Vaba eestlane , February 19, 1985

              National Liurary sS?"^^-
OTTÄ¥A,^Ont
tton immber
IGAL TfiEHPÄEVAL
IA NEUAPiUSVAL
Nr. 14 (3127) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 19. veebruaril 1985 — T»esday, February 19,1985 ÜksSaiombri hind 70 cenfii
anada postistreik
finutub tõenäosemaks
Kanada postiteenistujate ameti­ühing
ön hakanud' korraldama hää-letamistj
et saada liikmeskonnalt
streigiõigusti kuna läbirääkimised
Kanada postivaiitsusega katkesid
möödunud nädala lõpul Streik
võib kõige varem, alata 8. märtsil,
mis annab veel mõlemale poolele
aega streigi vältimiseks. Kokkule­pet
takistavaks teguriks muude ta­valiste
punktide kõrval on tehno­loogilised
muudatused, juhtkonna
poliitika töökoha kindlustamisel.
2000 töökohta oh ^elimineeritud
kokkuhoiu ettekäändel, teised
3000 olevat ohus. Teised nõuded
on täielik töökoha kindlustatus,
kaasaarvatud vallandamise j a mu-jale
ümberpaigutamise vähimine,
osahse ajaga tööjõudude piiramine
Ja lühema tööaja võimaldamine si­semistele
postiteenistujaile. Kui
need nõuded täidetakse, ütleb ame-'
tiühingu. juht Glaude Parrot, või­vat,
ilma raskusteta kokkuleppe^ saa­vutada.
Ainult Kanada 'postil on
300 miljoni dollari suurune puu­dujääk,
mida kokkuhoiuga tahetak­se
vähendada või teatud aja jook­sul
muuta isemajandavaks.
Reagan ee de 8. mail
Lääne-Saksamaal
BONN — USA president Ronald
Eeagan ei lähe 8, mail Lääne-Sak-valvsust
„vaenlaste" vastu
Eestbste aktiivne tegevus Põhja-Ameerikas ga mujal kutsuvat
tosikreetse vastulöögi andmisele
Baltlaste aktiivne tegevus Põhja-Ameerika mandril on jõudnud nende rahvaste
koöiimaal inimeste teadvusse. Ühel jaanuaris peetud poliitpäevalkü^ selle tegevuse
koMa Eestis: kes sellelt profiiti lõikab? Pikast vastusest on paljugi huvitavat lugeda^
mis meie siinsele tegevusele hea hinnangu annab.
EIKP häälekandjas „RahvaHää- oma „sotsialistliku ühisuse". Hil- ning uue keele omaksvõtu ja „ees-les"
(16. jaan.
1985) avaldatud jem oli tekkinud samasuguseid ti asja" ununemise. Väliseestlas-öeldakse,
\ et gruppe ka teistes USA linnades. teks nimetavat endid praegu Root-
^ . sis, USA-s ja Kanadas igaühes l i -
Need ohd orgamseenmud iihise gij^^u^^.^ 2^ Austraaüas
keskkomitee alla, kes 20. juunU ^ooo jnimest, mujal ümduvalt vä-
1909. a.hakas vaUa andma eesti. hem. Noorem põlvkond olevat aga
Mart Jõe artiklis
,,Eesti emigrantide mitmesuguste
organisatsioonide ja „€siiiduste"
aktiviseerumine Rootsis, Ameerika
tjhendrükides, Kanadas jm. on vii­masel
ajal tõepoolest äratanud õi­gustatud
küsimuse: mis selle kõige
taga peitub? Miks süs nüüd, 40
aastat pärast Eestist lahkumist on
eesti emigrantide reaktsiooniline
keelset ajalehte Uus Ilm* tegelikult , ,eesti rahvusHku kesk­konnaga"
juba igasuguse kontakti
kaotanud ning peaaegu täielikult
assimüeerunud.
1920. aastaks oli eesti päritoluga
ameeriklaste arv olnud ligi 70000,
milline arv oli hakanud kiiresti ka-ladvik
ühtSkridÜl *^^^^^ Vastaja meenutab et „l'974. aas-liku
iseseisvuse" Ja."„Bälti riüdu- iseseisvunud Eestisse ta- ta sügisel pidas emigrantide noo­se''
demagoogmstelwsungite all ^^^^^^^^^ Tema põlvkonna üks aktiivsemaid
nii energüiselt võitiema hakanud?" Eestist oli lahkunud aastaü 1924 ^^S^^^^^' filosoofiadoktor Tõnu Par-
Paistflh Pf vnc+nin nn T,Q+iiir<i —1931 13027 immest, kuid enamu^ , .,^„r-^nr^r^^c rtxibidD et vastaja on natuKC _ _ «^n,! roö« » , q T:^si«^ -o j>Valiseestluse kriis 1975-1990",
kimbatuses otsese vastuse leidmi- p ' .f^^,,"^^^^^^^^ milles ta visandas emigrantidele
sega: „Vastuseid neüe ja paljude- r,iS3frh:/.^^^^^^^^ Järgmised tulevikukontuurid:
le teistele analoogilistele küsimus- lahkunud umbes 20000 baltisaks-tele
polegi mi Ühtne leida, kui esi- ^^^^ ^^^^ ^^^^^ välismaale
algu tundub " -^^^ 100.000 inimest, kellest viiendik
olevat kodumaale tagasi saabunud.
Vastaja läheb tagasi kaugele aja- Teised olid jäänud võõrsüe. Nende
lukku, hakates rääkima eestlaste hulgas olid muidugi N. Liidu suh-emigreerumisest
1905. aasta sünd- tes vaenulikult meelestatud, kes
muste keerises, müle järel juba olid jäänud „paremaid aegu oota-
1906, a. grupp poliitüisi põgenikke ma". Tegelikult aga ei toonud see
samaale II maailmasõja lõpu 40. Eesti Vabadussõja kangelase austamine. Yana-Andrese Eestist organiseerisid New Yorgis aeg muud kui uue elukoha normide
S : i " r kirikus toimunud Tartu rahu 65. aastapäeva jumalatee- ;
maa. Aastapäev, mis äratab natsi nistuse alul kinnitati igale Vabadussõja veteranile tänu-ajajärgu
mäiestnsi, on tundlik kü- ^^heks rinnale valge nelgiõis. Pildil gaid Lee Metsalo lüle-simus
Laane-Saksamaak. Reagam T^/T • T TT, I • I - - V • W •
ameüik külaskäik, mi^ oli ettenäh- dega, kuna Marja-Leena Roos kinnitab oit major Bons
^Eestlased saabusid (1944, a.)
mitmele maale, kus kohanemine,
rühmitumine ja nende grupeer|in-gute
üldine pale sai kohalike
tingimuste mõjutusel üsna erine­va
ilme. Kuid kõikjal said orga­nisatsioonide
ja seltskondliku te­gevuse
kandjaiks need, kes olid
Eestist lahkudes üle 25 aasta va-
^nad;-
5.-8. maü, on lükatmi kahe Leemani rinnale.
päeva võsrä
Foto: Vaba Eestlane
See põlvkond- on aga meie^päevil
manalasse varisemas. Krütilised
on seega järgmised vüsteist aas-
V tat.":/;
Mart Jõe märgib, et ,krnsi tei-
EOOMA (AP) — Pravda peatoimetaja kinnitas, et seks peapõhjuseks on Parmingu
ICoEstantm Tshemenko on haige, ent pole oma ametist PõivkondadevaheUne ,.suur
Uüs-Meremaa keeldus @m& liiflase kohnastyste täitmisest
loobunud. „Ma pean kmnitama, et seltsimees Tshernenko
on haige,^^ ütles Viktor Afanasiev telefonil itaalia ajakir­janikule
Enzo BiagPle ühes itaalia televisioonisaates.
„Ma ei tea kui tõsine on haigus, seiks^ öeldi ka, et USA ametivõi-ma
pole' arst. Siiski tean ma, et ta mud on saanud signaale, et N . Lii-
(Xärg 8)
. WELLINGTON — Üus-Meremaa keeldus USA sõjalaeva külaskäiku vastu võt.
mast, tõstatades küsimusey kas Vaikse ookeani lõunaosa kaitseko^ on ikka partei juhi kohal haigusele du poliitbüroo võivat pk^^^^^^
' vaatamata. Me loodanie, et see pe- Ts^^^^^^ kärpimist,
riood möödub peatselt." võibolla jättes teda ainult nuneli-selt
mõnda kõrgesse ametisse. Nen-
Alajaan ikka vee
katsealune
Ja ÜSA vahel võiks langeda kplikujkui^^^^^ jätab oma kohustused täitmata
USA laevale külaskäigu keela- keeld aga ei
^ mine oli möÖduhud aastal töölisr- lahkumist.
valitsuse poolt visfu võetud oJ;šuse
/kohane^, mille;juures hõnti l^inni-tust,
et külastaval laeval ei õle
tuumarelvi; USÄ keeldus sellise
kinnituse andniisest . :
Allan Alajaani sõbrad üÜesid
käesoleva aasta alguses, et Allanit,
kes asub ikka veel Leningradi
psühhiaatrilisteks katseteks.
tähendavat ^^^^^^^'^^^^ ^TdefomMne .t%^^^ :S^;ndm;te:;5ii?;Ä;":;oi;;;t psühhiaatrilises:haiglas kasutatetse
, . raketid KaMomastuhte tea- selt itaalia keelde ja hiliem «•/-••D ;„ ,;,i„i.„,S, ^„A-A -JI....
tavaks tegemata Vaikse ookeara keelde. : • / : , KGB Ja salaluure agendid,
katsepiirfeMida.: /. ,. , ., . V USA^^.:^^^
See d, esmakMdne Fh"s, tas ^^^^^ selgemat pilü Tshemenko
seisundist eeloleval nä-
Pealegi oli see olnud
möödunud aasta Valimiskampaa-mas
antud lubadus, et ükski tuu- Shultz ütles ajakirjanikele, et
marelvadega laev ei pääse tema Uus-Meremaa oli oma keelduniise- avalikult kinnitas, et 73-aästane
võimul olles sadamasse
TJSA president Ronald
valitsus reageeris sellega,
ga muutnud Austraalia-Uus-Mere-maa
ja USA (ÄNZUS) operatsioo-dalalõpul,
kui ta peab tavakohaselt
Kolm riiki moodustavad kaitselüdu
nime all ANZÜS. ;
^ ^ ^^'^'^^'^'''^
nide ieloomü, kuid^SA^^ j^IS- ^^^^^iev on^^ kandidaadina ihnumaonia va-raaüa
kohan(iivad seUele.muuda-^^ei Keskkonna lijate ette. Kuid ameeriklased usu-tusele
ja' võivad korraldada õrna Tshernenkot nähti viimati ühes vad, et haige Tshemenko võivat
^sg„ vene televisioonisaates 27. detsemb- kaotada esimesena, just parteisekre-mel.
Küll on ameeriklased'rääki- ril- Mis puutub ka haiguse iseloo-: tari^v^^ koha. \
USA tundvat ^gS^ Q^^^?^^
USA tundvat sügavat kahetsust ^^^^^^^j^^^^ sanktsioonidest Uus- Tema^konest on ohud margata . ^ i , , , . Kreeka peaministri Andreas
-Meremaa vastu. ümmd hmgamrsraskusi, samuti papandreou vastuvõtule, kuid tõe-naib
tal olevat raskusi käimisega,
USA on avaldanud survet, et
Uus-Meremaa oma keelu ümber
et tühistas oma laevastiku selles mõtleks ja saatis sellekohase nõud-pürkonnas
ettenähtud manöövrid, mise juba detsembris. Nüüd olevat ^^!^^r7o«l^,/ l^^^^-^x ^^^^ A x i ^ T ^ n
. 1 . 1 XX ji mis oM ettenähtud mä..r ti si. s k, oos 1k üsi• muses ,,TUTOSAA TB> uGu hananu '',k1 laevastiku manöövrid ANZUS
üus^Meremaa ja Austraaliaga. veritsionaälsie energiaga hävitaja.
TftDTII M^ ^ T i T u uT
I M Kl U 310BLOORST.WEST
, ' ' TORONTO, M5S1V^4
;;Sissekäik: Madtson?Avenue — SpadInaiUaam
Lange otsuse üle:.
IJSA andis mõni päev Mje
USA oli öelnud, et nad kaalutle-ki järele Austraalia muretsemisele
vad „Merikotka*^ nimelist manööv- liidu tuleviku pärast ja teatas, et remaale: salaluure
rit ja kontrollivad, kuidas koostöö katsed MX raketiga Vaikse Öpkea-sujüb
ANŽUS ^^iidu : raames Uus- ni lõunaosas viiakse läbi ilma liit-
Meremaaga. Uus-Meremaa peami- laste abita, ka ilma Austraalia abi-nister
David Lange ütles raadiom- ta. USA välisminister George
tervjuus, et tal pole mmgit plaani Shultz teatas sellest otsusest pä-
¥aikse ookeani lõunaosa sõjalisest rast Austraalia peammistrile Ron
liidust välja tõmmata. Hawkele Washingtonis antud lant-shi.
Kui temaltküsiti, kas Vjalitsus.on
vaiiiiis USA tuumarelvade võima­lustega
sõjalaevu vastu yõtniai
kui see oleks tmginius ANZUS lii­dus
püsimiseks J ta vasias ei-ga. • kuid austraallaste
Sest neil on oma poliitika. Sadatna ta oma otsust.
Mawke valitsus öll alüinõustunud
ÜSA lennukeid juhtima MX kat­seid
Austraalia lennulünidelt,
ÜSA Dole siiski väUiritnH TTHS-MP- ^" '"i-"/ ^ ' " " " ^ Y " T ^ ^ näoliselt oh haigus nii tõsine, et ei . n m l f ^ l l S ^ ^ ^ ^ ^ "^f'^^^^^^ tomiuda. Vaatamata
gevustVaü^ses ookeanis. Uus-Mere^^^S ^ ametikohalt lahkumiseks,
r . . . . . . . . ..^sneraenlco nimel dpkumentKle ja Konstantin Tshemenko siis-
? y ^ ! ? ^ ^ ^ et^jeietada j^. ^^ita oma esimese ametikohal
muljet juhr kriisist N. Ludus, y olemise aasta ja on kuni siiani iga­päev
pärast Pravda peatoimetaja sugustele seadustele oma allkirja
Viktor Afanasievi intervjuud itaalia andnud, muuhulgas ka eesti aka-ajalehele,
teatas üllatuslikult Tassi deemikii Paul Ariste 80. sünnipäe-agentuuri
et 73-aastane juht oh tui- va puhul annetatud tööpunalipu or-nud
tagasi tööle, kuigi teda isiidi- deniga vääristamise seadhisele.
kult ei näidatud TV-uudistes. Tassi ••• • • ••"': • . .' \ '
teade anti edasi sellises laadis na-maa
peaminister Lange ütles, et
nad pole ka märganud mingit
muudatust, mida saaks tõlgitseda
kättemaksuna USA laeva sadamas­se
keelamise ^esi;.
suletdkst
Loeng:
AB^KIMMQEL-"
Ottawast
Föderaalvalitsuse sotsiaalpoliitika;
¥Oimalikud muudatused,
uende mõju Eesti üMskon-male
ja meie reageerimise
võimalused
Kohv ja jutlemiue.
: - mm ON KUTSUTUDX : \
WASfflNGTON >- USAvlaa-oma
nelja sõjaväebaasi sul- • '-^•vr i • , Tshernenko oli rõhutanud Õrna
|*'«**«**''''^*>*^*>^*^^ Kreekas ja vaatab praegu \^j^gy^j.^ ^ K * tliku
S • ° l&eekai,eamK 5^,^^ kampaania tähtsusta. Liidu
mstn Andreas Papandreou teravad ^511nm=,i J A , . ; . eriti
gu poleks Tshemenko päevagi oma y<<w^»#wtfw<^J^a^^^ ,
ameükohustustestäractoud:,;^^
x,".i;«.,>a,,„> r MV . . • ^^"""iajandüses, mis y<^^^'ifmm^JBsmf tähtis eeloleval aastal,
ponunitamised USA sõjaväebaaside ^
läheduses, kus toini 80 on vigasta- USA salähiure alliltaist öeldi, et
da saanud. IJSA kaitseminister N. Liidu president Konstantm
Caspar Weinberget Mes, et Kree- Tshemenko on oma haiguse ,lõpp-ka
valitsuse käendatud anti-amee- jaamas, aga võivat Veel elada kuni
rikahkkus on põhjustanud vägival- 6 kuud. AlUkaist; kes rääkiski tiur
kiMl dtati. giniuselj ©t nad jäävad anpnwüm-
^ 0 mäirtsil kell^T
1750Fiu*^
Piletiä saadaval Pokost, Abistamiskomiteest, Eesti Kodost ja
^ ^ ^ ^ ^