Vaba eestlane , February 19, 1985

              V A B A EESTLANE teisipäeval, 19. veebruaril 1985 — Tuesday, February 19,1985
. :<a3a
Y A B A B E EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O / Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St. D OB
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—„ poo!-
1 aastas $37.—ja veerandaastas $19.—
! Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toE ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
FREE E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 UsUe St. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
iKui 37-äasfane ameeriMane asutiflste v^imup
jBemhard .<^tz j 2 . ^detee^ bmm>d'fis»'»'?!^ Nelikümmend öostöf EureöBcs
möödunud aastal New Yorgi maa- koigutato^
aluse raudtee vagunis nelja noort riikliku ja ühiskondliku struktuuri
bandüti, kes temalt raha nõudsid, aluseks, lim jälgida massimeediu-revolvrist
tulistas ja neid kõiki haa- mide kaudu kuritegevuse ja kohtu­vas,
siis kujunes sellest yahejuhtu- protse^ide kohta edasi antud in-
Konmtaarid
Järgmiseci
ülemdcflüiiised Eest^
Päevad
^ Kujutisel mõttekoldel lasti osa­võtjaid
käte tõstmisega näidata>
kus nad meelsamini näeksid järg­misi
ÜEP toimuvat.
Tegelikult pole ükski maa olnud
nende pidustuste korraldamisest
huvitatud peale Austraalia, kes
oleks nõus pidustusi pidama 1988.
a. Melböurnels. Austraalia Eesti
Seltside Lüt oli temüd sellekohase
otsuse oma erakorralisel koosole­kul
25. oktoobril, kus oldi üleaust-raaliaselt
koos jä lasti 18 eesti or­ganisatsioonil
otsustada. 14 olid
poolt, 1 vastu j ^ 3 erapooletut.
Melb6unie'i oma organisatsioonid
olid olnud üksmeelselt nõus, kÕüc
koos aga otsustasid, et Austraalia
Tartu Rahu 65. aastapäeva,tähistamisel Vana-Andrese kirikus olid aukülaUsed Eesti ^^^f "^^^^
Vabadussõja yeteranid. Pildil esireas vasakult Enn. Salurand, Eduard Uduste, Nikolai Veihoura^^
Valge sr., Johannes Säägi, Boris Leeman. Edasi Eesti Võitlejate Ühingute L i i t Kana- sed 26. detsembrist 3. jaanuarini
das esimees'Kalju Tori, TEVÜ lüge A . L Ä . Teises reas soomepoisse ja TEVÜ liik- f a ^ l a e S T ^ i S
meid, kolmandas skaudijuhid. Foto: Vaba Eestlane tupeoks sõnadega „uüde eesti aas-y'
: [:••':•'%}:•::• :^ : / v . \ r V ' V ^ ; ' -'tasse Lõuna- Risti-äll!*^:.
Austraalia eesti mMwed Jõudsid
Torontost tagasi suure vaimustuse-ga
ja on nüüd näidanud erilist hu­vi
ESTO-88 korraldamise vastu
Austraalias. Vanem põlvkond on
lubanud noori toetada. Nii on pik­kade
läbirääkimiste lõpptulemus
see vajaiii
massiiü&rYasf
Ursula Eretschinerj nüüd 61-aastaiie, mäletab selgesti, kuidas ta positüvne ja üksmeele, et ESTO-omaS-
kuuse tütrega varjas eimast oma maja keldris, kui Imna ^ ^"^«^^ pidamisele just Austraa-jõudis
esimene laine iilglise pommitajaid, kõryulukustava mootorm
t)hendiilddes, vaid ka Kanadas ja paremmi seadusega kaitstud kui ta silmade eeS põrgulik Yaade: Dresden, maailma üks ilusamaid linnu, kidtuurikes- S a k s a m ä a IngHsmaa ja
es teistes maad^ ka USA; vümane on välmis neid
ei tolgendatud avaliklaises kui t^^^ määratud karistused on tihti
relva kergekäelist ja šeadusevas- naemväärselt väikesed.
Itast kasutamist, väid leiti, et New
Yorgis ja paljudes teüstes isnurlui-mädes
on tänavarööylite võim juba
nii sügavale juurdunud ja nii laial­daseks
kujunenud, et politsei- jä
iiohtuvõünüd ei suuda enam koda­nlikke
kaitsta ning need peavad ise
leidma abinõusid, kuidas tänavatel
Ja avalikel liikliisyahenditel võimut­sevaid
suurlinna
raie kutsuda. •
Läänemaaihnas on seiai üldiselt
Carl Maria von Weberi
j.Freisdiütz"
,,Ööst oli saanud päev", ütleb Keset jtulekahjüde kustutamist ja 80. mUjonit dollarit ,
Kretschmer. Inimesed jooksid inimeste päästmist põlevatest hoo- Dresdeni ooper kavatseb linna
J J ,« , peatult valiteemd ,,mo(Mlsad- siia ja sinna, tänavatel le- neist, ründasid inglased linna tei^
et kuntegevuise peamisteks põhjus- i^yg^
tajateks on sellised sotsiaalsed ° •
probleemid hagu tööpudus, madal Kuigi surmasaanute arvu üle on:
hariduslik tase, vaesus jne. Kahtle- vaieldud aastakümneid, arvatakse,
mata on nendel teguritel teatav et IBS.OOÖ inimest hukkus 13/ja
mõju kuritegevusele j a sotsiaalsete 14; veebruaril, 1945, kui inglise, .;
olukordade parandamiseks tuleb kanada ja ameerika ^ ^^p^ —- — - r ^ v- • r
pidevalt tegutseda. Kuid see töö ei ründasid Dresdenit See oli suurim ameeriklased 300 hiigelpommitaja- J^^^,^ see
annaks iialgi soovitad Memusi, kui massmõrv^to esti vajaliK.
see oli kordselt kell 1.30 hommikul.
Lennukite meeskonnad olevat
väitnud, et nad tundsid tulekah-
Jiust hõõguvat kuumust üleval
korraldama 1992. a.
ülemäaümne Eesti Kesknõukogul
töötas aasta tagasi välja trlemaar
ilmsete Eesti Päevade kindlaks-ooperiga
määramise korra ja tegevat oma
vimiane ooper, ^jtsuse eeloleval märtsikuul, süs kui
peaaegu aasta on kallist etteval-ründasid
leelšelt seUega v^ei tugevdata kuud hiljem hukkus 71.379 inimest pärastlõunal, mille järele võitlüslen-seadustes
vajalike niuudatuste te- Hiroshimas). nukid tulistasid madallennul iga lii-deh'.
Kui ta tollal leidis mitmeid
tegureid, mis õlid sõjalise või •po­liitilise
iseloomuga, siis nüüd nii
tema kui ka mitmed teised ajaloola­sed
leiavad, ;
ja teistes•'Ühemdrii-
Mde ^urlinnade^ ei tunne ükski
inimene end enani tänavatel julge- gemisega politseiyõimude autoritee­na.
Igal aastal langevad tuhanded ti ning ei määrata kõrgemaid ka-inimesed
kallaletungide ohvriks rlstusi ja pikemaajalisi vangistusi
hing paljud inimesed ei ole kaota- tänavatel hulkuvatele krimmaalse-iiüd
mitte ainult raha ja väärtasju, tele hordidele. New Yorgis, mis
vaid nende vastu on röövimisel ka- moodustab siinse mandri ,jeeisrind-sutatud
füüsilist vägivalda. Üks likuma" linna tänava-kuritegevuse
New Yorgi elanikest, kes langes alal, saavad rahakottide ja väärt-mõned
aastad tagasi sellise kallale- asjade röövlid tabamise puhul sar
tung^ ohvriks ning pidi oma raha geli ainult kuulise või paarikuulise
Ja dokumendid loovutama, oli yangisfuse ja tulevad pärast seda
Eemhard Goetz. Sellest ajast jälle tänavatele oma vägivällategu-peale
kandis ta taskus revolvrit jäsidjätlram^ neist noortest
kui bandiidid nüüd tulid teda all^ handiitidest on tosmaid kordi ar-maaraudteevagunis
uuesti röövima, reteeritud, kuid on istunud ainult
nõudes temalt viit dollarit, siis lu- mõned kuud vanglad.
häs ta igaühele neist revdvrikuuH- _ t- j . • i > . . .
de liiäol viis dollarit. Bernhard Goetzi aktsioon ja sel-
1 lele järgnenud age reaktsioon vih-
Bemhard Goetzi tegu langeb javad tungivale vajadusele üksik-loomüükult
paragrahvWe alla ja tal Mto^^ ja hard Schill, ,linna pö^
tuleb bandiitide tulistamise ja haa- r i k k e l e organitele antud võimu- pii lihtsalt barbaarne tegu!"
vamise eest kohtus vastutet anda. piiride tasakaalustamiseks. Näib, et
Kuid seaduse eeskirjadele järgne- praegu m tekidiiud selline olu-yad
ametivõimud satuvad siin te- kord, kus demokraatlikus lääne-ravalt
vastuollu ameerika rahva maailmas ön üksikisikule antud va-arvamiseg^.
Vastavad pinhasondee- baduste Ja õigiiste andmisega min^-
rimised, intervjuud ning ajalehtede- dud üle piiri, mi!s snõjub takista-dele
J3 teistele massimeediumide vait kuritegevuse vaste võitlemise-mida
esitati enne suurpommitamist.
Dresderilased vaevalt^hakkavad
pommitamise aastapäeval sell^ teo oodatakse mingisuguseid erimaade
süüdlasi otsima, ent see^ ^^^^^ mis^ peaksid
limia If^^ Igaveseks nende kui ka. maa- tähendama, kui puuduvad
määd, j kus eestlased nõustuksid
üldse nende korraldamist enestele
Surmasaanute arv tugineb Ir­võtma.
vingi andmetele. Lääneriigid on
seda hinnanud isegi ^200 000-ele.
Ida-Saksamaa sellevastu väidab, et
hukkunute arv oli 35 000. Lääne-kuvat
eset või inimest imevas lin-
Miks pommitati Dresdenit? Sel- nas.
lele küsimusele püüdis vastust an- ^ •
da inglise • ajalolaneDavid Irvihg^^^ , ,
Onia:i963-ndal aastal ilmunud r a ^ mitmeid neo-klässilises ja barokk "ikide diplomaadid aryavad, et see k^protseduure?
matus The Destrüction of Dres- Ä hooneid, mis hukkusid pom-ontmgimd^^^^^^ .
j^j^^-ggl vade vahendamise labu:aakimistest ;
•Kõige märkimisväärsem on va- sionaalsete relvadega on võimalik
hest Semper Ooperimaja ülesehi- ühe koiraga nii pai j inimesi hävi­tamine
kivi^kivUt niisugusena tada. Säärane argumenteerimine
nägu see oli enne pommitamist, nõrgendaks nende nõuet tuümarel-
See kestis seltse aastat Ja maksis vade väljaviimiseks Euroopast.^
Kui on ainult üks soovija, miks
süs selle pakkumist koheselt ei
aktsepteerita, vaid täidetakse min­geid
viljatuid bürokraatseid vali-
'^t:Dresdeni .-.poMmitamiiie. ,,ei;
omanud mingit sõjalist tähtsust
ning et selles on vastutav tollane
Inglise peamiüiister Winston
€hurchill.
,,Keegi ei tohiks kahelda, et sõ­ja
lõpptulemus oli tollal juba sel­ge",
ütleb Dresdeni linnapea Ger-noys
korraldama
ESTO-88-ndat
_ ligi aasta tagasi töötati ÜEKM
(üleimäailmse Eesti Kesknõukogu)
poolt välja ülemaailmsete Eesti
Päevade kindlaksmääramise kord
ja ajakavand, mis saadeti laial!
kõigile liikmesmaadele. ESTO-84
ajal toimusid sellel teemal veel
mitmed selgitavad läbirääkimised
maade esindajate vahel. Kokkuvõt­tes
jõuti otsustele, et tulevikus mit-
OTTAWA — Kanada keskvalitsus teatab, et senini mesuguste arusaamatuste väitimi-kehtinud
reegHd meetrisüsteemile^^^š^ asukohamaad
rammi:
Dresden, 630.000 elanikuga
nud kunagi kuulutatud ,jlahtiseks
linnaks" nagu; Rooma j ent linna
elanikkond j a tollased Saksa ameti- On muudetud. Need muudatused hõlmavad peamiselt K a
võimud millegipärast uskusid seda.
Sellepärast' polnud Drpsdehis ka
vahenditele saadetud kirjad kmni- le ja muudab suurlinnade tänavad "li^igit niärkimisväärset õhutõrjet
tavad^et Ühendriikide rahvas oh ^^p^
peagu saj^protisendiliselt Bernhard operatsiooniväljaks, kuna samal uskusid sama ja siirdusid sadade
Goetzi sdja taga. Inimesed on tü-^^a^^^
dmenud, väsmud ja häiritud kuri- eesriidetagustes riikides on kodani-tegevuse
kasvamise ja tänavakur- ku õigused surutud maani maha
jategijate võimutsemise parast nhig anted riiklikele asutustele
Biing leiavad, et praegune kerjgeite kommuiii!stliku partei juhtiimiisel jä
karistuste ja kurjategijate siidikul- kontrollimisel absoluutsed võiniu-nada
majanduse kolme sektorit: bensiin ja kütteõli, ma­jade
sisustusartiklid ja toiduained. Neid saadusi võib nüüd
hädaohutuks pommitamiste vastu.
Samuti 26.620:80.;
Javangi, nende hulgas 2.207
ameeriklast. Üks sealolnud amee-nastega
kohtlemise taktikaga ei
Jõuta enam suurlinnades korda hoi­da
ja elanike julgeolekut kindlus- ^kskiirükükku koida ja^eadüs!
tada. Vajalike muudatuste tegemi-^"?*^^^'^®^ ei poolda pohmiot-sekis
võtta
udagi drastilist ette
Toovi-allmaa-teliselt
seda, kui mõni kodanik võ-tab
seaduse tegemise jä rakenda­mise
oma kätesse. Kuid kui need,
kellede hoolde on antud ühiskond­like
seaduste
on šellelst pommitamisest kirju­tanud
romaani „Tapamaja 5"
(Slaughterhouse 5), ; •
Iryingi arvestuse järgi olevat Dres­deni
elanikkond pommitamise
ajaks paisunud 1,2 Kuni 1,4 miljo­nini;-
•
ise kindlaks, kas ja miUises kesku­ses
ollakse nõus E S T O pidustusi
korraldama. Ü E K N , olles tulnud
ettepanekud läbi kaalunud, teeb
süs kõigi liikmesmaade esmdäjate
müüa kahes mõõdusüsteeMs, et hõlbuštada^^^^o
tehinguid neile, kes^
Seltside l i i d u käest. Oma erakor­ralisel
koosolekul 25. okt. 1984 oli
mides kui ka tegelikes müügitehin- üleaustraalialiselt E S T O - 8 8 korral-
Suis. damise poolt 14 organisatsiooni,
Väikeärid, keUel on raskusi vastu 1 ja 3 erapooletut, üldiselt
meetrisüsteemis kaubelda või kel- peeti sobivaks ' E S T O - S S pidada
lele uuele süsteemüe sürdumine Melbourneiš.
tähendaks äri kahjustavaid kulutu- Melboürnei organisatsioonid oUd
si, lubatakse uute reeglite põhjal seUega üksmeelselt nõus. Vastu-tegütsedavaiias
süsteemis. Küll hääU ei ohiud. ürhiselt otsustati:
aga peavad nad oma kaupasid rek- „AustraaHa on suuteline korralda-lameerima
ja hindama kas ainult ma ja teeb oma
jniga.
Tarbe- ja tooteminister (Gonsu-mer
and Corporate Affairs Minis­ter)
Miehael Cote märgib, et ül-rika
-sõjavang, Kurt Vonnegut, dine meetrisüsteemüe siirdumine
olevat olnud vabatahtlik ja selle
eUüvümme olevaj; toimunud koos­töös
100 Kanada majanduse sekto­riga.
Mis puutub üialmamitud
kolme sektorisse, süs olevat ülemi­nek
ineetrisüsteemüe olnud kohus­tuslik,
kuna müüdavad ained-ese- vÕi süs mõle-misaktsioon
New Yorgi alhnaa- like elu korraldamiseks seaduste ' m e d alluvad Kaalu ja Mõõdu Sea-raudtee
vagunis süuiiabiildisetäpand^^ järgi käimüse Inglased pommitasid kirina kaks dusandlusele (Weights and Measu-
Mepanu demokraatUkes maades üle valyamime, ei suuda täita oma korda 1400 lennukiga. Esimene res Act).
üha kajsvayaäe kuritegevusele ja ku- kõige põhilisemat ülesannet —- rünnak algas 13. veebruaril kell
ritegipviise vastu võitleniise meetö-•
ditele. Liberaalsetest, ideedest ja—^ süs peavad nad rahva kannatuse seks oli hiigeltulekahi, mis imes en-
Igale inimesele maksunaalsete oi- katkemist arvesse- võtma j a sellest dasse hapnikku ümbritsevatelt ala-g
u ^ andmise soovidest kantuna, vastavad Järeldused tegema. ; - d e l t y ; tekitades ' h ^
.on iihiskondlikkuelE reguleeriva j • A»: tuuletõmbuse, mis haaras endasse.
tuhandeid inimesi; Samuti sui^id tu-a)
Sinill!HII!lllll|IIIIJHIlinil»IIIJIHIII|l|||lllH^^^ keldri­tes
või plahvatuste tagajärjel. Tem­peratuur
olevat tõusnud 982 kraa-dini
(Celsius).-
meetrimõõdustikus
mas.
„Valitsüs tegi selle otsuse pärast
arvukaid läbirääkimisi äriringkon-
Kanadalased tunnevad ja vaht- dadega, provintsivalitsustega ja
sus nõustub nendega, et siirdumine üksikisikutega.
meetrisüsteemüe olevat pisut kiire­loomuline
ja järsuvõitu.
Kanada keskvalitsus eelistab
meetrisüsteemij ent samas ka
leiab, et üleminekut peaks ker­gendama
mimestele ja firmade­le,
kellel on raskusi sellega ko­hanemisel.
'
Uued reeglid võimaldavad kasuta-parima
. .
Ajaks peeti sobivaimaks ESTO-88
alguseks võtta 26, dets. ja lõpuks
3. jaan., kusjuures ESTO ball toi­muks
ühtlasi uusaasta vastuvõtu
peona. Nü öeldes „Uude eesti aas­tasse
Lõuna Risti a l l ! " ^
(Järg lk. 3)
Mõistagi oli okikord kaootiline, da mõlemaid süsteeme xüi reklaa-
Ma usun, et astutud samm tee­nib
kõikide kanadalaste huve,"
ütles minister Cote. \/"., . , . : '—-———-
,,Meetrisüsteem jääb ainsaks teemis. Kanada valitsus on ennast
mõõdüsüsteemiks tulevikus," väi- üma igasuguse reservatsioonita
tis mmister. ,,Kanada tööstus ja sidunud meetcisüsteemiga, ent va-ärimaailm
on kulutanud suuri Utsus tahab ka olla paindlik ja
summasid uuele süsteemüe siirdu- mõistev kõikide kanadalaste suh-misel
ja tänapäeva noored on oma tes, kellele süsteemide vahetus
hariduse saanud ainult uues süs- teeb raskusi".
Nr. 14
NÄI
23. ja 24.
dr. A .
2, j a 3. mäi
dr. M .
AinusVi
- Teise mi
üks VlassovI
ne võitudes
loetledes võil
vai ja Peipsi]
Nygärdi, N;
guid rootsi)
prantslaste j|
te vastu.- T i
ne võitu ka I
küsis: „Kas
nemaad võiti
andis venell
Kogu. stenoi
ge Tartu rai
liku Veneml
esindajate p{
tus '2. veebrl
Rootsi
fahaksM
Rootsi kl
streikimisõij
kuleppclo ai
gu SACO/SI
• Nüüd on
gu seletab k|
mees Bcngt
kanüd huvil
saamise vastj
soilalillidu es
seal tuleb üll
simus. öpctij
on halvad, ttl
gad.
üleskut
kes lngl|
või
Pärast II
Inglismaa fej
pagulasi, lyl
sime DP la?
vukalt. E i - tl
teks sanatol
dešse, haiglž
tesse, põle vi
kraavikaevaj
laagrist välj]
oU Eesti Vai
eestlasi tunti
dakondsüseg
Oleme unul
„Saatkohda
sugune prob]
madelt!" M(
sisse uksest
donis. Nüiidl
rahalist abi,|
tion'iha" püf
Kutsun ül<
eestlast, kes|
kasutas või
Eesti Ühispa|
algatusel ai
ori paljudele!
töötasu,
HÄBI Mi
AIDATA „Si
Kommei
^ Erilist huvi
ESTO-88 kori
lias eriti NOj
ses tagasi jc
dustustclt. N{
Lüdu kirjas
„Noortel on
põlve täielik
Kordamineki
pole. On eriti
eesti noorte iJ
le otsuse ära)
de läbirääkii
positiivne nh
otsus ESTO-Sj
üas.ÜEKN
oleva aajstä
kaalunud ka
buvad ESI
saabuvad ei