1979-02-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r ntaarid iriiar! nädalavaliefisi» istide Keskuse poolt Eesti Muosikatonv©-^ ^ |t05 oli kahtlemata ees° Ijaloos ü k s ainulaadse» )i. Nende päevade kes- Torontosse kogu Põh-kontinendi olatoses lesi — loojaid, peda-srpreete, kes ei aruta» [ainult oma probleem® , resid, vaid andsid mM? esmemiste Ja de- " )nidsga kuulajaskonna-munsikalciMnhigu tcS-Ja praegusaja muusika-jemissuundadest. Loen-lonstratsiocne tlieuda-id, kirjanduslikud et-loorte mausikavõistfci-fönnavestiused mitme-iie kultuurivarade säi-^; Heistelt aladelt. kaks päe^^a erakörd-ja mitmekülgset kava 5Sngüste kultHT?ria1ade iJõududelt. Kõike seda ei tarvitse vist aSa |@ga toonitada, et seüeS [erakordselt suur tiivus- ^eie muusikaelule^ eriti )rema generatsiooni lestele ja tegelaskon-snverentsfle vaimustasid ja kellede kaasahil [Ue suure ürituse kon- : fi liha ja veri. andis muusikakon-raldamine selUses ula-lusi tulevikuks selle- Htuste korraldamiseks rimiseks. Üheks kon- [adud õppetunniks oli, eaksime vältima ülc-ling andma inimesteele irituselt teisele mine- ^enemiseks ja mõtete Samuti on käsimu-musikavõistinst noor-tulnud korraldada teisel ajal, kuna see aeganõudvaks PFDH^ lg võttis paljudelt ini-laluse samal ajal toi-ite kuulamiseks. st osavõtt.oleks võlgnema generat- Diende inimeste arvel, )tud meie lanlukoo-last! cleks mitmekesi-leae^ midagi positnv- |vat pakkunud^ Ehkki ofi ülcfejennatud, [ski vajanud täienda-võira: vanameSs- Aavika sunnapäeva ^a,^ kuna see meie lks" tüsedamaid tu?i-l29. jaanuaril Stokhol- It 95raasfcaseks. Kuiga le avasilmi tulevikku, sealjuures unustada mis on tulevikule aks Ja va jaliknmaks 8 iieeriklane on esialgia fadases ^kui Carter! teatas, ei ta sõlmib d sidemed kõmmuga ning viskah Tallava rahvusliku Hüna parda/ Pikapeale m sfišM paljude aja- [laadio ja ielevisiodni de põbjal hakaBUd |IIimaga kokkulepe o3i . Liidu suurte amhit' maailmavallutamis-damiseks. Seda aru-ttvadka tJhendriikide ilt" aimamised, niille^ ah ülevaate „Ncw d mõned neist arva-a Eestlase" lugejate-ida neile ameertklaš'- |si koostöö otsimises! näiteks ütleh Kaiifor-de vahendama' ma B.^tone: „Mul OSD meie suhted Hiinaga Ma loodan, et neeiB iiseeruvad ja moodus-aalu Venemaa ähvar-nna Stone mainih, et arvamised hünTast^ mitunud. Kui nöd va-kui ,;konast hädaob-tüd kujutatakse nei(3 Itöötahtelistena ja ar-stena^ ilmaga on päevakorra-ä ka Hiina ja Venemas^ VALVEARST 17. ja 18. Vcsbr, dr. T. Kmtsai, 24. ja 25. veebr. iff. ESSŠMTI, ©ustal Adolf r 'Äiiiieedka ÜhenMMdes;^ Houstonis, toimus jaanuad lõpul Ja luse (Lutheran Brotherhböd) liõnpldamane, ta äratati 29^ jaanöarlsvkuni 2. veebrnatini Myikyi thilevikupyobleeme ning tq«5di esSle ja anaaUüsiti neid t e g u r e i d v * ^^ se knijuneniist järgmlstfa asstatd Eesti vaimulik könd oli konverenE?il tõhusalt esindatud; ^ Hiõupidamlsesit võtsid osa Kanadast piiskop K. Kaudsepp, Toronto vana Andrese kogiiduse õpeta A. Taul, Toronto Peetri kognäduse inglise keelt kõneleva sektsipoP^ õpetaja AJälo Jaani koguduse esindaja E. Hetasoo ning ühend nikidestK. I^vii^i^ EoppennanEi. tn 1981. aastal möödub 350 aastat Miima Gustav AdoHi gümnaas. mi asutamisest. Meie^kbal on kõi;e vBneiai Eestis, kiud ka iilts kõ o;/ vsnsmatest Hoot^i riigis. Seoses juubeliga koondavad O i a tav Adolfi gümnaasiumi ( v f i r m" Minna Utma poeglaste hiimaai-taafgümnaasium, enne seda keJ^.r Hikolai ! gümnaasium) poisid ja (sndis€d õpetajad oma ridu, et ü h i selt tähistada oma ^aimastatiui at-ma materi ajaloolist tähtpäeva. On kavatsus3'li korraldada kokkutulek Stokholmis, säsauti kr., teistes maades". Gümnaasiumi juubeliaastal tulöks välja aiida kogute, mis tutvustab kooli ajalugu hilisematest aastatest, kusjuures väärtusliku algmaterjahaä tufleks kasutamisele kooli kohnesaja a^^- ta juubeli pi^ul välja antud raa- ; Et see kõik Võiks korda minna, selleks tarvis veelkordselt side gusitav-adolflaste vahel ÜIÖS^ ehitada. Palume seepärast kõiki endigi õpilasi ja õpetajaid endast teatada aiadressdl: Docent Kuno Thomas-son, box 559, 751 22 Uppsala, Swe^ Ühtlasi teatada olemasolmtest äBdmetest kooli ajaloo, fotode ete. kohta. Samuti lisada oma isiklikke seisukohti ja arvamusi juubeliaasta tähistamise Mbiviimise kohta. V. KANGRO, N. MET^LQV, R. REBAS, E. RUMMA, T. SAAGPAKK, K.:THOMÄSSON. Houstonis Texases toimunud nõupidamise-kohta andis „VabÄ' Eestlasele" inforniatsioofni Vana Andrese koguduse Õpetaja^^And-^ res Taul, kes mainis, et nõup|da-5 mine oli '/äga huvitav 0(ma'imit-' mekesiste pmbleemide esile ker- ' kimisega, mida ei käsitanud mitte amuir-vaimulikud ja usuelu juhid • vaid i:a iriitincsugust© alade eri-. ' teadr=- cd. ; : • ' . pahandus tekids ainult • Houstonist., lahüainjisel, . kuna} samsi ajpl saabus sinna Ifi?ia i peaministri asetHit.ja Teng, k< 11? . saabuinisell suleti lennuväli Jrl-,. . gcoleku huvides muul? liiklUvSe-1 le ning Torontosse sõitjate lennuk sai seetettu tunduvalt hjl= ' Jem valla sõlt-a, ' , . KogusiüMnas oli koinvei^tsil ü b 250 deüegaadi, kusjuures ©eelaste kõrval oli esindatud ka läti kirik. Meie esindus oli võrreldes meie koguduste ja nejide liikmete arvuga proportsionaalselt eriti suuir. Nõupidamise eesmärgiks täpsemalt määritletult oli hinnata ja analüüsida kiriku tulevikku järgmise 25 aasta jooksul tohutu kiirusega muutuvates olukordar des, eriti siin ' Põhja-Ameeriika mandril. Moodsia ajastu algust hakatakse arvestama Teise maailmasõja lõpust, 1Ö45. aastast. Areng, sellest jast pesile m oh md niivõrd kiire ja edusain-mud nii kaugele ulatuvad, et meie ei suuda enam Mende Efsii Ja i U i vaimitliitke Houstonis, konverentsil.. Esireas vasakult: piiskop IC, Kaiidsepp, I/ätiEv. Luteri Mriku president Ameerikas ^:pastoir:. A. Voitkus Moiatre?rst.' Montreali - Jaani ko-; giiduse esindaja E. Heinsoo. Teises reas tekeli^raost R. Kiviranna New Yorgist, tema kõrval vasakul õp. V. Koppemiann Oiicagost, viimases reas keskel Toronto Peetri koguduse esindaja õp, Ä. Jalonepi paremas ToroiaU® Vana Andrese koguduse .õp<B» Insurance Ageney :B3 WESTMORE Dr., Saite 2®0 RcsdaJe. Ont M9V 3Y7 Td. 745-4622 SComiiientcicirfd (Alp» 1& 2) Ädluse.; Pirof.. Steven M. Goid-stein ütleb seda küsimust käsitate et teadlased, kes nürivad Hü' soat, armastavad Hiinat, kuid tead^ lased kes uurivad Venemaad vihuvad venelasi. Mõned ameeriklar sed seevastu leiavad, et ole ühendriikidele nii ähvardav m N. Uit. Erruläinud Atlanta ärimees Billy Beers Mnnilab: näiteks, ei ameeriklased tunnevad endid julgemini Hiinaga klüVenemaaga^^ Ikuna hiinlastel ei ole hävitavaid s^ateegilisi tuumarelvi. Kuid samal ajal leidub ka neid ameerik- Wsh kes leiavad, et venelane on ameeriklasele lähedasem kui hiiu- 2ane, kuna vene kultuur m kõrgem ja praeguse pinge teietajaks ei ole vene rahvas vaid kõmmu-lustlik valitsus. „New York Times" koos CBS-ga s<M)ritasid ühtlasi ringküsimuse, milles päriti ameeriklaste suhtumist Hiilasse ja Venemaasse. Kü-sttatutest suhtusid 26. prots. ^ sqod-s2ilt Hünasse, 24 protš. t)lid Hiina vastu ja 44 protši Jäid erapoole-ihiiks. N. Liitu pooldasid küsitatu-test ainult 15 protsenti, 41 protsen- ^ olid venelasjte vasti 36 .protsenti er; Kommunikatsioonivõimalused, liiklus, iriformätsioon ja muud' teigurid on teinud tohutuid edusamme ja kasvanud kiirelt. Sar muti on kiirelt kasvanud relvastus ja maailma pole kunagi olnud sellisel määral hävitavate relvade^ ge varustatud kui praegusel momendi. Tekib küsimus, km meie tuleme kõigi nende suurte muuda^ tustega veel toime, eriti kui paljud tundegnärgid kõnelevad, et inimikond on sattunud moraalselt ja vaimselt suurte probleemide ette, mLÜledele- on rastoe leida lahendust. ole võirnelisöd jõudusid koondama diktaatoriiku . k o ^^ vastu. Sellised isifed; ei taha ka ise alluda demoikl-aatlikule: riigi-: korrale ja (tahavad eik&isteeaidä:' individualistideia. : te jad". Järgnes ladius®g ettek^nd^ imrstes n i ^ ^ B. ; Ährei^ vai, • 31 veebruaril ' jäxjdkõrdselt ,,Ka^iane*^ selle järgnevaUsegfe naeeidiv Hamütoni Eesti Seltsi koorilt R. Toi esIötMcandes .JCaP^ Segaikoori ja .,,M©tajäte"^^^^^ Üritüsana ,JAiiüe ja laulude õh- seatud ja sai šuuie aplaiisiosall^ tu'V^Öhtu oli kolta toonud :Saa.>^^-^s^ litäie kaasmaalasi, kes nautisid esitas jä%gi Ivar Ramm kellS igat minutit, Külalistma olid Tp- õlgadel lasuski peamiselt õhtus® rontost R. Toi abikaasaga, abi° kava sõnaline osa. Ta oli ühtlasi. praost T. Nõmmik ja teisi. i ka terve õhtuse imilevalirnjÄ ^ Lavale kogunes arviikas laidja^ ja muusiksi^^ te liere. eriiine rõ^^ abiks abikaasa Eva Ranumi^ hulgas näha hulgaliselt noori ja klaveril, tarmukaid ,,Helletajaid'V kui ka noorema põlvkonna meeslauljaid. Õhtune kava al^as muusikalise temtusegä, mil kõlas koori mot- , to „Vabana laulda üle aegade!", millele järgnevalt Susan Suit eSi- . tas B, Kangro luuletuse .,TimIe-veski'', miile lõppedes kõlas M. ! Härma ,Iiaulifcii lapsefpõli" sega- • Ij^orilt ja ,,HelMajatelt". E B. Fafihliparm'! ^imir on. Jiunal, su ramm*' luges Katrin Kopvillefm, miile jäa-ele esbes duett sopian Äääni ^05""^^^ Valve Tali ja alt HHda Sepp sa.. pui3iiimt kaasa lauIda.^^N^ ihneta.: msnimehsest R. Tqi kantaadist õhtee kava. ä mõmm tolguses pr. Eva tahtnudki lõp?>eda, väajendad^" |Ra(mmo klaveri saatel Viimase sel-esti publiku suurt tärni k^^^^^^ õlgadel oli terve õhtune mmisika- dele tegelastele meeldiva õhttf: line©aade.\- •^i eest. Edasi oli ka^^ ladus e t t d k^ Ka^m RammoltP. Põldmaa j ja esineiatele feis" dumets^' j a koorilt k t o W . ? ^ H . E . S . Segakoori esinaine Vilma^ , nesIva.rRammolt luulevalimik la^poolt seatud vaimsed juht- ,,,jaanituler'ja^^^^^ noorid oma elu korraldamiseks,; ^röndi. rf^^ kuid inimkrind nma tarhliate ,..J « „ I M T^-.»-,t.^ ^ ^ > . I ^ ^ - I ^ ^^^^ ^- KCPVlliemie OU miine Kava lõpide jõudmisel feõl^ föorm; ja .3elletaiatelt'' R. ,J\^ängume8s", mJõnusad tahdut-gpimised olid Edg^r Kiiikllt, soo^ loosadps Valye: Tali ja Hilda Ser?p. '• See p^h meedis kuiilala^onriaie;- omjfi elava ja noorusliloi Kädde^^ vuse ning ©sitamis\iisi tõttu. .Tii-" geva. aplausi tõttu korrati ,,Mäm-giimehe** Wu ja lõbusaimat oss. Kava viim lauluks (tfv ,,Kungla • raSwas" .seatult R. Mhiskpmia teooriatega on mn^i fiwavM 'jällegi ^ töö ja vaeva kuid inimkond oma tarbijate süi vainul''. Kandle soolodele ühiskonna korrrllusedchüljaiiud. iSeMistelenoooMe, eriti nendele, eest. Esinaine tänas [rooside andr sõnad Iva^ «am- j ^ g ^ kchaHibivat maestrot, __„„_.,..„-.-, . ^ ; f h e l i t ö ö d e efy?t: kes on üleskasvanud ainult ema torites nende üütfe arusaamistega ning swvis ifcalle eda^^ hoole all, oal üidised kohustused, ja; vooludega kaam läinud iäng^^^^^^^ du ^ t l muusSkai^õilul töötami": eriti s õ j a v f e e e n i s t u s e t e . ; ? - ' i> sed, vastuiYtöelt, mida tõest^^ juba needki faktid,'et Vietnam test on ptihalkirjaga v a s t u o t e ^ V. lianders ^ , et 5. m^^^^^ sõja ajal põgenes ongi tingitud paljud f^ff^ ^*rf^ ^^f^ miobilisatsiooni eest Kanadasse p suured probleemid ja ,^oit istus taeva äÄre ^^^^^^ kevadball moodsates 70.000 Uom- - ^ M l t ^ ^ ameeriklast. Selles olukorras oair##(nvere(ntsiI leiti et kirik peab ^- VefctikM „Kalle, ÄSaMe Ja ^inietafcud üritusest roihfceanmli. ka selge, et Ühendriikide riigi- jääitiä vaimseks eastvõitlejaks kaiitse aparatuuril ei ole enam va-, praeguste raskuste iUe|afixüse| Ja suuna koeramuri". Edasi oli kavas E. selt osa viõtta^ KcsivemitBil jeefselt ©süe praegused ühiskondlikud probleemid ja inimikomia moraaliprintsiipide laostumine ja allakäik. Nii näiteks on suureks ^obleemlks pešakostoaelu laos^ timiinö, k uM tJhöndriikidm pimi-i neb igast vjiesit abielust kolm ning nendest abieludest sündinud lapsed jäävad juürbetuiks, kannatades moraalsete ja etnüisfce väärtuste puudiHnise Tekivad küsimused, te setti-nad siiiEdavad praegiBses lõhkikäristatud niaaümas ^ülitaida vabadust? on Nagu sellest iiähtub, on M populaarsus Ühendriikides kõvasti alla käinud sellest ajast kui Nixon jä pssinger. Brezhneviga sliampuseklaase kokku lõid. Põhiliselt on Hiina kommunistlik rez- Mm olnud sama toores ja jõhker magu kommunistlik rezMim Venemaal, kuid tõenäoliselt tunnevad sõda pelgavad ameeriklased intuitiivselt, ei Venemaa oma suure relvastusega ja sõjaväega on neile ei MAALID MÜÜGIL suures vate. H Ä a g e ett© 225-5595. 390 Priacisss A^e., Wölowdale iHfiiHiiittiiHnninHiiHiniiiHiiiiiinnuiiiiiiiHiiisHHim lk R J Ij /3l9BLOOAST.4öP • • TORONTO, M5Š 1W4 I^Sissekäik- Madison Avenue —-Spadina jaam Tartu Instituut ergytab \m dbisfab Tartu Instituut palub Teie ii^|€iffidyslikki§ f@@l'iii'i' ja testamendis meenutamist Informatsioon: Dr. E. Aru ja tel. (416) 447-8958 HELSINGI Wnnltsb, ©4 ta kavatseb Mbalt transpoi^eerida-Äa •• t u ü ^ Põhjamaade tuumarelvade vaba võjondl organiseerimisf 1 saadaks kokkulepe. S(BdaN;JLiidu se|šuk(*ti kinnitab N, L'iduäm llkke seisukohti vahetevahel etteruttavalt käsitlev nSmemärk Juri Kommissarov Soomes Ilmuvas ^.Kanava" (Kan?!) inimelises aja- -artiklis- ^ ' • " • vad Kpc |a pools aare! ja Läähe-riku^ als s õjalaevades.^: .. Enno ,JKodu imelisem" Ivar Ram-mb: heas esituses ja segakoorilt Järgnevalt s i i i t t e i ^M kõlas H. Kändl,,Kaugelt Lee^ oÜ suu- Ksim esitas B, Kangro luMetuse res valikus suu^ pakkuda, v ,^iigeteelt": JärfiTievafr oli sopr Näuditi M i ^ ja omavahelisS;^ tan ¥alve Talil jällegi mooduanr. vestlust, vahMatime^c^ mnl-dev osa täita, esitades U. Kase- jeid ja sooviti^^^^^ mets'a,,Vaeslapse laulu" ja eriti \ S © ^ Ä südamelähedaselt ja haaravalt R. Hamiltoni eestlaskond Läte Küll olid jiikad s^: i l ü ^ ja Mest! Seda elukorda on juba kom-m^ teerinud hünlased, märkida et nad teevad soeme ajakirjanike e - põhja! järelduse, et kasutab küsimuses „su- Komissarovi artMis kaitstakse tugevalt piresident IJrho Kekkose mõtet P ^ a | a teuulutamisest tuiu-marelvade vabaik^ vööndiks. Ko-missaroy Mrjuitab muiihulgas: yN, Liidu seisukoht s e l l ^ asjas on ^g©.-Meie': maa-selt sellest põltoõttest, et tuumar; Pörriigüopgikat''. Sellekoihane in-relvade yiabade v ö ö n ^ Hünä Äet-füised pürid tuleb määrata ran- teadeteagentuurile Helsin-tunnustatud rahvus- g^^jasaa poolt „Uus Hüna" Õiguse normide kohaselt, nimeli^ie ajalshele saadetud te-kus võetifcse arvosse merelüku- ^^^^'siiruü Selles märgitakse, et miise vabadus avamerel ja rahvus- NyXiid ettepandud vahelises laevali&mlses kasuk^^ Põhjala tuumarelvade vaba vöön-tavais vämadesr j^l osas sellisena kui seda esita-c. ^ V . pJuri KoniissasW^ ^ w ^ ^ , f ^ ee voöMi s^«:artiklis ajalehes „Kanava^' smr ei tohi id^a^fe o^avotv^^^^^ tea^l põhjusta, riddde mas^aladest valjaspooie nud tugevat vastüfeaktsi(K>niSö©- ega ka sellisele veealadele mis mes. õiguse oma teatab V Hüna, teadeteag^ Ja jätkab SUS! , tuur, et ,,3oQiine aj ' «Võetagu ka arvesse, et \N. Liit Äehit©c3© 1^ arvustan on tuumajõud ja selletõttu selle "^f^ Komissarovi artiklit selle • keele" ja „super- $35..- $19.-^ 110 56 B 5» C l » » flV* $28. $15. $58. $30. :$u.5@ Asidressl muudatus 40 centi. i9 2W riiW/' t^ksiknumbil hiod 40 cegilä nigi csaei saa 'kuuluda tuumarelvade vab^.>yi)^ kipTvutab tuumarelvade vaba vööndit ja tuumarelvade vaba vöönd ei saa olla takistuses N.' Liidu sõjalaevade liikumisele Lää; lehed oss:,,T[M§ andmeil^ kommenteerinud, et lüdu seisukoht on täiesti vastuolus Põhjarir-tde esitatud seisukohtadega. nemere väinade kaudu,, kui need -rTpiic-y»^- * ^ ^ ^ . * laevad ka tra^pordte tätafcõft fÄI."^"*"*^ milliseid relvi". Sl Ti^Tf "^.Jv l reeael, 15. (|ets. juhtkirjast: „Mei9 Peamiselt Norra Ja Rootsi sS- üldine ikasu on tuumarelvade ohu öm ešäle vähendamine nii ligidal kui ka Paogatsbekl või posti ranafiaart toodud mõtteid, H kui Põhjala fe^gel. N. Ludu poolt omaks-luumarelvade vaba vöönd tege- võetud lähtealus ei muuda mingU Ukuks saab, tuleks kontrolli öl- vüsil meie seisukohta tuumarel-la võtta ka N. LMm twmmset' "^'^^ v®ba vööndi looante.'" VABÄliSTLANi Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaEss / p(^laastaks / veerandaastaks ^tavalise / ku:ipoštiga alat^ „ . " — 197 . fellmise,katteks lisan $ / tshekip:/-'
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 13, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-02-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790213 |
Description
Title | 1979-02-13-03 |
OCR text | r ntaarid iriiar! nädalavaliefisi» istide Keskuse poolt Eesti Muosikatonv©-^ ^ |t05 oli kahtlemata ees° Ijaloos ü k s ainulaadse» )i. Nende päevade kes- Torontosse kogu Põh-kontinendi olatoses lesi — loojaid, peda-srpreete, kes ei aruta» [ainult oma probleem® , resid, vaid andsid mM? esmemiste Ja de- " )nidsga kuulajaskonna-munsikalciMnhigu tcS-Ja praegusaja muusika-jemissuundadest. Loen-lonstratsiocne tlieuda-id, kirjanduslikud et-loorte mausikavõistfci-fönnavestiused mitme-iie kultuurivarade säi-^; Heistelt aladelt. kaks päe^^a erakörd-ja mitmekülgset kava 5Sngüste kultHT?ria1ade iJõududelt. Kõike seda ei tarvitse vist aSa |@ga toonitada, et seüeS [erakordselt suur tiivus- ^eie muusikaelule^ eriti )rema generatsiooni lestele ja tegelaskon-snverentsfle vaimustasid ja kellede kaasahil [Ue suure ürituse kon- : fi liha ja veri. andis muusikakon-raldamine selUses ula-lusi tulevikuks selle- Htuste korraldamiseks rimiseks. Üheks kon- [adud õppetunniks oli, eaksime vältima ülc-ling andma inimesteele irituselt teisele mine- ^enemiseks ja mõtete Samuti on käsimu-musikavõistinst noor-tulnud korraldada teisel ajal, kuna see aeganõudvaks PFDH^ lg võttis paljudelt ini-laluse samal ajal toi-ite kuulamiseks. st osavõtt.oleks võlgnema generat- Diende inimeste arvel, )tud meie lanlukoo-last! cleks mitmekesi-leae^ midagi positnv- |vat pakkunud^ Ehkki ofi ülcfejennatud, [ski vajanud täienda-võira: vanameSs- Aavika sunnapäeva ^a,^ kuna see meie lks" tüsedamaid tu?i-l29. jaanuaril Stokhol- It 95raasfcaseks. Kuiga le avasilmi tulevikku, sealjuures unustada mis on tulevikule aks Ja va jaliknmaks 8 iieeriklane on esialgia fadases ^kui Carter! teatas, ei ta sõlmib d sidemed kõmmuga ning viskah Tallava rahvusliku Hüna parda/ Pikapeale m sfišM paljude aja- [laadio ja ielevisiodni de põbjal hakaBUd |IIimaga kokkulepe o3i . Liidu suurte amhit' maailmavallutamis-damiseks. Seda aru-ttvadka tJhendriikide ilt" aimamised, niille^ ah ülevaate „Ncw d mõned neist arva-a Eestlase" lugejate-ida neile ameertklaš'- |si koostöö otsimises! näiteks ütleh Kaiifor-de vahendama' ma B.^tone: „Mul OSD meie suhted Hiinaga Ma loodan, et neeiB iiseeruvad ja moodus-aalu Venemaa ähvar-nna Stone mainih, et arvamised hünTast^ mitunud. Kui nöd va-kui ,;konast hädaob-tüd kujutatakse nei(3 Itöötahtelistena ja ar-stena^ ilmaga on päevakorra-ä ka Hiina ja Venemas^ VALVEARST 17. ja 18. Vcsbr, dr. T. Kmtsai, 24. ja 25. veebr. iff. ESSŠMTI, ©ustal Adolf r 'Äiiiieedka ÜhenMMdes;^ Houstonis, toimus jaanuad lõpul Ja luse (Lutheran Brotherhböd) liõnpldamane, ta äratati 29^ jaanöarlsvkuni 2. veebrnatini Myikyi thilevikupyobleeme ning tq«5di esSle ja anaaUüsiti neid t e g u r e i d v * ^^ se knijuneniist järgmlstfa asstatd Eesti vaimulik könd oli konverenE?il tõhusalt esindatud; ^ Hiõupidamlsesit võtsid osa Kanadast piiskop K. Kaudsepp, Toronto vana Andrese kogiiduse õpeta A. Taul, Toronto Peetri kognäduse inglise keelt kõneleva sektsipoP^ õpetaja AJälo Jaani koguduse esindaja E. Hetasoo ning ühend nikidestK. I^vii^i^ EoppennanEi. tn 1981. aastal möödub 350 aastat Miima Gustav AdoHi gümnaas. mi asutamisest. Meie^kbal on kõi;e vBneiai Eestis, kiud ka iilts kõ o;/ vsnsmatest Hoot^i riigis. Seoses juubeliga koondavad O i a tav Adolfi gümnaasiumi ( v f i r m" Minna Utma poeglaste hiimaai-taafgümnaasium, enne seda keJ^.r Hikolai ! gümnaasium) poisid ja (sndis€d õpetajad oma ridu, et ü h i selt tähistada oma ^aimastatiui at-ma materi ajaloolist tähtpäeva. On kavatsus3'li korraldada kokkutulek Stokholmis, säsauti kr., teistes maades". Gümnaasiumi juubeliaastal tulöks välja aiida kogute, mis tutvustab kooli ajalugu hilisematest aastatest, kusjuures väärtusliku algmaterjahaä tufleks kasutamisele kooli kohnesaja a^^- ta juubeli pi^ul välja antud raa- ; Et see kõik Võiks korda minna, selleks tarvis veelkordselt side gusitav-adolflaste vahel ÜIÖS^ ehitada. Palume seepärast kõiki endigi õpilasi ja õpetajaid endast teatada aiadressdl: Docent Kuno Thomas-son, box 559, 751 22 Uppsala, Swe^ Ühtlasi teatada olemasolmtest äBdmetest kooli ajaloo, fotode ete. kohta. Samuti lisada oma isiklikke seisukohti ja arvamusi juubeliaasta tähistamise Mbiviimise kohta. V. KANGRO, N. MET^LQV, R. REBAS, E. RUMMA, T. SAAGPAKK, K.:THOMÄSSON. Houstonis Texases toimunud nõupidamise-kohta andis „VabÄ' Eestlasele" inforniatsioofni Vana Andrese koguduse Õpetaja^^And-^ res Taul, kes mainis, et nõup|da-5 mine oli '/äga huvitav 0(ma'imit-' mekesiste pmbleemide esile ker- ' kimisega, mida ei käsitanud mitte amuir-vaimulikud ja usuelu juhid • vaid i:a iriitincsugust© alade eri-. ' teadr=- cd. ; : • ' . pahandus tekids ainult • Houstonist., lahüainjisel, . kuna} samsi ajpl saabus sinna Ifi?ia i peaministri asetHit.ja Teng, k< 11? . saabuinisell suleti lennuväli Jrl-,. . gcoleku huvides muul? liiklUvSe-1 le ning Torontosse sõitjate lennuk sai seetettu tunduvalt hjl= ' Jem valla sõlt-a, ' , . KogusiüMnas oli koinvei^tsil ü b 250 deüegaadi, kusjuures ©eelaste kõrval oli esindatud ka läti kirik. Meie esindus oli võrreldes meie koguduste ja nejide liikmete arvuga proportsionaalselt eriti suuir. Nõupidamise eesmärgiks täpsemalt määritletult oli hinnata ja analüüsida kiriku tulevikku järgmise 25 aasta jooksul tohutu kiirusega muutuvates olukordar des, eriti siin ' Põhja-Ameeriika mandril. Moodsia ajastu algust hakatakse arvestama Teise maailmasõja lõpust, 1Ö45. aastast. Areng, sellest jast pesile m oh md niivõrd kiire ja edusain-mud nii kaugele ulatuvad, et meie ei suuda enam Mende Efsii Ja i U i vaimitliitke Houstonis, konverentsil.. Esireas vasakult: piiskop IC, Kaiidsepp, I/ätiEv. Luteri Mriku president Ameerikas ^:pastoir:. A. Voitkus Moiatre?rst.' Montreali - Jaani ko-; giiduse esindaja E. Heinsoo. Teises reas tekeli^raost R. Kiviranna New Yorgist, tema kõrval vasakul õp. V. Koppemiann Oiicagost, viimases reas keskel Toronto Peetri koguduse esindaja õp, Ä. Jalonepi paremas ToroiaU® Vana Andrese koguduse .õp^^-^s^ litäie kaasmaalasi, kes nautisid esitas jä%gi Ivar Ramm kellS igat minutit, Külalistma olid Tp- õlgadel lasuski peamiselt õhtus® rontost R. Toi abikaasaga, abi° kava sõnaline osa. Ta oli ühtlasi. praost T. Nõmmik ja teisi. i ka terve õhtuse imilevalirnjÄ ^ Lavale kogunes arviikas laidja^ ja muusiksi^^ te liere. eriiine rõ^^ abiks abikaasa Eva Ranumi^ hulgas näha hulgaliselt noori ja klaveril, tarmukaid ,,Helletajaid'V kui ka noorema põlvkonna meeslauljaid. Õhtune kava al^as muusikalise temtusegä, mil kõlas koori mot- , to „Vabana laulda üle aegade!", millele järgnevalt Susan Suit eSi- . tas B, Kangro luuletuse .,TimIe-veski'', miile lõppedes kõlas M. ! Härma ,Iiaulifcii lapsefpõli" sega- • Ij^orilt ja ,,HelMajatelt". E B. Fafihliparm'! ^imir on. Jiunal, su ramm*' luges Katrin Kopvillefm, miile jäa-ele esbes duett sopian Äääni ^05""^^^ Valve Tali ja alt HHda Sepp sa.. pui3iiimt kaasa lauIda.^^N^ ihneta.: msnimehsest R. Tqi kantaadist õhtee kava. ä mõmm tolguses pr. Eva tahtnudki lõp?>eda, väajendad^" |Ra(mmo klaveri saatel Viimase sel-esti publiku suurt tärni k^^^^^^ õlgadel oli terve õhtune mmisika- dele tegelastele meeldiva õhttf: line©aade.\- •^i eest. Edasi oli ka^^ ladus e t t d k^ Ka^m RammoltP. Põldmaa j ja esineiatele feis" dumets^' j a koorilt k t o W . ? ^ H . E . S . Segakoori esinaine Vilma^ , nesIva.rRammolt luulevalimik la^poolt seatud vaimsed juht- ,,,jaanituler'ja^^^^^ noorid oma elu korraldamiseks,; ^röndi. rf^^ kuid inimkrind nma tarhliate ,..J « „ I M T^-.»-,t.^ ^ ^ > . I ^ ^ - I ^ ^^^^ ^- KCPVlliemie OU miine Kava lõpide jõudmisel feõl^ föorm; ja .3elletaiatelt'' R. ,J\^ängume8s", mJõnusad tahdut-gpimised olid Edg^r Kiiikllt, soo^ loosadps Valye: Tali ja Hilda Ser?p. '• See p^h meedis kuiilala^onriaie;- omjfi elava ja noorusliloi Kädde^^ vuse ning ©sitamis\iisi tõttu. .Tii-" geva. aplausi tõttu korrati ,,Mäm-giimehe** Wu ja lõbusaimat oss. Kava viim lauluks (tfv ,,Kungla • raSwas" .seatult R. Mhiskpmia teooriatega on mn^i fiwavM 'jällegi ^ töö ja vaeva kuid inimkond oma tarbijate süi vainul''. Kandle soolodele ühiskonna korrrllusedchüljaiiud. iSeMistelenoooMe, eriti nendele, eest. Esinaine tänas [rooside andr sõnad Iva^ «am- j ^ g ^ kchaHibivat maestrot, __„„_.,..„-.-, . ^ ; f h e l i t ö ö d e efy?t: kes on üleskasvanud ainult ema torites nende üütfe arusaamistega ning swvis ifcalle eda^^ hoole all, oal üidised kohustused, ja; vooludega kaam läinud iäng^^^^^^^ du ^ t l muusSkai^õilul töötami": eriti s õ j a v f e e e n i s t u s e t e . ; ? - ' i> sed, vastuiYtöelt, mida tõest^^ juba needki faktid,'et Vietnam test on ptihalkirjaga v a s t u o t e ^ V. lianders ^ , et 5. m^^^^^ sõja ajal põgenes ongi tingitud paljud f^ff^ ^*rf^ ^^f^ miobilisatsiooni eest Kanadasse p suured probleemid ja ,^oit istus taeva äÄre ^^^^^^ kevadball moodsates 70.000 Uom- - ^ M l t ^ ^ ameeriklast. Selles olukorras oair##(nvere(ntsiI leiti et kirik peab ^- VefctikM „Kalle, ÄSaMe Ja ^inietafcud üritusest roihfceanmli. ka selge, et Ühendriikide riigi- jääitiä vaimseks eastvõitlejaks kaiitse aparatuuril ei ole enam va-, praeguste raskuste iUe|afixüse| Ja suuna koeramuri". Edasi oli kavas E. selt osa viõtta^ KcsivemitBil jeefselt ©süe praegused ühiskondlikud probleemid ja inimikomia moraaliprintsiipide laostumine ja allakäik. Nii näiteks on suureks ^obleemlks pešakostoaelu laos^ timiinö, k uM tJhöndriikidm pimi-i neb igast vjiesit abielust kolm ning nendest abieludest sündinud lapsed jäävad juürbetuiks, kannatades moraalsete ja etnüisfce väärtuste puudiHnise Tekivad küsimused, te setti-nad siiiEdavad praegiBses lõhkikäristatud niaaümas ^ülitaida vabadust? on Nagu sellest iiähtub, on M populaarsus Ühendriikides kõvasti alla käinud sellest ajast kui Nixon jä pssinger. Brezhneviga sliampuseklaase kokku lõid. Põhiliselt on Hiina kommunistlik rez- Mm olnud sama toores ja jõhker magu kommunistlik rezMim Venemaal, kuid tõenäoliselt tunnevad sõda pelgavad ameeriklased intuitiivselt, ei Venemaa oma suure relvastusega ja sõjaväega on neile ei MAALID MÜÜGIL suures vate. H Ä a g e ett© 225-5595. 390 Priacisss A^e., Wölowdale iHfiiHiiittiiHnninHiiHiniiiHiiiiiinnuiiiiiiiHiiisHHim lk R J Ij /3l9BLOOAST.4öP • • TORONTO, M5Š 1W4 I^Sissekäik- Madison Avenue —-Spadina jaam Tartu Instituut ergytab \m dbisfab Tartu Instituut palub Teie ii^|€iffidyslikki§ f@@l'iii'i' ja testamendis meenutamist Informatsioon: Dr. E. Aru ja tel. (416) 447-8958 HELSINGI Wnnltsb, ©4 ta kavatseb Mbalt transpoi^eerida-Äa •• t u ü ^ Põhjamaade tuumarelvade vaba võjondl organiseerimisf 1 saadaks kokkulepe. S(BdaN;JLiidu se|šuk(*ti kinnitab N, L'iduäm llkke seisukohti vahetevahel etteruttavalt käsitlev nSmemärk Juri Kommissarov Soomes Ilmuvas ^.Kanava" (Kan?!) inimelises aja- -artiklis- ^ ' • " • vad Kpc |a pools aare! ja Läähe-riku^ als s õjalaevades.^: .. Enno ,JKodu imelisem" Ivar Ram-mb: heas esituses ja segakoorilt Järgnevalt s i i i t t e i ^M kõlas H. Kändl,,Kaugelt Lee^ oÜ suu- Ksim esitas B, Kangro luMetuse res valikus suu^ pakkuda, v ,^iigeteelt": JärfiTievafr oli sopr Näuditi M i ^ ja omavahelisS;^ tan ¥alve Talil jällegi mooduanr. vestlust, vahMatime^c^ mnl-dev osa täita, esitades U. Kase- jeid ja sooviti^^^^^ mets'a,,Vaeslapse laulu" ja eriti \ S © ^ Ä südamelähedaselt ja haaravalt R. Hamiltoni eestlaskond Läte Küll olid jiikad s^: i l ü ^ ja Mest! Seda elukorda on juba kom-m^ teerinud hünlased, märkida et nad teevad soeme ajakirjanike e - põhja! järelduse, et kasutab küsimuses „su- Komissarovi artMis kaitstakse tugevalt piresident IJrho Kekkose mõtet P ^ a | a teuulutamisest tuiu-marelvade vabaik^ vööndiks. Ko-missaroy Mrjuitab muiihulgas: yN, Liidu seisukoht s e l l ^ asjas on ^g©.-Meie': maa-selt sellest põltoõttest, et tuumar; Pörriigüopgikat''. Sellekoihane in-relvade yiabade v ö ö n ^ Hünä Äet-füised pürid tuleb määrata ran- teadeteagentuurile Helsin-tunnustatud rahvus- g^^jasaa poolt „Uus Hüna" Õiguse normide kohaselt, nimeli^ie ajalshele saadetud te-kus võetifcse arvosse merelüku- ^^^^'siiruü Selles märgitakse, et miise vabadus avamerel ja rahvus- NyXiid ettepandud vahelises laevali&mlses kasuk^^ Põhjala tuumarelvade vaba vöön-tavais vämadesr j^l osas sellisena kui seda esita-c. ^ V . pJuri KoniissasW^ ^ w ^ ^ , f ^ ee voöMi s^«:artiklis ajalehes „Kanava^' smr ei tohi id^a^fe o^avotv^^^^^ tea^l põhjusta, riddde mas^aladest valjaspooie nud tugevat vastüfeaktsi(K>niSö©- ega ka sellisele veealadele mis mes. õiguse oma teatab V Hüna, teadeteag^ Ja jätkab SUS! , tuur, et ,,3oQiine aj ' «Võetagu ka arvesse, et \N. Liit Äehit©c3© 1^ arvustan on tuumajõud ja selletõttu selle "^f^ Komissarovi artiklit selle • keele" ja „super- $35..- $19.-^ 110 56 B 5» C l » » flV* $28. $15. $58. $30. :$u.5@ Asidressl muudatus 40 centi. i9 2W riiW/' t^ksiknumbil hiod 40 cegilä nigi csaei saa 'kuuluda tuumarelvade vab^.>yi)^ kipTvutab tuumarelvade vaba vööndit ja tuumarelvade vaba vöönd ei saa olla takistuses N.' Liidu sõjalaevade liikumisele Lää; lehed oss:,,T[M§ andmeil^ kommenteerinud, et lüdu seisukoht on täiesti vastuolus Põhjarir-tde esitatud seisukohtadega. nemere väinade kaudu,, kui need -rTpiic-y»^- * ^ ^ ^ . * laevad ka tra^pordte tätafcõft fÄI."^"*"*^ milliseid relvi". Sl Ti^Tf "^.Jv l reeael, 15. (|ets. juhtkirjast: „Mei9 Peamiselt Norra Ja Rootsi sS- üldine ikasu on tuumarelvade ohu öm ešäle vähendamine nii ligidal kui ka Paogatsbekl või posti ranafiaart toodud mõtteid, H kui Põhjala fe^gel. N. Ludu poolt omaks-luumarelvade vaba vöönd tege- võetud lähtealus ei muuda mingU Ukuks saab, tuleks kontrolli öl- vüsil meie seisukohta tuumarel-la võtta ka N. LMm twmmset' "^'^^ v®ba vööndi looante.'" VABÄliSTLANi Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaEss / p(^laastaks / veerandaastaks ^tavalise / ku:ipoštiga alat^ „ . " — 197 . fellmise,katteks lisan $ / tshekip:/-' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-13-03