Vaba eestlane , April 3, 1984

              , L L 2
teisii 3. ajdllü 1984 — Tuesday, April 3,1984
V A B A D E E E S T L A S T E H Ä Ä L E E A O TM
VABA gESTL ANE
: O/ t r Vaba Eestlane, 1955 LesHe
Ont. M'3B 2 M 3
St Don Mills,
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM:- Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus (telliniisedi^k^^
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMSfflNNAD Kanadas: aasta $ 5 1 . - - , poolaastas $28.—
ja veerandaastas $ 15.—
TEIIIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $ 6 5 . - - , pool­aastas
$ 3 5 . ^ ja veerandaastas $ 1 8 . - -
Aadressi muudatus 7 0 c. — Üksiknumbri hind 7 0 c.
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
Ikuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5,
REE E
Fubhshed by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Balti Veteranide Lüdu konverentsist osavõtjaid. Esireas vasakult J . Sianciulis, P. Kolyn, J . Breithaupt,
A. Jurs, major E . Bisschop, Jdndral B. J . Legge, president S. Jokubaitis, G.Lamontagne, senaator S. Hai-dasz,
kmdral G , BeE, k©l. Ita. A . Stevemson; aupeakonsul I . Hemsoo, T . Kronhw^^ L . Leivat Ja 0.
Ozols. Foto: S. Dabkus
Valimised
U»BilinUtllillll9IIIillliillllllllllilliilillllllllillill8itilliiiiilillliillll3Hilll^^
Ummik Kesk-lda
17. märtsiks oli
müüdud 22.450
ESTO-pääset
ESTO-84 peakomitee on seni vä­ga
kitsi ohiud vajaliku informat­siooni
andmisega, mistõttu on lü-kumas
mitmesuguseid kuulujutte
eriti seoses pääsmete müügiga ja
nende jagamisega. Märtsi lõpul il­munud
ESTO-84 pressibüUetäänis
nr. 15 valgustatakse neid küsimusi.
Alustame püetimüügi statistika ja
pUetite väljasaatmisega, kima just
need küsimused on kõige enam
vastuseid nõudnud.
PILETIMÜÜGI
^TATISTIKAT ;
17. märtsiks oli müüdud 22.450
ESTO-84 pUetit. ,,Kalurmeiu" ma-tinee
on. välja müüdud, õhtusde
etendusele on veel mõningaid Ipile­teid
saadaval. Kolmapäeva õhtu­seks
laevasõiduks oU vaja üürida
veel teine laev. Mitmel üritusel on
üle 8© prots kohtadest müüdud,
kuid saadaval on küllalt lai vaUk
huvide täie
ShveitsiS, Lanisannes, äsja toimu- kaldale mjatmsde üsraeM asuiiEate
mud Liibanoni rahv^tiku erifräkt- pärast ning heitiis ameeriklastele
boonide konverents^ millele pandi ette, et need ei tee ühtegi katset
selle kokkutulekul suuri lootusi iisraeli okupatsioonijõadude kont-l^
k-Ida poliitiliste umbsõlmede rollimiseks ning .Jeruusalemma im-
Sahtianitamiseks, läks tulemusi saa- perialistliku poliitika pidurdami-vutamata
laiali. Konverentsil sel- seks. Kumngas Hussemi seisuko-gus,
et omavahelised probleemid ei had, mis avaldulsid „New York
eksüsteeri mitte ainult kristlaste ja Times'ile antud intervjuus, olid
muhameedlaste vahel, vaid et ka president Reaganile ja tema adml-mnhameedlastel
on palju omava- nist^tsioonile eriti kibedaks pUliks,
helisi arveid õiendamata nmg et kuna Jordan oli Reagani Kesk-lda
neid vastuolusid eelistatakse Maa- rahuplaani rakendamisel ette näh-rida
läbirääkimiste ja nöupidamis- tud võtmepositsiooni hoidjaks, kiel-
^e aseniel püstolkuuhpllduj^^ ja le iilesandekš oli Iisraeliga läbirää-kaharitulega.
Mmila ahistada Jbrdarii Iääneka^
^ n v ^ n t e i eba^me^s tu^^. dal ja Gaza MtsiBsel elavate araab-ratamatukstagajaijekis
on,võitlus-iegevuse
mtenaivsemaks muutumi-^^^^^ Ühendriikide poliitika mõned
me Beirutis, mis t<wb elamkkonna-^^^
^msimmtusip uusi ohvreid. Ja välisminister Shultzi
Olukord on vedgi lootusetum see- tlhendriikide Kesk-lda polütikaku-tottu,
et Beuntist on lahkunud jundan^igej naiivseteks Õnnemängi-araablaste
taltsutamatut tempera- jateks,kes^^d et Liibanoni
nnenti tasakaaluStanud ameerika, prõMeemid on tihedalt seotud Ils-itaalia
ja inglise „rahusäiUtamise raeli ja Araabia riikide vahekor-iiksused*^
nmg et nendele järgneb dadega ning PaleStima küsimuse
Hiuud ka prantskste,,rahumees- lahrädamiseg^ määi^
kond% kes asus möödunud nä seUes kriitikas Ja hmnangus
lal pakkuna oma relvi ja varus- lõft^ oleks ülekohtune kui ko­dust
Lausanne konverentsil vübi- siiükoormat ainuüksi presiden-imd
Laane polütaistele vaatlejatele di ja tema admhiistratsiooni kaela
oh eriti suureks uDatuseks,et^^^^^
banoni tüUtsevad p o ^ ^ USA seadusandUku kogu
septeerinud Isegi Suuria kompro- Esindajatekoda on Iisraeli riigi ja
Tiissettepaneknid, mis taotlesid Iisraeli valitsuse poliitika suhtes
moigi gruppide huvisid sumas pida- tunduvalt ühekülgsem ja sõbräfi-des
kokkuleppe saavutamiSt;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^!^^^^ tema välis-
Lübanoni probleemidele ja nen- nõuandjad. Kongressi
de lahendamise võimsustele on rmgkondades on tekkmud isegi tn.
raisatud palju triifeunusta Ja ana- gev liikunüne ü h e n ^ ^ m^
lüüsitud ning vaadeldud neid vigu, J^onna üle viunžseks Tel Avivist le-mls
on vimud praegusesse umbtä- ruusalemma,mimst aktsiooni toe­tavasse.
Kahtiemata kannab prae-^^^^ mõjuvalt ka demokraafliku
guSe olukorra tekkimise eest kõr- partei juhtivad presidendikandidaa-vuti
teiste teguritega vastutust k ^ ^ ^ W ^
ÜhendriUdde ühekülgne ja liihinä-^ea^^ on veendunud, et see
gelik Kesk-lda poliitika, inis ei tinnestab Veelgi Ühendriiki-osanud
ette näha Iisraeli soodusta- I^ Araabia riikide vahelisi va-nnise
kurbi tagajärgi. Tundub, et Rekordi, kuid ta on Umselt võlme-ameerüdased
ostsid jüga ijei^el ^ ^eda aktsiooni pidurdama, eriti
käel 1982. aastal lisraeU tolleaegse kui käesolev aasta on pres^
kaitsemmistri Ariel Sharoni eha- valimise aasta nmg Ühendrii^
realtettiku unehna, et Kesk-Idas mojuvomüsa Juudi rahvusgmi-onvõhnalik
stabiilset olukorda ja P^g» tuleb säiUtada häid vahekordi.
kestvat rahu saavutada Iisraelile , , . ,
Ku i - i 1 • ^ « u . ^ II Praeguses olukorras tundib, et
sobrahku knsüaste kontroEi all .
oleva keskvalitsuse moodustamise- uhendrukide Valitsus on Kesk-lda
ga feehiitis. Ning ameeriklasd jat- proWeemide lahendamiseks oma
kasid oma ebarealifeüikku jä saa- ^^^^^ ammutanud
tushkku pblütikat ka veel pärast Jaah lihtsalt sündmuste arengu
seda, kui Jeruusalemmas oli juba suhtes äraootavale seiskohale,
selge, et Sharoni Ja Begini suure- ^^^"Stonile on praegune mo-joonelme
plaan on kokku varise- ^^^^^ ^^«^^^^ ""^^ algatus-nud.
Iisraeliga sõlmitud udune ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ' ' s e k s , küna kõik uued
1 koWüilepe „strateegiiise koostöö" ^eed nõuavad lisraelüe kaudse või
alustamisefcslisraeügaoli selle po-^*^^s^^^^s^^^
mtikatippsaavutiiseks, mis peletas P""^''^»^^^^^^^^ aga eeldused,
M Ühendriikidele sõbralikud Aiaa- toa president Reagan vajab no-bia
riigid Washingtonist eemale. ^^^^^^^V^ toimuvatel Ühendriikide
presidendivalimistel juudi rahvus-
TeMdnud olukorda Iisraelis ou võunui
hiljuti ebadiplomaatliku ja siü^ ot^ Begmi ja Shanuri sionistlik partei,
Sekohesusega Jordaania kuningas kes ei ole vähnis Jordani Jäähekal-
Hussein, kes avameelselt deklaree- da ja palestiinlaste tuleviku korral-ris,
et Reagani Kesk-lda ppIÜtika, damisel ^ kokkuleppeid sõhnlma.
mis taotleb üldise stabiilsuse saa- Walshingtonüe avanevad Kesk-Idsi
tutamist Araabia riildde Ja Iisraeli M
v^elise kokkuleppega, on lootuse- avaramad väljavaated aUe^siiiš,^^!^^
tu ja määratud nurjumisele. Iral Ühendriikide presidendivalunised
Ühendriigid ajavad iihekülgset lis- õn selja taha jäetud ning Iisraelis
r^eli toetamise poliitikat Kuningas on võimule pääsenud köostöötah-
Hu«Äin kritiseeris eriti Washingto- telisem ja leplikum^ praegu x)posit^
m ükskõiiöust iordani Jõe^^^^^^l^^ siooniS olev^Öölispartei. K. A .
KittkigesänBipa^ ÄSA EESTLANE
Piihap. 4. märtsU toimusid Nõukogude IJidus üleliiduU^
duriõukogusse valiti igast 750 st valimisrmgkonnast üks „rahVasaadik". Vastavalt rahva arvule Vene- teie mitmekülgsete
maalt 405 Ja Eestist 4 (Lätist 7 ja Leedust 9). Rahvuste Nõukogusse, mis peab esmdama „föderatüvse" programmi rahuldamiseks,
mgi erirahvusi, igast 15-st „liiduvabariigist" vaatamata rahvaarvule võrdselt 32 (nü saja-müjoniliselt jjujüdud on 22.450 pUetit
Venemadt kui ühe-miljonUisest Eestist), igast 20^st,,autonoomsest** vabaru
|.t.) 11 ja igast 8-st „autonoomsest" rahvusükust oblastist (nagu Lõuna-Qsseedi j.t.) 5, k|ik kokku 749
„saadikut". Seega kogu Ülemnõukogu 1.499 liiget .
on 22.45U pueiK ehk
49 prots. eelarvest. Arvuliselt pal­ju,
kuid eelarvest amult 30-40
prots. on müüdud pUeteid ürituste­le,
kus pole praktUist ülempim,
nagu ESTOPASS (müüdud 1915),
avatseremoonia (1849), Esto Vi­sioon
(3327), Laulupidu (2386),
Rahvapidu (2436) või kus on ruumi
rohkem kui ettenähtav vajadus.
Valimisõiguslikke „kodamkke" esimene asetäitja Viktor Maitsev agitaatorid ja sajad tuhanded mü-oli
184.029.412 ja valimas „käis" (Narva ringkond) ja N . L -u laevas- tingud. Nõukogude rahvas peab
184.006.373 ehk 99.99 prots. Kagu tikuadmiral Nikolai Smirnov (Keüa näitama oma ^,ühtsust*', oma „van-põhjatul
maa-alal Läänemerest kü- ringkond), keller Eestiga ei ole kumatut toetust" parteile. *
ni Vaikse ookeanini ainult 23.039 mingit tegemist? ' V ^- \T^V^'^^A ^« i.o
lätsid" hääletamas käimata st Veel enamgi. Valimised on ka
keskmiselt igast 1 0 , 0 0 0 - h ä ä l e õ i g u s ^ E t t e a r v a t a v a l t väike on ohiud ed­ukust
üks (s!c') Eesti 1 096 125 st hääletajat (teadmata kus nngkon- andega toime tuleb. On ka voisüus j^^^ pärfs noorte üritustele, nagu
hääleõiguslikust 54 (loe-' viisküm andsid oma ainu-kandidaa-seUes kuidas keegi ennast võimeli- simnian, kus ostetakse piTeteid «k-mend
neli üks igast pea 2aoO0-st)^^^ vastu-hääle. Kas oü ainult 571? sena näitab või ei näita. Nii pas- sel. PUetimüük on olnud kõige ela-
(Lätis 128 Leedus 185) Kehtetuks kui ka ei õhiud, mis oli seUel siivsus kui saamatus peab Umsiks seal, kus oü arvata suuremat
tünnistati'l7 Liidunoukogu ia 18 "^õtet? Mis mõte on ÜLDSE vali- tulema, aga ka üleliigne vÕi oska- j^ngj kus oü olulme paremate
Rahvuste Nõukogu valimissedeüt, v-.e-n„_e - moodi? matil agarus või isegi kahtiane kohtade saavutamme. /
Eestis just kummastki I C s i c ! ) . ^ ^ ^ ^ ^
VASTU olid hääletanud— ,,yas-tü",
sest oU ainult iiks kandidaat Kõige lihtsam^ aga ka kõige pea-
„validä" — Liidunoukogu valimis- liskaudsem, lääne-maailmas antud
tel 107.577 ja Rahvuste Nõukogu seletus on olnud, et nõukogude va-yalimistel
li3>126,
Festis vastavalt d-u ia m «?PP,ra Jaoks. Suur lavastus ja muud raiti;e vastupanu on märgata, süs teatak-midagi,
smm^^^,^ küla", se, mida tiüevikus tuleb ette võtta:
pettus naiivsetele uskujatele; keda agitatsiooni suurendada, juhte va-maaUmas
leidub palju. hetadäi või koguni arreteerimisi
Teine sagedasem, aga juba süga- ^^^i aitamist.
Fe^tiq re^D qfi t^rot. ia 99 95 "^^^ ^^^^ see, et Nõnda nõukogude „vaümised" S v5^ m^Sgi^^ M onteooria ja on parteiHne suur hooaeg, miUal
prots. vene mauvaDamgis tegelikkuse vastiiolu paratamatu
prots. ja 99.92 prots.. (Latis 99.99 ^^^^^^
prots. ja 99.98 protš, Leedus 99.99 ja ^ , '
„TöÖrahva valitsus" nõuab vali­misi,
kuid demokraatselt vabad
vaHmised kukutaks „töörahva
valitsuse".'
häälte protsent „kõiki]s''
99.66 (Ealmõki aut. vabariik) ja
100 (Nahhitshevani aut. vabarük)
„pugemuie'.
Teistest üritustest on üldse (saa-
Proovüe on pandud ka terved ra- davatest kohtadest) juba müüdud
Joonid, kolhoosid Ja Imnad, töös- järgmiselt protsentides: PÜHA-tused,
koolid nmg valitsvsasutu- P Ä E V A L - „Kevade" 34 protsenti,
šed, ka rügid nmg rahyad. dzhäss 31; E S M A S P Ä E V A L - tea-limised
on propaganda välismaade Kui passüvsust või koguni veel^^slik kokkutulek 27, võimlemise
o 4„ ^ ; , „ j \ ^ r + + « . . . . . valikrühmad 61, Rootsi noortaidu-rid
33, (värske üritus), suur solisti­de
kontsert 67, võimlejad II (uus),
T E I S I P Ä E V A L -
„suur vend" kogu aeg vahib iga­ühte
üle õla, nii valitavaid kui va-
99.99 prots.). Niipalju, - statistikat"
(Rahva Hääl, 7, märts, 1984, järgi).
Lüdunõukogusse Eestist valitud
neljast kaks olid vähetuntud eest­lased'(
üks kolhoosi esimees Pärnu- Nokk kinni ja saba lahti, nokk lah-maalt
ja teine rauatreialTallin-ti ja saba kiniü! Nõukogude ,,ya-
PUve ,Pür 47;
küllasõit loomaaeda 78, Maakonda­de
Päev 56, noorte solistide kont­sert
90,„MosaUgid" 49, „Kaval-
Ants ja Vanapagan** 87, laevasõit
62, Toronto Sümfoonia Neeme Jär­viga
(uus); KOLMAPÄEVAL -
lijaid. See suur eesmärk ei saagi Naiskongress 23, Sõduriõhtu 85,
teisiti kordaläinud olla, kui mitte „Kal^rineiu**, õhtune, 59, laevasõit
tagajärjed poleks vähemalt 99.90 120 (teine laev on tellitud), dzhäss
protsenti. Vähem oleks isegi halb 38; NELJAPÄEVAL — pop-kont-ja
ohtlik. Kujutame ette, et taga- sertj „Kõla** 45, ESTO-Ball 72,
järjed näitavad, et kusagil 20 prots. „1919** musikaal 34; REEDEL —
valijaist on hääletanud vastu? Sel- Mrjandus-muusUcaÜne ennelõuna
nast) ja kaks hästituntud „3eest- limised" on selleks et oma võimu lega iga vastu-hiääletaja on kindel, 57, „Trummid . . .** 77; L A U P A E - j
last", „Eestimaa" Koriipartei „esi- „legaliseerida". Ikkagi ,,potjomld- et iga viies tema ühiskonnas on te- V A L — Rahvapidu 61.
mene" sekretär Karl Vaipo ning ni küla", kuid sisepoliitiliseks tar-Tartu
ülikooli rektor Arno d Koop. beks.
Aga kes olid; need 32, kes valiti
„Rahvuste" Nõukogusse, sellesse,
miä peab esindama rahvusi „vord-sell"?
Nendest 11 on venelased:
Tallinna" valimisringkondadest 4, , , 1
Naivast 2 jä Täi;tust, Haapsalust, need on , koige demokraatiikumad
senti. Inimesed võivad oletada, ar­vata,
aga ei tohi mitte kunagi tea-
^Mõlemais neis seletusis on Oma­jagu
tõtt ja alguses võibolla need
olidki peamised põhjused. Kires ju
Stalin juba 1936. a. Kremlist, et *
Võimud aga ise teavad küll ja
valimised" kogu maailmas,; mitte peavadki teadma, mis tegelikud ar-maga
ühel nõul ja julgeb sama mi-datemagi.
Seda lihtsalt ei tohi l u - T e ^ ^ ^ ^ kokkutulekust ]a
bada, ka isegi mitte kümmet prot- naiskongressist osavõtjaid on tege­likult
rohkem, sest osa registreeri-misi
on saabunud otseselt korralda­jate
nimele, mis pole veel hüroos-se
üle antud.
Püetimüügi arengut näeb järgne-
Kohtla Järvelt ning Keilast igast -WÖ^ ^ . « v . ^ . . . v . ^ ^ : . . x . . v w ™^_v_o ----- vast tabelist mis näitab antud kuu-üks:
Lisaks : : R a k v e r e r i n g k o n L s t ^ i n " ^ ^ ^^-'^^^'^ ^ " ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^^
karjala nimega venelai^ (Kari vaid ka igaühel on võimahk yali- mingit oMu, sus ^seUest on seal - P j e v a ^ ^ ^ i » » ^ ^
Kortelaiilen, i^aegune KGB ülem saada, ka ligal tööüsplikal voi olenevad ka edaspidi^d sammud. iP- detsember m.a. 1573 piletit
Eestis).'Teiste hulgas on nii vä- seatalitajal. Hhrushtshov k i m t as
hetuntud kui hästituntud eeštiasi, seda oma moodi 1960: Ameerikas
kui ka „jeestiasi", mõned eestla-^i tähendavat see^imdagr^
sed kaunis kahtiäse . eestlusega. Wakse presidendiks, valib^ja vaht-
(kirjanik Vladimir Beekman). Nai­si
on kümme, nendest kolm vene­lased,
vümaste hulgas üks 21^aäs-tane
tööline (Irina Pilimon, Tallin­na
Lasnamäe ringkontiast). ..
Kutsealaselt; on mõned väga tun­tud
nimed, nagu ENSV Teaduste
Akadeemia president Karl Rebane
ja näitieja (Nõukogude Liidu rah­vakunstnik)
Jüri Järvet. Võimu-tuusadest
„Eestimaa" Kompartej
„teine" sekretär Moskva venelane
A. Kudrjaytsev.
Eügi organitest ENSV ülemnmi-kogu
esimees Arnold Rüütel, Mi
seb ainult Wall Street, s.t. nõuko­gude
maal valib ja valitseb „töÖ-rahvas"!
Tõenäoliselt tegelikud arvud ja 9. Jaanuar 3312
„ametUkud** arvud on siiki tava- 18. Jaanuar 6256
liselt ka omavahel proport- 18. veebruar 11,740
sioonis. Igia arv alla 99-pr|Otsendi n. märts 22,450
ori Juba kurjakuulutav.
Aga need. seletused ei seleta veel
kaugeltki, miks on vajalik rakenda­da
miljoneid ja miljoneid inimesi
valimiskampaaniaks,
mässmütinguid kandidaatide
Sellega aga nõukogude valimised
teištkaudu muutuvad mõnikord ka
„kassi ja hiire mänguks". :Ette-vaatlik
ja kogenud valijaskond
näeb valimiste kaudu opositsiooni
avaldamist kui mõttetut ja isegi
mitte-tarka tegu. Inimesed kui ka-ülesseadmišekš,
kandidaatide rüoomad lähevad „vaümiste" vä-
„kohtumisi** valijatega Ja ajaleh- ravast läbi ja isegi harva omava-tede
kirjutisi aina valimistesi ja hei püsidevadki.
valimistest — kui lõpuks on„va-lida**
amult ÜKS KANDIDAAT. See on
moodi"!
valimiste mõte „ven i
Ja müleks on alati vähemalt 99.9 ; (Ei tea mis imeviguriga see üks
nistrite Nõukogu esimees Bruno ütleme, 80 prot^. ei kestis, keUe v^Hmissedel tiihistati.
Aga suurem osa on kohalikke bri- valimised.
gadire, kolhoosi esimehiVja seEe-' J T • JU • V
teni(Leida.Peips).vaja. ^ üldsegi mitte valimised, nende ees-
Homo poüticus.
märk ja mÕte on mass-mobilisat-
Mis aga otse mõistatuse loob, on sioon, mülest keegi ega kuski ei
et Eestist ,,Rahvuste** Nõukogusse tohi puutumata jääda. ,,Valimme""
valitute hulgas on ka N.L-u mere- ainult silt, või .vahend, kerge-laevästiku
minister Timofei Gu^ usklikke ka eksiteele vüvspnay
zhenko (Haapsalu; ringkond), N- L . Igaks ,,välimiseks" on oma juht-
Teaduste Akadeemia asepresident laused j a loosungid, mida „valimis-
Vladimir Kotehiikov (Tallinna kampaania" peab rahvamassidele
keskringkond), N . L -u välisministri peale suruma. Selleks miljonid
Jälgige eesti
tegevu^^^^
VABA EESTLASES!
PILETITE VÄLJASAATMINE •
Piletite eeltellimine edeneb jõud­salt,
väljasaatmisega loodame
alustada aprilli keskel, sest mõne
pileti valmistamüie pole ESTO
käes. Näiteks, Ontario Place'i pile­teid
on meile lubatud anda alles
aprilli keskel, peale selle kui On­tario
valitsus on kinnitanud uued
piletihinnad.
ESTO-peakomitee loodab müüa
üle 45.000 pUeti umbes 5000 telli-mislehe
kohaselt. Selle arvu Juures
istekohtadele paigutamine, piletite
ümbrikesse paneniine Ja väljasaat­mine
võib sündida vaid teatud rat-sionaalse
süsteemi Järele, mis eel­dab
kõikide piletite hmna selgu­mist.
Osalt on see tmgitud sellest,
et raali söödetud andmeid ei saa
enam muuta või täiendada arvepi­damise
julgeoleku vajaduse pärast.
Me teame, et see paneb mõne isi­ku
kannatuse proovile. Teame ka,
et kui igast kümnest tellijast üks
tuleb pahandama, siis isegi, kui'
talle saab seda viie minutiga selgi­tada,
oleme kulutanud 50 tundi.
^Järglk.ö)
Nr. 26
1
I.
urn
7. ja 8, aprij
dr. J,
14. ja 15. sl
d r / M .
vw
Eesti J H I
voistlui
talent
ÜLESKUTSl
EESTI PL\|
Eesti Kl
ÜlemaailmsI
Muusikatoii
ja EES'n
VÕISTLUSI
olla eesti päi
kud või kõ)
kaüliõpilasel
ses. Vanusel
Võistlusk(
Lemba kla\l
Iii osa. Aul
esinemine ti
ti Helilooni
84 pidustusi
Klaveri pa
saada Eesl
Registratsi(
jeldus palui|
; maiks 19^4
tide Keskufj
958 Broadvil
ronto, Onta
Iiiformatsiüj
222-6359.
ÜLESKUTi?
NOOR-MUl
Muusikavl
võtta eesti
maailmses
, menttdel
\vad: 1. TAI
valik on
. LOOMING!
MUUSIKA
listid: Võist
nuse järgi.j
hinnatakse)
lisainforr
mislehti, i
de Keskus(
git Vüa, 3J
. dale, Ontax
Tel. (416)
uasikäi
10. ja 11. ji
ÜRO kii
siiildisi
ÜRO
on kinnitf
et Iraak
Iraani üksi
komisjon
poolset süi
ütie, et otc
mis olid
seks, ohu
Komm(
Seepärast
Kinnitame I
Jagamhie
raise Järje]
lismaalt
blokk pilet
TeatanK
kud Ott vai
to inimiese
EŠTO bürj
ESTO-nädJ
sid ja kadj
seda ikkaj
teadete
lujutu sii
saadetaks^
, .Posligii
ncb mitiij
misi. n*^.j
:ü!emaks,'n
otsas aamil
ettekanuc f
jnsil, ka
tagasi.. 4^
' summa)
kättesaa\T
summa pi
ümbriku Sl