1979-10-04-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
..VABA EESTLANE
Neljapäeval, 4. oktoobril 19^9 — Tliursday, Oclober 4,1979
IlmublkordQ
ROOMA — Antiikne Itaalia liim
Pamipei, mis Ixävis Vesutjjvi pürsike
tagajärjel ligi 2000 ^astait tagasi,
näib olevat „uüö surma" ees. N i i
ijessimistlikult näevad olukorda
itaalia spetsialistid selle ajaloo-mälestusist
rikka linna juures.
Asi ori seUek, et, ligi poolteist mS-jonit
turisti, kes igal aastal ikiilas-tavad
vamneid, vüvad endaga
k a ^ mifcmesugiiseid „suvenüie",
alates 'väjkseiroatest feivikestesit
Ja lõpetades to]iutute r a ^
ning ,,eihivad'' omapoolsete kirjutustega
vaevu säilinud seinu. Seda
kahjustust ei suutvat riiklikud
toetused varemete korras pidamiseks,
korvata.. '
MILAÄNO — &ulüs dirigmt
Roberto Benz, andes hinnangut
viiulimuusika arenguperspektiividele
lääneriikides, ütl^s et „sajan-di
lõpuks ei ole Pagäninil enam
t&tlki järgiQst'^^^^T^ kohaselt
väheneb kutseliste viiuldajate
arv iga aastaga, mistõttu ei
õnnestu täita vajkantseid kohti
Lääne-Eumopa arvulkates orkiest-rites.
Benzi arvates on ainsaks
iwmustevaks asjaoluks see, et
viimasel ajal on viiulimänguga
hakanud tegelema naised, nn et
p r a ^ on maailma 15 esiviiulda^
jast 12 naised. :
LirriiETIN, KaJ. — Bob
Streams, mcbtorrataste äri omanik
andis sisse nõude põegenema
pääsenud brahnia pulli, vastu, Ikes
tormas läbi vaajtealkna ärisse,
trampis maJia kiimmekond moo^
torrate^t, .tõukas ühe ratta läbi
teise vaateakna ja hüppas siis välja
läbi kolmanda akna. Äri ei võinud
kõiki vigastatud mootorrattaid
parandada ja kuulutas ,vpul-
Mgasituste väljaoiüiiigi".'
NEW YORK - ,,Põrguinglite"
(Hell's Angel) nim. gähg korraldas
oma N.Y. juhile V. Girolama-le
ebatavalise matuse. Mootorratastega
sõideti otse matusemaij ja
sisse, kiist siis' määratu teni
saatel^ alustati matusesõitu mööda
2. ävönüüd. Habemikud, tätoveeritud
ja : kõrvarõngastega
„põrguingiid" asetasid kadunu
juurde 'kirsitu gängi märgid,
„voitlusnoad" ja; iööminguketid.
Girolamo võeti hiljuti vastutusele
•iihe tüdirukuTtapmise Enne
kohut ta s ^ teadmata asjaolude
juiires. 1
PEKING H Hiina koolilastele
anti uued käitumise eeskirjad,
keelates neid. vandumast ja tülitsemast,
ifcuid sunnitakse kõvasti
Õppima. Uute eeskirjade andmine
näitab, et need kombed olid õpilaste
faulgais Üldiselt levinud.
STOipiOLM — tJks^^n^ nõukogude
tuumafüüsiik; kes seletas,
et ta käis j a tegi pöidlaiküüti kaur
gelt N. Liidu põhjaosast palus
asüüli ÜSA-sse. 26-^st^ne teadla^
ne, kelle nmienaj antakse ainult
Alexander, ütles et ta sõitis rongiga
Moskvast Murmanski, jalutas
seal piiiikonnas .üle piiri Soome
j a tegi sife pöidlaküüti kuni
StoKholmi jõudis.
lpl f ITT^ .
Vanad ajaloolised varemed Kreekas on tajimenud turistidele suuiteks imetlusobjektideks. Vümar
sel ajal tunnevad aga kreeka võimud suurt muret nende varemete järk-järgulise hävinemise pärast,
kmia paljud kuulsad varemed on langenuid maavärisemlste ja saastamise hävitustöö ofevriks.
Talpnnas kinniste uste taga toimunud protsessil mõIsM Eest!
Bensiinijaamade ülemale Tarmo Meriväljale am^etiseisundi kuri-
... tarvitamisel kõrvaldatud- bensimt eest 15 aastat' vatedösekaotust
summtöölaagris..' - . •
Juurdlus kestis paar aastat, kuna
asjasse oli segatud hulk inimesi.
Meriväli kuulus vümasesse 18-
liikmelisse gruppi, kes oli kohtu
alla antud. Kokku suutsid nad kolme
aasta vältel varastada 204 000
rubla eest õiikaupu(8500 tonni
bensiini ja muid naftasaadusi).
, Nendest 00. tsisternvaguHist võeti
. / t i h t i enese valdusse, korraga ter-
; ye.:.vagim..
Tarmo Merivälja karjäär oli alanud.
E l vast ja Tartust, küai ta jõudis
komsomoli keskkomiteesse välja.
Ta on töötanud KGB-s^ komsomolikomitees
Tartus jne. Igal pool
suutis tarnillegagi hakkama saada
ning ta pidi lahkuma. Lõpuks määrati
ta Eesti Bensiinijaamade ülemaks.
Ning taas ta otsustas juhust
kasutada, sest kes kommunisti
nii ikka väga vaatab. V
HOUSTON —
Burnetfi vanim tütar alustas nar-kootika
tarvitamisega 13-a«8staseit,
selleks et „saada väij^ oma ema
varjust", l^aastasena ta oli kB.t-setanud
juba peaae^^^ uimastusvahendite
sÖrte ja ta soov
oligi, et jääda kogi^ ehiks sellele
taevalisele timdele. Praegu 15-aas-taneCarrie
Hamilton on narkootikute
raviasutuses oma harjumusest,
lahti saamas.
j B R O O K L Y N - - Õhtusöögiga ei
jõudnud üks Broojd^ni perenaine
kunagi õigeks ajaiks' vahnis. Kui
ta mees töölt koju tuli, pidi ta ikka
ootama. Mees ütles ühel hommikul
naisele, et kui toit ei ole
tema kojutulemise ajaks täna õhtul
mlmis, siis ta paneb maja põlema.
Hoiatusest hoolimata naine
ei saanud jällegi toitu valmis.
M ^ oli sõnapidaja, läks teisele
korrusele j a pani seal diivani põlema.
Hoone o l i juba tuld võtmas,
kuid tuletõrje suutis viimasel het-kel
selMe.piiri panm.:.:
Kesk Florida Eesti Seltsi kaudu
on võimalik St. Peterburgis esinduslikku
eestipäraste esemete (ra-'
kendiuskunst, käsitööd, jne.) äri
avada. Selts on asuitaja liige St
Petersburgl edukas organisatsioonis
nimega „St. Petersburg In^
tematiönal Polk Fair Society"
(SPIFFSX, mille: liikmeskonda
kuulub 34 rahvust. See organisatsioon
kavatseb St. Petersburg!
kesklinnas asuvas rannas, praeguses
„Pier" hoones (restoranid,
söögikohad, lõbustus; jne.) avar
•da Isle Of Nations ja selle ümber
juba tekkinud, äiride kompleksi
nimetada „Intemaitional Villiage".
Praegune .^ier'' kuulub St. Pe-j
terburgl linnale. Linn kavatseb
hooned SPIFPS'ile üürida $1.00
aastas n.n. ,,non^profät" alusel.
Tingimuseks ori, et ärides ainuät
rahvuslikke esemeid Võib müüa.
j Umbes 10% eri-gross sissetulekust
läheb maiksudeks SPIPPŠ'ile,
KPESle j a linnale, ülejäänud tulud
jäävad poeomanikule. Võim^
lik oleks ika mõne; teise raihvusega
poe pinda jagada' (näiteks lätlastega,
leediilastega, j t ) , ©t: kuiusid
kokku hoida,
. Kesk Florida Eesti Seltsi juhatus
on veendunud, et müügikoiht
on esinduslik j a heas turistide
poolt külastatud kohas. St. Pe-tersbufgi
üdilastajad tunnevad
kindlasti n.n.Million Dollar Pierl.
•KPES jijhatus arvab, et niisugune
äri on heaks võimaluseks Eestit
tutvustada j a asjatundja saab
hea sissetuileku. Seda kõiki arvesse
võttes on juhatus seltsi nimi©
kaupluse reserveerijate nimekirja
pannud ja otsib nüüd asjast
huvitatud ettevõtjat, kuna seltsi
väikeses liikmeskonnas asjatundjat
ettevõtjat ei leidu. Huvilistel
kirjutada või helistada K P E seltsi
esiniehele Henn Rebasele tööl
(813) 527-1183, kodiis (813) 526-
5206 kui huvltaitud olete. V
OTTAWA — Kanada finantsmi-nister
John Orosbie^ tegi teatavaks,
et'Kanada kavatseb kärpida
abistamissummasid arengumaade
toetamiseks. Orosbie kinnitas
Maatalriaöödiunud nädalail toimunud
Gommõnwealthi finantsmi-nistrite
nõupidamisel, et Kanada
ei poolda j/õlgadega • ülekoormar
tud arengumaade edasist, maja/n-duislikku
abistamist-International
Monetay Fundist. Finantsminis-
(t)er .Grösbie seisukohad on täielikult
vastuolus Kanada väHsminis-ter
Flora MacDorialdi iliberaalSe
poliitikaga, mis taotleb majanduslikult
.niahajäänud riikidele suuremate
toetuste andmist.
Kunistnik Joänn Saarniit, kes
korraildas hiljuti Laikewoodis ja
Baltimores näituse, esineb 3. ja
4. nov. Toronto Eesti Maja väikeses
saalis õlimaalidega ja, sumeri
aega kujutava visuaalse loominguga.
Kunstniku. 31-ne iseseisev
näitus äratas üSA-s erilist tähelepanu
kohtades kus J , Saarniit varem
pole esinenud. Tenrn referaat
„Šumerist-Eestisse",,- niida jälgis
rohkearvuline kuulajaskond, l i sas
erilise ilme kuostiriäitüsele.
mille korraldajaks olid Harry
Verder Lakewoodis ning. Peeter
Kiik, Enn Veskimets jt. Baltimores.
180Ö miili pikkusel teekonnal
peatus kunstnik Pennsylvania mägedes
jäädvustades seal mõned
skitsid. . ^z".
©sfmisesf
ANKARA — Vahemere äärses
Türgi tööstuslinnas Adanas lasti
maha' politseiülem. Ka teistes
linnades on äsjaste poliitiliste rahutuste.
puhul saanud haavata
mitmed inimesed. Need on tõsise-ihad
poliitüise ihnega rahutused,
mis viimasel ajal Türgis aset on
leidnud.
OTTAWA - - Kan'ada sai suure
majandusliku tagasilöögi osaliseks
kui Argentiina valitsus teatas,
et ta ei osta Kanadalt Candu
tuumaenergia j õuj äiaina sisseseadet.
Argentiinlased ostavad selle
asemel tuumaenergia jõujaa/ma
Läähe-Saksamaa ja Shveitsi firmalt
ehkki need sisseseaded on
kallimad kui Ganadä Oandu jõujaam.
Airgentiina loobumist peö-taikse
suureks tagasilöögiks Kanar
da aatomitööstusele^ ^ n ^
omastest ringkondadest. süüdis-tata;
kse nii eelmist liberaalide Va-litsust
kui k a praegust konservar
j tuvide valitsust naiivses asjäaja-niisel
rahvusvahelistel turgudel.
NEW: YORK --(Nikaraagua uue
revolutsioonilise valitsuse üks
juhtidest Daniel Ortega Saavedra
ütles, et riik: ed saa tagasi maksta
välilaenusid, mis anti võimult
kõrvaldatud Soriioza valitsusele.
Ta tegi ettepaneku, eit võlg kustu-taikse
internatsionaalse ühiskonna
poolt,,,::
Kirbule ei ole inunenis oiitt©
looduse kroon, vaid lihtlabane
SÖÖ!
LONDON •— Londonis toimuvad
läbirääkimisied Rodeesia küsimuse
ja tuleviku lahendamiseks
on jooksnud ummikusse. Patriootilise
Frondi j a terroristide juhid
Robert Mugabe ja Joshua Nkomo
süüdistavad praegust Rodeesia
mustade valitsust, et see ori sõlminud
salajase kdlakuieppe inglise
valitsusega Rodeesia tuleviku
kindaks määramiseks, kuna Rodeesia
mustade valitsuse ipeaml-nister
piiskop Muzorewa leiab, et
partisanide juhid^on teda ja .ta
valitsust rängalt solvanud. Poliitilised
vaatlejad arvavad, et partisanide
taktika konverentsil taotleb
kõigi vahenditega piiskop
Muzorewa valitsuse disferediteeri-mist
ja' mustamist. ;
„Äga ma ütlen, ajad ei ole
enam endised ja sellepärast on
lehedki aina tühja täis**, seier
tas MädarikuMirkaJ^ lappas
kahte viimast ajalehenumbrit.
No sellega ei saanud Änikeste
August hoopiski leppida ja sellist
vastuvaidlemise mõminat
oli kUMlda teisteltki. Nõnda tema
— see August ikka — sSis
pajatas:
„Ša, MIrka, klahvid niisama
suviste numbrite pärast, kus
ajakirjanikud peavad pühi, toimetajad
on puhkusel ja trükiladujad
tõmbavad hinge. Aga
mina ütlen, täna on siin lehes,
tõesõna, midagi, mille sina äärest
ääreni ja otsast otsani läbi
lugema pead. Jn sa oma sendid
ikka ka Vabadusfondile toetuseks
andsid, kui selleks aeg oli?
Või kui ei, siis lase silmad
alandlikult ja häbi pärast maha
ja loe see lugu kahekordselt läbi
ja veel kolmas kordki, kui
vajalikuks pead. Seesama lugu,
mille peale mu pöial just praegu
pidama on jäänud.*^
Ei, Mirkal polnud põhjust salmi
liiahä lasta ja sõnaõiguse
sai sedapuhku, oma kärmusega
kätte Orukeste Oskar.
„Näe, mina ka vaatan, et selle
löö järele see eesti rahvas nii
päris räbal ei olegi. No natuke
nirukese võitu ju küll, kui vaid
iga kuues perekond Vabadus-fpncii
toetanud onj aga kui ühel
asja eestvedajal ja eesti mehel
on jõudu ja julgust öelda „mina
usun meie rahvasse", Siis võtab
See küll südamealuse kripeldama
ja paneb ehk veel nii
mõnegi meist mõtlema, tegut^
sema Ja u s k u m a."
. „Äga miiMi ütlen", sai Äru-keste
August uuesti jutujärjele,
„et see, mis nüüd tulema peab,
on suur samm edasi, kus iga
väikene eesti poisike ja tüdruk
oma iaskurahast igal kuul kas
või vaid mõnikümmend senti
Vabadusfondi annetama peaks.
Just igaüks ise, mitte papä-mamma
toetusel, vaid et ta just
ise oleks maast^madalast osa-
Ime ja teadlik selles, mida ta
teeb. Mitte summa pole siinsel
juhul tähtis, sest neist esialg-seist
sendikorjajäist võib kord
kasvada jõukaid jä edasijõudnud
kodanikke, kelle arusaamad
ja kohustused oma rahva
vastu on neile koos lapsepõlvega
sisse istutatud. Nõnda arvan
Kui on Julba sihuke üleüldine
arutelu ja kõnelus/ süs võttis
äkitselt Tõrukeste Toomaski sõna,
kuigi tema muidu suurt suu-pruukija
ei olegi: V
„Ei tea, kuidas see küll nüüd
nõndaši on, et suurem osa või
70% toeta jäist on naised j või
Bü....",••,••''>. , Vv-.
Aga selle peale teadsid mitmed
eesti mehed kinnitada:
,,Ega see ime ole! Eks see
näita, kuidas asjad õieti on. Ja
nõndasi nad on, et kelle inuu
käes see perekonna rahakott
süs ikka on, kui mitte naise
käes. Eks sa tea omast kä^st!"
Ja selle peale mitmed» mitmed
mehed kÖhatasid ja mõned
hakkasid kohe kanget moodi köhima;
.Äga; siis võttis - mim , üks
mees, keEe naine päris narri-moodi
rahahädas on ja kus rahakotti
päris kindlasti mehe
taskus peetakse ning ütles: '
.,Pole tähtis! Pole tahtis üld-
§e ega ülepea kelle käes on raha,
tähtis on vaid see» kuidas
sellega iimber käiakse. Tähtis
on mida soovitakse, mida õi-geks
peetakse ja mida läbi
viiakse. Ja kui ma siin samas
Eesti Maja kohvikus veidi aega
ringi vaadanud olen, süs näen
ma mitte ühte või kahte vaid
koguni mitut eesti noorikut, kes
siin samas seniks ootamas on,
kuni nende võsukesed eesti koo^
list lahti saavad. Nõnda nemad
toovad, viivad Ja ootavad. Ootavad
karinatlilnilt ja nurisemata
neid meie järglasi, jõnglasi, kellest
peavad kasvama eestlased,
sellised, kes mitte selles suures
sulatuspotis üheks suureks/ supiks
kokku ei sulaks. Vaat, nõnda
laii see asi nüüd siin on, on
minu südämealune juba sellest
vaatamisest mi soo jaks läinud,
et ma paratamatult ühele neist
kõigi nünel oma austust avaldama
pean.. ja see sama
vana eesti mees astus naerul-näolise
eesti nooriku juurde,
suudles tänutäheks ta kätt ja
ulatas lilleõie lauaväasist. Kõigi
eest ja kõigi nimel, kuigi nägus
noorik sellest hoopis kohkunud
mina...
Kahjuks ~ nende kahe nimed
ei kuulu avaldamisele. Vanal
mehel on kodus truu naine —
Vöiks tulla pahandust; kaunil
noorikul kodus omal mees —
vöiks tulla samuti pahandust.
Doktorikraadi. haridusteaduse
alal saavutas Uriiversity of California
Los Angeles (UCLA) Juures
Ants Arvo Leps. Tema doktoritöö
tseonaks oli „Interactipn of
Visuajl , Instructional Strategies.
With Cognitive S t y ^
Värske doktor sündis 1Ö36. a.
Pärnus. Magistrikraadi saavufeis
ta Illinois ülikoolis filosoofia alal
1®66. a. 1968.—70. a. õpetas ta
Šanata Monica Colleges, KaHfor-nias,
filosoofiat.
Dr. A. Leps on ennast pühendanud
kasvatus- ja haridusteaduse-ga
seotud uuriniistöödele^ Ta on
tegutsenud k a teaduslike erialaste
artiklite avaldajana. Pikeniat aega
bn ta oilnud õppematerjalide kavandajaks.
Praegu on assistent
professoriks Oaiifomiä State Uni-versity
Northridge's raadio-, televisiooni-
ja fümiteaduskonnas,
spetsialiseerudes •kasvatuslike te-levisiooniprogrammide
koostamisele.'/;,-
•
Dr. Laps pärineb eesti taidurite
perest. Tema 'kadunud isa Erioh
Leps ,oli maalikunstniik ja tema
ema, g r a Ä Pauline E. Leps-Es^
tarn elab Los Angelesis.
••:::.:;(VESr '
Piiiiiii
Rosalilla on juba 18-aaStan© ja,
tahab minna autojuhtimise eksa-müe.
Papa on aga selle vastu ja
ei anna selleks luba. tttiel päeval
mangub Rosalüle jälle luba ja.
sõnab: ,;Ma olen vana küllalt, et
autot juhtida. Miks sa ei luba
muile seda? Papa: „Jah armas
laps, ma tean, et oled.autojuhti-riiisäks
küllalt vana, seda ei ole
aga niitteniinu auto."" r
Maadleja siseneb restorani.
Tõukab ülemkelneri uksel kõrvale
j a istub ühe^laua taiha. ületokel»
ner ruttab jiiurde:
„ Vabandage, härra, see laud on
r^erveeritud." V
„Hea küll, süs vüge ta ära ja
tcM>ge mulle mõni teine laud,"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791004 |
Description
| Title | 1979-10-04-08 |
| OCR text | ..VABA EESTLANE Neljapäeval, 4. oktoobril 19^9 — Tliursday, Oclober 4,1979 IlmublkordQ ROOMA — Antiikne Itaalia liim Pamipei, mis Ixävis Vesutjjvi pürsike tagajärjel ligi 2000 ^astait tagasi, näib olevat „uüö surma" ees. N i i ijessimistlikult näevad olukorda itaalia spetsialistid selle ajaloo-mälestusist rikka linna juures. Asi ori seUek, et, ligi poolteist mS-jonit turisti, kes igal aastal ikiilas-tavad vamneid, vüvad endaga k a ^ mifcmesugiiseid „suvenüie", alates 'väjkseiroatest feivikestesit Ja lõpetades to]iutute r a ^ ning ,,eihivad'' omapoolsete kirjutustega vaevu säilinud seinu. Seda kahjustust ei suutvat riiklikud toetused varemete korras pidamiseks, korvata.. ' MILAÄNO — &ulüs dirigmt Roberto Benz, andes hinnangut viiulimuusika arenguperspektiividele lääneriikides, ütl^s et „sajan-di lõpuks ei ole Pagäninil enam t&tlki järgiQst'^^^^T^ kohaselt väheneb kutseliste viiuldajate arv iga aastaga, mistõttu ei õnnestu täita vajkantseid kohti Lääne-Eumopa arvulkates orkiest-rites. Benzi arvates on ainsaks iwmustevaks asjaoluks see, et viimasel ajal on viiulimänguga hakanud tegelema naised, nn et p r a ^ on maailma 15 esiviiulda^ jast 12 naised. : LirriiETIN, KaJ. — Bob Streams, mcbtorrataste äri omanik andis sisse nõude põegenema pääsenud brahnia pulli, vastu, Ikes tormas läbi vaajtealkna ärisse, trampis maJia kiimmekond moo^ torrate^t, .tõukas ühe ratta läbi teise vaateakna ja hüppas siis välja läbi kolmanda akna. Äri ei võinud kõiki vigastatud mootorrattaid parandada ja kuulutas ,vpul- Mgasituste väljaoiüiiigi".' NEW YORK - ,,Põrguinglite" (Hell's Angel) nim. gähg korraldas oma N.Y. juhile V. Girolama-le ebatavalise matuse. Mootorratastega sõideti otse matusemaij ja sisse, kiist siis' määratu teni saatel^ alustati matusesõitu mööda 2. ävönüüd. Habemikud, tätoveeritud ja : kõrvarõngastega „põrguingiid" asetasid kadunu juurde 'kirsitu gängi märgid, „voitlusnoad" ja; iööminguketid. Girolamo võeti hiljuti vastutusele •iihe tüdirukuTtapmise Enne kohut ta s ^ teadmata asjaolude juiires. 1 PEKING H Hiina koolilastele anti uued käitumise eeskirjad, keelates neid. vandumast ja tülitsemast, ifcuid sunnitakse kõvasti Õppima. Uute eeskirjade andmine näitab, et need kombed olid õpilaste faulgais Üldiselt levinud. STOipiOLM — tJks^^n^ nõukogude tuumafüüsiik; kes seletas, et ta käis j a tegi pöidlaiküüti kaur gelt N. Liidu põhjaosast palus asüüli ÜSA-sse. 26-^st^ne teadla^ ne, kelle nmienaj antakse ainult Alexander, ütles et ta sõitis rongiga Moskvast Murmanski, jalutas seal piiiikonnas .üle piiri Soome j a tegi sife pöidlaküüti kuni StoKholmi jõudis. lpl f ITT^ . Vanad ajaloolised varemed Kreekas on tajimenud turistidele suuiteks imetlusobjektideks. Vümar sel ajal tunnevad aga kreeka võimud suurt muret nende varemete järk-järgulise hävinemise pärast, kmia paljud kuulsad varemed on langenuid maavärisemlste ja saastamise hävitustöö ofevriks. Talpnnas kinniste uste taga toimunud protsessil mõIsM Eest! Bensiinijaamade ülemale Tarmo Meriväljale am^etiseisundi kuri- ... tarvitamisel kõrvaldatud- bensimt eest 15 aastat' vatedösekaotust summtöölaagris..' - . • Juurdlus kestis paar aastat, kuna asjasse oli segatud hulk inimesi. Meriväli kuulus vümasesse 18- liikmelisse gruppi, kes oli kohtu alla antud. Kokku suutsid nad kolme aasta vältel varastada 204 000 rubla eest õiikaupu(8500 tonni bensiini ja muid naftasaadusi). , Nendest 00. tsisternvaguHist võeti . / t i h t i enese valdusse, korraga ter- ; ye.:.vagim.. Tarmo Merivälja karjäär oli alanud. E l vast ja Tartust, küai ta jõudis komsomoli keskkomiteesse välja. Ta on töötanud KGB-s^ komsomolikomitees Tartus jne. Igal pool suutis tarnillegagi hakkama saada ning ta pidi lahkuma. Lõpuks määrati ta Eesti Bensiinijaamade ülemaks. Ning taas ta otsustas juhust kasutada, sest kes kommunisti nii ikka väga vaatab. V HOUSTON — Burnetfi vanim tütar alustas nar-kootika tarvitamisega 13-a«8staseit, selleks et „saada väij^ oma ema varjust", l^aastasena ta oli kB.t-setanud juba peaae^^^ uimastusvahendite sÖrte ja ta soov oligi, et jääda kogi^ ehiks sellele taevalisele timdele. Praegu 15-aas-taneCarrie Hamilton on narkootikute raviasutuses oma harjumusest, lahti saamas. j B R O O K L Y N - - Õhtusöögiga ei jõudnud üks Broojd^ni perenaine kunagi õigeks ajaiks' vahnis. Kui ta mees töölt koju tuli, pidi ta ikka ootama. Mees ütles ühel hommikul naisele, et kui toit ei ole tema kojutulemise ajaks täna õhtul mlmis, siis ta paneb maja põlema. Hoiatusest hoolimata naine ei saanud jällegi toitu valmis. M ^ oli sõnapidaja, läks teisele korrusele j a pani seal diivani põlema. Hoone o l i juba tuld võtmas, kuid tuletõrje suutis viimasel het-kel selMe.piiri panm.:.: Kesk Florida Eesti Seltsi kaudu on võimalik St. Peterburgis esinduslikku eestipäraste esemete (ra-' kendiuskunst, käsitööd, jne.) äri avada. Selts on asuitaja liige St Petersburgl edukas organisatsioonis nimega „St. Petersburg In^ tematiönal Polk Fair Society" (SPIFFSX, mille: liikmeskonda kuulub 34 rahvust. See organisatsioon kavatseb St. Petersburg! kesklinnas asuvas rannas, praeguses „Pier" hoones (restoranid, söögikohad, lõbustus; jne.) avar •da Isle Of Nations ja selle ümber juba tekkinud, äiride kompleksi nimetada „Intemaitional Villiage". Praegune .^ier'' kuulub St. Pe-j terburgl linnale. Linn kavatseb hooned SPIFPS'ile üürida $1.00 aastas n.n. ,,non^profät" alusel. Tingimuseks ori, et ärides ainuät rahvuslikke esemeid Võib müüa. j Umbes 10% eri-gross sissetulekust läheb maiksudeks SPIPPŠ'ile, KPESle j a linnale, ülejäänud tulud jäävad poeomanikule. Võim^ lik oleks ika mõne; teise raihvusega poe pinda jagada' (näiteks lätlastega, leediilastega, j t ) , ©t: kuiusid kokku hoida, . Kesk Florida Eesti Seltsi juhatus on veendunud, et müügikoiht on esinduslik j a heas turistide poolt külastatud kohas. St. Pe-tersbufgi üdilastajad tunnevad kindlasti n.n.Million Dollar Pierl. •KPES jijhatus arvab, et niisugune äri on heaks võimaluseks Eestit tutvustada j a asjatundja saab hea sissetuileku. Seda kõiki arvesse võttes on juhatus seltsi nimi© kaupluse reserveerijate nimekirja pannud ja otsib nüüd asjast huvitatud ettevõtjat, kuna seltsi väikeses liikmeskonnas asjatundjat ettevõtjat ei leidu. Huvilistel kirjutada või helistada K P E seltsi esiniehele Henn Rebasele tööl (813) 527-1183, kodiis (813) 526- 5206 kui huvltaitud olete. V OTTAWA — Kanada finantsmi-nister John Orosbie^ tegi teatavaks, et'Kanada kavatseb kärpida abistamissummasid arengumaade toetamiseks. Orosbie kinnitas Maatalriaöödiunud nädalail toimunud Gommõnwealthi finantsmi-nistrite nõupidamisel, et Kanada ei poolda j/õlgadega • ülekoormar tud arengumaade edasist, maja/n-duislikku abistamist-International Monetay Fundist. Finantsminis- (t)er .Grösbie seisukohad on täielikult vastuolus Kanada väHsminis-ter Flora MacDorialdi iliberaalSe poliitikaga, mis taotleb majanduslikult .niahajäänud riikidele suuremate toetuste andmist. Kunistnik Joänn Saarniit, kes korraildas hiljuti Laikewoodis ja Baltimores näituse, esineb 3. ja 4. nov. Toronto Eesti Maja väikeses saalis õlimaalidega ja, sumeri aega kujutava visuaalse loominguga. Kunstniku. 31-ne iseseisev näitus äratas üSA-s erilist tähelepanu kohtades kus J , Saarniit varem pole esinenud. Tenrn referaat „Šumerist-Eestisse",,- niida jälgis rohkearvuline kuulajaskond, l i sas erilise ilme kuostiriäitüsele. mille korraldajaks olid Harry Verder Lakewoodis ning. Peeter Kiik, Enn Veskimets jt. Baltimores. 180Ö miili pikkusel teekonnal peatus kunstnik Pennsylvania mägedes jäädvustades seal mõned skitsid. . ^z". ©sfmisesf ANKARA — Vahemere äärses Türgi tööstuslinnas Adanas lasti maha' politseiülem. Ka teistes linnades on äsjaste poliitiliste rahutuste. puhul saanud haavata mitmed inimesed. Need on tõsise-ihad poliitüise ihnega rahutused, mis viimasel ajal Türgis aset on leidnud. OTTAWA - - Kan'ada sai suure majandusliku tagasilöögi osaliseks kui Argentiina valitsus teatas, et ta ei osta Kanadalt Candu tuumaenergia j õuj äiaina sisseseadet. Argentiinlased ostavad selle asemel tuumaenergia jõujaa/ma Läähe-Saksamaa ja Shveitsi firmalt ehkki need sisseseaded on kallimad kui Ganadä Oandu jõujaam. Airgentiina loobumist peö-taikse suureks tagasilöögiks Kanar da aatomitööstusele^ ^ n ^ omastest ringkondadest. süüdis-tata; kse nii eelmist liberaalide Va-litsust kui k a praegust konservar j tuvide valitsust naiivses asjäaja-niisel rahvusvahelistel turgudel. NEW: YORK --(Nikaraagua uue revolutsioonilise valitsuse üks juhtidest Daniel Ortega Saavedra ütles, et riik: ed saa tagasi maksta välilaenusid, mis anti võimult kõrvaldatud Soriioza valitsusele. Ta tegi ettepaneku, eit võlg kustu-taikse internatsionaalse ühiskonna poolt,,,:: Kirbule ei ole inunenis oiitt© looduse kroon, vaid lihtlabane SÖÖ! LONDON •— Londonis toimuvad läbirääkimisied Rodeesia küsimuse ja tuleviku lahendamiseks on jooksnud ummikusse. Patriootilise Frondi j a terroristide juhid Robert Mugabe ja Joshua Nkomo süüdistavad praegust Rodeesia mustade valitsust, et see ori sõlminud salajase kdlakuieppe inglise valitsusega Rodeesia tuleviku kindaks määramiseks, kuna Rodeesia mustade valitsuse ipeaml-nister piiskop Muzorewa leiab, et partisanide juhid^on teda ja .ta valitsust rängalt solvanud. Poliitilised vaatlejad arvavad, et partisanide taktika konverentsil taotleb kõigi vahenditega piiskop Muzorewa valitsuse disferediteeri-mist ja' mustamist. ; „Äga ma ütlen, ajad ei ole enam endised ja sellepärast on lehedki aina tühja täis**, seier tas MädarikuMirkaJ^ lappas kahte viimast ajalehenumbrit. No sellega ei saanud Änikeste August hoopiski leppida ja sellist vastuvaidlemise mõminat oli kUMlda teisteltki. Nõnda tema — see August ikka — sSis pajatas: „Ša, MIrka, klahvid niisama suviste numbrite pärast, kus ajakirjanikud peavad pühi, toimetajad on puhkusel ja trükiladujad tõmbavad hinge. Aga mina ütlen, täna on siin lehes, tõesõna, midagi, mille sina äärest ääreni ja otsast otsani läbi lugema pead. Jn sa oma sendid ikka ka Vabadusfondile toetuseks andsid, kui selleks aeg oli? Või kui ei, siis lase silmad alandlikult ja häbi pärast maha ja loe see lugu kahekordselt läbi ja veel kolmas kordki, kui vajalikuks pead. Seesama lugu, mille peale mu pöial just praegu pidama on jäänud.*^ Ei, Mirkal polnud põhjust salmi liiahä lasta ja sõnaõiguse sai sedapuhku, oma kärmusega kätte Orukeste Oskar. „Näe, mina ka vaatan, et selle löö järele see eesti rahvas nii päris räbal ei olegi. No natuke nirukese võitu ju küll, kui vaid iga kuues perekond Vabadus-fpncii toetanud onj aga kui ühel asja eestvedajal ja eesti mehel on jõudu ja julgust öelda „mina usun meie rahvasse", Siis võtab See küll südamealuse kripeldama ja paneb ehk veel nii mõnegi meist mõtlema, tegut^ sema Ja u s k u m a." . „Äga miiMi ütlen", sai Äru-keste August uuesti jutujärjele, „et see, mis nüüd tulema peab, on suur samm edasi, kus iga väikene eesti poisike ja tüdruk oma iaskurahast igal kuul kas või vaid mõnikümmend senti Vabadusfondi annetama peaks. Just igaüks ise, mitte papä-mamma toetusel, vaid et ta just ise oleks maast^madalast osa- Ime ja teadlik selles, mida ta teeb. Mitte summa pole siinsel juhul tähtis, sest neist esialg-seist sendikorjajäist võib kord kasvada jõukaid jä edasijõudnud kodanikke, kelle arusaamad ja kohustused oma rahva vastu on neile koos lapsepõlvega sisse istutatud. Nõnda arvan Kui on Julba sihuke üleüldine arutelu ja kõnelus/ süs võttis äkitselt Tõrukeste Toomaski sõna, kuigi tema muidu suurt suu-pruukija ei olegi: V „Ei tea, kuidas see küll nüüd nõndaši on, et suurem osa või 70% toeta jäist on naised j või Bü....",••,••''>. , Vv-. Aga selle peale teadsid mitmed eesti mehed kinnitada: ,,Ega see ime ole! Eks see näita, kuidas asjad õieti on. Ja nõndasi nad on, et kelle inuu käes see perekonna rahakott süs ikka on, kui mitte naise käes. Eks sa tea omast kä^st!" Ja selle peale mitmed» mitmed mehed kÖhatasid ja mõned hakkasid kohe kanget moodi köhima; .Äga; siis võttis - mim , üks mees, keEe naine päris narri-moodi rahahädas on ja kus rahakotti päris kindlasti mehe taskus peetakse ning ütles: ' .,Pole tähtis! Pole tahtis üld- §e ega ülepea kelle käes on raha, tähtis on vaid see» kuidas sellega iimber käiakse. Tähtis on mida soovitakse, mida õi-geks peetakse ja mida läbi viiakse. Ja kui ma siin samas Eesti Maja kohvikus veidi aega ringi vaadanud olen, süs näen ma mitte ühte või kahte vaid koguni mitut eesti noorikut, kes siin samas seniks ootamas on, kuni nende võsukesed eesti koo^ list lahti saavad. Nõnda nemad toovad, viivad Ja ootavad. Ootavad karinatlilnilt ja nurisemata neid meie järglasi, jõnglasi, kellest peavad kasvama eestlased, sellised, kes mitte selles suures sulatuspotis üheks suureks/ supiks kokku ei sulaks. Vaat, nõnda laii see asi nüüd siin on, on minu südämealune juba sellest vaatamisest mi soo jaks läinud, et ma paratamatult ühele neist kõigi nünel oma austust avaldama pean.. ja see sama vana eesti mees astus naerul-näolise eesti nooriku juurde, suudles tänutäheks ta kätt ja ulatas lilleõie lauaväasist. Kõigi eest ja kõigi nimel, kuigi nägus noorik sellest hoopis kohkunud mina... Kahjuks ~ nende kahe nimed ei kuulu avaldamisele. Vanal mehel on kodus truu naine — Vöiks tulla pahandust; kaunil noorikul kodus omal mees — vöiks tulla samuti pahandust. Doktorikraadi. haridusteaduse alal saavutas Uriiversity of California Los Angeles (UCLA) Juures Ants Arvo Leps. Tema doktoritöö tseonaks oli „Interactipn of Visuajl , Instructional Strategies. With Cognitive S t y ^ Värske doktor sündis 1Ö36. a. Pärnus. Magistrikraadi saavufeis ta Illinois ülikoolis filosoofia alal 1®66. a. 1968.—70. a. õpetas ta Šanata Monica Colleges, KaHfor-nias, filosoofiat. Dr. A. Leps on ennast pühendanud kasvatus- ja haridusteaduse-ga seotud uuriniistöödele^ Ta on tegutsenud k a teaduslike erialaste artiklite avaldajana. Pikeniat aega bn ta oilnud õppematerjalide kavandajaks. Praegu on assistent professoriks Oaiifomiä State Uni-versity Northridge's raadio-, televisiooni- ja fümiteaduskonnas, spetsialiseerudes •kasvatuslike te-levisiooniprogrammide koostamisele.'/;,- • Dr. Laps pärineb eesti taidurite perest. Tema 'kadunud isa Erioh Leps ,oli maalikunstniik ja tema ema, g r a Ä Pauline E. Leps-Es^ tarn elab Los Angelesis. ••:::.:;(VESr ' Piiiiiii Rosalilla on juba 18-aaStan© ja, tahab minna autojuhtimise eksa-müe. Papa on aga selle vastu ja ei anna selleks luba. tttiel päeval mangub Rosalüle jälle luba ja. sõnab: ,;Ma olen vana küllalt, et autot juhtida. Miks sa ei luba muile seda? Papa: „Jah armas laps, ma tean, et oled.autojuhti-riiisäks küllalt vana, seda ei ole aga niitteniinu auto."" r Maadleja siseneb restorani. Tõukab ülemkelneri uksel kõrvale j a istub ühe^laua taiha. ületokel» ner ruttab jiiurde: „ Vabandage, härra, see laud on r^erveeritud." V „Hea küll, süs vüge ta ära ja tcM>ge mulle mõni teine laud," |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-04-08
