Vaba eestlane , February 19, 1985

              /
Nr. 14 Nr. 14
5 ••N'.
[it, flötist Heidi
lirikus 10. veeb-kontserdil,
b: Vaba Eestlane
Rootsis
bister
pininglik Ooper
^pingu Tall]|nna
iperiorkestri ka-bnia
peadirigen-
\ Ühendriikides^
)rgi sümfoonia-
I Estonias on olnud
laastat, on praegu
Idinud 1939, ä. Täi­tma,
tuntud Tallin-pluga
klaveripeda-
Anna-Klas lõpetas
fyatooriumi a.:1931,
)n olnud klaveriala
|]e kunstiliseks ju-leistrina
Eri Klas
letlikku nimetijist
^vkapeUet", s.t. Ku-ipeU,
letus ajast, mil
?iaorkester ühtlasi
|:ku« õukonda ja sel-ueh
apelli a sutamist
tast 1526, ooperi-
|i tegutsenud aastast
Imeistrl nimetuse
üngas isiklikult ja ,
|s astmeks on ,,esi-llmeister'*.
Et or-nelja
aasta jooksul
jsimene õuekapeU-
[tunud asjaolust,' et
kaugel ja rahvus-liised
ei ole end taht-ilegi
nõuab praegu-
[a orkester ja .muu
[aadi heaks kiidak-
13 on korduvalt esi-
Isealse sümfooniaor-.
blle orkestri külas-
Dingi käisid õueka-
:eda kuulamas. Ka
kontaktid veensid
esi, etKlas oü just.
[e mees.
pmised ei osutunuö
lergeks, kuna part-
Id mitte ainult diri-ka
Nõukogude või-idasid
Rootsi suur­aas
ja Nõukogude
?,tas ooperisheff sa-lolmis.
Imeseks ülesandeks
ptimisel on . Verd!
jnillega läheb ring-lootsi,
Esimeseks
|'di „MaskibaU".
pses moodne taive^
Ibungalow)
ustuba, topelt kmnt.
baaridele või lastegsi
b98.900.^
|MAS TOOP,
todus 769-3523.
& CO. LIMITED,
kLTOR
[or Street W.,
Jtario M6S1P3
E^ILAOT teisipäeval, 19. veebruaril 1985 — Tuesday, February 19, 1985^
Eesticised Torpnt©
koolipidustysel
Toronto koolivalitsus (The To­ronto
Board of Education) korral­dab
mitmekultuurilise festivali
„Many Eaces Many Voices" Har-bord
Gollegiate Institute ruumes
(Harbord St. & Euclid Ave.) lau­päeval,
2. märtsü kell 6.00—10.00
õhäil.
Pidustusel on väijapariekuid las­te'
töödest, lapsed tegevuses, küla-liskunstnikud,
lavalised esinemised
näitlemises, tantsus ja luule esita­misel.
Eestlastel on väiksem välja­panek
kooli tegevusest ja Anneli
Riga„Ritmika" võimlejad esinevad
10-minutilise võimlemisega. .
Sissepääs on kõigile tasuta. ^
kuulutab taliharja ületamist, ja
Eesti Vabariigi aastapäeva lähene­mist.
Aknast välja vaadates lumise­le
loodusele on^ seda küll raske us­kuda,
kuid kevad ei või enam kau­gel
olla. Peale õnnetaalrl on selleks
veel muidki märke: Lõuna-Ontarios
on juba nähtud punarindset räs­tast
j sama kevadekuulutaja siin kui
kuldnokk kodumaal.
Kui gaidi- ja skaudivormis tüd­rukud
ja poisid pakuvad meie
ühiskonnale õnnetaalril, siis on
see ainuke kord aastas, kus nad se­da
teevad. Kaasmaalased on alati
mõistnud ja heldekäeliselt toetanud
noori. Vaatamata juhtkonna, skau-di/
gaidisõprade ja lastevanemate
.suurele tööpanusele, mis on alati
olnud tasuta, vajatakse, raha õppe­vahendite,
kirjanduse, laagrivarus-tuse
j a musttuhat mim as j a j aoks.
Gaidide ja skautide malevad on sa­mas
olukorras imkjanduslikult kui
iga perekond meie hulgas — sisse­tulekud
ei jõua sanmiu pidada in­flatsiooniga,
I
õnnetaaler ise ei ole inflatsiooni­ga
kaasa läinud. Kobi aastaküm­met
oli selle ,,hinnaks" iiks dollar
ja alles möödunud aastast peale on
alammääralcs kaks dollarit. Kus
mujal oleks võimalik saada kahe
dollari eest niipalji^i rqõmsaid pois­te
ja tüdrukute nägusid kui õnne-,
taalrit ostes, õnnetaaler ^ eesti
nooruse' hüvanguks!
Yonge St. Wülowdale — FincM
Telefon 2224575
SUUR TALYINE VÄLJAMÜÜK
20—50% HINNAALANDUST
Soome Waaskaubad, portselani potid, laudlinad, ehted, küünlad,
grammofoniplaadid, plastikvaibad (ninners) jm, j
NOKIA talvesaapad. '
Esmakordselt saadävM inglise keeles — „House of Taara" —
ajalooliste romaanide seeria eestlaste muistsest vabadusvõi^usest,
esimene raamat
Sportlik tegevus värskes õhus tekitab söögiisu. Hellakeste ja nundude talipäeval oli
üheks osaks viinivorstide küpsetamine, kus juhid ja vanemad aitavad kaasa või anna­vad
näpunäiteid kuidas seda õigesti teha. } Foto: Jüri Laansoo
Auguist Mälk'i romaani (^Läänemere isandad*^ ja hilisemate
andmete põhjal — Enn 0. Koiva teos
Tellida/rahakaardid kirjutada:
ESTONIAN/AMERICAN CULTURAL
RFD 1, Box 40, Andover, €t mAw 06232
Hind koos saatekuluga: y.S.$16.^^
liit lõpetas õil
Iti õhtu käendii!s'k©mite@ k@mpteU@@rimli^@
m jõudnud lõpule
-Valimiste tõttu väljalangemed liikmete asemele m
uutena komiteesse võetud kokku 14 alamkoja liiget. Nen-
Alar Aedma filmitähena, näitlejana j
VIIN — N. l i i t on ajutiselt lõpe- fcynsfnikunCi
tanud õli saatmise Austriale 3^
teistele Lääne-Euroopa riikidele, Möödunud aasta oktoobris filmis 1
lõenädiselt põhjusel; fit^^^s^^ Angelese filmikompanii : T o -|
on Õlipuudus, mille on põhjustanud rontos, mida praegu peetakse Põh- |
halvad ümad, ütles Austria õü-ja-Ameerika kolmandaks su^^^^ ^
dest Väljapaistvamaiks on mitmekultuuri ministeir laek tööstuse esmdaja. ; maks- fihnilinnaks. Seekord filmiti
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kes asendas dr. Parupsit, kel oli jale öeldud; mis kestvat veebruari "menukad filmid o^ filmi-
(EKN) abiesimees Walter Pent, kes nädal enne koosolekut südamera- lõpuni. Austerlased arvavad, et seeria, The Right Stüff' jt.
on olnud kõigi Balti õhtute orga- bandus ning suri meelemärkusele siseriigis on halbade ilmade /Eesti näitleja Alar;Aednia sai
niseerimisel alates esimesest peale tulemata koosolekupäeva peale- tõttu hädaolukord. Austria võivat filmis kandva osa,/kus .
meenutab, et esmakordselt on ka- lõunal. D. E. Parups kremadeeriti puudusest üle saada teistest riiki- teks on Lorettä Swit ja Rip Torn.
bineti-minister ise soovi avaldanud laupäeval, kus W. Pent ütles järel^ dest saadava õliga. Selliseid õli- Alar Aedma ja fihni^^^^^^^^
käenduskomiteega ühineda, niivõrd hüüu EKN ja Balti Õhtu organi- saadetiste seismapanekuid pn ka 4asid väga teineteise
rahvuspoliitilisist
on käenduskomitee renomee endis- seeriva komitee nimel.'
te aegadega võrreldes tõusnud.
Oleks veel meenutada, et kui käen­duskomitee
higeM. 0'Connor ni­metati
tööministriks, siis oletusel, et
see võiks oUa ta töökoha huvidega
vastuolus (Conflict of iriterests), as­tus
ta käenduskomiteest välja.
Uuteks liikmeteks konservatiivi­de
parteist on Mary Cellins Van-cõucerist
(Huntingtoni asemele),
Bill Tupper Ottawast (W. Bakeri
asemele) ning Don Blankarn Mis-varem
olnud N. Liidus. gu ootab Alar parimate, lootustega
filmi valmimist, mis peaks jõudma
kinodesse eelolevas aprillis või juu­nis.'.
.
Kuu aega parast ,,Beer'i"fihni-mise
lõpetamist, sai Alar Aedma
väiksema osa ühelt teiselt ameerika
filmikompaniilt. Filmi nirneks on
„Murder in Space" (Mõrv rhaail-maruumis),
miUe lavastajaks oli
Steven Stern, Selle kinodesse
jõudmise aega pole veel teada.
Veebruaris võib Alar Aeänat
ma
Pühapäeval, 10. märtsil, kell 3
p.l. toimub Toronto Eesti Maja
suures saalis rahvakoosolek, kus
esinevad kõnedega Avo Piirisild
Los Angelesest Balti Vabadusliidu
tegevusest ja Aksel Salumets To­rontost
meie rahvuspoliitilistest kü-smiustest.
Kõnedele järgneb avalik
keskustelu kõigis meie ühiskondli-
.-kes küsimustes j . mida. koosolekul
on küsida. • Seepärast on oodata
koosolekul teatud elavust ja põne­vust,
sest mõlemad kõnelejad on
tuntud avalikus sõnas ja pole suu
peale löödud. ^
Avo Piirisild \ on meie vabadus­võitluse
tulipunktis Ameerikas, kus
ta tegutseb abiesiiiiehena Balti Va­badusliidus.
Nimetatud organisat­sioon
on omale kätte võidelnud
eluõiguse ja - avaliiku tunnustuse
Balti rahvaste tutvustamisel Amee­rika
avalikkuse ees. %ee tegevus on
leidnud tunnustuse nii poliitikute
kui ka ajakirjanduse [juures ja seda
eriti möödunud suvelseoses vene­laste
ärajäämisega olümpiaadilt.
. Avo Piirisild tähistas möödunud
sügisel oma 50. sünnipäeva ja sel
puhul saatis president Ronald Rea­gan
temale tervituse koos kingiga.
See oli avalik tunnustus selle me­he
poolt tehtudi tööle. Piirisild on
elukutselt insener ja võtnud aasta-
. kümneid aktiivselt osa eestlaste
seltskondlikust ja poliitilisest tege­vusest
küli Los Angelese Eesti
Seltsi esimehena, Lääneranniku su­vepäevade
korraldajana ja Rahvus­komitee
juhatusliikmena. Samuti
on ta aktiivselt osavõtnud vabariik­laste
partei tegevusest, saavutades
seal häid poliitilisi kontakte, mis
on kasuks nii Balti Vabadusliidule
kui ka meie vabadusvõitlusele. Ta
esineb esmakordselt Toronto eest-lastele.
Aksel Salumets on tunnustatud
ehitusinsener, kelle vpimetest ja
tööst kõnelevad arvukad kõrg- ja
avalikehitused linnades. Eestlased
tunnevad teda aga hea kõnemehe­na,
kes väljendab end meie vaba-dusvõitluslikes
ja ühiskondlikes
küsimustes selgelt ja julgelt. Ta on
alati tõe ja õiguse eest väljas nii
Igal aastal on Eesti Vabariigi eelsel näd
sissaugast. LTb^ažiiide"part^^^^^ munud ToFonto Eesti Meeskoori Eesti Vabariigi aasta-häha^^^^^^^^t^^^
uuteks liikmeteks: Shiia Copps Ha- päeva tähistamise koosviibimine Eesti Maja suures saaDs.
Tänavune oli osavõturohke ja meeleoluline perekondlikp
p. E. Trudeau ringkond) Montrea- iseloomuga kokkutulek, kus Õhtusöögile järgnes Eesti Va-hst;
R. Corneille T^^ bariigi aastapäeva kohane sõnalis-muusikaline osa jä hil-
Snth Sudburyst, R. MacLellan - . . .
Sydneyst, M. Foster Algomast. J®m seltskondlik kooSVlflbimme. .
NDP partei uue esindajana on m J . . / , i -, ,x J.--'
Tc X2^^-- Teadustaja E. Tulen ütles tere laulud voeti pubhku poolt sooja ta-things",
kus Alaril Oli osa episoodis
nimega „Eye in the sky" (Silm
taevas).
Praegu ta töötab teatriga. Lavas­tuse
• nimi ön ,,Ghristal Bridge"
Alar Aedma
na
liikmeks E. Epp. .^^^^^ ja-TEM'i esimees Heikki nuga vastu.
_ Möödunud nädalal toimus Balti Paara tervitas külalisi ja lähenes Lõpuks kogunesid ka TEMTliik-õhtu
käenduskomitee veebruarikuu süs õhtu sisu juurde küsimusega, med ise lavalisele trepistikule ja
koosolek, mülest võttis osa 15 lii- kas on see ühe traditsiooni jätka-get,
nende hulgas ka S. Paproski, mine või sõbralik kokkusaamine -
kes on praegu alamkoja abispiike- ja leidis, et tänase õhtu traditsioon
riks (väljalangenud H. Herberti üüeb, et meie mõtted lähevad ko-asemel).
Koosolekut juhatas Mic- dumaale ja näeme ka võrdluseks
hael Wilson. Sellel koostati ja kin- seda mülises müjöös me siin ela-
:nitati Balti õhtu sündmuste pro- me, kus valime need laulud, mida
gramm koos etekannetega. tahame laulda. Sellevastu kodu-
Balti õhtu esinejaks on eestlaste Y^^f^ kirjutatakse ette, mida peab pärast HUi solistidele ja koorijuhi^
poolt bariton Avo Kittask, leedu- -^""^^^ ^^""^ le, laulis koor veel K. Türnpu„Mu
lastelt sopran Gina Zapcas ja lät- T^^' 'ff''''^^ '^1" armas isamaad
lastelt Linda Kronbergs klaveriet- f^f' ^^^.^d^^.
tekandega, pianist on Läti Rahvus- ^orraldajaüe koon naissektsioo-ergsi
u ar. _ . mees, Luide, Tammeveski, Tulen
õhtuse kavandatud programmi ja: Püssa olid katnud rikkalikult
esindajaks käenduskomitees oli W. lauad. ' •
Pent, kes on lorganiseeriva komitee
koordineerijaks^ Leedu esindajaks y.^^^^ ^^.^^^ ^^^j.
on endiselt J. Danys. -Lätlaste esm- . „ l „^. • . * . ^ ..
dajaks on erukolonel S. Andersons, ™ '
(Kristall-sild), mille esietendus on mesed suuremad- lavakogemused.
27. veebruaril PoorAlex teatris ja Ta Juhan Liiv on veelgi meeles
jookseb seal kaks nädalat. ; simseil eesti teatrisõprädel. Ta üt-
Teatriga on tal olnud lähedasi leb, et need lavastajad olid parimad
sidemeid. Ta mängis „The/ Man- kellega ta ori koos töötanud,
dafis" peaosa, Mercury teatris Nüüd on ta aja puudusel eesti
BertoltBrechti,,Kolmekrossioope- teatrist eemale jäänud, aga eesti
laülsM e. ^pperi juhatusel K.; ris" Mr. Peachümi osa ja teistes, teater elab väga vaikset maäpagu-
Türnpu „Tervitus kodumaale", Aga oma suurema sõprusvahekor- lase elu. Võibolla tuleb Alar Aed-
F. Saebelmamii,,Kaunimad lai!- ra sai ta kpöstööst eesti teatriga, ma ise kord oma kogemustega ja
lud" ja portugali rahvaläulusea- nii et ta valis näitlemise omale elu- noorte kaaslastega selle tööd edasi;
de „Sääl kus Emajõgi vodab**, kutseks. Alar ütleb ise^ et eesti viima.,
koorisolisti osa laulis sopran El- teater on andnud talle palju, Rein 'Kuid teatritöö kõrvale on tulnud
Andre lavastatud A. Mälgu „õit- ka kujutavkunstiline ala; paaril vii-sevas
meres", Rudolf Lipu ja Rii-, masel eesti kunstinäitusel on tema -
naRQinikese lavastatud Gert Helbe- abstraktsed kunstitööd äratanud tä-mäe
,,Juhan Liivis" sai ta oma esi- helepanu.
Järgneva seltskondlilm osa eest
hoolitses V. Gustavsoni orkester.
2. ja3. märtsi
1962. aastal alustas kolm Toron­to
balti filatelistide seltsi ilusat tra-
Lpuna
politsei
kummikuule
JOHANNESBURG Lõuna-
Aktusekõneleja Eesti Vabariigi p@Cikortef 1 sidC- •
riiieheks Valge Majaga
Saarlaste Ühing Torontos
dit^oom iihiste^m^^
m i d a ^
t ^ b k r 2. ja 3. märtsil BALT- ^^^^ad^ vastu mitmetes limiades
PEX 8 nime all järjekordne selline ^^v,,;,.^ rv,ai^ao,ir,itv,rcoVc mia
va puhul ja kõiki külaHsi, kes on Endine, ERKÜ. esimeis Ümar ühisüritus. Näituse^^k^^
selle aastapäeva tähistamiseks ko- pieer, kes elab nüüd Texases ja du maja Torontos 157^Bloör St. ^^^^^^^
81liIIIÜIlllillUlillUllinililJlllUIIilllHUUIS9ilSIIIIIU]imSü gunenud siia Toronto eesüaste ko- on töötanud Ameerika 1 skautide West. Laupäeval, 2. märtsil on näi- ^^^^W^^ aasiap^^va lanibiami-dusse,
kus TEM on lugematuid peakorteris juba 35 aastat-määra-tusavatud^^^k^^^^^^
kordi esmenud oma kaasmaalaste-ii Ameerika skautide organisät- püha^eval, 3. märtsil k e l l a l l — 5 - : : -
le sütitamaks usku ja lootust eesti siooni vahendajaks Valge Maja h i pi
rahva püsimisse. ; juwde. T^^^
,,01gusdie eest öeldud siiras ™koik presidendi lakittised skau- jg^ l o r d olnud eri rahvuse käes ja
hu ja tunnustus. TEM oii olnud
väärikaks lüliks vabade eestlaste õlgadel. «-kumie lans. 3 näeva m
vabadusvomuse^ja^^^^^
enesetgostMse ; kogu näitus v : i
Heinsoo. /hohnab seega 120 raäini. Eesti fi-
(ÄvaMame kõne tervikuna 'meie^^^^^
ajVa lehe järgmises numbris). ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^o^^l^^e^^v^^^a^^l^^ ^ aastal, korraldas nmarle mitmesuguste maade ja temaati- vastavatest Vkoum . xr-/
peetakse käesoleval aastal-
10. märtsil kell 4 p.l. Eesti
Maja klubiruumis.
Palume, seda • teadet võtta:
otsime LAPSEHOIDJAT
üesti Maja ümbruses
. Saiarlaste ÜMijg Torontos
iisnniinsnmiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiitfiiinininimiiifiiiiiinisi Muusikalises osas sopran ElnaPleer lõunasöögi Valges Majas liste markide veel postiajalooo^^ hui on trükitud miine mälestus-
Libe laulis E.Tobr€lutsu „Mäles- umbes sajale skauditegelasele, kel- jekte ja piltpostkaarte. Viimase ümbrik ja kõik kohapeal postita-tus
kodutalust", P. Tammeveski lele kaasusid paljud avaliku elu teemaks on Eesti kuurordid'^ ja t u d m saavad kustutatud
sõnas kui kirjas.^ Peale mõneaas- „Kuldmuld" ja koos tenor Olev tegelased, kes on öhiud seotud selles tohiks erilist huvi pakkuda vastava tekstiga ametliku Kanada
tast vaikimist võime teda jällegi Härmiga viimase ema Maria Här- skautlusega. Lõunasöök toimus 8. vanad tsaariaegsed haruldased vaa- reklaam (slogan)tempHga.
kuulda ja seekord koos külalisega mi laulu „Tervitus kodulinnale veebruarü, millest ka Ilmar Pleertekäardid mitmesugustest Eestišu-;Näitusele.sissepääs on tasuta.
Balti Vabadusliidust. (Vüjandüe)". Klaveril saatis Char- delegatsiooni- direktorina osa võt- vitüskohtadest. Kõik filäteeiiähuvilišed, on teretul-
Jo les Kipper. Nostalgilise meeleoluga tis. Pilte täiendavad postit^^ 1