Vaba eestlane , November 14, 1978

              J.
Hr. 84
iammmm
SkäiKr p gaidmalevate üMne orienteemtmSsl^te w^ü lels^.
todselt Toronto High Pargis 4. movembra indiaanisuve viimasM
l^äevadel. üldarvuliselt võttis oSa 116 võitlejat ja kõigile võistleja-ttele
ja pealtvaatajatele annetati nskm., Bnsno Onire poolt valmis­tatud
ilusad mälestasllitadid) kog«asiimmasl?S.
¥anema,tele klassidele toimus
võistlus tavaliste orienteerumls-määiTiste
kohaselt 3,5 ja 4 km ra­dadel,
misll^bisid terve pargi
Hundudele ^jal hellak^tele oli aga
suundumine „tagurpi$''j et aida­ta
arendada liardilugemise oskust
ja vältida eksimisvõimalust Siin ei
ilugenud jooksuaeg vaid
nefcute täpsus.
Oiguti gruppides koos
igal punkti! joonistati puhtale
kaarde märk, kus arvati en­nast
olevat,(nmg märgiti täpselt
rada, mida oli jälgitud*
Tänavu on katsutud edasi aren­dada
gaidide ja skautide eneste
poolt valmistatud auhindade mõ­tet
ja seekordselt olM võitjatele
määratud huvitavad plastist vala­tud
medalid", gaid-maleva
juhi, ngdr. Tiia Küti poolt.
Idee sai alguse möödunud aasta­koosolekul,
kus ngdr. Anne-Mai
Eaunismaa tõi esile looduses lei­tud
ja plastis jäädvustatud väikse
kunstigalerii.. >
Võistluste tt^emused (K Ilaja-leidjad,
mjala^^^^T^ K
— Kaiev (Toronto), lismbitu,
ViMng): •
HeUakesed: Esiiüest^Ä jaga­sid
Kajaleid jäte ja I^hjala Tütar­de
esimesed pesad. Rajaleidjad:
Leili I^as, l ^ ü c l Sillaste, Usa
topp, Taaü Ropneeni, iLiisa Soots,
Marjaieena Põhjala Tüt­red:
Ruti; ICün|, Äbe, liö©
Metsala; PiaMet^la, Kadri Nõm­mik,
Silvi Mateoo, ülle fräss:
K^'kkxi võttis osa 25 hellakest.
Gaidid: I) Tiina Ixjm^
Hubel PT 52.00, 2) In^id t t o
Pt, Ingi Loorand PT 58^30, 3) Ka­rin
Jurman Pf, Kalli Hubel PT
62 J), 4) Ingrid Kivi R, J[uta Met:
sala PT 76.&, Osä võttis fe)^
gäiš. Need, kei ei ole mmetatud
märkisiä üks või rohkem kontrol
punkte valesti V
Vanemgaididi Osa võttis 6 va-n
^ a i d i , kuid p s Ö i i
kta. i ^ a iJma yigac^a;
Hundud: 1) Raimu Karhunesa I
nistus, 2)
naid Liigso K, 4> Erik Tü^^ K.
Ülejäänud hiuidud tegutsesid paa­dena
ning esindasid Lembitu hxmr
duparvikut, kuid gruppide ^^^^^^P^
väljatöötatud kaWid «i smto
võistelda nen(|ega,rmis olid teh­tud
üksikute wistlejate poplf.
todid: 1) Eric Halling K, Bic-ky
Tae K; Lennart TralJaiK 38.28,
2) Jaak Raun ¥, Mikk Jõgi ^.K
42:35, 3) Mkhaei Sadul %
Soosaar L 43.37, 4) Paul Kärig-sepp
l i 51.15, 5) Andres Kasekamp
V Peter Lõugas L 68.G'7, Ö) Ott
Naelapea L^^ Andres Lmwits L
70.15/ Kokku võistles # Skauti.
Need, kes ei ()!e nimetatud, -tegid
üks või rohkem vigu. Paaril juhul
selgus vigade esinemine alles pär
räst võistluste lõppu tehtud järd-kontrolliš.
VendurÄ^ 1^ Jaak Järve L
30.35, 2J Toivo Makk L, Peter Vil­de
L 49.56, 3) HenryRML, Pe­ter
Jeeger L 55.05. KxÄ^ võistle­sid
10 vendurit; ül^äänud pool te­gi.:
vigu.
tJksuste 1^ jagumes osavõtt
järgmiselt: Põhjala Tütred 36^
Lembitu 35, Rajaleidjad 22, Kalev
21, Viking 2. Hun&ide osavõtuarv
on küsitav täpsete andmete puudu­mise
tõttu ning arvud on antud
umbkaudse hinnangu alusel.
Eesilii Pensionäride Klubi Torontos otsnistas äsjs^ ellu Wsiicb
tervisvõimlemise huviringi, mille juhatajaks valiti Benste Sõrm
Pildil vasakult klubi esinaine Frieda Terts, võimlemistiindide
Saarjal^^^s^^®™» •
mel matshil on Sandy. Mayeri ja
AdriänoPanatta vaheline mäng. ^
lifatsh saadetakse hiljem ka USA
TV-s. Pärast seda kavatsetakse
iltide jaoks panna Borg jä Geru-laitis
poseerima Kremli Punasele
Turule. [•
Björn Borg on kohtunud leedu
päritoluga ameeriklast Vitäs Ge-rulaitist
kümme korda ja võitnud
kõik matshid.
Viljandis peeti amburite ehk vi-busportlaste
välishooaja viimane
võistlus. Kuigi ilm polnud soodne,
saavutati märkimisväärseid tule­musi.
Uued Eesti rekordid on E.
Tippo tulemused 50 m distantsil
277 silma, 65 m 259 ja 65 + 50 +
35 m 820 silma. Tallinlasele E. Tip-pole
kuulus fei 1621 stla^aga (820 +
801) e a k Ä Talje järgnesid V;
Shumihhin Kohtla-Järvelt 1548 (766
+ 782) ja V. Tõrv Viljandist 1528
(756 -h 7?0) silmaga.
jfeäesoleva aasta viis paremat on
E. Tippo 820, y . T k a t s i ^ ^ 795,
V. ShumiMiin 7^, A. Mehik 781 ja
Haikara 7ai s^iha \0rd^^
on toodud Soome *wb^sportlaste tu­lemus,
te V. V ^
Häfedne 782, L. Nio 774; 1. Jug
711-ja.SvSiilin 697:on saavutanul.
Tigane M 7 (36. koht) ja Kersti
Veer 2296 sitoä.
Meeslaskureist saavutas Mat
Vaikjärv ,2438 sihnaga kiimnenda
koha. Reino Teemägi jäi .2332 sil­maga
40. ja Ants Tohvert 2285 sil­maga
45. kohale.
Meeskonnaarvestuses (kaks naist
ja kaks meest) jäi Eesti vüendale
kohale. • •'•
Vitas Gerulaitis ySA-st^^^^E^^
matshi 27. novembril Tallinnas.
Matsh antakse edasi Mervisipnis.
Päev eime seda mängivad nad
Hdsii^is. Kolmas matsh samade
mängijate vahel toimub kas Ko-või
Rotterdamis;
Tennisetuusad xiÄ umbes
pooMe miljonile krocaiile (125.000
dollaril;). Eelihä^ kõigil kol-viimane'vibuspordi,
kar^.
kavõistlus peeti Turipi^nia pea-
Imnas. Ee&stest oli edukp
l^rnulannä Eve Suits, kes saavu­tas
FITA-2 harjutusel uue ^esti re­kordi
2495 silmaga, jäädes aga
võistlejate hulgas sellega viienda­le
kohale. Uus Eesti rekord on ka
E. Suitsu 605 silma 2x70 m. Teis-test
eesttonadest Virve Holts-meier
laskis 2416 (11. koht), Helja
Eestlasest võrkpallimääagija osa­võtt
N. Liidu võistkonnas tekitas
palju elevust Tallinnas. Viljar Loor
vestles ajakirjanusele oma mul­jeist
Roomas, kus ta maaihna-meistri
tiitli sai. N. Lüdu võistlust
Itaaliaga peetakse võrkpalli hiü-gemänguks
ja see toimus just päe­val,
mil Vüjar ^ i 25-ä^^
Oma tähelepandava špörtjase kar­jääri
kõrval on ta edukalt lõpeta­nud
ka • Tallinna PÄtehnikumi.:..
Teiseks eestlaseks, kelle saavu­tused
möödunud hooajal sihnä tor­kasid,
on heitja Helgi Part^, Kui
lumeeplaiina Lia
aastaselt olümpiavõitjaks ja veel
^aastaselt pärand^ isiklik­ku
rekordit viies selifif62^0H^, siis
4i-aastane Helgi Parts leinto
Tallinnas hooaja lõpupoolel peetud
võistlusel ketast 62.92, mis on 2 sm
parem 1975. a.tdhtud Eesti rekor­dist.
Üldse on ia kettaheite rekor-
#a)belit parandanud 21 korral ja
kuulüõt^: 7 korrfid. Kettatoe^
on ta Eesti rekordi edasi viinud 16
aasta jooksul 17 m ja 72 sm, kus­juures
ta ületas 50 m joone 1967.
aastal. Praegu on Helgi Partsi re-kördist
paremad ainult kaheksa
riigi rekordid
ASTA
rõõmsalt ühtejutti, nknetäb oma-1 kahekümnesel! Professoii Sydney
maisi taimi, puid,"imiteerib linde ülikoolist mü kõrval lõi sžda kuul-ja
on särav kui esuhene koidu-kür;
peatub ; hi^ei eukalüptosö
man, kmiyalge ,,ghost-gum", mil­le
kõrval kase helendus oleks hä­marus,
paneb käed uhkelt risti rin­nale,
et näe, mis meil on, ja soovi­tab:
„kujutlege teda kuuval­gel..
Püüan... tohutu vaim,
kümnwtus, ürgjõud...
kas ka „valgefe mk<yp^^
-^kahtlen kõvasti. Ja sii^ peatume
vastu kätsataimte
kuHe -- ligiläihedaselt üle
siuhh ja siühh; küUip heü pesad
siin fcusM. Taamal ^andlilm
^a miäed, ep t)le vist ved pä^
virgund, on Ädõpliku^ annud al­la
rängale taevale, niis^^k^ taas
ürgasukate teadmist mööda, oli
n l madäl^ et liifaida sai päk^
pimeduses vaid roomates^ A
q-lid siis harakad ne^, kes võtsid
asja endi hooleks, naksasid taeva
slii-sealt aoka vahele ja hakkasid
ülespoole sükutama, kuni see rebe­nes
ning Uikid pJlveIna laiali-len­dasid
ja kJõikeäu
ürgasukate lemmiklinnud,
armastab siin
;^ sest ilgaiva päeva teeb nen-ie
naer toredasti lootusrõõmsaks
r ~ tühja, et nad seejuures pisut ka
neäppavadl Ep ole vareski laita
lind;:kuigi
süda tal sees>~ muigM kui Flo-rence
Ni^ingaleMl! Olid sün lui-pean
sattus üks paar
rünna-' bei kotkaste laguühilei, kies nende­ga
sealt
lendasid ning vihs^ä sulist
idtiusid; tuli vares ja heitis armu,
anäis oma niustad suled veri
jäile ihusoojaks inng jennujõu[fe
•^sestap ongi sutmaa luiged
süsimustad..-. Suurmeelsed kan­gelased
— vares ja harakas! —
,,tag!irpidi" no(Äy^^^
kummilisel kotitinendil.:
Seesuguste lugude loojaid, toda
„mi^ta antropoloogiat" pole ma
ent suma saand veel teps. Küll
aga valget, vtoda „bushnvan'i" —
tuleb nüüdki, nõtke kui madratsi-vedru
ning sõidutab nieid suures^
bussis teedel, milliseist ränk jalg^
sigi jagu saada — põiki üle ve­siste
jõesängide, kust paljal tallal
läbi astume, muda irie kededuu,
tema aga laseb tühja bussi ja^ täie
valuga, et poleks aega vajuda; üle
oja põhja kuhjat kivirümakate, nii
et istmÄla&e hüppame, ümber
Mänakute, nii et veereme kui
laia jõesängi serval. Qn ka need,
s.t. jõed ja järved siin üks ^J}agu^
pidi lugu*', sest oma enamuses m
nad suurema osa ajast, vahest ko
guni kolmveerand sajandit, tüh-austrsialia
mehe­le,
kes suurenta Ä ajast, vahest
koguni kolmveerand sajandit, on
täis ~ Mji^ • muidugi;. :sedasi.para­jalt,
v./,
vilgitseb; suures; loppis
ieebteevesi, maasse kae-
# katlas, tulised söed all ja kaa
nel, küpseb leib, lantshiks on
„Aussie cake and billy tea". „Võsa
ei vaheta ma millegi vastu maail­mas!"
lausub meie juht bussis
bumerange õngitšedes. ,jBush-man*'
— maaihnale põlglikult sel­ga
ppöray, enesekindel ja enesega
rahul, trotsivalt uhke oma „mehe-likjule"
tahumatusele, isegi vul-| kummalise
des kaht kätt kokku ja tõstis sil-lÄayalged
vastu lage, nü et lohu­tuseks
sosistasin: „Kõik edud nee^
ab meie ajal inflatsioon..." Mee-isse
ent asis end nooniline seik
Kui ilmekas näide lõhest maa in-ellektuaalse
ja poliitüise eliidi va­hel,
.y'-.^
„Siin kandis — kas eluneb ürg-asukaid?"
,,Hooh, noid kõrbe-jäneseid; ja
kalju-ahve („desert bunnles and
röök apes") võib nüüd näha ainult
limias", teatab juht heatahtliku
põlgusega/
UID
L. Wahtra3 — Liivaldass
RaviM^szKSd, 250 retsept
Enn Nõu — Vsis$iiv@$s
Anna Ahmatova — Marie Under EeelcTJl®^
HvMichdson --jantlikul
H. Michelsog Noorsootöd radadel
H. Bllchelšön— iesü radadelt
Eduard Krants -r LiimelüU^^
Ilona Lstöunan ~ Mis n^^^
(hiuletuskogu)
Estoaiaa Olficia! Gnid© ^ ^: :
Paul Laan ^ Mõttdend P^^ ja P ^ g ^M
Karin Saarsen-^ Lohengrini lal komini
H e r b e r t ^ UtM^
Triinu'^ iaksiknumbreid
A. KubjaKadonnd kodad^
A. Kubja — Mälestusi kodusasreRt
A. Kubja — Palnkesed
E. Uustalia ja H. Moora ~ Soome
426 lk.-f M fotc^
'Leho; Lumiste — Alamiase Affldros --. blogyaaSi-line
jutustus kirjanik Oskar Liitsusfe
L^ Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumist© - Kiüad külas
4 Vonim •-- Rists
A. Voniin Ristsõnad H
A. Vojnam Eistsõtiad IM
A. Vpmp — RlstsSnad IV,
Antsi Vomm — Minn hing (luuletuskogu)
E. Eerme ~ Sarnad laev ja elavad
2M
5.-
3..
3.-
K. Eerme — Päevata päevad ja oota
S. Ekbaum ---AJatar (luuletuskogu)
Aarand Eoc^ — Jumalaga, lars ja Efz
J. Pttka llajnsõl^^
A.Mbia-Vaim JamiaM
Urve Kansks — Eodaköndur (luuletuskogu)
H. Oja— Sopotused eneses (luuietuäkoga)
H. 0 ^ ToMete purdel (luuletuskogu)
A. Küng--,M!s toimub So^ i
Aarand Jantide knn^
E. Sasiden Mtoe siä© Ja 'salmega
5.- 40
5.-
m
& •
13
1.5©
2.~-
1.5©.-.'^ m
§.S5
m
m
2M • 40
2.50 20
20
2.25 20
225 20
40
1.50 18
4.- 40
• A :
80
4.—•
8.8® m
5.- m
20
m : • 25
2.75 25
8.- m
I — (öppö. Ja tööraamat
e^ooliealistele lastale ^^MMkis)
ipeta miad Ingema H — Op^ ja tööraamat
ealkooüeali^ lastela ^ir^iÄIs)
väf vi-viirude kulgedes^ üle
hõõguva rooste sügavlilläni; kõr­gel
aga sinisest sinisemäna kum­muv
taevas, all, ^Icki, tropp tume-daid
inetseesleid, k^rm kikkis,
lai valkjas viir üle nina, sama vär­vi
rõngad |]prai;ute prilliraamidena
ümber silme; ^kalüptose la
akaatsia happeis süsimusteks par-kund
kive ^ i laiali veerend tä­ringuid;
jalge ees liival ümmargu­ne
ookrimügerik, mis oma kuldse
ehtind musta inimnahfca
mäed!
teabküi tuhandeid põlvi, annud ju­met
maalinguile pruunil puupar-gal.
I y,Valmis!"--- ilmatu osavusega
Ja siis me viskame bimierangi|kää^^^^^
-läheb kui lind 45° nurga alti vas- kuldse patsi — siilab koos siüixpiga
tu tuult, sile külg väljapoole ja tu-^
teb Ma nngiga^^^^^v^ tagasi —
imevärk! Esimen0 üllatas nõnda
väikseid „mallee" põõsaidj et
nood ta jendu jälgides oma ülemi­sed
oksad sassi käänasid mis sassi
jäidki. V. Ife ,,bushman" sellest
kuulnud pole, ent bumerange tun^
neb ja annab seletust eritüüpide
kohta. milliseid on kümneid; too
naasev on enam nagu mänguasi,
kuigi võib kängurul lõigata känna-kõõlused,
lisab ta.
p!ki laia
alleel: läiklevad mu-gäarsusele,
ent abivalir^is jä kam^ dalaamad ja loigud, nirisevad pisir
raadlik — nagu teda iseloomustab ojad, rõske liiv — sest p^ari päeva
suurimaid ,,bushmän-poeete*S eest sadas; peakohal pra
Henry H. Lawson — kogus „While jõe-eukalüptose võra; segades ere­dasse
päiksesse oma sõredalt ser­viti
varju, muudab ta valguse jõe
kohal värelevalt yocsflavalcs, rahus­tavaks
lembuseks; kaldalagendikul
ühel pool. soolapõõsaste terashal­lad
iuti4 teine kallas on rohma-
The BiUy B#s*S^ 1^ „The
Oid Bark School" ridades „ ... ©m-blacks
är^ juä the low^t race pn^
earöh". Ta pilt on fcümne^la^l^
sel, ning äsjasel kirjanike kongres­sil
Sydneysj lootis üks edumeelne
<Ä; kunagi saab s©e, olem®'
imelise helluslainena
e tunnetus meelis­se
.. . E n t ka armupaluv, urbne
eal ju, pinnas — tuhandete ruutmü-ide
kaupa laiuvate püsfluidete,
tuuletähut 'kivikübu väljade all —
alustas ta oma geoloogüist päeva
12000 miljoni aasta eest, virgus vee
alt päiksesse ja nüüd on ta sette­kihid
täis merikoorikute ning ka-ladegi
fossiile, pehmekehaliste
uurdelisi radu, kes' kõik kadusid
sinna ajapilto ka hiigel-fcängurud
ja kitorlõvid, muudki kummali­sed
kuivamaa kõndijad ^^..^
keelel — pole neeland maitsvamat
oina eluajal, ei ka kuulnud nü pi­devalt
pinevat tsikaadade sidinat,
mis siin helipüvena heljub euka-lüptose
võras, kuna aÜ punaseil
tüyü?:uil kuivatav^(i just tupest
tulnud putukad oma veel niiskeid
tiibu, et pea teistega üleval liituda*
Ja siiski on vaikus, vaikuste vai
kus nagu hatoks aeg liikuma ta­gasi
omaenda unelusse...
öö — süsimustas püneduses kui
soiuks väljas nood isevärki mäed,
hääletult — ürgvanad, mur^end
serviga, lamedad..• juba ammu
enne hüveld, mis tõukasid taevas­se
Alpid, kujundasid Kordüjeerid,
andsid vormi Himaalajadde ja
kroonisid pljiunäed majesteeti­deks;
otsegu ekeast madalaiks
vaevat, näikse nad väsinult. palu­vat
puhkust ema julmalt valitse­jalt
— ajalt, et lubaks see neid
pika päeva lõpul vajuda tagasi sm-na,
kust nad kord virgusid ^ me-
On kadumas aja-öhe ka ürg-asukas,
kellelt valge inimene võt­tis
ta suurima elutõe -r usu, et
kõüc on muuutmatult igavene, et
pole algust pinnasel, mülel ta
asub, ei ka lõppu; uneles see la­meda
kettana otsatus ajas keset
imratut tühjust^ kiiPii nuiUa^^^
musid tahnetaolised olevused, kes
käitusid kui inhnesed — tegid tuld,
kaevasid vett, sõdisidki pisut üks­teisega,
sest oli neid algusest saati
nii häid ktii halbu nagu elugi oli
algusest saati tükati hea, tükati
halb. Ent kustahes nad midagi olu­list
toimetasid, seal kas kerkisid
mäed, künkad, ojad-ped — võttis
vormi maailm rohuliblest saati; ja
oli süs loomistöö lõpul, oli lõpul ka
vormitu un^usaeg ja nad surid,
pärandades oma järeltulijale, ini­mestele,
«ma kätetöö — selle
maaüma, ent ka veresi^me mis­tahes
eluvormiga, ning müüdid
kui muutumatud t ^ ningkõik
elu ja surma seadused
sest ala^
•
Johonnes Pe<
70-aostoiie
Boibiuteadlane,
ühiskomnategelane
daüss Baltiznores,
tagasivaadet oma 7(
teeikoininale. Juubil
tus25.. oiktoobril 1$
niku ja ikirikut
Lõpetas Hugo Tref;
siuiai, E. V, Šõj
Tartu ülikooli, ü
koiporatsioon
EKL-u esimeheks
i&pilaste delegatsi
panekuid harldi
sioiü ja rügivanem
miB ülikoolide
alal üliapilasasjade
Kuulus Kaitseitid
vasse. Sõjapäevil
tu vabastamisest 1
Mjem Eesti T^ga
adijudaint ja Eesti
£ormeerimisstaa.b]S
vitser, võttis osa 1
riidel) Narva
taandumise opera
dus oona patareig.
USA sõjavägede
: dus 1945. a. SÜ
Balti ipagulaslaagr
kus asutas koos
apteegi. Kutsuti E
sium Augsburgis
loogia õpetajaiks j
Valiti korduvalt
esimeheiks ja oli
1951 Eestlaste K€
esimees. IRO peaik<
mehena selgitas ja|
sõjameeste ja üml
gust x>agulasstaat
javäe asutustes,
tes ja Genfi Apj
Augsburgi EVÜ asi
mees. Baltimoressel
1951. a. sügisel ja
Seltsi juhatusse. Ti
asutati 1951. a. nc
Täienduskool, ikus
aastaid juhatajaks.
Baltimores elun<
mehed ja< asutas 1)
maris EVÜ. Aasta
Eesti Vabadusvõil
hatuselökmeriä —
rina oing kuulunud I
komitee ühendriiki^
Tema organiseei
silmapaistva edi
sõjameeste üritust
Baltipiores.
Oli Saltosaimaal
Riaja" toimefcuslüge]
vahelise pagi
president ja prešj
1951. Tema org
mus ihglišikeehie
Pree Press of the
Nations", milles
de kommunistliku
basse läände põ{
kultuurist ja
jätkanud ajaikirji
ka USA-s ja tema
ilmunud mitmeid
nide erinumbreid.
Sõjajärgsel Saks^
abiellus dr. Jaikobs
io'ga, müllsest abiel
nud neli last, kes
ülikooli hariduse jii
seisval elujärjel. Ji
nud omale ilusa
mütonis, kus kord
hüvi ja vanaisana
oma laste ning sõi
kudest ning rahulj
tegevusest EELK 1
" toni koguduse juha
EMM AL
Ä D V O K A A T J
Ri&om 1912, Royal
ToroBto DomiBJ
IPff.8tiaa5^*ess: P.OJ
Oüt. (Bay & Kii
Telefon: 8(
24-tundi telefoni
0 P T
Tel. 531-1
412 RONCES