Vaba eestlane , November 21, 1978

              Nr. 86
/
naa mass
BHOBOS — Pralaas peetuä
Riisikos on yjodimnä J i * ^ MM aMes nüüd selgiisM me- |
M t e tõellseä võitjad, ^ ta
l«iti veres deva dro®ge, Miille
Valia Reinsalu, Cindy õunpuu, Ma­ria
Ijember, Piret Kreem, Hode-rick
Builki, Hillar Ibufeholmr To^^
mas Paik), Sulev Martin, vennad
Tiidused, Kalev Entmaa ja Miki
viimase- ndjapäeva ©hftui Toronto Eesü Msjas. ÄvasSns ütles
Mubi esimees ;M. Lepik^ fees i i h tM Jeg! leatsvito, et: 23^ m-on
msas-ia
Haistest ,J jäid vahele'^ niaailma-pefcordi
omaja Nadeshda liatshen-feo,
kes võitis naiste viievõistluse,
Jekaterina GöPditshelikö^ kiss oli
yifevõistlusel viies ja
leleöa StK)janova, kes oli kuulitõur Treumutfa Ühendriikidest.
kes viies, Meestest langesid sama
saatuse osaiiste^^ hõ-b^
edaümees Jeygesii Märoiwyv ja
odaviske viies Vasili Jershov-
Sellega šeosses oli imiudatusi ka
^m(ž<Mitearvus.' :
Papp ja meeste kuolitda&es sa!
meljaiidaks
l A A F p ^
Ä s e sportlasteie keelata eluks
ajaks osavõtt ^rdivõistlusfcest,
kuid on olemas ka võimalus, et
Bad võivad 18 kuu pärast anda sis­se
palve, et neile võistlusluba siis­ki
tagasi antakse. Viimane otsus
tehti alles inöi^dunud feevädd Sou­lis
peetud lAA]^ kohgresssl.
' Äsjasest. lõupidamlsest osavõt­jad
soovisid, et 18 kuu asemel
oleks karistusaega pikenöated
feahele aastale, milllega oleks
neilt sportlast^t Võetud võima-
; . lüs Ä MüffiapiamängKdel
'esinemiseks.'
?õistluskedu vastu .protesteeris
venelaste CTidaja, k^oÜ ka teisi
pooldajaid, mistõttu l^j^ääletu-sel
d^'aiifitse8i"imine otsustati
ainult kahe hääle en
Eurooi>a kerge|õustiailii^^ pre­sident
Arthur (Jold üttes, et küsi­muses
pole mitte riiniiak vile ^«va­hele
jäänud" sportlase yastu^ vaid
,meie..võltilaDieterver-ja, -ausa
Ujujjaid oli siaabuhud Torontost
ja selle iimbruskönnast, Ghicagqst,
Detroidisty
distjä-miljsiilt.
teadlasel A. ^aÄvaauifil, kelle
loengu teemaks oli 3ügis aias*V
Mctor ütles teöklkuivotteš^ et sü­gisel
on: võimÄveeS,palju aia-töidteha
:
buUilledesi Järgaiesid
did
lämmastikku
. '^õiks. aga. Ääises oJla ainult
Ka lõfame veel mixm jishiil küi
S08"on iüia/lkõrge/ S a i r ^
ka veel sägišel muru külvata. Qri
hea kui seeme sügisel ei idene.
i a l v yüb seemne m Ä
dass® kontalkti ja kevadel täfeb
Torontos toimusid
msvenibrii Baiti üjumisjVõistlused,
milledest võttis osa umbes 45 uju­jat,
nende hülgas 34 eestlast- Võist­lused
olid pinevad ja hoogsad ning
,2M«)red ujujad sasaviitasid häid ta-ka
12 uut balti
LONDON (EH) 7. oktoobril tä­histas
Bolto(nis, Lancaisliire maa­konnas
Põhja-Lääne Inglismaa kor
gudus oma' 25. aastapäeva. See al­gas
juinalateenistusega • St. Pauli
kirikus j a sellele järgnes pere­kondlik
kohviõhtu Spinners HalPis..
Tähtpäeva puhul pidas praos
Jaak Taul südamliku jumalatee­nistuse
Kiogudüs sai süimipäevar
kingiks kauaaegse truu kiriku-liikme
pärandu^št armulaua riis­tad,
millised praost j . Taul õnnis-tas;-,--••/:>•.•
•'• V;'-;-;
Koosviibimisel T. Nurmela esitas
vüulipala, Ä. Polding laulis kolm
laulu, mülele järgnes koguduse
vanima tegelase E. Mändla kõne.
Tä meenutas Pöhjä-Lääne Inglis­maa
koguduse veerandsaja aastast
tegevust, mis Mdiselt on möödu­nud
rahuldavalt. Kogudus on või­nud
elujõuliselt t^tseda ja on
oma ülesandeid täitnud. Aastate­ga
on suur hulk kaasmaalasi lah­kunud
ja mõned ei tule enam k i ­rikusse
t e i ^ i ^ ^ või
vanuse pärast, mistõttu on mõm-kord
kirikupingid üsna hõredad.
Ta ütles, W k ^ <i5 Ing­lismaal
veel kaks kirikuõpetajat
järel, ollakse i t o ü ^ ^ ^ e m a ­keelseid
kirikuteehistusi saadakse
pidada j a ,Mias kurikus kaiä".
Teiseks koguduse kauaaegne
truu t^elane ja esimees R. Peets
andis üevaate koguduse asutami-sügisel
külvatud muru. Müime
sambla teikkimise j a iseai juba
esineva sambla faävitame lubja­ga.
Kasutame ipõllumajjainditse
lubqaikivi lupja (Agriculural
Limestone Lime), K õ v ^ tallar
tud Või sõidetud muru tuldss har­giga
kohendada. Viljapuude tüve­de
valgeks värvimiseks võib ka­sutada
välist latex värvi ( w^
exterjor latej? .paiiit). "Exme^koait-rollida,
et värvile pole lisatud tai­me
kudet põletavaid aineid.
Talv^ veeforuairis ja. märtsis
kannatavad okaspuud tugeva päi­kese
tõttu eriti lõünarlääne poolt.
Kaitsaks pritsitakse sügisel Wilt
Proofiga (vedel plastik) . K a soo-
. Lektorile esitati a m i t a l i M s l -
Kokkutuleiku lõpul aindis E. Ku­ris
lüliikese tervlfcuss ja önnesoo.
viga tö. a. saiavale aiamiusteadlap
sele TO»mntc) Eesti Aianduskiubi
j a teocsodijats siimel^^Ä
majali^ snls^^ 1^
kui. Samal äj^ kinnitas Maimu
Usin Juubilarile rinda kauni nelgi
õie. A ; Hfeavaniit tänas klubi Ja
ootaamtu üUatu-
00
mmmm
L/Wahtras IJUviilflssi 18
19
Ässa Aümato^a - r Marid Uodsi
H. Mlchelson SluiatUlnd te(ä
H/Michal8<m
3
3
Eduard Knusts Lomeliitlased (Itsiilifiusi^ %-
Pfiiil Laan — MSttdieni PlUd ja p^gelMi 5.
Earin Saarmi»^ lAhengrliii lal^ft^^
Herfo^ Salu Utoi»pi&^ fator^^
IWinn" üksikiramb^
A. Eubla — Eadonnd kodad— mSles^eS
A. Kubja — MSIestosi kodasaajrelt
1.50
la kahjustusi aitab see ame väl­tida.
Hiirte, jäneste ja muude
kahjurite tõrjeks kasutatakse
mitmesuguseid tõrjeaineid.
.. FmM^ imede katteks. kasuta­takse
ka plastikiist katteid, mil-lede
alumine osa pannakse,
hürte vältimiseks paar tolli maa
• .sisse.
rekordit, neist neli teateujumises.
Eesti ujujatest padstsi^ eriti silma
Sügisel SQiblb-fea^^
lõigata. Kanadas pdjud lõikavad
põõsad i ^ t ümmarguseks, see
pole õlge. õieti tuleks vanad ok­sad
väi ja iõigata. Sügisel istutame
samuti puid j a pciõseid. Okaspuid
peab kastma kuni maapinna
mamiseni.
••Ägnevas- vaatles lektor roose.
Rooside talvekatte (kõrguseks on
sobiv 8 tolli kõrgune muUakate.
• Eesti Invalüde Toetav a^aisring
Torontc^ tänab südamest kõiiki,
kes leidsid aega 29. oktoobril tul­la
Eesti Majja mtosnäitusele ja se­da
nii soojalt vastu võtsid.
Suurim tänu vutoiele eesti
naistele, kes peale oinm igapäevast
tegevust leidsid aega meie moe-näitusel
kaasa aidata; aastal
esinesid: M a M A n t o , l v i Kiilas­pea,
Piä Külaspea, Eve Küibar-
S8(pp, Linda Lifeand, Kati Look,
Anne Pajuäär, Vüve Raatmat,
Sandra Reaman^ Silvia Rieiman,
K Hoora —
Linda Saarniit, Marta Tüdo, Anu
TImmelhmnn, Emilie^^y
Suurim tänu TaaiiaräNoi^eim^^
üe ja Andres Baudse(pp'ale, kes
leidsid a ^ a tulla täiustama moe-näitust
lauluga. Suur tönu Arthur
Mihkelsoole. Meddiv Havapilt tõs-tab
kõigi meeleolu. Tänu Allan ja
Mihfeei Lük'ile kes meie mic^näi-tust
oma meeldiva muusikaga
saatsid.-^','
iNäB^^ et näisringi fpShimõtet
pooldaval paljud ja see innustab
meid ed^idistöte ürituseks.
Loodame toetajaid kohata meie
Leho Lum3s^ — Alasnnse And?^ biog!
line jutustas J:irjaii&
L. Lumiste — AHandi aknal
L. Lümista---EiUad ldUa9
A. VommlUstsõnad I
A^ Volmn --^ Bište
A; ViHlim w Bifitsõnad ni
A. Vomm — Bistsõnad IV
Ants Vomm — Mina li^ng (lutiletuskogtE)
SL E e r m i s M M C^
2.-
: IM,
14.—
m
2.ie
xm
m
20
20
20
£. Eema -^PleFata päevad Ja ^8taõ5dl^^^^^^:^C
S/Ekbaim Ajatar (Imiietuskoga) 1
Aarand E<K)S ^
J. Pitka — Ilajnsõlmed
A. Eäbin V ^ Ja Ennld 5.
ÜHTB Karuks EÕdakondor Ouuletuskogia) 1
H. Oja — Eopiitiised eneses (lüoletuäkx^)
H. 0 ^ l l m n i B t e pn^
A. Kiing—Blis tolmab Soomes?
Aarand Bxm — M t l d e ImiBlngas TaÜ
E.Sandei^
25
sest, ikui ^ e oli veel Pihtkonna ni- Rugbsa r^iKJse ei lõigata maha,
me all töötanud 1952, a. alates, vaid ainult vanad oksad lõigtalkse
1964. a. muudeti pihtkond konsis- välja. Lepiks andis Ä. H^vaniit
tooriumi otsusel koguduseks. põgusa pMdi kasvatatavatest si-süngel
kulmul ööle järele, önt
peagi hakkad, kiir-kiire haaval
võtma värvi, kuhi hõõgud kui pä-ratu
tulekera otsatüse südames;
veel on punane liiv värvitu ning
viimaste vihma-aastate pooltroopi-line^
rohelus sellel mustjaspruun,
ent juba hakkab heletama su pind,
esiteks sirelHülalt, siis töimroor
<0) Västerasi Eesti ühing tähistas
oma 30. aastapäeva traditsioonilise
sügispeoga 28. <*todbril. Kavalises
osas esinesid Kassari laulu- ja rah-vatahtsutrupp
tJdo Tohveri jiiiatu-sel,
tantsuks mängis Lars-Eani or­kester
hr. Kahu juhatusel;
iQme Ivassdl --- P a ^
mind logema H — (öpp®- Ja tööraamat
edkooliealistele l a s t^ värvitrükis)
Ope^ mind logema M---Õppe-ja
ee]ki(K)Uealistel6 la#^
Eestii£«Ie EarMtsiBtilE I
jad sirged; kalju jalal Hi;n. „Chic-ken
Rock'i" iman^ eesti keeli]—
,,Jänese Kalju*' juures ning vüpa-vad
mind ärevalt tagasi. Küllap ju
pöördun, ent mitte eraie kui pool
ihurammu läind, nüüd aga — an­nan
aina hagu! Ja siis — öden
tipul I Ja iniestada annab vaid, et
elus võib roomateski kõrgele jõu-
{a teesf ešfki mandri-salt,
seejärel pruunjas-punaselt; ei da, või jah — küllap oa tegemist
lähe sa sel h o m mM küll tulipu- üpriä vana elutõega, mida varem
näseks, sest „õhk pole õige'*, ent pole tahtnud omaks võtta ...
hakkad ^f^*^'*'^^ omm&näMrkrnrtttAi.
vas
hinge hoidma!
Bussitäis uljaid hommikulisi ko­guna
lilüüd sü jalale, lõuad rin­nus,
pilgiid otsustavad - r ning ai-
JaÄm;kogen,:etnaüon šiin^ inü-mail,
või vähemalt 'kaameli-far- kostab koridoris rõõmus, hääl koos ; g e r i k , M g i õrritab tuule huiguma
mis,üksüpris tõsine asi, sest teel! Ent süs on hulg
liier nurga tiiru võttes, et „fcaame- sed käivad^ kruus kohvi ja süs äkki: vihane ja mehel mu kõrval
ltMuseiHni**minnd, seisan iars^^^^ see Austraalia lendab priUlklaaS k^^^^
uksel äkki sihnitsi vastu kaameli! geoloogiline ime, vügu ja liivakivi mist! - nii et tahtmatult tähen-ma
alt ja istud varsti maise ,.phu-ka"
otsas. Nü et küllap too ühe-prillifclaasiga
sell Äefe elus veel
luukere, rniis hoobilt ; teeb küll
selgeks, kuis loom on kokku pa&
dud, ent jätab segaseks; miks täi moocius la ÖO mummi aastat i ininart Rrtickii nmari vaRtn, f n n i f i "
kaelas tore kullas ja rohelises
irg ning
või arkosi ,,niügerik*^, IB^ dari: „Nüüd; kel hambad suus vä-liles,
oma 5 liiüili pinna ümbei^ | hegi logisevad, omad või valed,
mõõdus ja 50 miljonit vana j lõuad kdkku ja ninad vastu tuult!'
— keset kahe miljoni ruutmiüi, — ja olen siis uue hoo tõukel;
suurust laudlamedat kõrbe-laga- viuhti, neljakäpakil; küi järgmine
sed vanikud ületribikontide. Kü- mikku, tohutu ümarik monoim, j h ^ jätabki, on sei­sin
piidale toetuvalt neiiüt,kelM et ma, pole põhiliselt mingi
ihu peaaiM)olpõlvi hoopis enam^ ja katab ta linna- „siga inimene", ,kuna vanarahva
kui lühipükstel Must, otsegu de- i rahva a i i ^ tuul
monstreeriks ta siin kaameli kon-'
tide kõrval, kui petlik võib olla
Ä.,,Pärg ja vanikud?^* imes­tab
ta, „aga on ju
nädal!" , 3 ^ s siis elus kaame-leil
pärgi kaelas pole?" — küsin
tahtmatult. Ta hakkab laginal
naerma, tõsineb siis, saadab mulle
ja lausub: „
sedasi endamisi, turistüe vaadata
j a otsa ronida, too valge asuka
„Ayers Rock*', kunagise kuberneri
nime järgi, mis ei meenuta mulle
muud kui kõrget kummikraed |a
musta vammust! Uluru aga hüüa­vad
sind tuhisevad tuuled ja ürg-asukas,
luues su koofoastes^^^ pra­gudest,,
paatund pmnasest du en­da
müüte- Uluru, hüüan sind ka
mina, tundes ennast su lähikonnas
kui mmgis ootamatult ävästet une-
• -l^apšaini, mptte: katki kui niidiot­sa,
et jalgele taas valu andma, sest
väike, viie-reisija lennuk juba su-riseb
ning tahaksin istekohta kohe
ette, püoodi kõrvale, nü et oleks
mõlemad, otse- kui külgvaade. Ja
taas tõusen siis nagu akvarelli
haprate toonide voolavusse, mille­dest
hakkab läbi uhetama punane
pinnas, taevarannast taevaranna­ni,
vahelduvalt kahvatu kollase,
kuldse ja lõheroosaga, müles on
hakand laiutama juba ohtralt sub­troopilist
rohelust, Hiigehnesüase-ia
liigub kaasa lennuki vari, üle
otsatu värvivoha all ja ,,sumiseb**
süs „01ga", õigemini „01gade"
mügerikele tippudele. Neid on 28,
neid „01gasid*', üks see õige,
Ajan end tipü-tulbast hoides n.ö.
tagu jalgele j a olen siis äkki rinnut-si-
sümitsi kahe paarifeümnelise
nooriiiehe ees, jiimala võõrad, tei­selt
hotellist. Karjun neile läbi
tuulevihina, et nad ,,minu rahva­le"
all ütleksid, et üks vanaeit jäi
veel mäkke tulema ning häda ei
näind tal olevat mingisugust, bus-sijuhile-
bu^ihähile aga, tingima­ta,
et kohtusimie tipul või muidu
ta viimati ei usul Poisid nooguta- „õdedel** igal ka oma nani, mida
vad, sest mis5e maksab sõnu tüül- siiski suurt ei kasuteta; kogu kal­jude
grupp asub Uluruušt mi 10—11
miili kaugusel ja on „samast sa­de
paisata j a fcäövädt Alla jõudesv
ime küllj ei värise põlvedki, —
vaid süda ja seda selgest uiikusest,'| vist'*, ,,Olga*• ise. Taani printsess
järel nimetet nagu on, Ulurüust
oma 600 jalga fcõrgemgi — ja tem
jalal saab siis veedet ka hiljem
õhtu.
muidugi, ühe-prilliklaasiga-mees,
kes tulnud Kanadast siia vaatama,
et kust poolt maa lahti ning näeb
nüüd sellest ainult poole, kordabki
aina; ,,Ma ei saa seda kohe usku­da!
Ma ei saa seda kohe uskuda!"
mees, süiuke, mui-igasugüse
sea püsti ajama.
Ja nõnda siis hakkangi rahii-meell
ning neljakäpakil ülespoole
rühkima; ainult korra püüan tõus-|ganm;õttes, sest eks elus ole nõn­da,
^^^^^^^^^
Ja sajavad, kui pime-kõvasti usud,
kannatad ära hagu Hiiob; ent kui
lisaks oled selle ilma asjus ka veel
umbusklik ega lase ennast patuste
poolt alt tõmmata võid saada,
vaat' et kardinaliks, mõni koguni
paavstiks; oled sa aga ainult umb-i.
U - J ,
ta, ent kui tuul puhub jala, säuh
ti, rajalt kõrvale, on kõige kind­lam
karvaste esirisade lükumis-viis;
korra vaatan lüleõla tagasi
kah, et näha kuis kari looduse
kuningaid**, istmikud uppis, üles­poole
rühivad, ent kogen üllatu­nult,
et olen oma teekonnal hing-
>-:S©isavad teised kõik,;.§ei-iuskl.ik, loh, süs
• Päev ent • võtab; veel
juba tublisti üle 100' F., — ent ime­kombel,
teeb ainult kergeks, ehk-fcüll
meeled kipuvad kuhugi vee
lähedale, ja lähim, muidugi, on
sagarik hotellis. KõrbehoteÜide sa-garikega,
s.t. dushidega, ott lood
nõnda* et 'kühnavee kraanist tuleb
sooja vett- soojavee kraanist aga
tulipalavat -- muud valikut pole!
Aga praeguse palavuse Jiiröss on
soe vesigi
ja siis ongi käes õhtu, sume-vaikne
23. detsember; simiedadja
vaiksed on ka kõik „01gad'*, hääle- '
u geoloogüüie õppetund inimesele
•äiust ja elust ühel hoobü. Selja­taga'
praksub tuli kahes „bai:be-ques"
j mis oma nimele ja paarile
erasrestüe vaatamata mõjuvad
muistse aja lõkkema; i^Tuiüeväl-jakuit*'
Olgade sõõris tulöb vilinal
õhtune hmgusj kõrg^l^ pealpool
mägede kupleid loojangu õhetuses'
tiü-leb oma;.tiibe täies iilatiises
kuus kotkast...
Istun eukalüptose tüvikül
kibuvitsa kõrval, puguga kurnates
lõputust ümberkaudu, nü et unu­neb
õhtueine süles taldrikul ja
mõtlen, et on ju jõulud ja peaks
sadama hmd n i i nagu.;.: on sä-daiid
lapsepõlvest saati, ktii helise­sid
kirikukeUad j a püblisalmid tõid
süme ette Püha maa kõrbe teisdel
eeslid ning kaamelid... Ning
nüüd istun siin," umbes sihukeses
ümbruses, ega saa hieelist lund!
— nii õudselt ^nnafcas on mõtte ja
kogemuse harjumus, sissejuurdund
tuhdemaailma kujundatus, et ei
mõistus sellest jagu saa! Ja ometi,
ometi sündis jõuluhne just selliselt
tumeda ja lõputu tähistaeva all!
On põlvkondade pikkusest mõtte-ja
tundeharjumusest raske saada
jagu siinsel asukalgi, sest miks
muidu seab ta kas aknale või
lauale plastkuuse ning riputab
selle oksile plastlund, seab üles
hirvesaanigi, nagu märkasin hotel­lis
ja ka üksikus peatuskohas ke­set
kõrbe ääretust,.. f V-',..,
MK
m
mm
l i
morn.
m
M
• • • .
mPm
UI
RlCHMONl
k i t ^ G S M
„Vaba Eestlase" to|
talituse asukohi
^TOIMETUS JA
avatud esmaspl
"^reedeni k0lla
telefonid: toimetus
talitus
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro, 7
Hannes Oja 41
Kuulutusi võetaks
nädala esimesse aj
esmasp. honun. ke
nädala teise ajaleht
map. homm. kelli
KUULUT
VABA EESTL
on tasuv ajalehe
leviku tõi
Kuulutuste h iJ
üks toll ühel veerulj
esiküljel—-
tagaküljel -
. KUULUTUSI Vöj
VASTU:
J. Vaba Eestlase ta]
13Š TecumsethSt]
Telefon 364-7675
Postiaadress: Boi
Stn. C, Toronto 3,1
Talitus väljaspool]
HeUni Liivandl 23
Älrs. Leida Marlej
149 Bishop Ave.
WiUöwdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Eesti VSH
Adelcaides 25'
Adelaide ,;EestiMajJ
mis tähistati vailcsesrl
laide Eesti yioitlejat<JJ
aastajpäeva. Koasvüby
sid osa üliingu liikm^
tüd. külalised. KoosviiJ
ühingu esimees M.
luges ette ülemaailj
Võitlejate Keskuse
Jursi, teiste võitlejate
SaikSQonaal asuvate
tudsõj aumeeste terviti
' õhtüMipunktiks oi
le diplomite jaMihi^^
teanetemäikide üjeanc
makordselt valis ü^inj
•beliaiastal oma auliik
Autoalias vübivate
<liuss(>ja veteranide JJl
©esti avaltaelu silmal