1985-04-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 2lapriUü 1985 --^^T^^^ Nr. 32
net.
M.
«järjekordne loeBgudhtu/Kavas oli ka^
P. Kristal: s^Mesilaste eest hoplitsemine kevadel" ja
ii •
yüüGIL „VABA lESTLASE" TALITUSES
Möödunud aasta lõpul toimusid
J MeIboume'is XXVI Eesti Mängud.
Vaatamata võistlejate vähesusele
olid mängud üllatavalt hästi
õnnestunud, tänu eesti sportlastele
Melboume'is, kellest oli võistlejaid
kui; ka pealtvaatajaid, sest väljastpoolt
oli' tulnud vaid käputäis.
Võistlusi peeti tennises, golfiSj
korvpallis, võrkpallis, bridzhis,
laskmises ja kergejõustikus, neist
- osavõturöhkemad olid kergejõusü-
•\ ku võistlused, sest esmakordselt
anti võimalus võistelda kõikides
vanuseklassides nn. „sünnist sur?
mant". Nii oli noorim võistleja 6-
aastane ja vanim 71-aastane. Võidi
näha kolmt generatsiooni samal
võistluspaigal, nagu Karl Kärner,
tema tütar Anne Kärner-Laurens,
kes on Austraalia meister ja rekordiomanik
iiing Anne lapsed
Amy ja Raymond, aga ka teisi samasuguseid
suguvõsasid võistlemas.
Golfis oli seitsmest osavõtjast
parim Peter Vilo 170, teine Juku
Ainsaar 183, kolmas Peep
Mõisa— 220 otseses, sama järjestus
ka handicap mängus.
oli osavõtjaid. 20. Esimeseks
tulid Vann—Vilo—Heil—
Meltsaar — 16 p., teiseks Piliste—
Riisik-^le—Tõnisson — 12.
Laskmises osavõtjaid 8. 22 kai.
I püssist 60 lasku lamades: 1) K.
Vann — 589, 2) R. Tõnisson —
573, 3) J. Tender r - 570.
õhupüssist 40 lasku: 1) K. Vann
— 334, 2) J. Tender — 312, 3)
H. Vann — 302.
Tennisevõistlplsed. Osavõtjaid 8.
Esimene Justin Rumm, kes finaalis
võitis Kuno Mikkeri 6:0, 6:0.
Korvpallis Melbourne võitis
Adelaide 55:30, parimaks korvikütiks
oli A. Mikkor 25.
Võrkpalli finaalis Melbourne
võitis Adelaide 3:1.
Kergejõustikiist võttis: osa 21
sportlast, kes olid Jaotatud A, B,
C, D ja E-klassidesse, lisaks mas-terite
klassid 40—45^ 55—60, 65
—70-aastates. Aladeks olid 60 m,
100 m, 200 m, 400 m, kuulitõuge,
kettaheide, odavise, vasaraheide,
kaugushüpe. Tagajärjed olid suhteliselt
nõrgad.
Võistlejate arv oli tegelikult 57,
kes võistlesid 90 erialal.
' Kuuba kolmikhüppaja Lazzaro
Betäncourt hüppas Torinos kõigi
aegade neljandaks parima tulemuse
17.30.
18-aastane idasakslane Volker
Mai hüppas kolmikus uue Ida-Sak-sa
noorte ja meeste sisevõistluse
rekordi 16.99. Möödunud detsembris
ta hüppas väljas 17.12, mis on
A-noorte maailmarekord.
Kõigepealt andis • P. Kristal
maitsta kaht erisorti mett, mis varem
kontrollitud. Lektor mainis, et
esimene vaatus mesilas ^ puhas-tuslend
— on: läbi. Talvel ÖÜ taru
lagi kaetud saepuru kotiga. Et mesilased
kotti auklikuks ei näriks ja
saepuru tarusse ei kukuks, selleks
oli laeaük kaetud peenikese traatvõrguga,
mille peal kaks pulka koti
all, et taru õhku saaks.
Kõik on korras, kui mesilased on
rahulikud, kobaras taru iilemises
kastis laelaua augu ümber. Kui aga
mesilasi: on vähe, on närvilised, tiibade
liigutamine nõrk ja kähisev,
siis on peres kas tpidupuudus ^
talvine tagavara ära söödud — haigus
või niiskus,
Nälja puhul anda otsekohe toitu.
Lahustada veega mett või suhkrutv
valada purki, mille plekk-kaanes
väikesed augud. Purk asetatakse
kummuli laeaugu peale. Augukeste
kaudu saavad mesilased toitu.
Suhkrusiirupit, millesse on segatud
ka, arstimeid, saab osta mesindus-äridest.
Surnud: tarud mesilast ära
viia, tarud ja kärjed puhastada, et
nad haigust ei levitaks. ,
Varakevadel on vajalik anda mesilastele
jõutoitu poegade üleskasvatamiseks.
See on sojajahu ja eri-
-lise pärmi segu vahekorraga 7 naela
jahu ja 1 nael pärmi. Panna
laua peale tuulevarjulisse ja päike-
Laupäeval, 20. aprillil toimusid j
Toronto" Eesti Maja laskerajal
skautliku nooruse laskevõistlused
Eesti Üliõpilaste Seltsi rändkarikale.
Võistlustele registreeris 10 osavõtjat,
kellel tüli lasta kolmest
asendist, igast 20 lasku. Esikohaile
tuli Andres Loorits Lembitu Malevast
523 silmaga ja saab ränd-või-dukarika
üheks aastaks kui Eesti
Skautide Maleva parim laskur. folmele paremale laskurile on ka
dividuaalauhinnad. Peale Loorit-sa
tuli teiseks Margus Silmberg
(Lembitu) —513 sihna, kolmandaks
Raimo Kahronen (Kalev) —
510 silma. -
Võidukarikas ja auhinnad antakse
üle skaudinooruse jüripäeva paraadil,
.
. Laskevõistluse korralda j atena
toimusid Rein Reinoja, Arvu Oi-ling,
ja Arnold Kontus.
sepaistelisse kohta. Sojajahu ja vedela
mee või suhkrusiirupi poolvedelat
putru võib panna ka kärgede-le
või laelaulale mesilastele toiduks.
Mai lõpupoole lõigatakse mesilas-emal
tiivao^sad, et ta ei saaks ara
lennata, kui tuleb pereheitmine. P.
Kristal näitas, kuidas äralennanud
peret ara tuua. Pappkast, milles
kaks karge seesy riputatakse pere
kohale puu otsa. MesUastele pihus-tatakse
vett, et nad kiiremini kö-barduks
ja kasti ajamiseks lastakse
alla vähe, suitsu. Lektor seletas ka,
kuidas \^ikesi mesilasperesid ühendada.
Seda teha õhtul hüja. Tugevama,
taru laelaud kõrvaldatakse,
päanakse peale aj alehepaber, mis |
on kahvliga löödud auklikuks. Peale
pannakse nõrgem pere. Selle
protseduuri mõte on see, et pered
saaksid sama lõhna, muidu tapavad
eri pere mesilased üksteist ära..
Kahe pere ühinemisel tugevam
noor mesilasema tapab nõrgema.
Tarus • on harilikult kümme karge.
Maikuus tuleb kotrollida, kas
tuleb kärgi juurde panna. Soovitav
on, et mesinikud registreeriks oma
mesilad, et mesindusinspektpr saaks
neid kontrollida ja mesinikule nõu
anda.
Peale loengut loositi klubi liikmete
vahel P. Kristall poolt annetatud
mesilaspere, mille õnnelikuks
võitjaks osutus W. Leius.
õhtu teises ettekandes M. Lepik;
seletas, et püsililled ei ela alati üle
talve, õitsevad lühikest aega ja vähesed
õitsevad sügissuvel. Seevastu
üheaastased ehk suvelilled' õitsevad
kogu suve. Neid on umbes
üheksakümniend eri liilci väga pat
judes värvides. '
Süvelilli kasvatame ' seemnest.
Kevadel külvame seemned maha,
nad kasvavad. Õitsevad ja hilissügisel
Võtab külm nad ära." Mõned
suveiilled seemendavad end ise ja
hakkavad kasvama järgmisel kevadel
muUasse langenud seemneisti
Osa suvelilli vajavad pikemat kas-vuaega,
nende seemned tuleb külvata
varakevadel toas .kastidesse
või osta taimed ja istutada välja^
kui külmaoht on möödas.
Järgnevalt M. Lepik näitas val-guspilte
ilusatest suvelilledest.
Hiljutise Maakondliku Esinduskogu MUapeo ajal toimus, j ^ ^ ^ ^
ka maleturniir. Pildil vaade osale võistlejäist, paremal sei- lus teemal: „Kevad aias." Lektorid
sab püsti Lembit Joselin, turniiri korraMajav^^^^^^^ : ^
Hind Saate-
.56
.70
.7§
<!5.— .50
8 ^ $1^
4.—
8.80
ö.—
.50
.50
.50
EŠSTI VMSKÜMMl^ AASTAT l.-^
BSTONIAN SGOUTING ::!:......:./....^...../^^ 3.—
Fre4 Limberg ISAMAA EEST . . . . . . 18.—
EDUARD RÜGA graafik Ja maalija 9.—
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
Heino Jõe — LUGU lÜlBIST, LUGU KÄNNUST 2.— .50
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 .50
HerbertMicholson —KODUMAALT VOORSM .50
Herbert Michelson — SKAUTLKUL TEEL 3,— .50
HerbertMichelson—NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.— .50
Pani Laan — MÕTTELEND — |»Ute Ja peegeldiBsi 5.— o50
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
: ERZURUM:
Ants Vomm—• VARJUD (lunletmkori) ..
Salme Ekbaoffl — AJATAR (hndetoskogo)
Johan PItka — RAJUSÕLMED
Urve Karaks — KODAKONDUR amde
Hannes Ofa— KOPUTUSED ENESES
Omdeto^ogn) .....
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Oonletnskogu)
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar SandenLOOJANGUL
LAHKUMINE TALUNNAST .
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
E. Uustalu — TAGURPIDI SÖUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE (hraletn^go) . . 6.— .70
Profi Felix Oinas ~ KAUmPOEG K t r i ^
' ].m.-esseid.' ' ...............^ ^ 13.— $1.—
E. Sanden ,3tH>A JA KTVID* 19.5© .70
I. Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT ' • '
(5 näidendit) _ SS,~ .70
H. Rajamaa— MARIE UNDER INIMESENA 4.— ' ,50
AFvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47 —
Saatekulu Kanadasise $1.50, mujale $3.—
IM .50
2.75
14,—
16.20
8.—
18^
.50
.50
.50
.70
Gisela McBride — TALES FROM ESTONU
V, Kimberg-Kotkas Inuletoskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY ..
REHVITUD PURJEDEGA n ...
NAER ÖN TERVISEKS kõdijutt« ............
nmar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT V
fuuletuskogu
S. Ekbanm — luDletuskogu ÖHUMÄRGI ALL
Ants Vomm RISTSÕNAD H .
NAER ON TERVISEKS II ..: J......:
M. Juhkam ^ ÜSK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale)
TAIMI PROOS — ELUKnGEL Ouuletused)
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
• • VÄLISMAAL IV
H. Meret:— TEREMI• JUTUSTUS
LIŠANDUSII ' : . :
mõtete |a uudiste vabale levikule Eestis
Ä. Mägi EUROOPA RAHVASTE
• AJARAAMAT -264'kl., köites
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD ........
E. Past-^ MAALT ja MERELT
5.75 .50
7.—
14.—
7.—
10 —
2.25
12 —
12.—
10.—
25..
.70
1.—
• • 1.— •
.70
•1.—
.70
$1.75
.70
$1.—
$1.50
.50
.70
$1.50
- —.70
US$2;00
15.— $1.50
$10.— $1.50
Eestlane J. A.
aBOBOBtiiQonDooaaaaaBaaBanaiaBnaiBiiDDDaaaaoaaiiogDaiDDiioaoaBigaiiiiBaaaaiDiiiaaiisaBeD
m • ; ,/ • •• . • • .° :a- • , V... . . - °
a • .• • _ 5
a
a
a
a
a '
s
o
B . a '
a —
D
a
a
a
a
. a
I n /
; a • I
o
a
a
a
a
a:
a
•„ 0,. o
•
a...
o.
a
0
a
B -
•
Q
O •
a
o
a
;• 0 ••
O
o
D
.0
. 0
•.B- ••
(D
a
• B
.. 01 •
0
. m
o
: 0,, •• • . • •• • • • • °
a • , • • " , , • n
a o a o i i D i i a i i i i B o a D i i n o a a a B o a a o a a a a a a a a a a i i s o i i i D B n o i i o i i i r a i i i i a a a a a i i a o a a i a a a a a a a a a D a n a a l
Saun töötas hästi ja täitis oma
otstarbe pesemise suhtes, samuti oli
ka küllaldase leiliga. Häda oli ainult
peale sauna rõivastamisega.
Saunas oli kuum ja väljas külm.
Kuni olid jõudnud ennast riidesse
panna; siis olid ka juustesse jääpurikad
tekkinud. Haigeks ei jäänud
külmetamise pärast meist
ikumbki.
1 Eelpool kirjeldatud jutust pais-tabj
et IcüU neil meestel oli ikka
hea elu seal Gatshinas. Nii see siis-
M ei olnud. Meil tuli tihti eesliinilt
sõjasaagiks saadud "hobused ära
tuua ja päevade viisi eesliini läheduses
viibida. Ka hobustega laatsareti
juurde tulemine oli mõnikord
ohuga seotud. Kui hilisõhtul või
öösel liikusid oli juhuseid, kus partisanidega
tuli ägedaid lahinguid
lüüa. Tihti käis vanka lennuk Gatshinas
meid madal-lennul ründamas,
tulistades pardarelvast ja puis-,
tades pisi-pomme nagu kartuleid
kotist alla. Selle eest pakkusid kasarmu
tugevad seinad meile kaitset.
Isegi õhtuti üksinda linnaskäimine
oli kardetav. Kord oli üks saksa
sõdur tapetud, talle oli serviti
lauaga pea lõhki löödud. Vanka
oli Kalevipoja i,kunsti" ära õppinud.
Selle ühe saksa sõduri asemel
rippus ühel peatänayal asuva maja
rõdu küljes: kuus: venelast nööri
otsas. J
Kord lendab saksa lennuk madalalt
meie' suunas.- Keegi ei osanud
paha aimata, enne kui lennukist
avati kuulipildujatuli ja:,.raputati"
alla pisipomme. Õnneks seisime
siiski kitsas kohas majade vahel ja
kuulid meid ei tabanud ning niürs-kude
eest kaitses meid tugev kivist
majasein.
Võrdlemisi. Gatshinasse asumise
alguses, kukkus linnale aeg-:ajalt
kahurimürske. Rinne oli eem.al ja
oli lausa mõistatus, kust need mürsud
tulid. Viimaks siiski avastati, et
neid tulistasid kaks noort naisköm-munisti
tiheda võsaga kaetud kõrgendikult
venelaste poolt mahajäänud
haubitsast. Mis tüdrukutest sai
ei olnud kuulda.
Kord kui eshelon rindevarustiise-ga
Gatshiria Balti jaania. jõudis,
olid ka - vene lennukid kohal j a tegid
oma hävitustööd; Oli palju
haavatuid, surma sai sõdureid ja
hobuseid. Meil oli palju tööd haavatud
ja surnud hobuste jaamast
ära vedamisega.
Hukkunud Hobused; anti sõja-vangilaagrisse,
jagati kohalikkudele
ja kaugemalt tuhiud näi]ahäda-listele
toiduks. Raskelt haavätiid
surmati ja liha tarvitasime ise lisa-toiduna;
Ülejääk anü eestlastele,
soomlastele ja ingerlastele. • Kui
nende asukohad teada olid, siis vii-vastast
seerumit ega mingisugust
teist :spetsiaal-rävimit ei olnud ja
, SalsjSamaalt tellunine võttis aega,
siis tuli. alul haiged hobused tervetest
eraldada ja soojemasse ruumi
paigutada. Ainukene ravi oli teha-kuuma
vee auruga, millele tärpen-tiini
juurde lisatud, sissehingamist
(inhalatsiooni). Mulle meenus siis,
et punaarmees ei olnud ka peale
inhalatsiooni spetsiaalrohtu nõlele. •
Vene arstid süstisid haigestunud
hobuste veenisse' 2 cc puhi^tatud
tärpentiini, mis andis minu arvates
tulemusi. Seletasin seda laatsareti
ülem.ale ül.-ltn. Bauerile, kes oli
sellest huvitatud. Ka siin kogesime,
et sellest oli abi.- See tõstis minu
„väärtust" tema siknis. :
Peipsitagustel soistel aladel tuli sageli ehitada liiklusteed
puudest, et transport rindelõikudeni jõuaks.
di liha kompanii poolt kohale.
Kergemalt haavatuid hobuseid ra:
viti, terveks saanud saadeti tagalasse
või jäeti kompaniisse, kui
siin^neid vajati.
Laatsaretis oli nüüd palju tööd,
mis andis minule suurt praktikat,
sest ega siin hobune midagi ei
rnaksnud. Kiii vahel ka mõni operatsioon
ebaõnnestus, siis liha kõlbas
ikka tarvitada.
Hobuste peataud — nõlg (ade-nitis
equorum) hakkas levima. Ei
mäleta ega pole andmeid, kus mõni
hobune selle taudi pisikuga
(StreptococGUs equi) kokku puutus
või tõid selle kaasa venelastelt saadud
hobused. Kuna kompainiis nõle
Juba varakult enne jõulupühi
hakkasime selleks ettevalmistusi
tegema, et neid rindel väärikalt pühitseda.
Sõitsime Tsarskoje Selos-se,
lootuses sealt mõni korralik
klaver leida, millel saaks jõululaule
ja muid viise mängida. Kuna
meil oli meeskonnas üks klaverikunstnik
siis oli asi väga aktuaalne.
Kahjuks me ei leidnud ühtegi
klaverit, millel ei oleks haamriga
või mõne muu tugeva asjaga klahvide
vastupidavust proovitud või
keeli liigselt „timmitud*'. Leidsime
siiski niõne pealtnäha korraliku
raadio ja tõime need kompaniisse,
kus hakkasime neid proovima.
Kahjuks ei tulnud ühelegi häält
sisse, vene pillid ei kuulnud sakste
„sõna''; Kuna need jpaistsid terved,
siis läksime üle tänava asuvasse
sõjavangilaagrisse, vene vangide
seast raadioparandajat otsima.
s
.1?
Nr. 32
tv""
;Eej
Toronto!
seotud
„Georgi|
Dorothy
Majas, kui
linnanõunil
on vareni
nud, mis o|
se, et nad
nad võiv^K
„Pärast El
tunnen va jj
ja tänada l |
vabaduse
siin enesest]
elavad eesti
ti kui Õnni
tab D. Cail
Edasi ai
ajaloost
jõuab ]äll|
juurde, kej
tuina nenc
" „The Si
veebruari
artikli „Fi j
in Estonia]
jätkub Ees
Intcr-rell
kirjutab 1
Lagle 11
selle jäj
Tarto,
Älioncni
kohtuotsusl
ha aadressi
tada, näid
kirjad posl|
Läbi'k[
numbri {1.
datud Solic
Przetakio
fete unha^
pidupäev)
fighting fo]|
eestlased
eest).
Esimeses
tust kuni
nihi, mida
pole tunnu^
olemas ja il
nes, kaasaal
Poolakas!
Aarne Vall
millise hinj
nukana N.
ganisatsiooi]
mä olin R(
kaks kinkiil
sõrmusö HA
danuks järj
ne.
Aga emij
satsioonU
rilise teg^
nud suurt
ja lootuse
Nad säilita\
sioone, ja
kord rae kj
vabadusvõjd
boolne relvij
edasi," ütlcfj
Vahtra üj
korra iselo(
daarsus on
reerijaks.
daarsuse VM
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 25, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-04-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850425 |
Description
| Title | 1985-04-25-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 2lapriUü 1985 --^^T^^^ Nr. 32 net. M. «järjekordne loeBgudhtu/Kavas oli ka^ P. Kristal: s^Mesilaste eest hoplitsemine kevadel" ja ii • yüüGIL „VABA lESTLASE" TALITUSES Möödunud aasta lõpul toimusid J MeIboume'is XXVI Eesti Mängud. Vaatamata võistlejate vähesusele olid mängud üllatavalt hästi õnnestunud, tänu eesti sportlastele Melboume'is, kellest oli võistlejaid kui; ka pealtvaatajaid, sest väljastpoolt oli' tulnud vaid käputäis. Võistlusi peeti tennises, golfiSj korvpallis, võrkpallis, bridzhis, laskmises ja kergejõustikus, neist - osavõturöhkemad olid kergejõusü- •\ ku võistlused, sest esmakordselt anti võimalus võistelda kõikides vanuseklassides nn. „sünnist sur? mant". Nii oli noorim võistleja 6- aastane ja vanim 71-aastane. Võidi näha kolmt generatsiooni samal võistluspaigal, nagu Karl Kärner, tema tütar Anne Kärner-Laurens, kes on Austraalia meister ja rekordiomanik iiing Anne lapsed Amy ja Raymond, aga ka teisi samasuguseid suguvõsasid võistlemas. Golfis oli seitsmest osavõtjast parim Peter Vilo 170, teine Juku Ainsaar 183, kolmas Peep Mõisa— 220 otseses, sama järjestus ka handicap mängus. oli osavõtjaid. 20. Esimeseks tulid Vann—Vilo—Heil— Meltsaar — 16 p., teiseks Piliste— Riisik-^le—Tõnisson — 12. Laskmises osavõtjaid 8. 22 kai. I püssist 60 lasku lamades: 1) K. Vann — 589, 2) R. Tõnisson — 573, 3) J. Tender r - 570. õhupüssist 40 lasku: 1) K. Vann — 334, 2) J. Tender — 312, 3) H. Vann — 302. Tennisevõistlplsed. Osavõtjaid 8. Esimene Justin Rumm, kes finaalis võitis Kuno Mikkeri 6:0, 6:0. Korvpallis Melbourne võitis Adelaide 55:30, parimaks korvikütiks oli A. Mikkor 25. Võrkpalli finaalis Melbourne võitis Adelaide 3:1. Kergejõustikiist võttis: osa 21 sportlast, kes olid Jaotatud A, B, C, D ja E-klassidesse, lisaks mas-terite klassid 40—45^ 55—60, 65 —70-aastates. Aladeks olid 60 m, 100 m, 200 m, 400 m, kuulitõuge, kettaheide, odavise, vasaraheide, kaugushüpe. Tagajärjed olid suhteliselt nõrgad. Võistlejate arv oli tegelikult 57, kes võistlesid 90 erialal. ' Kuuba kolmikhüppaja Lazzaro Betäncourt hüppas Torinos kõigi aegade neljandaks parima tulemuse 17.30. 18-aastane idasakslane Volker Mai hüppas kolmikus uue Ida-Sak-sa noorte ja meeste sisevõistluse rekordi 16.99. Möödunud detsembris ta hüppas väljas 17.12, mis on A-noorte maailmarekord. Kõigepealt andis • P. Kristal maitsta kaht erisorti mett, mis varem kontrollitud. Lektor mainis, et esimene vaatus mesilas ^ puhas-tuslend — on: läbi. Talvel ÖÜ taru lagi kaetud saepuru kotiga. Et mesilased kotti auklikuks ei näriks ja saepuru tarusse ei kukuks, selleks oli laeaük kaetud peenikese traatvõrguga, mille peal kaks pulka koti all, et taru õhku saaks. Kõik on korras, kui mesilased on rahulikud, kobaras taru iilemises kastis laelaua augu ümber. Kui aga mesilasi: on vähe, on närvilised, tiibade liigutamine nõrk ja kähisev, siis on peres kas tpidupuudus ^ talvine tagavara ära söödud — haigus või niiskus, Nälja puhul anda otsekohe toitu. Lahustada veega mett või suhkrutv valada purki, mille plekk-kaanes väikesed augud. Purk asetatakse kummuli laeaugu peale. Augukeste kaudu saavad mesilased toitu. Suhkrusiirupit, millesse on segatud ka, arstimeid, saab osta mesindus-äridest. Surnud: tarud mesilast ära viia, tarud ja kärjed puhastada, et nad haigust ei levitaks. , Varakevadel on vajalik anda mesilastele jõutoitu poegade üleskasvatamiseks. See on sojajahu ja eri- -lise pärmi segu vahekorraga 7 naela jahu ja 1 nael pärmi. Panna laua peale tuulevarjulisse ja päike- Laupäeval, 20. aprillil toimusid j Toronto" Eesti Maja laskerajal skautliku nooruse laskevõistlused Eesti Üliõpilaste Seltsi rändkarikale. Võistlustele registreeris 10 osavõtjat, kellel tüli lasta kolmest asendist, igast 20 lasku. Esikohaile tuli Andres Loorits Lembitu Malevast 523 silmaga ja saab ränd-või-dukarika üheks aastaks kui Eesti Skautide Maleva parim laskur. folmele paremale laskurile on ka dividuaalauhinnad. Peale Loorit-sa tuli teiseks Margus Silmberg (Lembitu) —513 sihna, kolmandaks Raimo Kahronen (Kalev) — 510 silma. - Võidukarikas ja auhinnad antakse üle skaudinooruse jüripäeva paraadil, . . Laskevõistluse korralda j atena toimusid Rein Reinoja, Arvu Oi-ling, ja Arnold Kontus. sepaistelisse kohta. Sojajahu ja vedela mee või suhkrusiirupi poolvedelat putru võib panna ka kärgede-le või laelaulale mesilastele toiduks. Mai lõpupoole lõigatakse mesilas-emal tiivao^sad, et ta ei saaks ara lennata, kui tuleb pereheitmine. P. Kristal näitas, kuidas äralennanud peret ara tuua. Pappkast, milles kaks karge seesy riputatakse pere kohale puu otsa. MesUastele pihus-tatakse vett, et nad kiiremini kö-barduks ja kasti ajamiseks lastakse alla vähe, suitsu. Lektor seletas ka, kuidas \^ikesi mesilasperesid ühendada. Seda teha õhtul hüja. Tugevama, taru laelaud kõrvaldatakse, päanakse peale aj alehepaber, mis | on kahvliga löödud auklikuks. Peale pannakse nõrgem pere. Selle protseduuri mõte on see, et pered saaksid sama lõhna, muidu tapavad eri pere mesilased üksteist ära.. Kahe pere ühinemisel tugevam noor mesilasema tapab nõrgema. Tarus • on harilikult kümme karge. Maikuus tuleb kotrollida, kas tuleb kärgi juurde panna. Soovitav on, et mesinikud registreeriks oma mesilad, et mesindusinspektpr saaks neid kontrollida ja mesinikule nõu anda. Peale loengut loositi klubi liikmete vahel P. Kristall poolt annetatud mesilaspere, mille õnnelikuks võitjaks osutus W. Leius. õhtu teises ettekandes M. Lepik; seletas, et püsililled ei ela alati üle talve, õitsevad lühikest aega ja vähesed õitsevad sügissuvel. Seevastu üheaastased ehk suvelilled' õitsevad kogu suve. Neid on umbes üheksakümniend eri liilci väga pat judes värvides. ' Süvelilli kasvatame ' seemnest. Kevadel külvame seemned maha, nad kasvavad. Õitsevad ja hilissügisel Võtab külm nad ära." Mõned suveiilled seemendavad end ise ja hakkavad kasvama järgmisel kevadel muUasse langenud seemneisti Osa suvelilli vajavad pikemat kas-vuaega, nende seemned tuleb külvata varakevadel toas .kastidesse või osta taimed ja istutada välja^ kui külmaoht on möödas. Järgnevalt M. Lepik näitas val-guspilte ilusatest suvelilledest. Hiljutise Maakondliku Esinduskogu MUapeo ajal toimus, j ^ ^ ^ ^ ka maleturniir. Pildil vaade osale võistlejäist, paremal sei- lus teemal: „Kevad aias." Lektorid sab püsti Lembit Joselin, turniiri korraMajav^^^^^^^ : ^ Hind Saate- .56 .70 .7§ A JA KTVID* 19.5© .70 I. Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT ' • ' (5 näidendit) _ SS,~ .70 H. Rajamaa— MARIE UNDER INIMESENA 4.— ' ,50 AFvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47 — Saatekulu Kanadasise $1.50, mujale $3.— IM .50 2.75 14,— 16.20 8.— 18^ .50 .50 .50 .70 Gisela McBride — TALES FROM ESTONU V, Kimberg-Kotkas Inuletoskogu PILVE ALL JA PILVE PIIRIL E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY .. REHVITUD PURJEDEGA n ... NAER ÖN TERVISEKS kõdijutt« ............ nmar JAKS — NEPTUN Ivar Ivask — VERANDARAAMAT V fuuletuskogu S. Ekbanm — luDletuskogu ÖHUMÄRGI ALL Ants Vomm RISTSÕNAD H . NAER ON TERVISEKS II ..: J......: M. Juhkam ^ ÜSK ON MEID AIDANUD (Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) TAIMI PROOS — ELUKnGEL Ouuletused) E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS • • VÄLISMAAL IV H. Meret:— TEREMI• JUTUSTUS LIŠANDUSII ' : . : mõtete |a uudiste vabale levikule Eestis Ä. Mägi EUROOPA RAHVASTE • AJARAAMAT -264'kl., köites Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD ........ E. Past-^ MAALT ja MERELT 5.75 .50 7.— 14.— 7.— 10 — 2.25 12 — 12.— 10.— 25.. .70 1.— • • 1.— • .70 •1.— .70 $1.75 .70 $1.— $1.50 .50 .70 $1.50 - —.70 US$2;00 15.— $1.50 $10.— $1.50 Eestlane J. A. aBOBOBtiiQonDooaaaaaBaaBanaiaBnaiBiiDDDaaaaoaaiiogDaiDDiioaoaBigaiiiiBaaaaiDiiiaaiisaBeD m • ; ,/ • •• . • • .° :a- • , V... . . - ° a • .• • _ 5 a a a a a ' s o B . a ' a — D a a a a . a I n / ; a • I o a a a a a: a •„ 0,. o • a... o. a 0 a B - • Q O • a o a ;• 0 •• O o D .0 . 0 •.B- •• (D a • B .. 01 • 0 . m o : 0,, •• • . • •• • • • • ° a • , • • " , , • n a o a o i i D i i a i i i i B o a D i i n o a a a B o a a o a a a a a a a a a a i i s o i i i D B n o i i o i i i r a i i i i a a a a a i i a o a a i a a a a a a a a a D a n a a l Saun töötas hästi ja täitis oma otstarbe pesemise suhtes, samuti oli ka küllaldase leiliga. Häda oli ainult peale sauna rõivastamisega. Saunas oli kuum ja väljas külm. Kuni olid jõudnud ennast riidesse panna; siis olid ka juustesse jääpurikad tekkinud. Haigeks ei jäänud külmetamise pärast meist ikumbki. 1 Eelpool kirjeldatud jutust pais-tabj et IcüU neil meestel oli ikka hea elu seal Gatshinas. Nii see siis- M ei olnud. Meil tuli tihti eesliinilt sõjasaagiks saadud "hobused ära tuua ja päevade viisi eesliini läheduses viibida. Ka hobustega laatsareti juurde tulemine oli mõnikord ohuga seotud. Kui hilisõhtul või öösel liikusid oli juhuseid, kus partisanidega tuli ägedaid lahinguid lüüa. Tihti käis vanka lennuk Gatshinas meid madal-lennul ründamas, tulistades pardarelvast ja puis-, tades pisi-pomme nagu kartuleid kotist alla. Selle eest pakkusid kasarmu tugevad seinad meile kaitset. Isegi õhtuti üksinda linnaskäimine oli kardetav. Kord oli üks saksa sõdur tapetud, talle oli serviti lauaga pea lõhki löödud. Vanka oli Kalevipoja i,kunsti" ära õppinud. Selle ühe saksa sõduri asemel rippus ühel peatänayal asuva maja rõdu küljes: kuus: venelast nööri otsas. J Kord lendab saksa lennuk madalalt meie' suunas.- Keegi ei osanud paha aimata, enne kui lennukist avati kuulipildujatuli ja:,.raputati" alla pisipomme. Õnneks seisime siiski kitsas kohas majade vahel ja kuulid meid ei tabanud ning niürs-kude eest kaitses meid tugev kivist majasein. Võrdlemisi. Gatshinasse asumise alguses, kukkus linnale aeg-:ajalt kahurimürske. Rinne oli eem.al ja oli lausa mõistatus, kust need mürsud tulid. Viimaks siiski avastati, et neid tulistasid kaks noort naisköm-munisti tiheda võsaga kaetud kõrgendikult venelaste poolt mahajäänud haubitsast. Mis tüdrukutest sai ei olnud kuulda. Kord kui eshelon rindevarustiise-ga Gatshiria Balti jaania. jõudis, olid ka - vene lennukid kohal j a tegid oma hävitustööd; Oli palju haavatuid, surma sai sõdureid ja hobuseid. Meil oli palju tööd haavatud ja surnud hobuste jaamast ära vedamisega. Hukkunud Hobused; anti sõja-vangilaagrisse, jagati kohalikkudele ja kaugemalt tuhiud näi]ahäda-listele toiduks. Raskelt haavätiid surmati ja liha tarvitasime ise lisa-toiduna; Ülejääk anü eestlastele, soomlastele ja ingerlastele. • Kui nende asukohad teada olid, siis vii-vastast seerumit ega mingisugust teist :spetsiaal-rävimit ei olnud ja , SalsjSamaalt tellunine võttis aega, siis tuli. alul haiged hobused tervetest eraldada ja soojemasse ruumi paigutada. Ainukene ravi oli teha-kuuma vee auruga, millele tärpen-tiini juurde lisatud, sissehingamist (inhalatsiooni). Mulle meenus siis, et punaarmees ei olnud ka peale inhalatsiooni spetsiaalrohtu nõlele. • Vene arstid süstisid haigestunud hobuste veenisse' 2 cc puhi^tatud tärpentiini, mis andis minu arvates tulemusi. Seletasin seda laatsareti ülem.ale ül.-ltn. Bauerile, kes oli sellest huvitatud. Ka siin kogesime, et sellest oli abi.- See tõstis minu „väärtust" tema siknis. : Peipsitagustel soistel aladel tuli sageli ehitada liiklusteed puudest, et transport rindelõikudeni jõuaks. di liha kompanii poolt kohale. Kergemalt haavatuid hobuseid ra: viti, terveks saanud saadeti tagalasse või jäeti kompaniisse, kui siin^neid vajati. Laatsaretis oli nüüd palju tööd, mis andis minule suurt praktikat, sest ega siin hobune midagi ei rnaksnud. Kiii vahel ka mõni operatsioon ebaõnnestus, siis liha kõlbas ikka tarvitada. Hobuste peataud — nõlg (ade-nitis equorum) hakkas levima. Ei mäleta ega pole andmeid, kus mõni hobune selle taudi pisikuga (StreptococGUs equi) kokku puutus või tõid selle kaasa venelastelt saadud hobused. Kuna kompainiis nõle Juba varakult enne jõulupühi hakkasime selleks ettevalmistusi tegema, et neid rindel väärikalt pühitseda. Sõitsime Tsarskoje Selos-se, lootuses sealt mõni korralik klaver leida, millel saaks jõululaule ja muid viise mängida. Kuna meil oli meeskonnas üks klaverikunstnik siis oli asi väga aktuaalne. Kahjuks me ei leidnud ühtegi klaverit, millel ei oleks haamriga või mõne muu tugeva asjaga klahvide vastupidavust proovitud või keeli liigselt „timmitud*'. Leidsime siiski niõne pealtnäha korraliku raadio ja tõime need kompaniisse, kus hakkasime neid proovima. Kahjuks ei tulnud ühelegi häält sisse, vene pillid ei kuulnud sakste „sõna''; Kuna need jpaistsid terved, siis läksime üle tänava asuvasse sõjavangilaagrisse, vene vangide seast raadioparandajat otsima. s .1? Nr. 32 tv"" ;Eej Toronto! seotud „Georgi| Dorothy Majas, kui linnanõunil on vareni nud, mis o| se, et nad nad võiv^K „Pärast El tunnen va jj ja tänada l | vabaduse siin enesest] elavad eesti ti kui Õnni tab D. Cail Edasi ai ajaloost jõuab ]äll| juurde, kej tuina nenc " „The Si veebruari artikli „Fi j in Estonia] jätkub Ees Intcr-rell kirjutab 1 Lagle 11 selle jäj Tarto, Älioncni kohtuotsusl ha aadressi tada, näid kirjad posl| Läbi'k[ numbri {1. datud Solic Przetakio fete unha^ pidupäev) fighting fo]| eestlased eest). Esimeses tust kuni nihi, mida pole tunnu^ olemas ja il nes, kaasaal Poolakas! Aarne Vall millise hinj nukana N. ganisatsiooi] mä olin R( kaks kinkiil sõrmusö HA danuks järj ne. Aga emij satsioonU rilise teg^ nud suurt ja lootuse Nad säilita\ sioone, ja kord rae kj vabadusvõjd boolne relvij edasi," ütlcfj Vahtra üj korra iselo( daarsus on reerijaks. daarsuse VM |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-25-06
