1977-08-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 64
Nr. 64
iri
õttis hUjutI
streikima
I lennuliikluse
ideti uuesti
k asi on kor-j
valitud esin-liHku
süstee-
^emaks vöi-streigi
koh-
^ndis kiimits}^
Ite streik on
luga Kanada
lusele, rääki-
[tavate reisi-liannatustest,
le sellist luk-iski
nii Hbt-lendis
seda
likud tulid
kliikliis ei ole
ts. Lennukid
/ad Kanada
hilinemisega
jiinnitiid isegi
ima. Sellega
kontrollamet-
Kanadas ei
mitte parla-rase
män?;ii
[äärne ja sil-on
võrdlemi-ukorra
lik\i-itrpllametnike
iSelUsed strej-tult
mulje, et
valitsemis-üt
võimeliue
viisil valitst-
[iüselt vajali-gasi
mäng ja
[nonstratsiocn
tsas sektoris
fklus, kriipsii-seda
mõtle-
Hillega strei-kontrolli
alJa
ähtsatele ala-wõnetuhandel
logu riigi nor-tada
tohutuid
sid ja inim-jätab
mulje,
leem on vaba-last
varjatud
la alla, kuid
pteldä ning al-t
väljarabele-li
okupeeritud
ku juhtkonna
(vad, kui palju
leid ja kaupa-ja
kui vilets
Istis. Meie kuu- *
«ageli kommu-
|ja rahva käe-raade,
millede
le rahval on
I'iha võtta ter-et
nõukogude
itud moodsata
ning et tal ei
lades ootesaba-bult
ilusad sõ-nbutatud
kõige
Indaga. Tegeli-tjs
käinud i n i -
[ipasid ja toidu-
|a ning et nende
ilets. Nin^ise-liseks
tuleb sa-viisi
väsitava-remis
esinevad
id sageli tagasi-
>8s ajakirjandu-ükski
leht ega
kehtivat süstee-tu
parteid ega
uhte puudutada.
LPravdas" aMes
(ine pikem artik-
)kraatidele juht-esinduslikuma-tseerimiseks.
la ümber kogujad,
et paremaid
jiUmalik produt-
Ise korras, kuid
jada teha. Ja nii
listlik Venemaa
päevast-rpäeva
ite poliitika kau-
L'maailmast ma-tehnoloogiat
ja
pd. Kommunism
lobune, mille seintel
ei tole enam
[üpata ja sõit lä-edasi
— lõpuks
A M
s i
Vi
VABA.ESESTLÄHE teisipäeval, 30. aiigustil lÖ?? --Tuesday, August 30, 1977
VALVEARST
M Ä D Ä L Ä L õ p d l
3. ja 4. septembrü on valvearstiks
dr. Peters. teL 766-7611 ning
4. ja 5. septembril dr. Sauks, tel.
461-0912;
Toronto hommikiileht „Sun''
kirjutab / et Toronto . eesilinnas
North Yorgis' on müügil kirjaniku
Mazo de la Roche endine ma-pa,
mille müümisega kinnisvarade
vahendajal Harry Hintoni-1 on
raskusi. Harry Hinton mainib, et
ta ön^olukorrast väga pettunud,
kima suur 18-muimline maja
kuulub elamute; tsooni ning tema
plaanid selle ajaloolise või
kunstide keskuse majana müümiseks
pole realiseerunud. Hinton
ostis selle hoone 1976. aasta
mais 320.000 dollari eest, päästes
maja lammutamisel eest. Nüüd
klisib fta selle hoone eest aga juba
600.000 dollarit.
Teatavasti plaanitses selle maja
ostmist ka Eesti Kunstide Keskus
Torontos,, kes saatis kohalikele
eestlastele välja vastavad ankeet-
ja korjanduslehed, küsides
müügil oteva maja ostmis&ks annetajatelt
3000 dölilariiisi panuseid.
raamatuid Scarboro
Scarboro . linnaosa avaükkude
raamatukogude võrgus töötava
eestlannast raamatukoguhoidja
Aino Müllerbeci algatusel on
Scao-boro avalikkudesse raamatukogudesse
hakatud ostma eestikeelseid
raamaituid. Aino Muller-beck
mainib „Vaba Eestlasele",
et ^tilceelsete raamatute muretsemiseks
on • antud võrdlemisi
suured summad ning ta püüab n i i
paJljai. eestikeelseid teoseid hankida
kui võimalik: Praegu-^ ei ole
teada, millisesse haruraamati^o-gusse
kõige rohkem eestikeelseid
raamaituid paigutatakse, kuid
tõenäoliselt võetakse sel puhul
andesse suure eestlaste grupi ko-guasmist
„Eesti Kodusse".
Vefiestamisaeg v@9D@
kogyfeoses
Tänavu ilmus Columbuses USA-s
vSlavien Publishers kirjastusel D.
K. Rowney ja G. EOrchads toimetusel
koguteos ',,Russian and Sla-vic
History'', kus üheks artikliks
on dr. Toivo Raun'a töö „National
Elutes and Russification in the
Baltic Provinces of the Russian
Empire, 1861—1914: The Case of
Estönians" (Rahvuslikud eliidid ja
venestamine Vene impeeriumis
Balti provintsides 1861—1914: eestlane
olukord). Artikkel on koos
märkmetega kuni 25 lk. J
Sellenimelise ettekande pidas:ta
täna\iisel Banffi konverentsü ja
möödunud nädalal Torontos Tartu
Instituudi loenguõhtul.
Tuleval aastal ilmub teine ajalooline
koguteos, mis -hõlmab Soomet
ja Baltimaid möödunud sajandi
II poolel kuni I maailmasõjani.
Raamatus oleksid Soome ja Baltimaad
tsaarivalitsuse vaatevinklist.
Umus nr. 98 - i - SügJs
Müügil „Vaba Eestlase" talitcses
.. • Üksikmuml^er $1,25
Äastatellimine $i>,oa
IK
Insurance
Ägency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Saite 281
Rexdale. Önt. M9V 3Y7
TeL 745-4622
Kuna esmaspäev, 5. september, on Imnateenijatele püha, süs ei
toimu sel päeval jäätmete äi
ihe toiiBüb teisipäeval Ja teisi-
Kolmapäeväl, 7. septembrü, ei toimu ajalehtede, siiuremate esemete,
jääkappide, majatarvete, puumaterjali, okste jne. äraviimist.
Need esemed viiakse ära kolmapäeval, 14. septembrü, 1977.
õigeaegseks väljapanekuks leiab hinda-
. R. M.:BREMNER.
Commissioner^ of Public Works
aty of Toront
Sabne ja laan Meielld <oma veoauto juures enne järjekordset vä
woodis.
oma kodust North HoEy-
Foto: Avo Piirisild
LOS ANGELES — Eestlased on paguluses sattunud väga mitmesugustele tööaladele, milledest
nad kodumaalt lahkumisel ei osanud unistadagi. Suurtes riikides, nagu seda on Ameerika
ühendriigid ja Kanada, on võimalust palju ning töökad ja energilised eestlased on need-võimalused
ära kasutanud. Ühe omapärasema elukutse j a tööala endile on valinud Los Ängeleses elav
abielupaar Salme ja Jaan Meielld, kes ostsid endile suure veoauto, millega nad toimetavad kaupu
üle kogu Ameerika mandri, sõites maha tuhandeid miile, MeieFite statistika näitab, et nad on
Itahe aasta jooksul autoomanikena selja taha jätnud 270.000 miili ja sõitnud läbi kõik Ühendriikide
maismaa osariigid väljaarvatud Florida. Nende teekonnad on neid isegi viinud Kanadasse —
Briti Koiumbiasse, Albeirtasse ja Quebeci. .
Abielupaari vestlusest selgub,!
et nad on tavaliselt teel klimme-kond
päeva ja (teevad siis kodukohas
North Hollywoodis, .Kali-fomias,
väikese peatuse. Kirjeldades
oma sõidukit mainivad
nad, et nende veoauto ja selle
järelvaokri pikkus' on kogusummas
60 j alga ning kaubaga täidetult:
kaalub see auto-vagun
80.000 naela.
Tundub nagu uskusnata, et
füüsiliselt habras Salme Meiel,
kes Eestis tegutses Ugala teatris
näitlejana ning on seda
kunsti harrastanud ka Los
Angelesis eesti ühiskonnas, saab
hakkama sellise tööga nagU seda
on suure raske veoauto juhtimine,;
Kuid Salme Meiel on sõitnud autojuhina
juba aastapäevad kuna
ta abikaasal on kahe aastased
kogemused. Salme sai esimese
Massi suure yeoautojuhi loa endale
isegi eksami esimesel katsel
ning sageli sõidab ta kümme tundi
päevas,; mis on määrustega l u batud
maksimaaMe sõidutiiiidide.
arv. Meiöritei on toimitud leping
ühe firmaga, kes hoolitseb selle
eest, et nendel alati oleks kaupa
vedada ja kui nad kusagile midagi
viivad, et neüe siis ka antakse
midagi tagasi toomiseks.
Nad transporteerivad puuvilja,
juurvilja, : pesumasinaid, autokumme,
plastist esemid jne. —
peaaegu ikõike, .mis ei nõua külmutamist.
nõuda päevaraamatu näitamist.
Suurel veoautol on 13 käiku,
milliseid ikõike -tuleb kasutada.
Suuremaks takistuseks Ja pahanduseks
tee peal ori madalad
sillad, millede alt suur veoauto
sageli ainult vaevu läbi pääseb.
E r i t i kurikuulsad oma madalate
sildadega on ühendriikide lõuna
osariigid. Tdleb ka arvesitada raskete
ilmastikutingimustega—jääga,
lumega j a suiu^te vihmasadudega,
mis nõuavad häid närve ja
suurt sõiduoskust.
Kahe aasta jooksul ei ole Meieritel
siiski ohiud ühtegi õnnetust.
Firmad, kes ;kasutavad neid
suuri veoautosid oma kaupade
vedamiseks, hoolitsevad ka juhtide
heaolu eest, ikuna igas
Ühendriikide osariigis on suurte
maanteede ääris n. n. ,,truok-shops",
kus ön võimalik soodsa
hinnaga ööbida ning kus serveeritakse
maitsvaid toite.
T i h t i ' sõidavad. aga Meielid. ko-g-
u öö kestel, Itusjuures üks a-u-tojuht
magab väikeses maga-miskabünis,
kuna teine sõidab.
Neil on autos k a väike televisioo-niaparaat.
Teel tuleb pidada ka
päevaraamatut, kuhu märgitaikse
sisse, mitu tundi on sõidetud,
mitu ndi puhatud, kust teekond
algas j / a kus see lõpeb. Politsei
võib alati peatada ; veoauto ja
Ka tuleb i f c ^ l olles läbistada kaa-lupunkte,
kus laadungi raskust
kontrollitakse. Igas veoautas on
ka CB raadio, mille abil veoautode
juhid üksteisega kontakti peavad.
Sellise suure vagun-auto ülevalpidamise
ikulud on kaunis suured.
Autol on 240 galloni suurune
bensiinipaak, mis võimaldab
lOOO miili läbiäõitmist ilma bensiini
juurde vteiata. Aastas uia^
tukd bensiini kulud 240.000 dollarile.
Auto parandus ja remont
maksavad umbes 16.000 dollarit
ning kindlustus ja-teede maksud
ligilähedalt 10.000 dollarit.
Nagu sellest nähtub, on kulud
võrdlemisi suured ja vastavalt
sellele peavad olema ka tulud,
et katta väljammekuid jä jätta
elamiseks ülejääki.
Enne veoauto omandamist oli
Jaan Meiel 20 aastat maaler,
ühendriikides.vübimise esimeste
aastate jooksul rentis abielupaar
endale väikese italu Indiana osariigis,
ikus nad kasvatasid tomateid.
K u i aga älkesetorim hävitas
neil 40.000 tomatitaime, siis loobusid
nad aedniku elukutsest.
Eestis tegutses Jaan Meiel ajakirjanduse
alal ning o l i autojuht ja
kindlustusseltsi inspektor. Salme
Meiel oli aga Ugala teatris näitleja
ntag ön ka Los Angelesi eestlastele
lavastanud mitu teatri-
Eesti Naisselts Montrealis korraldab
laupäeval, 15. okt; kell
6.30 Erasery Library suures auditooriumis,
Kensiiigtoni 4855 : ja
Sommerledi tänavate nurgal (sissekäik
ja autode pakkimine Ken-singitoni
tänavad) kirjanduse õhtu.
Avab E N M esinaine Tanni Pill.
Kogu õhtu kava täidab kirjanik-näibleja.
Asta Wil'lmann uudse
originaalse kayaga, Asta Will-männ-
Linnolt on Eesti P EN
klubi peasekretär' j a käesoleval
sügisel delegaadiks Rahvusvahelise
PENri kongressil Austraalias.
Tail on kavas kolmes suuremas
Ausitraalia eestlaste keskuses sa^
miasisulise kavaga (kirjandusõhtud.,
Asta Wililmänn, kelle ailaline
elukoht on Paroriingtonis, USA-Sj
ikus ta arstist abikaasa on haigla
juhaitajaks, on vümasei aastail
P O N T I Ä O B U I G K Co. Ltd.
348 Danförth Ave., ToroEto
FONTIÄC / ^ F I R E B I R D '
L E M Ä N S ASTRE
' BUIC35 VENTimA II
G3I.C. veoautodl
-1
TeSefon: äris 461-3561
kodus 4235716
kujunenud iühöks kaaiuikamaiks
Eesti P E N klubi e^t võitlejaks
ja heaJks ikuMur-ambassadOiriks
Eestile. :
$30.-^
$16.
E I . E I P O S T I G A
USA'S:
• S T O K H O L M ( E P L ) ~ N. Liidu surve Norrale- kestab. Moskva on
esitanud Norra valitsusele järsu protestinoodi, küna Norra määras
mõni aeg tagasi Teravmägede ümber 200 meremüli laiuse vööndi
kalapüügi kaitseks.
N. Liidu valitsus esitas noodi
juba juunis, kuid selle sisu hoiti
salajas. See sai avalikuks alles 14.
juuUl marksistliku norra lehe
Klassekampe kaudu. Kui parempoolne
ajaleht Morgenbladet pöördus
Non^a väüsministeeriumi poole,
keeldus see kinnitamast või
ümber lükkamast, et N. Liidu noodi
sisu on niisugune, nägu Klassekampe
cm selle edasi andnud.
Ministeerium lannitas küll, et
Klassekampe artiklit on käsitletud
kõige kõrgemal tasemel ministeeriumis.
Andmete järgi, mida Morgenbladet
on saanud isikutelt, kes on näinud
nooti, on Klassekampe andnud
selle sisu õigesti, edasi.
Välisministeerium oli varem ainult
teatanud, et ta oli saanud noodi
N. Liidult. Sisu kohta oli aistüd
ainult ebamääraseid ja tunduvalt
pehmendatud vihjeid. .
Norra poolt Teravmägede ümber
määratud vöönd kalapüügi kaitseks
ei diskrimineeri ühtki riiki.
See tähendab, et Norra määrab,
missuguse hulga kala. kõik maad
kokku võivad püüda.
Moskva noot on järsutoomlme.
Selles öeldakse muuseas:
,,N. Ludu valitsus peab vööndi
määramist kalapüügi kaitseks Teravmägede
iimber uueks Norra-pöolsdcs
sammuks,
mille eesmärgiks on oma õiguste
lubamatu laiemdamine Teravmä-ti
$25.50 27.50
Eesti Majas
»58 Broadview Ävenue, ruum 202,
Torpnto. Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
Aastas $62.—, poolaastas $313, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi., üksiknumbri hind 35 centi
lanada aadressidele palmne märkida .JPOSTAL CODE" Js. .
;USA aairessidele ,,ZIP CODE" V
Paogatshekk või posti rahakaart kirjutada
Fre© EstomauPobllshers nimele.
J Ä Ä N ALMER
• m> p I
Morgenbladet märkis, et N. Liit
on traditsiooniliselt olnud selleks
riigiks, feelle kalapüük Teravmägede
vetes on olnud kõi^e ulaitusU-kum,
p. et eelpwl nimetatuid vöön-
Teeme uHsi ja parandame vanu
nii linnas kui ka suvilates
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripoštiga alates
197 Tellimise katteks lisan $
iga / r.
di määramine puudutab järelikult
N. Liitu rohkem kui ühtki teist r i i -
^, Norra kaasa arvatud. Peale selle
on norra ja nõukogude merebio-loogid
eriarvamisel seUe suhtes^
palju kalla nendes vetes võib
et tursk hoopis kaoks.
Nimi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770830 |
Description
| Title | 1977-08-30-03 |
| OCR text |
Nr. 64
Nr. 64
iri
õttis hUjutI
streikima
I lennuliikluse
ideti uuesti
k asi on kor-j
valitud esin-liHku
süstee-
^emaks vöi-streigi
koh-
^ndis kiimits}^
Ite streik on
luga Kanada
lusele, rääki-
[tavate reisi-liannatustest,
le sellist luk-iski
nii Hbt-lendis
seda
likud tulid
kliikliis ei ole
ts. Lennukid
/ad Kanada
hilinemisega
jiinnitiid isegi
ima. Sellega
kontrollamet-
Kanadas ei
mitte parla-rase
män?;ii
[äärne ja sil-on
võrdlemi-ukorra
lik\i-itrpllametnike
iSelUsed strej-tult
mulje, et
valitsemis-üt
võimeliue
viisil valitst-
[iüselt vajali-gasi
mäng ja
[nonstratsiocn
tsas sektoris
fklus, kriipsii-seda
mõtle-
Hillega strei-kontrolli
alJa
ähtsatele ala-wõnetuhandel
logu riigi nor-tada
tohutuid
sid ja inim-jätab
mulje,
leem on vaba-last
varjatud
la alla, kuid
pteldä ning al-t
väljarabele-li
okupeeritud
ku juhtkonna
(vad, kui palju
leid ja kaupa-ja
kui vilets
Istis. Meie kuu- *
«ageli kommu-
|ja rahva käe-raade,
millede
le rahval on
I'iha võtta ter-et
nõukogude
itud moodsata
ning et tal ei
lades ootesaba-bult
ilusad sõ-nbutatud
kõige
Indaga. Tegeli-tjs
käinud i n i -
[ipasid ja toidu-
|a ning et nende
ilets. Nin^ise-liseks
tuleb sa-viisi
väsitava-remis
esinevad
id sageli tagasi-
>8s ajakirjandu-ükski
leht ega
kehtivat süstee-tu
parteid ega
uhte puudutada.
LPravdas" aMes
(ine pikem artik-
)kraatidele juht-esinduslikuma-tseerimiseks.
la ümber kogujad,
et paremaid
jiUmalik produt-
Ise korras, kuid
jada teha. Ja nii
listlik Venemaa
päevast-rpäeva
ite poliitika kau-
L'maailmast ma-tehnoloogiat
ja
pd. Kommunism
lobune, mille seintel
ei tole enam
[üpata ja sõit lä-edasi
— lõpuks
A M
s i
Vi
VABA.ESESTLÄHE teisipäeval, 30. aiigustil lÖ?? --Tuesday, August 30, 1977
VALVEARST
M Ä D Ä L Ä L õ p d l
3. ja 4. septembrü on valvearstiks
dr. Peters. teL 766-7611 ning
4. ja 5. septembril dr. Sauks, tel.
461-0912;
Toronto hommikiileht „Sun''
kirjutab / et Toronto . eesilinnas
North Yorgis' on müügil kirjaniku
Mazo de la Roche endine ma-pa,
mille müümisega kinnisvarade
vahendajal Harry Hintoni-1 on
raskusi. Harry Hinton mainib, et
ta ön^olukorrast väga pettunud,
kima suur 18-muimline maja
kuulub elamute; tsooni ning tema
plaanid selle ajaloolise või
kunstide keskuse majana müümiseks
pole realiseerunud. Hinton
ostis selle hoone 1976. aasta
mais 320.000 dollari eest, päästes
maja lammutamisel eest. Nüüd
klisib fta selle hoone eest aga juba
600.000 dollarit.
Teatavasti plaanitses selle maja
ostmist ka Eesti Kunstide Keskus
Torontos,, kes saatis kohalikele
eestlastele välja vastavad ankeet-
ja korjanduslehed, küsides
müügil oteva maja ostmis&ks annetajatelt
3000 dölilariiisi panuseid.
raamatuid Scarboro
Scarboro . linnaosa avaükkude
raamatukogude võrgus töötava
eestlannast raamatukoguhoidja
Aino Müllerbeci algatusel on
Scao-boro avalikkudesse raamatukogudesse
hakatud ostma eestikeelseid
raamaituid. Aino Muller-beck
mainib „Vaba Eestlasele",
et ^tilceelsete raamatute muretsemiseks
on • antud võrdlemisi
suured summad ning ta püüab n i i
paJljai. eestikeelseid teoseid hankida
kui võimalik: Praegu-^ ei ole
teada, millisesse haruraamati^o-gusse
kõige rohkem eestikeelseid
raamaituid paigutatakse, kuid
tõenäoliselt võetakse sel puhul
andesse suure eestlaste grupi ko-guasmist
„Eesti Kodusse".
Vefiestamisaeg v@9D@
kogyfeoses
Tänavu ilmus Columbuses USA-s
vSlavien Publishers kirjastusel D.
K. Rowney ja G. EOrchads toimetusel
koguteos ',,Russian and Sla-vic
History'', kus üheks artikliks
on dr. Toivo Raun'a töö „National
Elutes and Russification in the
Baltic Provinces of the Russian
Empire, 1861—1914: The Case of
Estönians" (Rahvuslikud eliidid ja
venestamine Vene impeeriumis
Balti provintsides 1861—1914: eestlane
olukord). Artikkel on koos
märkmetega kuni 25 lk. J
Sellenimelise ettekande pidas:ta
täna\iisel Banffi konverentsü ja
möödunud nädalal Torontos Tartu
Instituudi loenguõhtul.
Tuleval aastal ilmub teine ajalooline
koguteos, mis -hõlmab Soomet
ja Baltimaid möödunud sajandi
II poolel kuni I maailmasõjani.
Raamatus oleksid Soome ja Baltimaad
tsaarivalitsuse vaatevinklist.
Umus nr. 98 - i - SügJs
Müügil „Vaba Eestlase" talitcses
.. • Üksikmuml^er $1,25
Äastatellimine $i>,oa
IK
Insurance
Ägency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Saite 281
Rexdale. Önt. M9V 3Y7
TeL 745-4622
Kuna esmaspäev, 5. september, on Imnateenijatele püha, süs ei
toimu sel päeval jäätmete äi
ihe toiiBüb teisipäeval Ja teisi-
Kolmapäeväl, 7. septembrü, ei toimu ajalehtede, siiuremate esemete,
jääkappide, majatarvete, puumaterjali, okste jne. äraviimist.
Need esemed viiakse ära kolmapäeval, 14. septembrü, 1977.
õigeaegseks väljapanekuks leiab hinda-
. R. M.:BREMNER.
Commissioner^ of Public Works
aty of Toront
Sabne ja laan Meielld |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-30-03
