1977-08-09-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ ^ ^ ^ Lk. 2 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: Ö/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OntM6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kmalutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHMNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaastas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.- $31.50 ja veerandaastas $16.50' Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 e. Published by Free Estonian Publisher; Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 VABA EESTLANE težsipäevaJ, 9. augustil 1977 — Tussday, August 9,1977 i f ^ „ i , . . i . i j i i i i rr Toroatos Yonge'i tänava prostitutsiooniga opereerivate ettevõtete piirkonnas toimus äsja vapustav mõrv, mille ohvriks langes 12-aas" tane saapaviksijana oma perekonnale lisasissetulekut teeniv portugali immigrandi poeg Manuel Jaques. Poisikese juures oli tarvitatud, seksuaalset vägivalda ning pärast seda oli ta uputatud vee-kraani kausis ning toimetatud ta laip ühe prostitutsiooniga tegeleva ettevõtte maja katusele, kus see leiti. KaMlusalustena on taba-tud neli meest, kes tegutsesid ühes •prostitutsiooniga tegelevas ettevõttes väljaviskajatena. Nii kõlab Toronto ajalehtede lehekülgedelt nopitud resümee, mis kirjeldab masendavat mõrva, millele leidub harva võrdset kriminaalkuritegude ajaloos ja mis ei ole suart tähelepanu jä publitseeti leidnud mitte ainult Torontos vaid kogu Kanadas. ^ See mõrv suunab Toronto elanike tähelepanu jälle kurikuulsale Yonge'i tänava prostitutsioonipe-sale, mille likvideerimiseks ametivõimud ei ole leidnud abinõusid ning on jäänud Toronto head nime hävitavate prostitutsiooni-ettevõtete tegevuse ükskkõifeseiks pealtvaatajaiks. Nüüd kus väike vaesest perekonnast pärit saapa-yiksija toimetati suurte rahvahulkade osavõtul oma viimasele puhkepaigale, on hakatud uuesti rääkima rangemate abinõude tarvitusele võtmisest Toronto linnasüdame mädapaisete likvideerimiseks. Tavalisel kodanikul on aga põhjust jääda ka praeguste sea düste ja määruste andjate ning advokaatide tegevuse suhtes umbusklikuks ja kahtlejaks, kuna ka varem on selle küsimuse lahendamiseks palju sõnu kulutatud ja ajalehtede veergusid täis trükitud, kiud kahjuks jutud on jäänud Jukuks ja teod on jäänud tegemata. Kuid Yonge'! tänava mõrva puhul ei saa liahjuks mööda minna faktist, et siin pole tegemist ainult Yonge'i prostitutsioonipesadega ja nende likvideerimise vajadusega. Nelja looma tasemele langenud mehe vägivald 12 aastase abitu poisikese kallal näitab meile, et Kanadas on midagi tõsiselt viltu ning et ühiskonnas hakkavad võimutsema tendentsid, mis vihjavad mandumisele jä dekantsusele. Kui sellise seksuaalmõrva oleks sooritanud ainult üks isik, siis oleksime meie võinud rääkida vaimuhaigusest või normaalse mõistuse kaotanud inimesest. Kui aga sellise elajaliku teoga saavad hakkama ühises koostöös neli meest, siis tuleb põhjusi hakata otsima I mujalt —• ja neid põhjusi on palju, j Kanadas .väljaku, liteedi kollaselt on võetud kurjategijate ja nende karistamise suhtes rakendamisele liberaalne poliitika ja paljud kurjategijad pääsevad kohtu küüsist väga kergete karistustega või jäävad hoopis karistamata. Politseivõimud on sattunud sellise poliitika tulemusena väga ebamäärasesse olukorda, kujia ühest küljest nõutakse neilt energilist kuritegevuse vastu võitlemist, kurjategijate paljastamist ja nende arreteerimist, kuid samal ajal juhtub sageli, et kurjategija, kelle tabamiseks nad palju vaeva ja aega kulutanud ja kelle nad trellide taha toimetanud, tuleb neile juba järgmisel päeval tänaval vaba mehena vastu. Surmanuhtluse ärakaotamisega tegi Kanada föderaalparlamenl kogu Kanadale suure karuteene, kuna äsjane mõrv kinnitab, et inimühiskonnas sooritatakse ikka veel kuritegusid, mille ainsaks karistuseks on surmanuhtlus ja inimloomade ühiskonnast igaveseks eraldamine. Kui parlament selle otsuse tegi, siis talitas ta tõenäoliselt Kanada rahva enamu- Eesti Liit Kanadas, Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul ja VancouVeri^ Eesti Seltsi esindajad arutasid Vancouveri Eesti Päevade ajal mitmesuguseid koostööküsimusi. üksneist toimus Eesti Päevade esimehe Boris Tesnoyi kodus, kus E LK esimees' R. Kreem infomeerislääneesindajaid mitmesugustest sammudest meie rahvusliku töö tõhustamisks. Pildil istuvad vasakult: Eero Muna, Vera õunapuu, Boris Tesnov, õp. Oskar Pastik, Siiri Muna, pr. Tesnov, Maila Taimre (Austraaliast), Irene OUjum ja Robert.Kreeni. • . ',. : ' ... • : ; _Fotor Strateegiliselt ja maapõuevarade poolest tähtis Angoola on muutunud juba suurel määral samasuguseks N. Liidu satelliitrügiks kui Ida-Euroopa riigid. Tema presidendi Agostinho Neto valitsusel ei ole enam palju öelda ka oma riigi sisemistes as Angoola olukorrale on hiljuti pühendanud artikli Inglismaal ilmuv ajakiri East-West Digest; selles tuletatakse meele m.s. kaht avaldust ameeriklaste poolt Angoola küsimuses: mitte.väga kaua aega itagasi avaldasid ühendriikide valitsuse esindajad lootusrikkalt, et Angoolast kujuneb „N. Liidu Vietnam ii Ja hiljuti väitis Ühendriikide UNO-s olev suursaadik Andiew Young, et „kuubalased on staBl-liseerinud" olukorra Angoolas. Niisuguste ameeriklaste. „lootus-te" varjus on toimunud Angoola se arvamise vastaselt ja tegeli-1 tegelik muutumine N. Liidu sa-kult oleks see põhilise tähtsusega telliidiks. Zaire presidendil Mobu-küsimus tuhiud panna rahvhhää- tui on dokumentaalseid tõendeid letusele. Selle otsuse tegemisel ei sellest, et mõni aeg tagasi Angoo-kanna vastutust mitte ainult või- last Zairesse teostatud sissetungi mul olevad liberaalid vaid ka olid plaanitsenud N. Liiit ja Kuu-opositsioonis olevad^ konservatiaJba. President Neto oli ainult ma-vid ja sotsialistid, kelledest pai- lend kogu selles Operatsioonis, jud toetasid surmanuhtluse kaota- Kuid ka Angoola sisemises elus mist. ' on Netol suuri raskusi. Maad va- •Kanadas viimaste aastate jook- itsevä organisatsiooni MPLA ju-sul läbilöönud teooriad, et surma- hid ei. ole rahul sellega, et kuuba-nuhtlusel ja kõrgetel karistus- lased ja'idaeurooplased on võtnud määradel ei ole preventiivset toi- endi kätte kõik juhtivad posltsioo- ga. ebasoodsa kaläpüügl-lepingu. ganisätsiooni ComeGoni liikmeks. Pärast president Neto külaskäiku Moskvasse m.a. oktoobris on Ida- Euroopast Angoolasse tulevate telmifete, põllumajanduslike ja majanduslike „asjatundjate" vool muutunud otse uputuslikuks. Nüüd otsustavad vene ja kuuba asjatundjad, kes võib tulla Angoolasse, kes mitte, kes võib lahkuda Angoolast, kes mitte, milliseid õigusi on iiksikisikuil ja organisatsioonidel, mida Angoola veab sisse ja mida ta välja veab, kui palju raha võib riigi trükikoda trükkida jne. Köh-viplantaazhidel valvavad kuubalastest järelvaatajad, et sinna sunnitööle toodud töölised töötaksid usinasti. -Töölisi saadetakse ühest paigast teise ja ühelt tööalalt teisele, ette teatamata ja vasturääkimise õiguseta. Möödunud oktoobris kirjutas Neto Moskvas alla 20-aastasele sõprus- ja abistamislepingule. Angoola on teinud N. Liiduga ka vä-i N. Liidu pressibüroo Tassi teatel sai Angoola selle lepingu ja korralduse alusel möödunud aastal 20 000 tonni kala. met, ei vasta tegelikkusele ning | nid. need seisukohad ei ole millegagi tõestatud. Tegelik elu kinnitab hoopis vastupidist nagu seda näeme ka Torontos äsja toimunud mõrva puhul. Kui need neli meest Põlluharijate keskel m viha maal elava 15.000 kuuba sõduri vastii eriti suur selle tõttu, et nad röövivad karja ja vilja. \ Selle järgi võib N. Liit püüda piiramata hulgal kala Angoola vetes, mille eest annab 12% saagist An-goolale. ; Kuid Tass vaikis, et a. 1974, enne kui MPLA ja Moskva oM Angoola „vabastanud", oli Angoofa kalasaak 500000 toimi. Enne iseseisvust oli Angoola, maailmas suuruselt neljas kohyi-toodangus. Möödunud aastal mädanes kohvisaak -põldudel, kuna Bakongo suguharu, kelle liikmed olid ohiud traditsioonilised plan-taazhitöölised, võitles FNLA par^ tisaniüksuste ridades. Angoola põllumajaiiduslik ja tööstustoodang on umbes ndjandik sellest, mis see oli enne iseseisvust. Märtsis 1975, enne iseseisvust toiniunud rahutuste ajal tea/täs Angoola Tööstusliitj et toodang liiaa 110 suuremas tööstusettevõttes ; oli langenud kimi 90%. Pärast seda on enamik nendest ettevõtetest lõpetanud oma tegevuse, ülejäänud on natsio'naliseeritud ja nende portugaallastest direktorid minema aetud. . . Kõige selle tagajärjel on enamik angoola rahvast ägedasti vastu president Neto marksistlikule rezhiimile. EPL/ER Kanada peaminister Trudeau avaldas oma äsjasel pressikonverentsil Ottawas väga huvitavaid seisukohti Kanada postiteenistuses esinevate häirete kohta, mainides, et temal ei ole rohtu posti-teenijate korrale kutsumiseks ja postiteenistuse normaalselt käiku rakendamiseks. Peaministri arvates hakkavad ärilised ettevõtted üha suuremal arvul kasutama eri-viisilist postiteenindust, miile abi vajab ka peaminister Ottawa ja Montreali vahel kirjavahetuse pidamiseks. ,,Postiteenijad kannatavad oma streikidega ise kõige rohkem**, arvas Trudeau ja lisas, et tema on püüdhud postiteeni jäte streike likvideerida postiminišt-fite vahetamisega, kuid see ei ole andnud loodetud tulemusi. Need peaminister trudeau seir sukohad ei ole tavalisele kodanikule eiriti julgustavad ja näitavad, et valitsus on jõuetu poštiteenijate ametiühingu juhtide diktatuuri va^tu võitlemisel. Kui peaminister ja valitsus arvavad, et posti-teenindust on võimalik normaalselt käiku rakendada postiminist-rite vahetamisega, süs; nad eksi- .vad. Küsimus ei seisa uues pos-tiministris vaid uues poštiteenijate ametiühingu juhtkonnas. Nii kaua kui poštiteenijate ametiühingut juhatavat sõjakad mehed, kes ässitavad oma ühingu liikmeid seadusevastastele sam^- mudele ja tegudele, ei ole loota postiteeninduses paranemist. Peaminister mainis, et streikide tõttu kannatavad kõige rohkeni postiteenijad ise, kes häyitävad ametiühingu ja oma töökohad. See ei ole õige. Poštiteenijate ametiühingu liikmeid on siiski ai-iralt 22.000 ja Kanadas on 22 miljonit elanikku^ 22.000 poštiamet-nikku moodustavad ainult väikese protsendi Kanada miljonitest elanikest, kes korratu postiteeninduse alla juba aastaid on kannatanud ning saanud tohutute majanduslike kaotuste osaliseks. Peaministri arvates ei ole temal rohtu korratu postiteeninduse parandamiseks. Kuid tema käsii-tuses on ju valitsus ja parlament hing temal on kanada rahvalt mandaat valitsemiseks ja Kanada elanike heaolu huvides vajalike sammude astumiseks; On tõesti üllatav, et selliste vahenditega varustatud peaminister ei suuda ühe väikese seadusevastaselt ta-litava ametiühingu juhtkonda korrale kutsuda. oleksid teadnud, et nad oma met- Kümneid kuubalasi on surmatud, siku teo lunastavad võllapuus rip- ^ad ei julge maal ringi liikuda pudes, siis on kaaluvaid põhjusi Lnuidu kui suurtes gruppides ja oletada, et nende ohver oleks veel hästi relvastatult praegu elanud. Mõni aeg tagasi pidi Neto Kanada traagika on selles, et Löönma, et ta er suuda kohenda-siinsed seadiiseand|ad ja rahva L a Angola kokkuvarisenud majan-poolt võimule seatud mehed rää- (jugelu, kuna veel praegugi takis-givad palju ja teevad vähe ning tavad Unita ja FNLA partisani-et viimasel ajal üldiselt läbilöö- hükuj^ised riigi valitsemist tõhu-nud üliliberaalne poliitika kurja- gait^ tegijatesse suhtumisel ja nende Kuid Neto ei saa teha midagi karistamisel mõjub kaasa Kanada Uelleks, et rahuldada Ünita ja ühiskonna mandumisele ning mo- pj^LA nõudmisi, rahustada oma raalsete tõekspidamiste ja aluste kiPLA-liikumist ja rahutuks muu-häyimisele. Kas ei oleks juba aeg tunud rahvast. Ta ei saa ka pa-senised kõrvalrööbastele jooksnud randada. Angoola suhteid nende liberaalsed teooriad nurka visata aafrika riikidega, kelledega suh-ning seUe asemel hea ja kurja va- ted on halvad. Kui Neto üheksa hele selged vaheseinad tõmmata? | ]^u^ ^nne seda, mü Angoola sai iseseisvuse, rikkus esimest korda iseseisvuslepingut teiste organisatsioonidega jä sidus oma saatü- .iastas„Eesti president USA vas-ise N. Liiduga, kaotas ta ühtlasi Vene diplomaadid erinevad näiteks inglise diplomaatidest oma käitumise poolest. Neil puudub viimaste paindlikkus ja äärmine viisakus. Et nad avalikkuses oma käituinisega ei põhjustaks skandaali või kujuneks naeruväärseks, siis on Fjodor Moloshkovi sulest ilmunud diplomaatliku käitumise käsiraamat. Moloshkov On N. Liidu välisministeeriumi protokollishefff. Toronto linnavalitsuse ja poilt-_ seimeeste raskused Yonge'i tänaval asuvate pornogi-aafia poodide ja lõbumajade vastu võitlemisel kerkivad esile eriti reljeefselt kui lugeda ajalehtedest ühe kohtuniku äsjast otsust ühe pornograafilise kauba poeomaniku vastu, kelle vastu oli tõstetud 15 kaebust rõveduste levitamisel. Ontario ülemkohtu kohtunik otsustas kaebealuse vaifglast vabastada, põhjendades seda sellega, et tema ti-eUide taga hoidmine ei kõrvalda Yon-ge'i tänavalt pornogiaafiaga kauplejaid ja kahtlasi masserimis-asutusi.:: Selle loogika põhjal tuleks ka mõrv^arid vanglast vabastada kuna nende kinnihoidmine ei kõrvalda maalimast mõrvategusid. K.Ä. NEW YORK (VES) - Associa-ter Pressi järele avaldas New "^ork Times lühiteate USA iseseisvuspäeva vastuvõtust USA suursaatkonnas Moskvas, kus märgiti m.h.,.et Nõukogude poolel oli kõr-gemiaks ameeriklaste küllakutse vastuvõtjaks Artur Vader, „Nõu-kogude Eesti president ja Nõukogude Lüdu asepresident". Kuna New York Times pealkir-tuvõtul", süs jäi lugejaile mulje, I enda tegevusvabaduse nagu tunnustaks USA nüüd Eesti okuoatsloonivalitsust. , „. „ .„ „ „ vang Ta on olnud sellest ajast oma uue ^Ägu; ^«^etUkult kinm^^^^^^^^ kulud (150 mUjo-yader Venemaa-eestlane kutsu-1,^^ tud mitte kui mmgi „Eesti presi- - , , . ^. , J ^ii -J 1 • AT T - J "1 ^ Z sõdurit), et aidata Netot võimule dent", vaid km N. Liidu ülemnõu- l j , „üüdpeab ta tantsima Mos^ kogu- presiidiumi uks abiesimehi J ^ (seda on koigi ludijvabariikide ko- , „ „ „ J „ c i ^ » ^ , ^ ; ^ iui„„i halilcetuennsukojde esimehi). t^Ä^^S^ « USA ei tunnusta Eesti annektee- vembrist 1975. Möödunud aasta rtmist ja seega ei saadud ka Va- juulis sai Angoolast esimene riik derit võtta mingi eesti funktsionä- Aafrikas, kes astus Moskva poolt Raamat annab muuseas juhtnööre, kuidas käituda'söögilauas. Nood õpetused tunduvad sobivat enam talupoistele kui Moskva Välissuhete Instituudi lõpetanutele: ,,Ära topi salvrätikut lõua alla või laota seda rinnale, salvrätiku koht on su põlvedel! Ära-kum-mardü oma taldriku üle! Istu nü sirgelt kui võimalik! Ära küünita end üle naabri taldrikul Ära söö leiba kahvliga (vene kõ,mme)!: Ära poeta leiba supi 'sisse ! Ära iialgi topi nuga suhu! Ära. söö liiga kiiresti! Ära .aja taga viimast supilusikatäit, või viimast oma taldrikule, aseta need huulte abil enne kahvlile! Ära mängi oma salvrätikuga või taldrikuga! Ära pühi salvrätikuga nägu, sellega võib vald huuli puudutada ! Ära räägi täis suuga! Ära jGo liiga palju veini! Ära tee krü-rina. Ta esindas vaid Kremlit. 'juhitud majanduslüm koostöö-or- tilisi märkusi toidu kohta! Ära' loe kirju või dokumente söögi juu-õpetatakse ka käitumist seltskondlike visiitide puhul. Diplomaadid ei tohi teha näovi-gureid, vahtida ammulisui mööblit või pilte seinal. E i tohi vilis-tädaj ei ole sobiv monopoliseerida vestlust või rääkida igivanu nalju. Kui keegi oskab mängida mõnda muusikariista või laulda, siis peab ta seda tegema, kui temalt seda palutakse. Käitumisreegleid avalikus kohas lükumise puhul: „Ära jollita ega näita näpuga ©Hiljuti määrati Valter Mägi General Services Administration, Reg. 3 juures elektri ja mehaanika ala peainseneriks riigi ehituste plaainitseanisel. Seile valitsuse- : ala-osaikonna aMa k i ^ ^ peale valitsuse varustamise ülesannete ' kä-kõikide: uute ehitust^e rajamine ja ka praeguste üniberehitaim-ne idaraimiku viies osariigis ning Washin^onis, kaasa arvatud Valge Maja;: j a Pen^^ mis on suurima maa-alaga ehitus maailmas. Ta on ka tiks kahest, keüe ^ allkirjadega kolk plaanid kinnitatakse. suutäit taldrikul! Ära sülita luid inimeste peale! Ära söö tänaval! Kergita kübaratj kui sind kõnetab võõras daam!" Moloshkov käsib oma lugejail olla hästi frlseeritud ja esineda pressitud riietega;. E i tohi kammida juukseid või puhastada küüsi avalikkuses. „Ära tuigerada! Käi kindlalt, õpetust. sirgelt ja väärikalt! Ära vehkle kätega! Ära hoia käsi_ taskus! Esine pidzhaanaas, hommikumantlis ja/tühvlites ainult magamis- ja vannitoas! Ära naera Inga kö- •västl!"". LfDodetavasti Võtavad nõukogude diplomaadid sellest raamatust Laste rinl kasvab Need suuii t^imeto tiheda kii eest ja m meid jum] rahvatanti nud kaits suiurtele kõrvetas. Nende ka itäna\ Ants Sule j kord needl Joefcäärull Nad on eesti VI deks" ji ju uhi^ soole. Esmakoj tud külall igale rõõinsamt oma röoii olid puhli keste tüt[ tatud pai oma vahi küsid, kat ha yoodit'! te toa deJ ' sem. Kõij mišie poi ; se! fea^jvatJ timisei oli mepä.rane| lid" pidi varaamatl omapan vustatud Baraki clala kavc maspäeva] teisipäev* paU.,. koll] ; lus, suur Rägo, sa^ külaskäik ,,Meriröä juhatiiseil F'rogra| Sed Ja selt Jõi Jej Kogu pr< loomulü Näitusi tay ja ül| da eest] likuit oli tundnud. Eesti Mi selle üu võtug: K^ niitmeke| niistatudj kübai-agž mine-. Kii kivi . kuj maalida Pudelis'; kasepuu •puukä lad. jne, Eäsutj materjj Ja ka tatud Seinale laev kai juhtimisf kasvandil suvekodi varem becki Dl suutsid nüüd' a l | tab tunj
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 9, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-08-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770809 |
Description
Title | 1977-08-09-02 |
OCR text | ^ ^ ^ ^ Lk. 2 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: Ö/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Ärro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OntM6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kmalutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHMNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaastas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.- $31.50 ja veerandaastas $16.50' Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 e. Published by Free Estonian Publisher; Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 VABA EESTLANE težsipäevaJ, 9. augustil 1977 — Tussday, August 9,1977 i f ^ „ i , . . i . i j i i i i rr Toroatos Yonge'i tänava prostitutsiooniga opereerivate ettevõtete piirkonnas toimus äsja vapustav mõrv, mille ohvriks langes 12-aas" tane saapaviksijana oma perekonnale lisasissetulekut teeniv portugali immigrandi poeg Manuel Jaques. Poisikese juures oli tarvitatud, seksuaalset vägivalda ning pärast seda oli ta uputatud vee-kraani kausis ning toimetatud ta laip ühe prostitutsiooniga tegeleva ettevõtte maja katusele, kus see leiti. KaMlusalustena on taba-tud neli meest, kes tegutsesid ühes •prostitutsiooniga tegelevas ettevõttes väljaviskajatena. Nii kõlab Toronto ajalehtede lehekülgedelt nopitud resümee, mis kirjeldab masendavat mõrva, millele leidub harva võrdset kriminaalkuritegude ajaloos ja mis ei ole suart tähelepanu jä publitseeti leidnud mitte ainult Torontos vaid kogu Kanadas. ^ See mõrv suunab Toronto elanike tähelepanu jälle kurikuulsale Yonge'i tänava prostitutsioonipe-sale, mille likvideerimiseks ametivõimud ei ole leidnud abinõusid ning on jäänud Toronto head nime hävitavate prostitutsiooni-ettevõtete tegevuse ükskkõifeseiks pealtvaatajaiks. Nüüd kus väike vaesest perekonnast pärit saapa-yiksija toimetati suurte rahvahulkade osavõtul oma viimasele puhkepaigale, on hakatud uuesti rääkima rangemate abinõude tarvitusele võtmisest Toronto linnasüdame mädapaisete likvideerimiseks. Tavalisel kodanikul on aga põhjust jääda ka praeguste sea düste ja määruste andjate ning advokaatide tegevuse suhtes umbusklikuks ja kahtlejaks, kuna ka varem on selle küsimuse lahendamiseks palju sõnu kulutatud ja ajalehtede veergusid täis trükitud, kiud kahjuks jutud on jäänud Jukuks ja teod on jäänud tegemata. Kuid Yonge'! tänava mõrva puhul ei saa liahjuks mööda minna faktist, et siin pole tegemist ainult Yonge'i prostitutsioonipesadega ja nende likvideerimise vajadusega. Nelja looma tasemele langenud mehe vägivald 12 aastase abitu poisikese kallal näitab meile, et Kanadas on midagi tõsiselt viltu ning et ühiskonnas hakkavad võimutsema tendentsid, mis vihjavad mandumisele jä dekantsusele. Kui sellise seksuaalmõrva oleks sooritanud ainult üks isik, siis oleksime meie võinud rääkida vaimuhaigusest või normaalse mõistuse kaotanud inimesest. Kui aga sellise elajaliku teoga saavad hakkama ühises koostöös neli meest, siis tuleb põhjusi hakata otsima I mujalt —• ja neid põhjusi on palju, j Kanadas .väljaku, liteedi kollaselt on võetud kurjategijate ja nende karistamise suhtes rakendamisele liberaalne poliitika ja paljud kurjategijad pääsevad kohtu küüsist väga kergete karistustega või jäävad hoopis karistamata. Politseivõimud on sattunud sellise poliitika tulemusena väga ebamäärasesse olukorda, kujia ühest küljest nõutakse neilt energilist kuritegevuse vastu võitlemist, kurjategijate paljastamist ja nende arreteerimist, kuid samal ajal juhtub sageli, et kurjategija, kelle tabamiseks nad palju vaeva ja aega kulutanud ja kelle nad trellide taha toimetanud, tuleb neile juba järgmisel päeval tänaval vaba mehena vastu. Surmanuhtluse ärakaotamisega tegi Kanada föderaalparlamenl kogu Kanadale suure karuteene, kuna äsjane mõrv kinnitab, et inimühiskonnas sooritatakse ikka veel kuritegusid, mille ainsaks karistuseks on surmanuhtlus ja inimloomade ühiskonnast igaveseks eraldamine. Kui parlament selle otsuse tegi, siis talitas ta tõenäoliselt Kanada rahva enamu- Eesti Liit Kanadas, Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul ja VancouVeri^ Eesti Seltsi esindajad arutasid Vancouveri Eesti Päevade ajal mitmesuguseid koostööküsimusi. üksneist toimus Eesti Päevade esimehe Boris Tesnoyi kodus, kus E LK esimees' R. Kreem infomeerislääneesindajaid mitmesugustest sammudest meie rahvusliku töö tõhustamisks. Pildil istuvad vasakult: Eero Muna, Vera õunapuu, Boris Tesnov, õp. Oskar Pastik, Siiri Muna, pr. Tesnov, Maila Taimre (Austraaliast), Irene OUjum ja Robert.Kreeni. • . ',. : ' ... • : ; _Fotor Strateegiliselt ja maapõuevarade poolest tähtis Angoola on muutunud juba suurel määral samasuguseks N. Liidu satelliitrügiks kui Ida-Euroopa riigid. Tema presidendi Agostinho Neto valitsusel ei ole enam palju öelda ka oma riigi sisemistes as Angoola olukorrale on hiljuti pühendanud artikli Inglismaal ilmuv ajakiri East-West Digest; selles tuletatakse meele m.s. kaht avaldust ameeriklaste poolt Angoola küsimuses: mitte.väga kaua aega itagasi avaldasid ühendriikide valitsuse esindajad lootusrikkalt, et Angoolast kujuneb „N. Liidu Vietnam ii Ja hiljuti väitis Ühendriikide UNO-s olev suursaadik Andiew Young, et „kuubalased on staBl-liseerinud" olukorra Angoolas. Niisuguste ameeriklaste. „lootus-te" varjus on toimunud Angoola se arvamise vastaselt ja tegeli-1 tegelik muutumine N. Liidu sa-kult oleks see põhilise tähtsusega telliidiks. Zaire presidendil Mobu-küsimus tuhiud panna rahvhhää- tui on dokumentaalseid tõendeid letusele. Selle otsuse tegemisel ei sellest, et mõni aeg tagasi Angoo-kanna vastutust mitte ainult või- last Zairesse teostatud sissetungi mul olevad liberaalid vaid ka olid plaanitsenud N. Liiit ja Kuu-opositsioonis olevad^ konservatiaJba. President Neto oli ainult ma-vid ja sotsialistid, kelledest pai- lend kogu selles Operatsioonis, jud toetasid surmanuhtluse kaota- Kuid ka Angoola sisemises elus mist. ' on Netol suuri raskusi. Maad va- •Kanadas viimaste aastate jook- itsevä organisatsiooni MPLA ju-sul läbilöönud teooriad, et surma- hid ei. ole rahul sellega, et kuuba-nuhtlusel ja kõrgetel karistus- lased ja'idaeurooplased on võtnud määradel ei ole preventiivset toi- endi kätte kõik juhtivad posltsioo- ga. ebasoodsa kaläpüügl-lepingu. ganisätsiooni ComeGoni liikmeks. Pärast president Neto külaskäiku Moskvasse m.a. oktoobris on Ida- Euroopast Angoolasse tulevate telmifete, põllumajanduslike ja majanduslike „asjatundjate" vool muutunud otse uputuslikuks. Nüüd otsustavad vene ja kuuba asjatundjad, kes võib tulla Angoolasse, kes mitte, kes võib lahkuda Angoolast, kes mitte, milliseid õigusi on iiksikisikuil ja organisatsioonidel, mida Angoola veab sisse ja mida ta välja veab, kui palju raha võib riigi trükikoda trükkida jne. Köh-viplantaazhidel valvavad kuubalastest järelvaatajad, et sinna sunnitööle toodud töölised töötaksid usinasti. -Töölisi saadetakse ühest paigast teise ja ühelt tööalalt teisele, ette teatamata ja vasturääkimise õiguseta. Möödunud oktoobris kirjutas Neto Moskvas alla 20-aastasele sõprus- ja abistamislepingule. Angoola on teinud N. Liiduga ka vä-i N. Liidu pressibüroo Tassi teatel sai Angoola selle lepingu ja korralduse alusel möödunud aastal 20 000 tonni kala. met, ei vasta tegelikkusele ning | nid. need seisukohad ei ole millegagi tõestatud. Tegelik elu kinnitab hoopis vastupidist nagu seda näeme ka Torontos äsja toimunud mõrva puhul. Kui need neli meest Põlluharijate keskel m viha maal elava 15.000 kuuba sõduri vastii eriti suur selle tõttu, et nad röövivad karja ja vilja. \ Selle järgi võib N. Liit püüda piiramata hulgal kala Angoola vetes, mille eest annab 12% saagist An-goolale. ; Kuid Tass vaikis, et a. 1974, enne kui MPLA ja Moskva oM Angoola „vabastanud", oli Angoofa kalasaak 500000 toimi. Enne iseseisvust oli Angoola, maailmas suuruselt neljas kohyi-toodangus. Möödunud aastal mädanes kohvisaak -põldudel, kuna Bakongo suguharu, kelle liikmed olid ohiud traditsioonilised plan-taazhitöölised, võitles FNLA par^ tisaniüksuste ridades. Angoola põllumajaiiduslik ja tööstustoodang on umbes ndjandik sellest, mis see oli enne iseseisvust. Märtsis 1975, enne iseseisvust toiniunud rahutuste ajal tea/täs Angoola Tööstusliitj et toodang liiaa 110 suuremas tööstusettevõttes ; oli langenud kimi 90%. Pärast seda on enamik nendest ettevõtetest lõpetanud oma tegevuse, ülejäänud on natsio'naliseeritud ja nende portugaallastest direktorid minema aetud. . . Kõige selle tagajärjel on enamik angoola rahvast ägedasti vastu president Neto marksistlikule rezhiimile. EPL/ER Kanada peaminister Trudeau avaldas oma äsjasel pressikonverentsil Ottawas väga huvitavaid seisukohti Kanada postiteenistuses esinevate häirete kohta, mainides, et temal ei ole rohtu posti-teenijate korrale kutsumiseks ja postiteenistuse normaalselt käiku rakendamiseks. Peaministri arvates hakkavad ärilised ettevõtted üha suuremal arvul kasutama eri-viisilist postiteenindust, miile abi vajab ka peaminister Ottawa ja Montreali vahel kirjavahetuse pidamiseks. ,,Postiteenijad kannatavad oma streikidega ise kõige rohkem**, arvas Trudeau ja lisas, et tema on püüdhud postiteeni jäte streike likvideerida postiminišt-fite vahetamisega, kuid see ei ole andnud loodetud tulemusi. Need peaminister trudeau seir sukohad ei ole tavalisele kodanikule eiriti julgustavad ja näitavad, et valitsus on jõuetu poštiteenijate ametiühingu juhtide diktatuuri va^tu võitlemisel. Kui peaminister ja valitsus arvavad, et posti-teenindust on võimalik normaalselt käiku rakendada postiminist-rite vahetamisega, süs; nad eksi- .vad. Küsimus ei seisa uues pos-tiministris vaid uues poštiteenijate ametiühingu juhtkonnas. Nii kaua kui poštiteenijate ametiühingut juhatavat sõjakad mehed, kes ässitavad oma ühingu liikmeid seadusevastastele sam^- mudele ja tegudele, ei ole loota postiteeninduses paranemist. Peaminister mainis, et streikide tõttu kannatavad kõige rohkeni postiteenijad ise, kes häyitävad ametiühingu ja oma töökohad. See ei ole õige. Poštiteenijate ametiühingu liikmeid on siiski ai-iralt 22.000 ja Kanadas on 22 miljonit elanikku^ 22.000 poštiamet-nikku moodustavad ainult väikese protsendi Kanada miljonitest elanikest, kes korratu postiteeninduse alla juba aastaid on kannatanud ning saanud tohutute majanduslike kaotuste osaliseks. Peaministri arvates ei ole temal rohtu korratu postiteeninduse parandamiseks. Kuid tema käsii-tuses on ju valitsus ja parlament hing temal on kanada rahvalt mandaat valitsemiseks ja Kanada elanike heaolu huvides vajalike sammude astumiseks; On tõesti üllatav, et selliste vahenditega varustatud peaminister ei suuda ühe väikese seadusevastaselt ta-litava ametiühingu juhtkonda korrale kutsuda. oleksid teadnud, et nad oma met- Kümneid kuubalasi on surmatud, siku teo lunastavad võllapuus rip- ^ad ei julge maal ringi liikuda pudes, siis on kaaluvaid põhjusi Lnuidu kui suurtes gruppides ja oletada, et nende ohver oleks veel hästi relvastatult praegu elanud. Mõni aeg tagasi pidi Neto Kanada traagika on selles, et Löönma, et ta er suuda kohenda-siinsed seadiiseand|ad ja rahva L a Angola kokkuvarisenud majan-poolt võimule seatud mehed rää- (jugelu, kuna veel praegugi takis-givad palju ja teevad vähe ning tavad Unita ja FNLA partisani-et viimasel ajal üldiselt läbilöö- hükuj^ised riigi valitsemist tõhu-nud üliliberaalne poliitika kurja- gait^ tegijatesse suhtumisel ja nende Kuid Neto ei saa teha midagi karistamisel mõjub kaasa Kanada Uelleks, et rahuldada Ünita ja ühiskonna mandumisele ning mo- pj^LA nõudmisi, rahustada oma raalsete tõekspidamiste ja aluste kiPLA-liikumist ja rahutuks muu-häyimisele. Kas ei oleks juba aeg tunud rahvast. Ta ei saa ka pa-senised kõrvalrööbastele jooksnud randada. Angoola suhteid nende liberaalsed teooriad nurka visata aafrika riikidega, kelledega suh-ning seUe asemel hea ja kurja va- ted on halvad. Kui Neto üheksa hele selged vaheseinad tõmmata? | ]^u^ ^nne seda, mü Angoola sai iseseisvuse, rikkus esimest korda iseseisvuslepingut teiste organisatsioonidega jä sidus oma saatü- .iastas„Eesti president USA vas-ise N. Liiduga, kaotas ta ühtlasi Vene diplomaadid erinevad näiteks inglise diplomaatidest oma käitumise poolest. Neil puudub viimaste paindlikkus ja äärmine viisakus. Et nad avalikkuses oma käituinisega ei põhjustaks skandaali või kujuneks naeruväärseks, siis on Fjodor Moloshkovi sulest ilmunud diplomaatliku käitumise käsiraamat. Moloshkov On N. Liidu välisministeeriumi protokollishefff. Toronto linnavalitsuse ja poilt-_ seimeeste raskused Yonge'i tänaval asuvate pornogi-aafia poodide ja lõbumajade vastu võitlemisel kerkivad esile eriti reljeefselt kui lugeda ajalehtedest ühe kohtuniku äsjast otsust ühe pornograafilise kauba poeomaniku vastu, kelle vastu oli tõstetud 15 kaebust rõveduste levitamisel. Ontario ülemkohtu kohtunik otsustas kaebealuse vaifglast vabastada, põhjendades seda sellega, et tema ti-eUide taga hoidmine ei kõrvalda Yon-ge'i tänavalt pornogiaafiaga kauplejaid ja kahtlasi masserimis-asutusi.:: Selle loogika põhjal tuleks ka mõrv^arid vanglast vabastada kuna nende kinnihoidmine ei kõrvalda maalimast mõrvategusid. K.Ä. NEW YORK (VES) - Associa-ter Pressi järele avaldas New "^ork Times lühiteate USA iseseisvuspäeva vastuvõtust USA suursaatkonnas Moskvas, kus märgiti m.h.,.et Nõukogude poolel oli kõr-gemiaks ameeriklaste küllakutse vastuvõtjaks Artur Vader, „Nõu-kogude Eesti president ja Nõukogude Lüdu asepresident". Kuna New York Times pealkir-tuvõtul", süs jäi lugejaile mulje, I enda tegevusvabaduse nagu tunnustaks USA nüüd Eesti okuoatsloonivalitsust. , „. „ .„ „ „ vang Ta on olnud sellest ajast oma uue ^Ägu; ^«^etUkult kinm^^^^^^^^ kulud (150 mUjo-yader Venemaa-eestlane kutsu-1,^^ tud mitte kui mmgi „Eesti presi- - , , . ^. , J ^ii -J 1 • AT T - J "1 ^ Z sõdurit), et aidata Netot võimule dent", vaid km N. Liidu ülemnõu- l j , „üüdpeab ta tantsima Mos^ kogu- presiidiumi uks abiesimehi J ^ (seda on koigi ludijvabariikide ko- , „ „ „ J „ c i ^ » ^ , ^ ; ^ iui„„i halilcetuennsukojde esimehi). t^Ä^^S^ « USA ei tunnusta Eesti annektee- vembrist 1975. Möödunud aasta rtmist ja seega ei saadud ka Va- juulis sai Angoolast esimene riik derit võtta mingi eesti funktsionä- Aafrikas, kes astus Moskva poolt Raamat annab muuseas juhtnööre, kuidas käituda'söögilauas. Nood õpetused tunduvad sobivat enam talupoistele kui Moskva Välissuhete Instituudi lõpetanutele: ,,Ära topi salvrätikut lõua alla või laota seda rinnale, salvrätiku koht on su põlvedel! Ära-kum-mardü oma taldriku üle! Istu nü sirgelt kui võimalik! Ära küünita end üle naabri taldrikul Ära söö leiba kahvliga (vene kõ,mme)!: Ära poeta leiba supi 'sisse ! Ära iialgi topi nuga suhu! Ära. söö liiga kiiresti! Ära .aja taga viimast supilusikatäit, või viimast oma taldrikule, aseta need huulte abil enne kahvlile! Ära mängi oma salvrätikuga või taldrikuga! Ära pühi salvrätikuga nägu, sellega võib vald huuli puudutada ! Ära räägi täis suuga! Ära jGo liiga palju veini! Ära tee krü-rina. Ta esindas vaid Kremlit. 'juhitud majanduslüm koostöö-or- tilisi märkusi toidu kohta! Ära' loe kirju või dokumente söögi juu-õpetatakse ka käitumist seltskondlike visiitide puhul. Diplomaadid ei tohi teha näovi-gureid, vahtida ammulisui mööblit või pilte seinal. E i tohi vilis-tädaj ei ole sobiv monopoliseerida vestlust või rääkida igivanu nalju. Kui keegi oskab mängida mõnda muusikariista või laulda, siis peab ta seda tegema, kui temalt seda palutakse. Käitumisreegleid avalikus kohas lükumise puhul: „Ära jollita ega näita näpuga ©Hiljuti määrati Valter Mägi General Services Administration, Reg. 3 juures elektri ja mehaanika ala peainseneriks riigi ehituste plaainitseanisel. Seile valitsuse- : ala-osaikonna aMa k i ^ ^ peale valitsuse varustamise ülesannete ' kä-kõikide: uute ehitust^e rajamine ja ka praeguste üniberehitaim-ne idaraimiku viies osariigis ning Washin^onis, kaasa arvatud Valge Maja;: j a Pen^^ mis on suurima maa-alaga ehitus maailmas. Ta on ka tiks kahest, keüe ^ allkirjadega kolk plaanid kinnitatakse. suutäit taldrikul! Ära sülita luid inimeste peale! Ära söö tänaval! Kergita kübaratj kui sind kõnetab võõras daam!" Moloshkov käsib oma lugejail olla hästi frlseeritud ja esineda pressitud riietega;. E i tohi kammida juukseid või puhastada küüsi avalikkuses. „Ära tuigerada! Käi kindlalt, õpetust. sirgelt ja väärikalt! Ära vehkle kätega! Ära hoia käsi_ taskus! Esine pidzhaanaas, hommikumantlis ja/tühvlites ainult magamis- ja vannitoas! Ära naera Inga kö- •västl!"". LfDodetavasti Võtavad nõukogude diplomaadid sellest raamatust Laste rinl kasvab Need suuii t^imeto tiheda kii eest ja m meid jum] rahvatanti nud kaits suiurtele kõrvetas. Nende ka itäna\ Ants Sule j kord needl Joefcäärull Nad on eesti VI deks" ji ju uhi^ soole. Esmakoj tud külall igale rõõinsamt oma röoii olid puhli keste tüt[ tatud pai oma vahi küsid, kat ha yoodit'! te toa deJ ' sem. Kõij mišie poi ; se! fea^jvatJ timisei oli mepä.rane| lid" pidi varaamatl omapan vustatud Baraki clala kavc maspäeva] teisipäev* paU.,. koll] ; lus, suur Rägo, sa^ külaskäik ,,Meriröä juhatiiseil F'rogra| Sed Ja selt Jõi Jej Kogu pr< loomulü Näitusi tay ja ül| da eest] likuit oli tundnud. Eesti Mi selle üu võtug: K^ niitmeke| niistatudj kübai-agž mine-. Kii kivi . kuj maalida Pudelis'; kasepuu •puukä lad. jne, Eäsutj materjj Ja ka tatud Seinale laev kai juhtimisf kasvandil suvekodi varem becki Dl suutsid nüüd' a l | tab tunj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-09-02