Vaba eestlane , March 14, 1985

              V A M BEŠILAOT neljap^ March 14,1985 Nr. 21
Talimna suusataja 20-aastane
Kalja Parve^ kel mullu Chamomx's
Jäi 10 km lajal 2 sekundit puudu
pronksmedalist, valiti tänavu N.
lüdn 4-llikmelisse koondilsse, kes
võistlesid Shveitsis Eggi talispordi-ikeskoses
iraiste Ja juunioride jaske-suissalamise
niaailnmmeistrivõistlu-
§el Tems kaaslased olid vemelan-
Kaija Fsurve oli seekord edukas.
Ta tuli 10 Eon distantsil ülekaalu-
Ikalt maaümameistriks, saades ajaks
' 43.21,4 (4 karistusminutit), teiseks
*M S. Grönlid 44.20,0
(4) JQ kolmandaks rootslanna E.
ISoipola 44.40,6 (2). Parve koondl-sekaa^
ed tulid viiendale, kahek­sandale
ja kümnendale kohtadele.
Ivis Kalja
Parve 3 x 5 km lasketeate^usata-mises:
N. Liidu kolmik tuli maail­mameistriks,
teiseks norra Ja kol­mandaks
soome naiskonnad. ....
Hõbemedali sai Käija Porve 5
km distantsil, kus norralanna S.
Gröniid tull esuneseks.
Käija Parve, kahe kuld- ja ühe
hõbemedaliga sportlase kodulinna
jõudmisel oli TaUinna lennujaamais
rohkesti vastuvõtjaid, esiotsas pea-
Ikna spordiorganisatsioonide esin­dajad.
Noort maailmameistrit võeti
vastu marsihelidega ja sületäie roo­sidega..
K. Parve ise peab raskemaks 3 %
5 km teatesuusatamfist, kus norm-lannad
olid pakkunud tugevat kom-kurentsi
ja esikoha otsustasid vä­hesed
sekundid.
Veebruaris toimus tänavune esi­mene
tähtsam maleturniir Toronto
Eesti Majas West Hill'i ja Toronto
Eesti maaklubide vaheline kahe-vooniline
meeskonnavõistlus. Män­giti
11 laual ja mänguaeg oli
2 X 60 minutit. Turniiri juhatas L.
•Joselin. ..
Esimeses voorus paistis turniir
kulgevat väga tasavägiselt, kuid
teises voorus olid eestlased tugeva­mad
ja turniiri lõpuosas olid nad
võidukad. Eriti tugevad olid meie
tippmaletajad esimestel laudadel,
kuld terve meeskonna panus oli
tähtis ja see on ainukene tegur,
mis on oluline meeskonnavõistlus­tel.
TEM meeskond saavutas 11
võitu ja 3 viiki West Hiiri 8 võidu
j a 3 viigi vastu. Nii lõppes turniir
eestlaste kasuks 12,5 punkti 9,5
vastu.
TEM'i ja West Hill meeskonna
võistluse tagajärjed laudade järje­korras
(nime järel on antud taga­järg,
0 -— kaotus,H-l — 2 võitu,
0,5 on viik ja sulgudes mängija
reiting.
1. J. Triefeldt, 0+1 (1740) —
E. Mücignat, 1+0(1845)
2. H. Jürman, 1 + 1 (est. 1917) —
R. Buchan, 0+0 (1794)
3. A. Kuus, 1+1 (1634) —
L. Pataky, 0+0 (—)
4. 0. Randoja, 0+1 (1624)
R. Allaire, 1+0 (—)
5. I. Laurimaa, V2+0 (1603) —
D. Allen, ¥2—1 (1448) ~ •
6. A. Kõresaar, O+I (1534) —
J. Molden, 1+0 (—)
: 7. G. Orgusaar, 1 + 1 (—)--» .
J. Puusa, 0+0 (1459)
8. J . Järve, 1 + 1 (1473) —
M. Szilagyi, 0+0 (1461)
9. V.. Pikkand, 0+1/2 (1466) —
G. Armstrong, I+V2 (1332)
Kahel:viimase!-.laua! looreds; ''
,10. M. Pajo, 1+1/2 (—) —
I. Mücignat O+V2 (1342 J.)
11. A. Metsalu, 0+0 (—) —
.M. Forrest 1+1 (—)
Nädal aega hiljem peetud klubi
maleõhtul oli 16 osavõtjat koos ja
seitse nendest võtsid osa kümne-voorulisest
kiirmale turniirist, mille
võitis Jaak Triefeldt, saavutades
4,5 punkti. Teist ja kolmandat
kohta jagasid 4 punktiga J. Järve
"ja V. Pikkand.
Torontos võitis noormaletaja R.
Hiir oma koolis klassi malemeistri
tiitli. Briti- Kolumbias Victoria üli­kooli
ruumides peeti esimene Kalev
Pügi nimeline mälestus-turniir.
Turniiri võitis P. Brown (5 p.). P.
Burke oU teine (4 p.) ja 3—4 koh­ta
jagasid H. Moore ja P. Harris,
A. Holzknecht võitis alla 1800 rei-tingu
auhinna.
Põlkreads 4. keemiline element,
gaas, 7. MetsaHnd, 9. Mitme kuul­sa
itaallase; nimi, 11. Lapsevanem,
lastekeeles, 12. Mitmel alal tuntud
eestlane Ameerikas, 13. Suurem
paat, 14. Kuulus dhrigent, 16 Linn
Prantsusmaal, 17. Lumf —^ inglise
keeles, 18. Värvitoon, 20. PollutöÖ-riist,
23. Lame, ^tasane, 26.' Palga
ettemaks, 29. Pealinn, Euroopas,
30. Hüüatus, 31. ; . . pkät — vee­sõiduk,
32. : Kaustik — kõnekeeles,
Korp! Sakala võitis
EKL'i traditsiopnilisel iga-aasta-sel
bridzhi-turniiril 3, märtsil s.a.
Tartu- Gpllegels oli osavõtjaid 32.
Mängudes saavutasid esikoha L
Uukkivi, korp! Sakala ja A; Mic-helson,
korp! Ugala; teisele kohale
tulid M. Limve ja K. Palo, korp!
Sakala; kolmandale A. Klaas ja K.
Kuutan, korp! Rotalia.
Korp! Sakala lahkunud vii!: A.
Mägi meeskonna rändauhinna
1985. a. võitis Sakala meeskond.
Järgmine maleõhtu on 21. märt­sil,
algusega keir 7 õhtul Toronto
Eesti Majas. Laupäeval, 13. april­lil
kell 3 p.l. on kavas maakonda­de
pidustuste raarriides mal.evõist-lused
nii noortele küi ka vanema­tele
mälehuvilistele. Kõik malehuvi-lised
on teretulnud.
33. Populaarne kkjanik Eestis, 34.
Ebameeldivus, vastikus.
Püstread! 1. Naisenimi, 2. Riik
Euroopas, 3. Qtsal, viimasel osal,
4. Lambivari, 5. Tüürimisseade, 6.
Tööstuslinn Saksamaal, 8. Eesti
praost Kanadas, 10. Ühe poliitilise
partel liikme hüüdnimi, 13. Eesti
ajakiri sajandi alguses, 14. Osa
Suur-Britanniast, 15. Kuulus prant­suse
kujur, 19. Populaarne saksa
filminäitleja, 21. Mehenimi, 22.'
Maksuvahend, 24. Endine eesti
lennuühing, 25. Neljätahuhne palk,
27. . . . . kael — närune inimene,
28. Puutööriist, käändevormis, 31.
Jõuallikad. .
RISTSÕNA NR.. 1232 /
LAHENDUS; : .
Põikreäds 1. Rätsep, 6. Vastus,
10. Sadat, 11/ Bukett, 12. Kallrni,
13. Araabia, ; 14.' Tiin, 16. Diaz,
18. Kilo, 19. Anakonda, 22. Oise,
24. Kergats, :;25. Ikaldus, 27- Tuul,
29. Kiiritus, 32. Oira, 35. Ikla, 36.;
Sees, 37. Kartust, 39. Vaatus,-40.
: Toolse, 41.. Puder, 42. Siiras, 43.
Roosat.
Püstread? 1. Rabatt, 2. Taktik,
3. Esta, 4. Patrioot, 5. Kajakas, '7.
Ahaa, 8. Tallin, 9. Samoza, 12. K i ­sa,
15. Niagara, 16. DoUars, 17.
Adrud, 20. Neiu, 21. Sepik, 23: Is­tu,
26, Klooto, 28? Usutlus, 29.
Kirves, 30. Ilmari, 31. Toas, 33.
Aegbs, 34. Askeet, 37. Kula,- 38.
:Toro.-:
MÜÜGIL , , V A B A E E S T L A S E " T A L I T U S ES
Hind Saato-
$ kollid
2. —
3. —
9.—
10.—
$1.-
.58
.70
$1
.58
.St
.St
.St
.St
.st
.st
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN' SCOUTING
FredLimberg— ISAMAA EEST . . . .
EDUARD RÜGA graafik ja maaii|s
Ivar Ivask — ELUKOGU
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Anna Ahmatova—Marie Ünder— REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson— KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herhert Michelson —NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson ^ EESTI RADADELT 9.—
Paol Laan — MÕTTELEND — pUt^ )a peegeldusi S.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KARjS JA
•ERZURUM . ^..:............._...:...;....:...,.•
Ants Vomm — VARJUD (Inmetiiskog^) .:..
Salme Ekbaom — AJATAR (hraletiBkogii)
lohan Pittai — kAJUSöLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (liraleto^ogiB)
Hannes 0|a—KOPUTUSED ENESES
(hraIetiiskbgaK^^^^^^^^.^^.^^^„„i^^....^^.^.^..^^^.
Hannes Oja-^TUNNETE PURDEL
Oiroletiiskogn)
Andres Küng — MIS TOIMUJS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE :TALLINNAST
V. Veedam— LURICH AMEERIKAS
E. Uostalo — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestas! 1914—1943y^^^^^^^^^^^.;^^^^;^^^^^_.. . . . ..
A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetiCdrogii)
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KtJTKES
V J.111. esseid
E . Sanden ,jSÜDA J A KlVny*
L KüivetNÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . ..
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA
Arvi Tullis — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekuhi Kanadasse $1.50, mujale $3.—
(S — .St
8.— $1—
4.— J t
8.8t •St
(5.— .St
1.50 M
2.7S .St
14.— J t
t6M J t
8.— .70
itw—
6 — .70
13.-T- $ 1 . -
19.50 .7t
15.— .70
4.— J t
Gisela McBrlde—- TALESFROM ESTONIA
y< Kimberg-Kotkas lonletuskogu
5.75 .50
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL 7.— .70
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1 —
REHVTTUD PURJEDEGA n . 8.— 1.—
NAER ON TERVISEKS — kõdljutt© .............. 8.— .70
Rmar JAKS — NEPTUN 18.—
Ivar ivask — VERANDARAAIW^V^
luuletuskogu / 7.— .70
S. Ekbaum — Innletuskogu ÕHUMÄRGI ALL 10.— $1.75
Ants Vomm RISTSÕNAD H . ... 2.25 .70
NAER ON TERVISEKS n 12.— $1.—
M. Juhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) 12.— $1.50
TAIMI PROOS — ELUKDGEL Ouuletused) 1 0 ,— .50
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
. VÄLISMAAL r v 5 — .70
H. Meret — TEREM; JfUTUSTUS 2 5 .— $1.50
OSANDUSir-^^^^^^^-y^ , • •
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis 2 0 .— i .—
A. Mägi — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl;, köites $22.— —.70
Eobed Kreem — VANDEGA SEOTUD
:E.Past:— MAALT Ja MERELT v.....v^
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
{iiimiiiiiiiiiinniiiiiniiiiiiiiiiinitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiu
3o
Olgu toodud mõningaid mõtte­avaldusi
ülalmärgitud küsimuse
selgitamiseks: Ignas Tõrmaküla üt­les:
„Täna 24. veebruaril (1944)
vaatab meie poole Eestimaa. Tema
• näinud rohkem sõdu ja võitlust
• oleme meie. Tema silmade eest
oil Üksteise järel mööda käinud
üoifc eesti rahva põlvkonnad. Täna
l^örc ib ta meie poole ja ütleb:
„Eesti mehed, ärge unustage
isamaad, ärge unustage neid aegu,
mis te seal olete elanud. Vaevalt
on päike sellele maale varem nii
heledalt paistnud kui teie päevil.
Vaevalt on varem seal inimesed nii
õnnelikult elanud kui teie «elasite.
Vaevalt on seal varem nii palju
vabadust ohud kui teie ajal. Teie
olete selle maa lapsed. Seal on ela­nud
teie vanemad ja vanemate va­nemad
mäletamata aegadest saadik.
Teie kohus on võidelda selle maa
eest." •'^•-^ \
Lühend Imant Rebase kõnest
peetud ohvitseride kooli lõpuaktu­sel:
„Kodumaalt lahkudes andsime
lubaduse ja pühima vande.oma ko­dumaale,
et tõttaine tagasi kui al­gab
otsustav iõppvõitlus, kui „rys-sä"
ületab meie kodumaa piirid ja
küsimus seisab meie rahva elus või
surmas."
Hannes Oja- luuletuse „Soome-poiss"
(põhjala Tähistel nr. 5,
1960) viimases värsiridades on Öel­nud'.
5,Vaba meeste ja vaba mandri
/ hinnaks on isiklik kaotus. / Ikka
püsivad üle aastate, / teod, mis
terasest taotud."
Sõjaväevaimuliku kirjutisest aja-lehes
„Malevlane" nr. 13/14; 15.
aprilHl 1944 on võetud järgnevad
laused: „Vabadus võidetakse süda-mevere
hmnaga, ta sepistatakse tu­les
ja terases! Vabaduse pandiks on
kiindumus oma maasse ja rahvas­se
. . . j a usaldus Jumalasse."
Vabatahtlikud koondati rindelt
Hankösse, kus kindral Tuompo 18.
augustil 1944 Võttis vastu rüge­mendi
paraadi ja rügemendi ülem
kolonel Eino Kuusela viimast kor­da
oma „poisse"'tervitas.
Eestisse siirdujate üldjuhiks
määrati kapten V. Pärlin. 19. au­gusti
varahommikul laaditi relvade­ta
ja paberist kottidega, mis olid
isiklike tarvete jaoks, soome
mundris mehed, arvult 1775 trans-
, portlaev „Wartherland'ile" ja sama
päeva lõuna paiku maabuti Paldis­kis.
Kokku teise transpordiga tuli
Eestisse tagasi umbes 2000 soome-poissi.
Eesti vabatahtlike Soomest lah­kumisel
ilmus ülemjuhataja mars­sal
Mannerhemii päevakäsk nr.
129, dateeritud 16. august 1944:
,,Eesti vabatahtlike peaosa meie
maalt lahkumise puhul avaldan
oma tänu ja suurt tunnustust nende
abi ja eduka teenistuse eest Soome
armees. Paljudes ägedais võitlusis
on eesti üksus jõudnud osutada
kangelaslikkust ja sõjaväelist tubli­dust,
mis oh auks nende isamaale
ja raskesti kannatanud rahvale. See
veri, mida vabatahtlike ükstJs on
Soonie pinnal valanud ja need ohv­rid,
mida selles võitluses on kan­tud,
on endisest enamgi kinnitanud
vennasrahvaste vahelisi hõimuside-meid.
Sõdurid! Tõtates nüüd raskel
saatushetkel kogenud sõdürema ja
Eesti eest võitlejaina lahinguisse
oma maakamaral, soovin igaühele
teist, ohvitseridele, allohvitseridele
ja meestele, õnne ja edu. Andku
jumalik juhtimine oma abi teUe ja
kogu eesti rahvale."
Še^e oli üllas jumalaga jätmme
Soome rahva sangarlike vägedega,
kelle kuulsus ületas Soome piirid, :
Talvesõja aupaiste.
Kolonel Eino Kuusela valdas so­ravalt
eesti keelt j a oli õige mees
omal kohal, kes tegi parima JR200
väljaõppe ja koolituse osas. Ta täi­tis
ustavalt sõjamehena oma üles­andeid
— ja mina pastorina püüd­sin
samuti teha. Ühel pühapäeval
oli mul ettenähtud jumalateenistus-palvus
ohvitseride koolis. Kohale
jõudes nägin, et mehed kandsid ka­ristuseks
puuhalge edasi-tagasi. Esi­nesin
vastavale ülemusele ja palu­sin
halgude vedamine lõpetada. Sel­lest
ja muudest poiste huvides as­tutud
sammudest tingituna tekkis
teatav pinge ka rügemendi ülema­ga,
kuid õnneks lahenes mõne aja
pärast kõik soodsalt. Eino Kuusela
mainis hiljem: „Mina soovisin sõ­jamehena
korrektselt toimida, sina
pastorina." Nii täitsime mõlemad
Op. Oskar Puhm meM külastamas 1944. aasta suvel rin-
•1 •
oos.
oma ülesanded korralikult. Need
olid väärika ja õiglase mehe sõnad.
Kuusela külastas Torontot ja pidas
meie vabariigi aastapäeval kõne.
Ta oli ka Toronto kiriklas teretul­nud
külaline, kellega jäime sõpra­deks
elulõpuni.
Eestisse tagasipöördunud soome-ppistel
polnud kerge. Okupatsiooni­võimud
ei pidanud oma lubadust,
et JR200 jääb ühtseks väeosaks j ^
kanname, ohvitserid ja sõdurid,
soome mundrit ega tarvitse anda
vandetõotust Führer'ile. Pidime va­hetama
siiski „kesta" (nagu' poisid
irooniliselt märkisid). Kuid tervel
hulgal õnnestus säilitada soome vä­lihall.
Mul tuli esineda Kloogal
saksa sõjaväe korralduste täitjale
meie rügemendi juures SS-kolonel
Ahlemannile, kes oli end tutvusta­nud
kibeda räuskaj ana.
Jutustan oma elu erakordseima
loo. Astusin Ahlemanni staapi.
Lõin sõjamehelikult tervituseks
kannad kokku ja jäin valvelseisa-kusse.
Ahlemann pahandas kriiska­valt:
„Kuhu jäi führcri-tervitus?"
Nagu taevast antuna vastasin pike­mata:
„Ich ehre Herr G o t t . . . al-lein!".
Püsti seisev Ahlemann vaatles
vaikides soome pastori ristimärki­dega
kaelust ja mundrit, mille käisel
ilutses keelatud sini-must-valge
embleem. Ei ühtki sõna. Siis võttis
ta istet ja andis muUe märku seda­sama
teha. Olin tõsiselt üllatunud.
Ei oska seletada, miks ta nii toi­mis?
Kas meenus talle ta ema või
vanaema usuline kasvatus või sai
talle kuidagi arusaadavaks, et pas­toril
on esmajärguline Jumal ja
Tema austamine.
(Jarguidj) •