'teadvusse pasunda-sid.
Kuid see oli ainult läbišõidu-lik
mulje õppima asunüsel. .
Ta aastad Newtoni usuteaduse
instituudis ongi mälestusteose
j^eamiseks sisuks. Newtoni instituut
on üks neist Ameerika ha-riduskeskusist,
mis on kirikute
poolt rajatud j ä mille kaaslasiks
on olnud Harvard, Yaie ja Prince-ton
— kõik need on organiseeritud
vaimulikkonna ettevalmistamiseks.
Aegade jooksul on toi-mimud
muudatusi, mõnest on
usuteaduslikud osakonnad eraldunud,
kuid Newton on /püsinud
olles ocma iseloomult usilmdevahe-iine,
kus sellal üliõpilaskonna
moodustasid peaimiselt baptistid
ja kongregatsionalistid. •
Memuaaride, esimeses köites
seletas ta oma esimestest kirjanduslikest
katseist. See loomise
huvi oli temaga pidevalitj kaasas
nii. et esimesel õppeaastal New-toniski
ta asus mingil eikellegimaal,
teoloogia ja kirjanduse vahel"
(lk. 54). Ta jälgis elavalt kodumaa
kirjanduslikku elu j a luuletas
ise/ saates oma loomingut
kodumaal ilmüvaüe vaimulikele
ajakirjadele avaldamiseks. Selle
kõrval ta alustas kaastöö tegemist
,,Post imehele". _
õppetöö vaheaegadel toihiusid
kohtumised kaasmaalastega, külastused
New Yorgi eesti kogudusse,
aga ka mujale. Neist sõitudest
jäi olulisemaks sõit Wis-conslnisse
eestlaste fekusse Irmas,
mis sai ta hilisema kirjandusliku
teose „Hingemaä" tegevuskohaks.
Huvitavad on ta kokkupuuted
Ludvig Juhtiga, kellega
arenes sõprus.
A. Kalmus on andnud sügavuti
nähtud eneseanalüüsi ta suhetes
ümbritseva maailma, usundi ja
kirjandusliku väljendustahtega.
Ta ütleb, et. ta ' põdes pidevalt
hingelist kriisi ja leiab nüüd tagantjärgi,
et muretsemiseks polnudki
mingit: põhjust; v võib-oUa
oli see kultuurišhok-k, mis põhjustas
'koguni maohaavandite aktiviseerimise
(Ife. 91).
Kahtlused vaimuliku ja kir-
' jandusliku kutsumuse vahel olid
akuutsed. Üks kaaslane oli
veendunud, et kantsel on parim
vahend ühiskonna paremaiks tegemiseks,
kuna ameerika vaimulikul
oli oma keskkonnas suurem
osatähltsus kui vaid vaimuiikuks
olemine, olles selle ühiskonna
•kui'tuuriliseks juhiks. Selle kõrval
näivad A. Kalmuse kahtlused
praegu päris põhjusetud, sest
hea vaimulik võib samal ajal olla
ka hea kirjanik mida Kalmus
oma elli hilisemas ajajärgus ise
on parimate tulemustega tõendanud.
Kuid ta kahtlused on tingitud
ka maailmavaateist, mille
..rägastikus" ta õpingute ajal oli.
Ta on ulatuslikult analüüsinud
selleaegseid usulisi liikumisi ja
suundi, mida üksikud usumehed
juhtisid, t a on otsinud tõde ja
katsimud läbi vaime, mitte neist
kõigest niivõrd teadlikuks, saada
kui just. ise küpseda usuliselt
kindlameelseks kogudust juhtida
võivaiks vaimulikuks.
Pärast bakalaureuse diplomi
kättesaamist jäi ta veel aastaks
magistritööd tegema. Ta valis
teemaks usulise pettumuse, mis
pärast I maailmasõda oli tabanud
mitmeid maLid. Ta käsitles seda
teemat just eestlaste perspektiivist
leides, et eestlase usuline
nördimus on paikaajalise kiriku-poliitika
tulemus- Hiljem aga an-:
dis see aine talle aluse ajaloolisele
romaanitriloogiale.
Kuigi lõpuaktusel Newtoni akadeemiliste
värvide kaelapanekul
ütles dr. Herriok, et need on
kaasa antud ^kodumaale viimiseks,
ei näinud kodumaal asuvad
usklikud esialgul olevat huvitatud
ta saavutusest. Esimeseiks
ülesandeks kodumaal oli mer^töö
isakodus. Ta ise nimetab seda
ajajärku, esimesi kuid kodusaarel
Patmose meeleolul isteks.- Ta
oli teatavas osas võõrdunud oma
kaaslasist, isegi Baptistide usuühingute
liidu esimees K. Kaups,
ei patekphud. talle mitte tööd,
vaid küsis, et mis ta kavatseb
nüüd tegema hakata. Välismaal
raiige tõsidusega saadud haridus,
mida saanuks kasutada oma rahva
hüvanguks, näis nagu õhku
rippuma jäävat. Omeiti oli Ameerikas
olnud mitmeid kohayõima-lUSL
• •. V'./.
Kuid „Patmose päevad" jäid
süski lühikesiks. Ta oskused ja
usujulgus leidsid rakendamist
Tallinnas. Ta alustas oma isikliku
perekonna loomist ja õnnistus oli
ta tööga. Välismaal omatud
laiem silmaring teikitas konflikte
vanemate koguduse liikmetega.
Usklike noorte kirjanduslik ring,
kuhu kunagi ta ise kuulus, ei rahuldanud
teda ena;m. Ta oli
„jõudnud selgusele, et kõik tõeline
kirjandus on osa rahvuslikust
üldkultuurist. Ainult rahvuskultuuri
raamistuses võib/ see
ehtsa kunstivormina toüsta ja
kasvada. Nn. usuline ilukirjandus
kuulus vaid kitsamale ringile ja
muutus seetõttu tarbekirjanduseks,
suutmata teenida laiemaid
eesmärke" (lk. 183). •
Küllap ol'i üheks põhjuseiis, et
usfclikautorite tööd jäid tarbekirjanduseks
nende eneste poolt
ehitatud tõkkemüür .maaiüna
vastu", nU et veel praegugi on
baptisti koguduse liikmete; hulgas
inimesi, kes ei loe kä A. Kalmuse
vteoseid. selletõttu, et seal
on 'kirjandüslügi nimetus romaan"
tütli all. Kauase pärandina
on sel kirjanduse vormü ikka
veel halb maine, et mõned, romaanid
on olnud häirivad, kas
oma moraalseist või poliitilistest
lähtealuseist.
Ühe aspektina teoses on kokkupuuted
ja vahökorrad kodumaal
luteri kiriku õpetajatega,
mis ei kujunenud sõbralikeks,
.•Enamastr olid need Ms pinda
sondeerivad või' koguni vaenulised.
Seda just vastaspoole tõttu"
(lk. 194). Enamasti tekkisid need
siis, kui mõni luteri koguduse liige
soovis baptisti kogudusega
ühineda. Kõiki mitteluterlasi nimetati
lahkusulisteks,. kuigi tehniliselt
olid ka\luterlased ise lahkusulised,
sest nad olid katoliiklikust
kirikust lahkunud. Niiüd
kuuluvad need vahekorrad siiski
eesti kirikuajalukku..
Ta jõuab oma mälestustega
Eesti iseseisvuse ~ .ülevõtmiseni/
,uue inimfeonna (traagiliste sündmuste
eelsündmusteni, kus Eesti
oli veel nimeliselt vaba, aga ministeeriumis
istusid juba vene
agendid.
Ä. Kalmuse ladus jutustamis-vüs
jääb ka siis talle omasöks
kui ta mõnikord elunähtusi või
elufilosoofiat sügavuti vaatleb.
Indianas toimunud. Naiste Nädal
a puhul (10—16. juulini) avaldas
„The South Bend Tribune-' oma
16. juuU numbris kirjutuse meie
kaasmaalasest dr. EVe Simsonik,
kellel ilmus juunis raamat „TM
Faith Healer" (Concordia Pub.
House ja Pyramid Publications,
223 lk. $1.95). Dr. Eve Simsön, kelle
vanemad Aleksander ja Johaima
Tammisoo elavad Golumbuses,
Ohio, töötab Indiana ülikoolis
South Bendis sotsioloogia alal õppejõuna/
olles enne seda, alates
1969. a, olnud õppejõuks^ S. Mary's
College's, samas linnas. Ta saavutas
doktorikraadi sotsioloogia alal
Ohio State üniversitys. i
Doktorikraadiks ettevahnistami-se
ajal õppis ta ka „medical socio-logy'd"
j a huvitus seetõttu faai-
^eist naabruses asuvas haiglas,,
mis teda viiski „faith healers'';kü-simusteni,
mis põhjustasid eriraa-matu
ilniumise.
Dr. Eve Simsori, kelle abikaasa
Thomas Sünson on samuti eestlane,
töötades riigi maksuametis, oli
üks seitsmest naisest Indiana osariigis,
keUest kirjutati „Womens
Week in IndianaV'-
Tema raamatu kohta ilmus heatahtlik
arvustus sama/lehe ,,Book
Review's" Lilian Stantonilt.
/ms-'- •
Suure oskusega on ta- oma elu
selliselt kirjeldanud, et see jätab
ta vaimulikuks saamise käigule
läbi poletusaihju käimise
mulje, .kus ta pihtimusükiilt kirjeldab
oojha kahtlusi, ikriisitun-deid>
millest läbimisel ta veelgi
tugevama muutub. Just selle
sisemise läheduse tõttu on tk-mälestuste
teine köide huviga
kaasacilatav ja sellisena, üks vahesid
rheie kirjanduses. ' v /
.HANNES.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770830 |
Description
| Title | 1977-08-30-07 |
| OCR text |
Nr. 64
Nr. 64 VABA EESTLANE teisipäeval. 30, augustil 1977 - T u ^ y , August 30, 19T7
I imiiHiim
laatekulu
35.
33
15
'40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
=30
40
40
40
20
50
40
40
33
pma, et Päi-la
minna!"
hee tolmuahv
[udes, ,,senor'
J^^e bussiga —
lilar, teie tee-ühtlane.
Miks
lin?
Iiiriste, kui al-
Jitas see val-
[ilar, ..seepä-
5si saatma —
muretsege,
Isti." • • .
lii nimelt se-
5da on mulle
|rjien ta pere-
•usi üle and-
[•ilästi Päikse-senor
— me
kohta/-
Lle üle? Otsusega
enne kui
[oidin oma tii-maksma.
f.por favor."
ÜSA kümne-
> mind bussil
e õned vabad
ira istmeid oli
leedisid ja
lj>e, omavahel
Iides, nii Põh-
Ikeeltes.
umbes bussi
leidnud, hak-iselt
olin ma
keda siit pea-
CJärgneb)
Algust K. Nieläeider
^ 1. septembril tähistab o m i ÖO-ndat
sümiipäeva eesti muusikaelus
hästi tuntud August K. Nie-länder.
Ta on sündinud 1887. aas-tal
Tart-umaal Vana-Kuuste vallas
metsavahi pojana. Hiljem
asusid vanemad Tartu, kus ta sai
oma üldhariduse. Aastal 1 ^ astus
ta Peterburi konservatooiriu-mi
puhkpillide osakonda fagoti
erialale, millise kursus lõpetas
vabakunstniku dipl(Mniga a. 1910.
Oli lühemat aega Tartus Krasnojarski
polgu kapellmeistriks ning
a. 1912 Tsarskoe Seloos keiserliku
kaardiväe kütipolgu orkestri-jiüiiks.
Pöördus 1918. a. kodumaale tagasi,
kus järgneval aastal asutas
Tartu muusikakooli, nimetuse
all- ..Vabakunstnik. August Ni^än-deri
1 Eesti Muusikakool'"/inlillir
ne õppeasutus alustas oma tegevust
15. jaan. 1919. a. M^ned
: kuud hiljem asutati Tartusse veel
teine ,.Eesti Helikunsti Seltsi
Tartu Kõrgem Muusikakool", mis
alustas tööd Juhan Aaviku juha^
tusel. Koolid tegutsesid paralleelselt
kuhi 21. dets. 1921, mil nende
tege\^s Haridusmüiisteeriumi
otsusega loetakse lõpetatuks. Sama
kirjaga otsustati registreerida
vabakunstnike August Nieländeri
ja Juhan Aaviku poolt ülalpeetav
kõrgem muusikakool nime all
..Tartu Kõrgem Muusikakoor'-
kuhu läksid mõlemate endiste
koolide õppejõud ja õpilased. 2:
aprillil 1925 nimetati kool I^rtu
Konser\'atooriumiks. kus direkto-leikB
jäävad A. Nieländer ja J.
Aavik, mis aga • 1928. a. Haridusministeeriumi,
otsusega suletakse.
A. Nieländer võttis ohvitserina
osa Eesti .Vabadussõjast|. Tegutses
pärast konser\'aj:ooriimii. sulgemist
laulu- ja .miiuslkaõpetaja-na
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis.
1944. a. siirdus . pagulasena
Saksamaale ning sealt edasi
On
ta
-^eerika tjhehdriikidesse.
elaiiud Washingtonis, ku;
omal ajal tegutses, ka omanimelise
koori juhina ja on veetnud
nüüd om-a kõrgesse ikka jõudnud
vanušepäevi- Tema tähtpäeva pu-hui
-korraldatakse Washingtonis
laupäeval.. 3. sept. sünnipäevapi-
.du; - :
BiiiJÄiWi
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower,
ToroBto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326,i Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 863-1777
24-tundi tele!om valveteenistus
ANDRES OLVET.ILLB
Advokaat-iiotar
Bigelow, Hendy, Shirer & UukM\i
789 Don Mills
Tel. 429-3110
kodus 699-2395
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
Cbartered Äcconntafle
72,^, Don Müls Rd. Saite
DanMiös, Ontario
«83-6308, 429-4944
S.BROGOWSKi. 03.
: . O P :T 1 K
Tel. 5314251
• m RONCESVÄisLE^ :
(muudatus juba rakendatud)
See OÜ väga kerge süsteem niBg oa vöetufi
maailmas suui-emas osas riikides
kasutamisele. Ontario ja teised provintsid
on selle omaks võtnud kogu Kanada ulatuses
Metrie Commission Ganada poolt
heakskiidetud plaani kohaselt.
Kiirusepüre mõõdetakse kilomeetrites
tunnis (km/h). Distantse mõõdetakse
kilomeetrites |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-30-07
