Vaba eestlane , January 11, 1977

              Nr. 2:
5 ^ 1
mmmmmmmmm m•mm:m< m<''-
uruna ajalehe
fes'i" büroojuha ,
l i kolm aastat
Hedrick Smith,
Ise tagasi aaasl-
[iise Venemaa elu
faktidele basee-
Uissians" (Vene-femitb'i
raamatut
pe, et ajakirjanik
fitiste - silmadega
on osanud snu-
Ipllgu k a N. Liidu
ja PotjomkinJ
;k Smith ei tee
seri kauge ringi
ga, vaid kirjutab
on näinud ni^ji
otseselt kuulnud,
lehekülgedelt sam-dduste
kaudu lu
' N. Liidu valitsev
Istliku partei liik-lad
funktsionärid.
teadlased, ja
telasfed, kes ela
Iteemis tavalisele
i ta ja salapärast
tst ülekülfästatud
siivemajadegi^
lega, mis jin kesk-
Ide igapäevasele. '
lamatud. Hedrick
nõukogude valil
side kirjeldamise^
It kommunistlibi
pilu-sattunud Ju-
[nisti iMilovan Dji
luksuses elavast
itseväst klassist
limusest ühiskoB:
Hediick Smit'm
valusalt torkivaks:
Seda kinnitalj
ianuaril ilmunud
artikkel, milles^
ledrick Sm1th'i ja
I na ajakirjandust
fiises. Kui „Prav-je
tisjedamad riin
ji'd Hedrick Smithi
h'ost'i" korrespon-
J i ' ' i vastu, kes õli^-
Itutes levitanud N-
|it kiuilujutte, niidi»
natsi propaganda
lasõja ajal^.^rtikli
>puks, et uüe-aasta
Liit lääneriikide
ideoloogilist vahe-jerpkide
ajakirjani-oUa
professionaal-liskönega
tuleb väl-propagandamees
kelle senine aju-
!e\Tis on piirdunud
imaailma sihikind-iga.
Kuid see on ju-ja
tuntud lugu, et
|eb N. Liidu kohta
siis tembeldatakp^'
|:i kurjategijaks Y4>i=
ks. .
• * .'
ietea«?entuur .,Ta§s"
Jsembril äsja lõppe-kogu
maailma aja-lielepanu
keskT)unk-
IJidu kommunistliku
fJäi^ lk. 3)
i
V tr
f
Nr. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 11. j — Tuesday, January 11,1977 Lk. 3
VALVEARST
MÄDÄLALõ^^^^
15. ja 16. jaak. on valvearstiks
<Jr. Mae, teL 493-7231.
SC^isacia bai lef if
Tallmncs
Kanada parim balletitantsijate
paar Karen Kain ja Frank Augus-tya
sooritavad jaanuarikuus N. Lu­dus
esinemise ringreisi ning peatu­vad
ka Eesti peaMnnas Tallinnas,
kus nad esinevad 15. ja 17. jaanuar
rii. Karen Kain ja Frank Augustyn
alustavad oma esinemisi Moskvas
12. jaanuaril, kus nad tantsivad
koos Bolshoi balletitrupiga. Mosk­vast,
s^õidavad "nad T41inna, sealt
(idasi Leedu pealinna Vüniusessjs,
lais etendused toimuvad 21. ja .23.
jaanuaril ja lõpuks Kiievisse, kus
esinetakse jaanuari lõpul kolmel
öhtül ' 'J
Saarniit
Balümores toimunud ESTÖ '76 peakomitee ja asjaosaliste toimkondade aruannete koosolekul oli või­malus
tutvuda ka majandusliku aniandega, mis annab mõnevõrdsepil^V^a tohutust tööst, mis tuli te­ha
korraldajail, miUeks rakkeks oüd kõik Baltimore ja Washingtoni kaasmaalased, kelledel oH vähegi
seUeks võimalusi. Kõik nad eranditult, võtsid palju aega öötmndidest, kuia tegijaist ja vaievanägijaist
enamus olid iga päeva tööl oma teenistuskohtadeL
OÜ meie eelmise 25. ^ašta juubeli-rnmibri
^ esikülje Illustratsiooni ja
üle\^l serval oleva juübelimärgi
autor. • ,
Vavan . . •
LAPSEHQIDJAT
a. poisile m^ie kodus (Warden &
Sht^pard raj.) kella"8—5, 5 päeva
riädalas. Paliln helistada pärast
kella 5 5. t i l . 491-6778.
-J
Majandusaruande lõppkokkuvõt-ited
peavad veel ootama, kuna
teositumas on kokn järeloperatsioo-ni,
mis nõuab kulutusi, mis hiljem
tagasi laekuvad, milles ei tohiks
olla. kahtlust. Päevade korralda­jad
peavad võibolla paluma laenu­de
andjailt organisatsioonidelt ta­gasimaksu
pikendust, mõneks
ajaks.
Nimelt on teoksil laukpeo heli­plaadi
väljaandmine^ siis päeva­de
mälestusalbumi müügile lask­mine
jä päevadest valmistatud
helifilmi lõpetamine.
Kõneldes päevade korraldamise
eeltööde koordinaatori Fred Isega,
kes kulude-tülude tasakaalustami­ses
on optimist temal olevate ar­vuliste
andmete põhjal, kuuleme
mõndagi huvitavat ja päevade õn­nestumiseks
väga olulist.
Ta märgib näitena korraldamis-töödest
ürituste pääsmete eelmüü-ki
ja müüki, müle läbiviimine ko­gu
ulatuses lasus Krista ja Veljo
Arengutel. Neile saabus piletite
ettelelltmistega ümmarguselt 2000
Sellele lisaks selgub, et päeva­de
üritustele müüdi müügikes­kusest
kokku toimunud üritustele
ümmarguselt; 30.000 pääset.
ESTO '76 korraldamisega saabus
kogusummas arvepidamise asja­ajamise
korras imimarguselt 5000
kirja. Arvestades eeltööde aega,
saabus kuus keskmiselt 500 kirja.
Need nõudsid korraldamist, ena­muses
vastamist ja selgitamist,
kui seda sooviti. J a neid oli. Kogu
30.000 pääsme müügist laekus
märkimisväärselt suur summa.
Päevade korraldajate suurel lõ-pukokkütulekul
esitati ka toimkon­dade
majanduslikud aruanded ku­lutuste
ja tulude osas. Neisse ei
ole arvatud üldised korraldamisku-lud,
mis tulevad •jaotamisele toim­kondade
vahel.
Toome allpool teadmiseks ar­vud,
mis annavad toimunud päe­vade
majanduslikust küljest tea­tava
pildi. Järgnevad arvud on
toodud järjestuses: tulud, kulud
ja ülejääk (klambrites puudu-
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kindlustuslügid
958 Broadview Ave., Suifte 2©3
Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 461-
Insurance
Ägency
KINDLUSTUSED
23 WEÖTi\^ORE Dr., Süite 200
Rexda?e, Ont. M9V 3Y7
TeL 745-4622
Abielupaar Arengud väljastasid
oma kodus ettetellimiste peale
kokku ümmarguselt 18.000 pääset.
Nende pääsmete eest eelmüügil
laekunud summa oli kokku $135.000.
Pääsmete eelmüük omas äärmi­selt
olulise "tähtsuse, kuna laeku­nud
summasid vajati eeltöödeks,
milleks'tagavarasummasid kasuta­da
ei olnud peale korraldamiseks
organisatsioonidelt , laekunud
$16.073-me, mis arusaadavalt ei
piisanud kaugeltki vajalikeks eel­töödeks.
Summasid laenasid, ka [
üksikisikud.
Muusikakomitee: $44.407.87;
.$39.981.42; $4426.45
Valguspidu: $34.451.50; $47.205.99;
. ($12.754.49) ;
Kongr.: $4805.00; $3471.39; ~
$1333.61 ,
Näitused: $291388; $2566.49;
$347.39
Toatrid: $30.235.61; $21.0Õ5;91";
$9179.70
Spordikom.: $46.806.00; $42.596.17;
$4209.83
Noortetoimk.: $12.113.50; $5838.73;
174.77-.
lu: $35.187.50; $27.032.68;
$8154.82
Laevasõidud: $8692.50; $8561.50
$131.00
Vabadusrong: $7036.70; $6090.13;
$946.57
ESTO kauplus: $33.556.36;
$23.280.95; $10.275.41 -
Raamatukauplus: $1187.25;. $—;
$1187.25
Kannud: $2420.00; $2740.40;
($320.40)
Klaasid: $3000.00; $2025.00;
$975.00
Loterii: $1150.00; $769.00; $381.00
Postkaardid: $850.00; $—; $850.00
Filatelistid: $373.20; $—; $373.20
Bussid: $ - ; $97.00; ($97.00)
Ekskursioonid: $268.91; $ - ;
$268.91
Mõtekolle: $2399.50; $2438.66;
($39.11)
Need arvud kõnelevad mõnda
päevade majandamisest.
Neist summadest suureneb kulü-desumma
üldkorraldamises senini,
väljamakstud osas peakomitee,
majanduskomitee, reklaamikomi-tee.
tehnilise komitee, eriürituste
nagu ettevõtted, avamistalitus,
rongkäik, film jne. kogusummas
$49.019.44 võiTa. Sellest summast
laekus tagasi aimetustena peako­miteele
(2345.73), majandüskomi-teeld
($8672.72) ja reklaamikomi-teele
($4367.47). kokku $21.385.92.
Seega jäi senini väljamakstud üldr
kulutuste summana tasuda
$27.633.52, mis tuleb jaotamisele
eelmärgitud toimkondade vahel
eriproportsioonide alusel. -
O.sa kulusid on veel tasumata,
kuna nende kohta ei ole veel ar­veid.
'
V'--:.
Iomment<a€irid
(Algus lk. 2)
panei keskkomitee peaselsretär
Leonid BrezhneviJO. aastane sün-a^
aev, müle kohta ilmuvat pikki
artikleid ajalehtede esikülgedel.
See an. meile suureks uudiseks,
sest kuigi meie mõningaid selle
mandri ja teiste kontiiientide stm-reimaid
ajalehti jälgime, ei ole
meie neid suuri sünnipäevakirjel-dusi
veel näinud ja Ilmselt eksis­teerivad
need Tassi meeste ette­kujutuste
maailmas.
Brezhnevi juubelisünnipäeva koh­ta
Ümus aga väga Jmvitav lugu
okupeeidtud Eesti ajalehe „Rahva
Hääle" esileheküljel pealkirja all
„Meie suudame veel enam". Artik-
Ife märgitakse, et Vändra katse-
.sovboosi meisterlüpsja N. Lüdu
XXV kogressi delegaai Lüvi Saar
olevat täitnud sotsialistliku aasta-kohustuse:
saada igalt talle kinniS'-
tatod lehmali 4600 kg püma. Kuid
nüüd G^rezhnevi sünnipäeva puhul
<)levat ta võtnud järgmiseks aas­taks
kõrgendatud sotsialistliku ko­hustuse,
taotledes 5200 kg püma
saamist Igalt lehmalt, millised
uued kohustused ta kandis ette ka
seltsimees Brezhnevile temale 70.
sünnipäeva puhul saadetud õsmtt-
Jttstelegrammis.
Ega midagi. Kange mees see
Brezhnev! Võttis ära Vietnami ja
Angoola, ostis ameeriklaste käest
poole hinnaga ära nisu^ ja nüüd pa-õeb
veel eesti lehmad kiires tem-p<
9s lüpsma. Mis sa 70-aastase me­he
käest veel oskad nõuda. Siiski
— hea meelega tahaks näha, millal
Brezhnev hakkab vene kolhoosileh-
Qiadelt pÜM3> sas^ms.
Viimase eesti kultuuriüritusena 1976. a. toimus Torontos kir­jandusteadlase
ja luuletaja dr. Ivar Ivasid loengu- ja luuleõhtu
Tartu College'is Tartu Instituudi korraldusel. Osavõtjad täitsid
sa^li ja nende hulgas oli märgata rolikesti noori.
õhtu avas Tartu Instituudi ni- de ikooskõlastarr^ises peab leidma
" • • • • lahenduse. Tihti aga ülehindame
sädelevat vopmiakrobaatikat. In­tensiivsust
saab saavutada mõne
sõnaga.
Kõrvutades oma luulet joonis­tustega
mainis ta, et seal pole
olulist vahet, sest nü luule ikui ka
kunst muudavad valge lehe kir­juks.
Eesti keeles oh iklri seotud
mitme ©tümoloogilise mõistega.
mel dr. E. Aruju, kes. tutvustas
dr. I. Ivaskit mitmekülgse kui-tuuriisikuna,,
kes oma seniste ala­de
kõrvel esineb seekord k a ku-jutavkunstiliste
töödega, mis
osaliselt on ta jõuluks Rootsis i l - '
munud uue luuletuskogu „Veriki-v
i " illustratsioonid.
I. Ivaski esimeneettekanne
kandis pealkirja ,,Sõna vaikuse
joonel';. Ta ütles, et ta 6n harras­tanud
jooiiistamist ja luuleta­mist
juba lapsepõlvest saadik.
Sõnal ja joonel on palju ühist ja
luule lugemine pole loeng, vaid
saladuste jagamine. Sõnataides
eritleme sõnu ja nende kasuta-miSviise,'
kujutavkunstis värve, ja
nende vahekordi. Küsides, mis on
sõnade ja joonte vahe, leidis ta,
et sõnade vahel on paus, joonte
vahel aga tlihjus. Taie aga koos­neb
sõnadest ja nende vahelis­test
tühjusest ning see, mis on
väljendamata, on sama täjhtis.
• • v~ ,. . . •.•
. Luuletuse vomiiline pikkus ei
tähenda suuremat väärtust,
sest kolmerealine haiku võib
peegeldada kogu maailma.
Oma luuleloomingust rääkides
ütles.ta, et ta eelistab .ülepinguta­tud
keerukusele lihtsust. Ja tava-
•lisele, eestlasele omase^ jonnaku­se
j a kanguse asemel on ta taht^
nüd maailmaüllatada õrnusega,
hellusega, shamaanlusega ning ta
tõstis esile eesti kiütuuriloos ni­mesid
nagu J . LüVi M. Saar ja K.
Raud, kes on mõistnud oma loo­mingus
väljenduda äämiiseät
lihtsalt. 'Ka Ivaski luuletused on
lühikesed, väiksed, tüiti vaikuse
pnril ja kujutavkunstis joonistus
hõljub valgel lehel. TaUe on võõ­ras
jutiikas luule, mis üäheneb
noveliistikale^
Tema jooinistusei. on areBmud
ekspressionistlikult valge pahe-ri
liiümeka kasiatamise suunas.
Luulest rääkides iitles ta, et
vorm ja keel peavad olema sisule
vastavad, sest sisu pole tähtsayfn
km vorai ja vastupidi, k u i d K©n-
Rääkides oma uuest kogust,,
mis oh alles Rootsist teel Ameeri­ka
poole, kirjeldas ta seda viie­osalisena,
kus on neli tsüklit
värssides ja üks joonistustes, vii­mased
respekteerivad ruumi,
kristalliseeruvad ja haihtuvad
valges ruumis. Valge leht loob
kaasa luuletusele. Ta esitas luulet
igast tsiiklist seda rohkesti kom­menteerides,
mis ta loomingu
luuletajaile mõistetavaks tegi.
Kogu haarab nelja aastat, igaüks
seotud mingi maaga, aga nendes
siiski -kerkivad pidevalt pinnale
isikliikud tunded, kodu j a kodu-tuse,
juurdumise ja juurtetuse
muljed, tuues ilmsi ka ta pa­gulase
omapära ja maailmatim-netuse.
Teises osas rääkis ta oma
kümneaastasest kogemusest rah­vusvahelise
kirjandusajakirja
Books Abroad'i toimetamise' ja
BA-NeUstadt !kirjandusaüh.nna
zhüril juhatajana.
Uueaasta vastuvõtu ballü Eesti Majas esinesid äsja ahiellimiid
Katrin Kuuskne ja Erik Veski mängides neljal käel kaks klaveri­pala.
Foto: Tommy Tomson
. „Yale Weekly Bullettn and Ca-lender"
oma 13.—20. dets. numb-
® Eesti Pensionäride Ühingu vii­masel
kokkutuleku! Stokholmi E.
Maias kogunes 80 liiget ja külalist.
Esinejaikš kokkutulekuü olid sop­ran
Mare Nõmm ja kirjani^: Arvo
algas väga väikselt
väljaandja poolt tasuta jagata­va
väljaandena, kuid on 50-e
aasta jooksul aFenenud ligi
3004eheküljeliseks ajakirjaks,
kus 800 kriitikut vaatlevad 40
maa kirjandust.
Ajakirjal täitus vüsnase talve-numbriga
50 ilmumisaastat ja
alustab uuest aastast ilmumist
.iWorld Literatuns To-day" nime
all. •
Ufciti^sllk benggiite
seerici Toront®
leste Majas
Eesti Liit ' Kanadas, Toronto
Eesti Seltsi ja A/S Eesti Maja
ühisel koostööl algavad 20. jaa­nuaril
Toronto Eesti Majas loen­gud
üle keskealiste inimeste
probleemide ja võimaluste kohta.
Loengud j a sümpoosionid on
kindlaks määratud järgmiselt:
Neljap. 20. jaan. — Sissejuha-tus.
Mida toob vananemine mei­le
isiklikult j a ühisilcondlikult? —
ma.g. Robert Kreem (sotsiaal-ala
nõunik), .perekondlikud problee­mid
keskealiste j a üle keskealis­te
keskel dr. Priit Paas
(psiihhiaater), lapsed ja perekon-haprobleemid
— dr. Linda Sääsk
(psühhiaater).
•Kolmaip., 26. jaan. — Tervis^
hoiu tähtsus. Mida peaks tege­ma?
— dr. Jaan Roos (arst ja
sportlane). ;
Neljap,, 3. veebr. — Päranduse
ja testamendi küsimused : Ants
Kerson (advokaat).
Neljap., 10. veebr. — Mi^a
vaba ajaga? dr. Jüri Daniel
(professor ja ülSkooii :kehalise
kasvatuse dekaan) Panei.
Neljap., 17. veebr — Majandus­lik
plaanitsemine isiklikuks
eluks —. . sümpoosion Antoni
Truuvert (end. revident-raamatu-pidaja).
Enn Alfred (advokaat),
mag. Ilmar Martens (investeeri­mise
ekspert) j . t.
Neljap,, 3. märts ~ Kodu või
korteri küsimused — Peeter Le­pik
(Ontario senior nõuandja
majadeJkorterite poliitika kujun­damiseks)
ja Raivo Abermann
(Oshawa 450. voodiga vanadeiko-du
juhataja) j , t.
Kui rahva huvi on IsüHaldane
toimub neljap., 10. märtsil veel
kokkuvõtte seminar, leus k a pen­sionärid
jutustavad oma ehist.
ris avaldab lühiteate Solzhenitsõ- Mägi.
ni külaskäigust Yalel materjali­de
kogumiseks oma uue teose
jaoks, mis käsitleb IWl. a. Vene
revolutsiooni. Ta viibis Yale'is
seitse päeva ja kasutas materjale
Sterling Memorial* raamatukogu
Slaavi ja Ida-Eurbopa kollektsi­oonides,
mis sisaldavad kirju, do-kimiente
ja maiterjale, mida pole
mujal maailmas saadaval. And­mete
kogumisel aitasid teda Alek-sis.
Rannit abikaasaga, kes pn
kollektsiooni (kuraatorid j a Solz-henitsõni
sõbrad.
Solzhenitsõn kirjutab praegu
ajaloolist. triloogiat sündmusist,
mis käsitlevad vene 1917. a. veeb­ruarirevolutsiooni
ja kommunis­tide
vasturevolutsiooni sama aas­ta
oktoobris.
Solžhenitsõni soo viles olii oma
külaskäik hoida saladuses, mida
ka arvestati. Siiski oma külaskäi­gu
lõpul ta tegi visiidi Henry
ShaunceyUe Jr. Yale ülikooli sek­retärile.
V
Maksab Kanadas:
Poolaastas
Veeraiiclõastas
$14.56
30.
5.
K I R r P O S T I G A
Äastcis
Veerandaašfeis
$23.50
$12.50
USA-s:
$51.
$26.
LENNUPOSTICSÄviaemere-maacSesse:
Aastas $60.-^, poolaastas $30.50.. ve^raniaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri 5mid 35 omü.
Eaiadla aadressidel® palom.ie märkicia ,,POSTAL CODE
USA aadressidel© >,ZIP CODE" i
Pangatsjiekk või posti rahakaart kirjutada
iPree EstoEüasi Pftblishers nimele.
3s
Mende mve
Eesti Naisselts Montrealis kor*
raldab neljapäeval, 20. jaan. s. a.
Jaani kiriku seltskondlikes ruu­mes
referaajtõhtu, kus kõneleb
kõneterapist. Kuth Merits-Patter-son
teemal: ,,Kõnehäljeist ja
Lõpuks avaldas dr. B. Anija nende ravist",
talle tänu instituudi nimel ja an-' Kogunemine kohvitassi juures
dis kuulajaskonnale mitmesugust alates 6.45, referaadi algus kell
informatsiooni oma organisatsi- 7.30. ,
ooni tegevuse kcMa. i ^^^k m. töretuünud.
Tellimine
VÄBÄEEStLANE
1. CB f oronfo 3, ©nt,
M6J S M
st
mulle saata VABÄ E E S T L A N E aastad / pmlaastaks /
— tavalise / kiripastiga alat^
197 . . Tellimise katteks lisas $ .
rahas / tsheMga / rah^ardiga. (Eabs saata tä&tödrlas).
Mi-