1987-03-05-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 4 VABÄ-EESTLÄNE'^neljapäeval,.5. |Tnärtsll,i987>-^^ ir. 18 Nr.
Kuna rahvad iamsnevadiiiiines^^ keda ühine kultuur
seob, siis on rahvuskuituuritised küsiinused neile ja meilegi
kollektiivselt sama tähtsad kui üksikinimesele isikupära või
personaalsus. Tähtsusetud ^^^o^^^^^ väid neile, kes
esivanemate p()olt pärandatud kultuuri eiiani ei tunaie, c
tuii|la, või on tee! selles suunas. Siit j meie eesti kultuuri
edasikandmise nii alateadlikust ja teadlikust tahtest
ka nieie tpase ku^^^^
filosoofilise aluse kultuurivara kogumiseks,
kasutamiseks üha jätkuvateks ühiskondlikeks
See on ka ftinidamentaalne va- hädaohtudest
sus
jadus mitte üksnes eesti kultuuri
ed asi ka n d m i se k s, v ai d ka
rahvusIikuks vabadusvõi11 useks
okupeeritud Eesti eest. Kui kaoks
enam
i eest
eesti kultuur, ei
võitlejaid ega ka
võidelda.
Paarkümmend aastat
käisin Kanada Eestlaste
Komisjoni esimehena ja ajalooliste
materjalide kogiijanä Albertas,
kus esimesi; eesti • põllumajanduslikke
asundusi hakati looma 88
aastat tagasi. eesti
läbimurdmiseks
hastikavandatud ühisaktsioonide
j a koprdineeritud tegevuse kaudu.
Peame oma plaanitsemise aluseks
võtm^ mitte niivõrd praegusi
olukordi, vaid neid, mida me ees
näeme. Peame oma suuremaid ettevõtteid
mitte kitsarinnalistesf
grupihuvidest või pimedatest tunnetest
juhtida laskma, vaid laiematest
ühiskondlikest kaalutlustest,
mille taga suurem rahva
Sellepärast kujunegu meie tänane
konverents üheks^ sellisekjv
seltsiriiaja oli siis juba muudetud päevaks meie rahvusiikus elus,
kogu ütnbruskonna rahvamajaks, kus mitte ei pandud üksnes alus
Mulle jutustati kuidas vähe eesti meie kultuurivaramu edaspidiseks
keelt väldanud vanaeestlaste korraldamiseks, väid ka.eestluse
järeltulijad sirvinud raamaturiiu- teadlikumaks arendamiseks uute
lil vanu eesli raamatuid ja muud olukordade taustal,
kultuurivara, visanud need siis Mul on hea meel siin märkida
põrandale ja löönud veel jalaga et selle konverehtsi sisulise
P^^^^v jätkuna toimuvad eeloleval suvel
Eckvilles õnnestus meil aga Vancouveris Lääneranniku Eesti
päästa sealsed kultuurilised varad. Päevadel kolm sümpoosioni: usk"
Nüüd ei ole ka neil enam oma välisvõitlus ja rahvuslik kommu-seltsimaja.
See müüdi mõni aeg nikatsioon.
tagasi oksjonil ja põles peale selle Minu arvates üheks kar-maha.
Uks Edmontonis elav dinaalseks küsimuseks on, miks
vanaeestlane tõi mulle hiljuti pildi peaks meil olema kaks arhiivi,
sellest- põlemisest. Hoone oli pealegi ühes linnas. Kahed
kõrgele taeva poole ulatuvas paralleelsed jõupingutused ja
tulemöllus. Selle ees seisid kaks kulud. Suur osa materjalidest
eestlast, kes selle. Kanada samad. Nende kasutajad peavad
eestlaste esimese kultuurimaja kahe isikuga kokku leppima arhii-tegevuses
suurt osa olid etenda- vide külastamise osas. Pikemaks
nud. Uks neist vaatas tõsiselt materjalidega tutvunemiseks pole
leekidesse, kuna teine oli seljaga aega jä mõnikord isegi võimalusi,
tule suunas. Ilmselt ei suutnud ta Arhiivmaterjale ei saa koju viia.
näha hävinemas seda eestlaste Kuidas seda õigustada?:
püüdl^uste keskendajat, kuhu Meile on öeldud, et arhiive ei
isid paljud südamete juured. saa enne ühendada kui selleks
kasutamise ;üIe., Uhisarhiivi,
loomine Torontosse on aja käsk.
Xüsimuseks on vaid kuidas
rohkem jõude ühisarhiiviga
siduda, et see võiks Jaita suuremal
rolli meie ühiskonnas kui lihtsalt
materjalide hoidla.
M u i d u g i m õ i s t a 00 Tartu
ruumid ühisarhii viks kasinad.
Aga väga palju on arhiivides samu
asju. Tartu arhiivis läheb pidevalt
uusi asju mikrolindile. Selliseid
originaalmaterjale võib hädakorral
ka mujal hoida. Duplikaate on
ehk võimalik hoida teistes eestlaste
poolt omandatud hoonetes.
Võibolla uued, nägusad kapid
Tartu College'is on võimalikud
mõningates tubades, kus need ei
sega regulaarset ruumide kasuta-mist.
Teatud materjale on
võimalik paigutada Kanada arhii-uues
olukorras tarviduse korral
saaks laiendada. Muusikalised
materjal id on juba praegu hulgal i-selt
arhiivide juures ja sinna nad
k li u I u V ad k a s i s ü 1 i s e 11,
Ühisarhiiyil oleks vaid vaja
suuremat 'muusikaga tegelevate
organisatsioonide ja isikute
kaastööd, et seda paremaks teha.
Aga see käibiõieti kõikide sektorite
kohta, Jääb järele kujutava
kunsti paigutamisest kõnelda.
Praegune Keskarhiivi ruum eestlaste
eliitsentrumis tagaks nende
materjalide kasutamist kõige
pareniini mitmesuguste saalide
võimalikeks kasutamisteks sellekohaste
ürituste läbiviimisel. Nii
saaksime võrdlemisi väikeste majanduslikkude
ressurssidega kogu
kompleksküsimuse lahendada.
Selle 1 kohverentsil valjen-
Foto: H. Oja
Tuletagem meelde, et me oleme
nõnda palju suuri asju algatanuc
j a ühisjõuga teostanud. Sellepä-
; rast usun ma, et ka see konverents
viib meid ühisele ülesehitavale
teele, kindlad sihid silme ee^
jD0i3iiBšfliiiiiiiiimin»igiiiiiiiHiiiiiiiuHiitiiiiiiij„
: AARNE^VÄH
Päriisi-periopdi (1982—1986^
^^^^^^^^^^
Toronto tel .488-3637
iQggoiDiBiiiiiiiiiiiiiBHSBSsiiiiigiooHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
0 0 o B a o o a o aa a aoa o š B • s o B OO Q a B a B •
aa., '(aa"
videsse ja raamatukogudesse ning . datakse kindlasti väga palju
':s on võimalus duplikaat- erinevaid mõtteid: meie
Olukorrad näitavad, et me
peame . oma edaspidises
rahvuslikus tegevuses olema et-suuremad
ruumid on leitud. Kas
ei ole see eesti ühiskonnas nii tuttav
jutt - hakkame aga ehitama.
tenägelikud. Peame oma südame, See lähendab kõik. Ütleksin,
mõistuse . ja tahtejõu kontsen- tehkem enne inventuün kogu
treerima meid ähvardavatest meie kultuurivara paigutamise ja
materjali teistele ee:sti arhiividele
anda. Millist teist võimalust oleks
meil ühisarhiivi loomiseks?
Mõelgem sellejuures kä majanduslikule
küljele. .
Mida teha siis kultuurimuiiseü:
•;miga?;' •
Kultüurimuuseumi mõte tundub
veel olevat pisut võõras,
kui oleks teoKatav
ühisarhiivi loomine Tartu Col-lege'is,
siis jääksid ju praeguse
Keskarhiivi ruumid vabaks või
peaaegu vabaks Eesti Majas. Seal
on juba praegu Eesti Etnograafili-.
se Ringi etnograafia tuba, mida
kultuurivaramu küsimuses.. Ei
tahaks, et need kusagile õhku rippuma
jääks. Sellepärast isoovitab
Konverentsi Korraldav Toimkond,
et^ mõtleksime ühe komisjoni
loomisele täna sjin. See kogu
peaks ehitatud rnõtteid ja suundi
arvesse K^õttes välja töötama realistliku
plaani edaspidiseks tegiit-semiseks.'./
v.':-
Sellise komisjoni tööst peaksid
eriti need organisatsioonid juhti-vanialtösa
yõtmav kes praegu vastuta
vamat osa etendavad meie
kultuurivaramu hoidmisel ja arendamisel.
Iga organisatsioon on oma otsuste
tegemisel iseseisev. Ei saa
see konverents ega ka selle pooli
loodud komisjon kellelegi oma
tahet peale suruda kui ta seda ise
ei taha.
Ttl. 293
iBusi ja parandame vanu
liimas kui ka suvilates.
\ 0 0 Q B a OQ 0 0 Q ts i) B.Q 0 a e o o B a o B a 0 9 • B B i i i a i i i
iHiiiHniiisHiHinniniiinüiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
vargese ja taie vasto
Tel. 496-2334
kodus 499-8193
Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiil
'mm
m:i
GLOBAALNE EESTLUS LE
sünnipäeva koondusest osavõt
saalis. Keskel on väike rin
Veebruari eely
skaudiliikumise poolt proklame]
Sellega tähistatakse ühtlasi sl
Baden-Ptiivvelli sünnipäeva 22.
skautluse; nädalal tonnus üll
vustainiiie uute liikmete varbar
tänapäevaks'-.
Skautluse nädala avamine
Torontos toimus City Hallis
MetrorToroiitb esimehe Dennis
Flynni poolt 16. veebruari ennelõunal.
Järgmisel päeval jagati
kõ i k i d ele • Suur-Toro nto
algkoolide õpilastele 2. kuni 6.
klassini (150.000) lapsele koolis
välja 30-leheküljeline broshüür
Valmistumine tänapäevaks''. .
Pildirikas jä osaliselt värvitrükis .
bröshuur sisaldab arendavaid
mängusid, piltide värvimise, joo- :
nistamise ja sõnalise täitmise
ülesandeid, millel kõikidel on
sama siht ; — laa Sl
tänapäeva-kohasele käitumisele,
tegutsemisele, julgeolekule ja
isegi ajaviitele. Kõikidele hoiatus-siltidele,
teemärkidele ja koolis
ning kodus antavatele korra-reeglitele
vaatamata varitsevad
lapsi igal päeval ja igal sammul
mitmesugused hädaohud.
Skaudiliikumise üks suur siht
on õpetada lapsi nii, et nad
tänapäeva ohtlikus maailmas
oskasid õhukindlalt elada ja
tegutseda. Eesti skautluses
palutakse sellepärast vanemaid
^ alate ette teatada, kui mõni poiss
skauditegevusest puudub. Juhid
on huvitatud — kas poiss tuli
kodust välja ja miks ta koondusele
ei jõudnud, i
Broshüüri lisana anti välja ka
infot skautlusö kohta. Skautide
arv Suur-Toronto piirkonnas on
ROYAL UI
REAL ESTATE SERV
325 MOORE AVEI
ESINDAJA
MAI SAARNA
Tel. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870305 |
Description
| Title | 1987-03-05-04 |
| OCR text | . 4 VABÄ-EESTLÄNE'^neljapäeval,.5. |Tnärtsll,i987>-^^ ir. 18 Nr. Kuna rahvad iamsnevadiiiiines^^ keda ühine kultuur seob, siis on rahvuskuituuritised küsiinused neile ja meilegi kollektiivselt sama tähtsad kui üksikinimesele isikupära või personaalsus. Tähtsusetud ^^^o^^^^^ väid neile, kes esivanemate p()olt pärandatud kultuuri eiiani ei tunaie, c tuii|la, või on tee! selles suunas. Siit j meie eesti kultuuri edasikandmise nii alateadlikust ja teadlikust tahtest ka nieie tpase ku^^^^ filosoofilise aluse kultuurivara kogumiseks, kasutamiseks üha jätkuvateks ühiskondlikeks See on ka ftinidamentaalne va- hädaohtudest sus jadus mitte üksnes eesti kultuuri ed asi ka n d m i se k s, v ai d ka rahvusIikuks vabadusvõi11 useks okupeeritud Eesti eest. Kui kaoks enam i eest eesti kultuur, ei võitlejaid ega ka võidelda. Paarkümmend aastat käisin Kanada Eestlaste Komisjoni esimehena ja ajalooliste materjalide kogiijanä Albertas, kus esimesi; eesti • põllumajanduslikke asundusi hakati looma 88 aastat tagasi. eesti läbimurdmiseks hastikavandatud ühisaktsioonide j a koprdineeritud tegevuse kaudu. Peame oma plaanitsemise aluseks võtm^ mitte niivõrd praegusi olukordi, vaid neid, mida me ees näeme. Peame oma suuremaid ettevõtteid mitte kitsarinnalistesf grupihuvidest või pimedatest tunnetest juhtida laskma, vaid laiematest ühiskondlikest kaalutlustest, mille taga suurem rahva Sellepärast kujunegu meie tänane konverents üheks^ sellisekjv seltsiriiaja oli siis juba muudetud päevaks meie rahvusiikus elus, kogu ütnbruskonna rahvamajaks, kus mitte ei pandud üksnes alus Mulle jutustati kuidas vähe eesti meie kultuurivaramu edaspidiseks keelt väldanud vanaeestlaste korraldamiseks, väid ka.eestluse järeltulijad sirvinud raamaturiiu- teadlikumaks arendamiseks uute lil vanu eesli raamatuid ja muud olukordade taustal, kultuurivara, visanud need siis Mul on hea meel siin märkida põrandale ja löönud veel jalaga et selle konverehtsi sisulise P^^^^v jätkuna toimuvad eeloleval suvel Eckvilles õnnestus meil aga Vancouveris Lääneranniku Eesti päästa sealsed kultuurilised varad. Päevadel kolm sümpoosioni: usk" Nüüd ei ole ka neil enam oma välisvõitlus ja rahvuslik kommu-seltsimaja. See müüdi mõni aeg nikatsioon. tagasi oksjonil ja põles peale selle Minu arvates üheks kar-maha. Uks Edmontonis elav dinaalseks küsimuseks on, miks vanaeestlane tõi mulle hiljuti pildi peaks meil olema kaks arhiivi, sellest- põlemisest. Hoone oli pealegi ühes linnas. Kahed kõrgele taeva poole ulatuvas paralleelsed jõupingutused ja tulemöllus. Selle ees seisid kaks kulud. Suur osa materjalidest eestlast, kes selle. Kanada samad. Nende kasutajad peavad eestlaste esimese kultuurimaja kahe isikuga kokku leppima arhii-tegevuses suurt osa olid etenda- vide külastamise osas. Pikemaks nud. Uks neist vaatas tõsiselt materjalidega tutvunemiseks pole leekidesse, kuna teine oli seljaga aega jä mõnikord isegi võimalusi, tule suunas. Ilmselt ei suutnud ta Arhiivmaterjale ei saa koju viia. näha hävinemas seda eestlaste Kuidas seda õigustada?: püüdl^uste keskendajat, kuhu Meile on öeldud, et arhiive ei isid paljud südamete juured. saa enne ühendada kui selleks kasutamise ;üIe., Uhisarhiivi, loomine Torontosse on aja käsk. Xüsimuseks on vaid kuidas rohkem jõude ühisarhiiviga siduda, et see võiks Jaita suuremal rolli meie ühiskonnas kui lihtsalt materjalide hoidla. M u i d u g i m õ i s t a 00 Tartu ruumid ühisarhii viks kasinad. Aga väga palju on arhiivides samu asju. Tartu arhiivis läheb pidevalt uusi asju mikrolindile. Selliseid originaalmaterjale võib hädakorral ka mujal hoida. Duplikaate on ehk võimalik hoida teistes eestlaste poolt omandatud hoonetes. Võibolla uued, nägusad kapid Tartu College'is on võimalikud mõningates tubades, kus need ei sega regulaarset ruumide kasuta-mist. Teatud materjale on võimalik paigutada Kanada arhii-uues olukorras tarviduse korral saaks laiendada. Muusikalised materjal id on juba praegu hulgal i-selt arhiivide juures ja sinna nad k li u I u V ad k a s i s ü 1 i s e 11, Ühisarhiiyil oleks vaid vaja suuremat 'muusikaga tegelevate organisatsioonide ja isikute kaastööd, et seda paremaks teha. Aga see käibiõieti kõikide sektorite kohta, Jääb järele kujutava kunsti paigutamisest kõnelda. Praegune Keskarhiivi ruum eestlaste eliitsentrumis tagaks nende materjalide kasutamist kõige pareniini mitmesuguste saalide võimalikeks kasutamisteks sellekohaste ürituste läbiviimisel. Nii saaksime võrdlemisi väikeste majanduslikkude ressurssidega kogu kompleksküsimuse lahendada. Selle 1 kohverentsil valjen- Foto: H. Oja Tuletagem meelde, et me oleme nõnda palju suuri asju algatanuc j a ühisjõuga teostanud. Sellepä- ; rast usun ma, et ka see konverents viib meid ühisele ülesehitavale teele, kindlad sihid silme ee^ jD0i3iiBšfliiiiiiiiimin»igiiiiiiiHiiiiiiiuHiitiiiiiiij„ : AARNE^VÄH Päriisi-periopdi (1982—1986^ ^^^^^^^^^^ Toronto tel .488-3637 iQggoiDiBiiiiiiiiiiiiiBHSBSsiiiiigiooHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii 0 0 o B a o o a o aa a aoa o š B • s o B OO Q a B a B • aa., '(aa" videsse ja raamatukogudesse ning . datakse kindlasti väga palju ':s on võimalus duplikaat- erinevaid mõtteid: meie Olukorrad näitavad, et me peame . oma edaspidises rahvuslikus tegevuses olema et-suuremad ruumid on leitud. Kas ei ole see eesti ühiskonnas nii tuttav jutt - hakkame aga ehitama. tenägelikud. Peame oma südame, See lähendab kõik. Ütleksin, mõistuse . ja tahtejõu kontsen- tehkem enne inventuün kogu treerima meid ähvardavatest meie kultuurivara paigutamise ja materjali teistele ee:sti arhiividele anda. Millist teist võimalust oleks meil ühisarhiivi loomiseks? Mõelgem sellejuures kä majanduslikule küljele. . Mida teha siis kultuurimuiiseü: •;miga?;' • Kultüurimuuseumi mõte tundub veel olevat pisut võõras, kui oleks teoKatav ühisarhiivi loomine Tartu Col-lege'is, siis jääksid ju praeguse Keskarhiivi ruumid vabaks või peaaegu vabaks Eesti Majas. Seal on juba praegu Eesti Etnograafili-. se Ringi etnograafia tuba, mida kultuurivaramu küsimuses.. Ei tahaks, et need kusagile õhku rippuma jääks. Sellepärast isoovitab Konverentsi Korraldav Toimkond, et^ mõtleksime ühe komisjoni loomisele täna sjin. See kogu peaks ehitatud rnõtteid ja suundi arvesse K^õttes välja töötama realistliku plaani edaspidiseks tegiit-semiseks.'./ v.':- Sellise komisjoni tööst peaksid eriti need organisatsioonid juhti-vanialtösa yõtmav kes praegu vastuta vamat osa etendavad meie kultuurivaramu hoidmisel ja arendamisel. Iga organisatsioon on oma otsuste tegemisel iseseisev. Ei saa see konverents ega ka selle pooli loodud komisjon kellelegi oma tahet peale suruda kui ta seda ise ei taha. Ttl. 293 iBusi ja parandame vanu liimas kui ka suvilates. \ 0 0 Q B a OQ 0 0 Q ts i) B.Q 0 a e o o B a o B a 0 9 • B B i i i a i i i iHiiiHniiisHiHinniniiinüiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ vargese ja taie vasto Tel. 496-2334 kodus 499-8193 Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiil 'mm m:i GLOBAALNE EESTLUS LE sünnipäeva koondusest osavõt saalis. Keskel on väike rin Veebruari eely skaudiliikumise poolt proklame] Sellega tähistatakse ühtlasi sl Baden-Ptiivvelli sünnipäeva 22. skautluse; nädalal tonnus üll vustainiiie uute liikmete varbar tänapäevaks'-. Skautluse nädala avamine Torontos toimus City Hallis MetrorToroiitb esimehe Dennis Flynni poolt 16. veebruari ennelõunal. Järgmisel päeval jagati kõ i k i d ele • Suur-Toro nto algkoolide õpilastele 2. kuni 6. klassini (150.000) lapsele koolis välja 30-leheküljeline broshüür Valmistumine tänapäevaks''. . Pildirikas jä osaliselt värvitrükis . bröshuur sisaldab arendavaid mängusid, piltide värvimise, joo- : nistamise ja sõnalise täitmise ülesandeid, millel kõikidel on sama siht ; — laa Sl tänapäeva-kohasele käitumisele, tegutsemisele, julgeolekule ja isegi ajaviitele. Kõikidele hoiatus-siltidele, teemärkidele ja koolis ning kodus antavatele korra-reeglitele vaatamata varitsevad lapsi igal päeval ja igal sammul mitmesugused hädaohud. Skaudiliikumise üks suur siht on õpetada lapsi nii, et nad tänapäeva ohtlikus maailmas oskasid õhukindlalt elada ja tegutseda. Eesti skautluses palutakse sellepärast vanemaid ^ alate ette teatada, kui mõni poiss skauditegevusest puudub. Juhid on huvitatud — kas poiss tuli kodust välja ja miks ta koondusele ei jõudnud, i Broshüüri lisana anti välja ka infot skautlusö kohta. Skautide arv Suur-Toronto piirkonnas on ROYAL UI REAL ESTATE SERV 325 MOORE AVEI ESINDAJA MAI SAARNA Tel. kontoris 424-4900 kodus 751-1296 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-05-04
