Vaba eestlane , April 25, 1985

              M a t l o n a l L i o r a r y ^ 2 5 3
Gcn. A c q u i s i t i o n s S o c t i on
OTTAWA. Ont
tr*
E S T L
Nr. 32 (3145) X X X I V aastakäik Neljapäeval, 25. apriim 19S5—Thuisday, April 25, 1985
IKMIIBIGAL imiPlilEVAL
JA NEUAPXEVAL
iDksümnmbil U&d 70 cenÖ
Aktiviseerunud välistegevus, tea­daanded
E V O ja Eesti Rahvusüht- |
sus „Veljesto" - moodustamise koh- 1
ta ei anna võõrastele võimumees- j
tele rahu., Korduvalt on ajakirjana 1
duses püütud alavääristada ja hai- 1
vustäd^esii vangistatud vabadus- |
võitlejaid, samut) teatada, et E V O 1
j a ERÜ v.Veljesto" on emigratsioo- 1
nijuhtide väljamõeldised. Seda väi- g
detakse näit! ajaleht „Edasi"artik- S
lis ' „Omas kodus võõras" 22. 5
märtisl 1984 ja kirjutuses „Para- 1
dokside puntras" 12. sept. 1984. |
1. augustil 1984. a. ajalehes 1
•„Pravda" ilmunud N L K P Keskko- |
mitee otsus:„Eesti N S V juhtiva i
kaadri osavõtust töötajate hulgas i
tehtavast poliitilisest kasvatustööst" g
kinnitab ametli|cultj okupantide ve- s
nestamispoliitika süsteemi järjepi- E
devust ja tugevnemist. =
, Ilmselge on, et otsus on vastu g
võetud pärast 1984. a. varasemaid g
sündmusi/. Ebaseaduslikult vangi- g
iaagritiesse saatnud Lagle Pareki; g
Arvo Fe&ti, Heiki Ahoneni j a Enn. g
: Tartu, er saa võimud ' ometi lahti g
alaväärsuskompleksist. g
: 1984. Eesti Rahvmsiõukogu avaldas oma J
?MIjaande seerias 9^Läldtiised Ikestatud Kodumaalt |
I" kaks okupeeritud kodumaalt välja toimetatud |
99
irentsile" ja 2. ^jEesti Rahvusühtsus (ERU) Veljes- |
to proMamatsioon". Need dokumendid tõlgiti ka |
iugllse keelde ja saadeti koos muu materjaliga koi» |
gileStokhoimi Konverentsi delegatsioonidele. M - 1
— N L K P K^eškkomitee; otsus?; ees^ !
märgiks on : suutendada venesta-i
mist^ OTendada kõiki abinõusid i
tööstuse edasiseks Icunstlikuks fors-; j
seerimiseks, luua pinda kolonistide j
šuurernäks isisserännüks, Ösundä- j
m:e;,iVabariigi parteiorganisatsioon j
teeb sihikindlalt vastupropagandat, j
annab vastulöögi välismaa televisi- ]
ööni ja raadio, tagurliku emigrat- - j
siooni ja; ;klerikaälsete keskuste j
ideoloogilistele diversioonidelie.-— i
: Mitte alati ei suhtuta vajaliku i
äõudlikkuseg^ komniunistidesse, !
; kes juhiyad kultuuriasutusi j a J oo
mingülisi liite, ega pärita neil aru
kirjandus- ja (kunstiteoste ideelise
j a kunstilise taseme sühteš/^Riiinr
nak kultuurile on ilmne. Tuleb
kujukalt näidata, et eesti rahva
ajaboline saatus on lahutamatult
seotud Nõukogude riigi arenemise
; jä tugevnemisega. - ^ M süü-;
rendadä parteilist,, mõju teadus- j a;
kunstiharitlaskonnaie: ning a^^^
-selt kaasata ieadus- ja kultuurite­gelasi;
massilisse ; poliitilisse töös­se
. . . " . J a lõpuks: ^.Tuieb laienda­da
oskustööliste kaadri ettevahniš- ^
; tamist põhielanikkonna hulgast ja
tugevdda paljurahvücelisi köllek-
^iuve.'V^:::::.^-:--i;\';;/^ •••y:''^^^
Soome T V ön pinnuks silmas!
Surve kultuurile! Venestussurve
kruvid kõveniini kinni! Keskjkooli-des
suurendada,vene keele tundide
arvu,; vähendades^ inglise j a saksa
keele tundide arvu miimmumihi
a. siigisest Mates le^Rtamakuul^ et |
need dolmmendtd on Soomes |
või ka Rootsis. Sato alus- |
tasid ulatui^Mkku aktsi^^ Eesti Rahvusühtsus |
95Veljesto" yästi^ gruppi kodumaal |
likvideerida; SeH^ Me kuulatud ja informat- |
sioonipüiitud: saada Isegi; kodumaad külastanud |
eesti turistidelt R4jotsišt^^^^.;^^: |
ole andnud tagajärgi. Eesti Rah- 1
töötab okupeeritud Eestis edasi, f
Neil päevil saabus sellelt i»riinilf uus saadetis doku- 1
Maailma „esiineste
daamide" konvelreiitf
Washingtonis
WASHINGTON (AP) - Nancy.
Reagan on organiseerimas maail­ma
„esimeste daamide** tippkon'-
verentsi, et aidata droogide ja
uimastusvahendite vastu võitlemist
maailmas. Konverentsile on kutsu­tud
17-ne riigi presidendi ja: peami­nistri
abikaasad, nende hulgas ka
Miia Mulroney Kanada esindajana.
„See on esimene taoline kohtumiüe
ja seepärast ajaloolise väärtuse­ga",
ütles Nancy, Reagani Valge
Maja büroojuhataja James Röse-bush.
Konverentsi läbiviimine
nõudvat ulatuslikke ettevalmjistusi,
et garanteerida osavõtjate julgeole-valitsuse
pro
suunamisel
Vaade
Peaminister; Brian i Mulroney,
[es vältida võimalikku skan­daali
parlamendis teatas, et kesk­valitsus
on välja töötamas range­maid
juhtnööre valitsuse projekti­de
ja tööde suunamisel erasektoris­se.
Teatavasti omandas finantsmi-nistri
õemees hiljuti keskvalitsnse
234.200-dQliarilise reklaamprojekti
läbiviimise õiguse, mis vallandas
parlamendis pahameele tormi,
Uued juhtnöörid elimineeriksid või-tänavale
York Souöi yalimispü
maja ees, kus toimus kohtumine kandidaadi Toomas tegemiseL
Qonapuuga. . • ^Jpto;
Eestis E. Vabariigi aas- 1
is see 1
(üks- tund nädalas)! Luua segalas-teaedu!
• Selliseid: kajastusi j a tagajärgi
ERÜ „Vel|esto" küll e i arvestanud
ja soovinud Ömä organisatsiooni
luues j a endast teada andes. Rõhu­tagem,
et otsuses mainitud survet
tehti 1944. aastast alates järjekind­lalt
okupatsioonivõimude poolt
meie rahvale niigi; Otsus vaid k im
nitab seda ametlikult nülid. Oku­pandid
mõtlevad meid oma otsu­sega
hirmutada, kuid otsuse tulemu­seks
on, et me peame oma võitlust
tõhustama, et aidata kaasa ineie
rahvuse säilimisele^niipälju kui me
-suudame; Midagi ,,head" nõukogu­de
¥ene kolonaalimpeeriumilt oo­data
ei ole, ainult pime ei oska
ette. näha, rnis meid lähematel aas­tatel
ees ootab.
Rünnak algas tegelikult j^ibava^
rem; Toome mõned näited: ,,Era-kordseltsüür
koht N S V L riigipiiri,
kaitses on antud Julgeolekukomi­tee
piirivalvevägedele ning relvi on
lubatud kasutada kä muudel jühtü-dei
kui kalleletüngi puhul. Tähele-
, panu on pööratud sissetoodavatele.
paljundusa|>araatidele ning õõnes-!
tusiseloomuga trükistele." N i i k i r ­jutavad
Moskva käsilased.
GENF ~ Koolera epideömia ori
surmanud kuni tuhat i ininiest So­maalias
ja vähemalt 300.000 oh
ohustatud selles flda-Afrikarügis,
hoiatas Mernatsionäahie Punanö
Rist; Surnute hülgas on etioopia põ-gMkke,
kes põgendšH
se nejnde põua all kannatavalt ko-
;•dum^ält^.::;^•^,v;;•;^
USAsuurfoety
Aqfrikci näljci«
Eesti Vabädusraadiö tegi 18. a p r i ^
on 3. apr. arreteeritud Õpe­taja
Harri Mõtsnik. 56-aastase y
Mriv mida kodumaal ^ ^^^^
Ja ilmus Läänes E E m
>, olevat põhjuseks, miks Mõtsnik arreteeriti.
kõrgema juriidilise hariduse, kuid
töötas peamiselt tehnilisel alal kuni
valis endale uueks erialaks usutea­duse
' ja kirikuõpetaja ameti. Ta
ordineeriti 17. okt. 1972 juba en­ne;
Teoloogilise Instituudi lõpeta­mist.
T a töötas mõni: aeg Pushkinis
luteriusu õpetajana, kuid pidi lah­kuma
endast mitteolenevatel jpõh-justel
Leningradi KGB nõudmisei.'
Ta nimetati selle järel Urvaste ko­guduse
õpetajakSj kus ori praegu
600 liiget.
29. märtsil kutsus - Venetsueela
pearninister vastuvõtule Soome
saadiku Erkki Kivimäki ja 1^. Liidu
saadiku eestlase Vämo Yäljase.
Vastuvõtu põhjust Verietsueela aja-,
lehes ei nimetatud;
WASHINGTON --ÜSA president
Rpnald Reagan kirjutas alla sead­lusele,
millega lisati 1 miljardi
dollarit lisaabi USA poolt põua tõt­tu
näljahäda kannatavale Aafrika­le.
President ütles, et ta valvab,
et rohkem raha ei kasutata kui ot­seselt
vajalikuks osutub.
4. maU keU 7 5. Lawrence Collegiate aulas
125'Ctoltswoi^ B r . (AyenuežR^^
: A S : T E G E : V A
MOSKVA N. Liidu juht Mih-
\ hail Gorbatshov tahtvat eeloleval
sügisel külastada üRO'd New Yor­gis,
et kohtuda: USA presidendi R^
naid Reaganiga, teatas kõrgism N.
Liidu anietnik, kommunistliku par­tei
ajalehe Pravda toimetaja Vik­tor
Afaiiasijev,;
Pääsmed ^j»o.—,
liikmeilt ja
• BB
SegakooB' — Jmlhiatab O L A F K O P V I L L EM
«VABA EESTLANE
on valvel eestlaskonna
« ^ üldhuvide eesti
Oma jutlustes väljendab Mõts­nik
teravalt nõukogude kommu­nistliku
rezhiimi vastu, millele ees­ti
rahvas on nüüd allutatud. Nagu
ta näeb, püüal? see rezhiim hävi­tada
inimestes kõik kristliku mo­raali
mõisted: tõearmastuse, Hge-mise
armastuse, pattude ülestun­nistamise
j a patukahetsuse väärtu­se
kui k a kõik teised ristiusu põhi­alused.
See rezhiim katsub asenda­da
eesti rahva ajaloost väljakasva­nud
auväärseid traditsioone nõuko­gude
sotsialistlike j a ateistlike vale-
•dega, ütleb pastor Mõtsnik oma
•„Jutluste" järelsõnas, tema arva­tes
on tõelise rahu tegelikuks ta­kistuseks
ristmsu vastane iiävitus-kirg,
mis püüab inimeste — ka
meie rahva — meeltes purustada
kõik inoraalsed tõekspidamised.
Oma „Jutluste" järelsõnas tõs­tab
Harri Mõtsnik veel esile, et
kuritegude toitepirinäks tänapäeva
maailmas on . marksistlik-leninlik
a. •;..•/
toob näiteid: Korea relsileii-nuki
aÜätulistamine, sõda Afga­nistani
rahva vaistu, vägivald
Balti riikides, nende majandus­lik
kumamine ja militanseeri-
: • mine..;
'^^ haarab oma mõtted kokku sõ­nadega:
„Maailma haaranud sõja-:
oht, hirm iseenda ja oma laste tu­leviku
pärast — see tuleb juba esi­le
rezhiimi seadustesse sisse ehita­tud
kuritahtlikkusest." Kuna ta on
jurist, siis teab ta seda j a võib kin­nitada.
• ,-;
varem
o n n e ; r
REGINA — UrigarianeJoe Kuk-nyo
oli alkohoolik, kelle eluvüs pidi
möödunud aastal muutuma kui ta
võitis loteriiga $364.000; Ta oli sel
ajal töötu ja kindla koduta, saades
peavarju NMKtJ ruumides. Võidu
puhul ta lubas raha hästi kasutada.*
Kuid võit ei toonud õnne, ta leiti
lämbununa purjuspäi mutta lange-nult.
Pärast võitu oli 45-aastase ungar­lase
ümber kogunenud, uus grupp
sõpru, kes julgustasid teda jooma
ja katsusid temalt raha oma ka­suks
välja nuiata. Osa rahast suu­tis
ta siiski ilma sõprade abita
ära kasutada, ta ostis auto ja sõi­tis
seUe kohe rusudeks. Ta ostis ka
lennupileti Ungarisse vanemaid kü-lastama,
kuid seal olles ta hakkas
veelgi rohkem jooma ja pärast
$32.000 kulutamist pidi sõber talle
andma raha tagasisõidu puhul len-'
nuväljalt koju sõitmiseks. Ungaris
oleku ajal olid sobrad ta asjad pan­dimajja
vimud, kust ta need pidi
välja ostma. Ta ostis ka 100.000-dol-larilise
maja, läks raviasutusse ra­vile,
kuid suutis üma pudelita olla
amult kümme päeva.
. • MIAMI (AP) — USA immigratr
siooni kohus keeldus vabastamast
lätlast Eorirads Kalejšl kautsjoni
vastu, kes vangistati Miamis möö­dunud
reedel. Kalejs'!, kes on 71
aastane, süüdistatakse - sõjakurite­gudes,
mida ta olevat sooritanud
kõrgema ohvitserina ühes Läti
kontsentratsioonilaagris.
Endine Chicago ehitusettevõtja
põgenes Kanadasse, kui USA Im­migratsiooni
ja Kodakondsuse mi­nisteerium
alustas protsessi tema
deporieerimiseks. Enne tema van­gistamist
JVEiamis Kalejs reisis
Austraaliasse, sealt tagasi Vancou-verisse
ja sus Torontosse, kus ta
elas ühelt läti abielupaarilt üüritud
toas. Kalejs'i advokaat Ivars Ber-zins
kavatseb asja edasi kaevata.
Esimene kohtuistung deporteerimi­se
mäaritiemiseks on määratud 15»
le maüe.
USA Kohtuministeerium väidab,
et Kalejs juhtis ühe Läti küla põle­tamist
ja elanikkonna tapmist 1M2
aastal. ' ,
„Ta tegi suur j pingutusi, et väl­tida
vangistamist", ütles proku­rör
Jeffrey Mausner.
„Tal ei ole USA's perekondlikke si­demeid
ja tal olid suured summad
käepärast põgenemiseks ja põran­da
all elaniiseks, nii nagu ta tegi
viimase kuue kuu jooksul."
USA Marshal John Pascucci üt­les,
et Kalejs'ü oli kergelt realisee­ritavaid
hiiviseid ja rahatähti sa­dade
tuhandete dollarite ulatuses.
Vangistamisel leiti ta juurast 5000