1983-09-01-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
a|>aeval, 1. sep Nr. 65 Nr. 65
;§€t sõpra'
YAMANGÜTE
Anmast
HABIA Ja JOHANNES
VAJOT j a S P U ^
Ootaifflaüiit ialnkiDoiiid aimasü
uut hooaega
Meeskoor kutsub ii eesti mehi
Teisipäeval^ 6. septembril kell 7.30 õhtul kogunevad meeskoori
lauluvennad avaharjutuseks ja seltskondlikuks koosviibimiseks T.E.M.-!
koduks saanud Toronto Eelsti Maja keskmisesse saali, kus „timmitak-se"
suvepuhkusel otaud hääli ja vahetatakse mõtteid nii möödunud
kuudest kui ka eelolevast tegevusest
Toronto Eesti Meeskoor pidas aastapäeva tähistamine perekondü-oma
korralise aästapeakoosoleku ku koosviibimisega ,14. oktoobril.
7. juuml s.a. Koosolekust võttis Vaimulik kontsert Martin Lutheri
osa 51 T,E.M.-i liiget. Peakoos- 500. a/sünnipäeva tähistamise tee-olek
kuulas ära mÖödüüud tege- nistusel Toronto Vana Andrese ki-vusaasta
aruanded, võttis vastu uue rikus 13. novembril, koori jõulu-tegevuskaya
ja eelarve nmg valis puu — traditsioonilisejlt koos „Es-uue
juhatuse. Koor valis esunehieks tonia" orkestriga 16. detsembril ja
jällegi Heikki Paara ja koorivane- selle aastalõpul aastavahetuse ball
maks: Emi Kääridi. Kunstiliselt Inn On The Park hotellis,
jääb koori juhatama mag. Charles 1984. aasta esimesteks iiritus-
Kipper ja abikoorijuhina Eduard teks on Eesti Vabariigi 66. aasta-
Tobreluts. päeva tähistamise koosviibimine
Nädal aega hiljem toimunud ju- Toronto Eesti Maja suures saalis
hatuse ametisse seadmise koos- laupäeval, 18. veebruaril
olekul jagati ametid järgmiselt:: ja Eesti Vabariigi aastapäeva
abiesunees — Rudolf Kuus, sekre- aktusel laulmine Toronto Üli-tär
— Verner Heinar, abisekretär kooli aulas pühapäeval, 26,
— Alver Rõika, laekur — Georg veebruaril.
Lootus, abilaekur — Rein Hols- Koori aastakontsert toimub püha-
EELK Usuteadusliku Institnudi lõpuaktusest osavõtjaid Wycliffe Col- «^^r ja varahoidja — Endel Paju. päeval, 25. märtsil Joronto Üli-
ARNOLDHIMMA
FERDESfAND KASE ai
LEO SAAR perekonnaga
HÄRNALD TOOMSALU
OSVALD ÕÜNAHJU
lege'i trepil Toronto Ülikoolis 18. juanil. „Vaba Eestlases** nr. 62 ilmunud
Sama sündmust kirjeldaval fotol oli allkirjaks mõeldud täpsusta-iamdit.
^
Usuteadusliku instituudi tänavused lõpetajad diplomitega Toronto Ülikooli
Wycliffe College'i trepil. Yasakult ees känd. Kersti Kimmel, õp.
Albert Roos |a kand. Olvi Pint, tagaireas prof. dr. Artur VÕõbus ja
püskop Karl Raudsepp. Foto: Lembitu iljstsoo
HÜVASTIJÄTUKS ÜHEII FATilOODILI
Peakoosolek valis koorivanema kooli Walter Hallis. Chicago Eesti
abiks Edgar Tuleni ja toetajate Majalt on tulnud T.E.M.-ile kutse
Mikmete sekretäriks Paul Juttu- seal kontserdiga esinemiseks. See
- se, oleks võimalik aprillikuus. Täpne
Noodivara korraldajaks jäi edasi aeg tuleb veel koori poolt otsusta-
Heino Vammus. misele. Ka ESTO-84 laulud hak-
Kropnikuks on ikka Oskar Haa- kavad kooril kõlama juba uue te-mer.
Juhatuse kandidaatideks jäid gevusaasta algusest peale,
järjekorras J. Eiitt, E. Poolar jä Koorijuht Charles Kipper on jü-
A. .Suurällik. Revisjonikomisjoni ba tuntud oma võimetega, mis
kaugesõidukapten
In Memoriam
P E E L CHAPEt 2180 Hurontario St., Ä9-7663
" li,
£QKCESVAll£S . C H A F E L I 436 Roncesvalles Ävs,
533-7954
Vikmgshiilis, Rootsis^ suri 18.
mail Elsa Lydia Vellet, sündinud
7. novembril 1909 Pänms.
^ Göteborgis suri 12. mail Pauline
Suuman, neiuna Hellberg, sündinud
16: novembril 1892 lüiu Aablas.
Upsalas suri 13. mail Ervin Eier,
sündinud ŽLäprim
Göteborgis suri 9. mail Jüri Lü-lemaa,
sündinud 2. märtsil 1907
::Eestis..-
Eskilstunas, Rootsis, suri 12.
üiail Ants Tamm, siindinud 24.
Jaanuaril 1902 ^Eestis.
valiti Arnold Kontus, Oskar Haa- koori kaunilt kõlama panevad, sel-
Wahtras öelda ära neist ülesannetest, mida mer ja Tammi Ruutopõld. leks jätkub tepial tarmukust ja
ta oli endale võtnud meie kiriku New Horizons toetuse haldamise leidlikkust äl^ti. Koor soovib
juures. Kaptenina üksinda kõman- grupi ^e Eik Järvi selgitas värskendada laulu kõla nooremate
dosillal seistes oÜ ta tihti pidanud toetuse kasutamise eelarvet, meeshäältega, selleks ^on lauluven-usaldusliklce
kõnelusi Kõigeväelise- mille abil on kooril võimalik os- nad valmis olema toeks ja headeks .
ga ja andnud ka lubadusi kaas- ta tugev klaver, kantavad kergelt kaaslasteks uutele lauljatele. Koori
ja abiks. Merel olles oli see kokkupandavad esinemuse ast- noodivara on kiiduväärselt küllal-raske,
kui mitte võimatu, med ja vormisärgid. dane ja ootab uusi ja endisi laulii-nüüd
oli ta realiseerinud tagant- Samuti katab toetus suurema osa mehi.
järele oma lubadusi ja igatsusi ka lauluharjutuse ruumide üürist ja Eesti mehed, kogunege mees-sellessuiinas.
Kuidas võis ta öelda, koorijuhi palga poolteise aasta väi- koori! Laseme maaiknal kuulda
et tal puudub aeg Või huvi? Ja tel. See kergendab tunduvalt koori hinge ja vaimu sütitavat eesti lau-onieti
pidi ta seda tegema. Ja ta majanduslikke muresid ja võ likute-heliloojate armast ja võim-piiiidis
teha seda tasa ja targu, na- dab korraldada koori kassast toe- sat loomingut ESTO-84 laulupeol
tuke haaval ning anda oma aja ja tatud kontsertmatkasid, vähenda- Maple Leaf Gardens'is!
ai^asta^a hoole simia, kus sd- des^ laulum^^^ Alati simile, kodumaa, kõlagu
leks ok JU esmaõigus ~ oma kodu- sellistel reisidel. vabade meeste laul!
le ja perele!
. YORJOE CHÄFEL 2357 Bloor Sl. W.
767-3153
Farking at all Chapels.
Aga kaptenina teadsid sa vägagi
• , hästi, mida nõutakse iihelt juhilt ja
Tänavuse hilissuve kuumuslaine teadsid, et anda saab vaid see,
OÜ kui painav avalöök Vikatimehe ^ on seUeks võimeline, kellel on
vapustavale aktiivsusele meie kaasyn^^^ anda. Ja sa andsid igale
PortmoutMs, ;uSA-s Suri 28. mail.ymäaläste ridades, viies ootamatult pQ^jg oma teadmisi, oskusi ja vÕi-ptto
Aring, sündinud 22. aprillü nü tuntud kui vähemtuntud kaas- meid, kuid peaasjalikult — arma^^
1899 Orajõel. maalasi manala teedele. Saarlased tust.''saagem eurooplasteks, kuid
Vikingshülis, Rootsis, s M 18. kaotasid Kaalep Otsa, sõjamehed jäägem ^ noor-eestlas-maü
Elsa Lydia Vellet, sündinud leitnant Osvald Raidlo ning hiidla- te parool ja hüüdlause. SmaLud-
7. novembril 1909 Pärnus. sed Ludvig Wahtrase. Kuid Ludr vi^^^^ kõigepealt peab
Toronto Eesti Meeskoori eelseisvas
tegevuskavas on koori 33. Heikki Paara
isuse ministri vastuvõtul
Eestis suri 5. ^ c ^ i ^ ä T - ^ ^% ocrtamatu^Ä . Möödmiud neljapäeval, 25. aug. andis uus Kanada mitmekultuuri
Meelöiv^ väärikas ja
^ ^ ' v n ^ l c ! ^ ^lif ^^^^^ nud. üksnes vaid Id jnere^ heaks eestlaseks ja et olla hea hiid. ^ n i n i ^ D i ^ o S v^stuvõtir F ^ S e ^
Washmgtoms sm-i 8,;mmü^^ hotems Tfcronto etniUste^nim^ide esindaiaile:^^^ r - ^ A i f ^ ^ ^ TD^cco c i m ^ i n i i r ^ 11 . • Sr. T r r T r , .-xw t'^^. . v v , . 4 , - f — v - x x . c v ^ . u v x x x « ja hotelüs Töronto ctniliste gHippide esindajaile.
^etBhelepami osutav t e e o ^
veebruarü 1903 Taümnas. konda, oUes viimase juhatuses lae-^^^^^j^^^^ Lõpuks ta tutvustas oma abikaa
Bonnis, Lääne-Saksamaal, cnri ^ . . . . . . . • & J ^_ _v..,_._ . . , 1 . _j i_ ,
dr. Hingo Vahar
Oma parkün
1926 Tallinnas.
Saksamaal, ,snn j^^^-jj^g ^^^^ et kui talle seda mi- sat, kes on ka mitmekultuurüisest
Matjar, sündinud ^^ggg^jg^j^ armastust ved vähem head eest- ^'^^^ oli hea- tööst huvitatud, nii et Kanada pea-
362Danforth
Toronto,
sest ja pooleli jäänud ülesaniietest Just. Sina teadsid ja tundsid seda
\pseesti ühiskonnas Kanadas jä vaimset ah^^^ millel me seisi-unustame,
et kapten LudvigWaht- me ja sa teadsid ka, et kui sina ei
ras oli pääle oma mitmekülgsele ja tule meid juhtima ja õpetama, siis
meel, et just sellel meeldival alal, minister sai kaks inimest ühe hin-.
Ta toonitas et Kanada on oma mit- na eest. Pr. CoUenette on ühe par-mekultuurilise
poliitikaga saanud lamendi naiste komitee esmaine,
eeskujuks maaümas, nü on käidud kes legeleb polütüiste vangidega,
FLOWERS & 6IFTS
Värsked Ja esmaklassilised uued igaks sündmusekso
ideks: ehted, m$
pmmikerdused, keraamika,
se eesti, läti ja mglise keelt.
imponeerivate panustega seltskon- võibolla kannatab^^^^^^^^ sellest, ^ Austraaliast seUega tutvumas, kes olid, hiljuti'külastanud N. Lü-nategelase
veel armastav ja hooüt- mida sa o l i dM ®^ saadü^ut ja andnud seUele üle
sev perekonnaisa ja Vahaisa,'kes nudsuUetäfe • ,nende senine asšimilatsioonipoliiti- ka EKN memorandumi polütüiste
ikka ja jälle andis lubadusi oma pe- ' " P^^-^ olnud nii edukas, kui just vangide kohta. Neüe anti saadiku
reie — tõmbuda tagasi seltskond- Ludvig, pole põhjust ku- Kanada mitmekultuurilme mudel, poolt juba tuntud standardvastu-likust
tegevusest ja piiheriduda kö-J^tleda, kuidas oleks Hiidlaste Selts N ^üd on süa tulemas delegatsioon sed. ühe kõrvaltähelepanekuna te-dule
ja omastele. See oli ilus ja ^r^i^^^^^ ^^"^^ ainuta --- kui.üldsej Rootsist, kus need probleemid on gid nad, et külastades saadikut te-õige,
seda ka kavatses Ludvig te- aga me teame, ^e^ ' ma kodus, oli semtel peamiselt
ha ja ta oligi juba pisut hakamid^^^^^^s^ Multikultuuri-prmtsübid on uues kunst Eestist .ja Lätist. Ta soovis,
sinnapoole jõudma. Aga kas see OÜ pool. Ja sa juhtisid seltsi kmdlakäe- põhiseaduses ja sellega Kanadale et polütüiste vangide kaitsega te-kerge
unustada oma kaasmereme-^^^1^^^^ "'^'""^^ ^
lied, kellega oli jagatud pikki aas- i^äest enne kui olid veendunud, Qt Uue mmistrma
taid raskusi ja ohte maailma me- 3ärgmine^^t^^^ tunneb oma
tahab ta
vait, aga uue hooga ehitada se-ka
elustatud ja traditsioomliseks kujimmuid
m üle 115. aasta teeninud Metrogditaa .TorcKa-tot
sama perekoiona poolt väljakujunenud traditsiooi
Moderniseeritud avarad mumidp kvaülitseeritiid
klttüald wU Äkimiaerui^
Väärikas teeniBaiae
redel, kdledek pdjud õlid j Ä ^ aga nisaavutatule ja tänas etailisi
dunud igavikuteedele ning kes ^i^^snes smu^ o^^ ja vüumus, grwppe senise koostöö eest
ainsad meie ühiskonnas, kes mõist- vaid ka juhi autoriteet andsid mei- Ja avaldas loot^^^ et see nii
sid, mis- tmine on s Ä a ^^^^^ tege. tulevikus jätkuks,
komandosülal keset pilkast ja tor- vuses. Ja sa tegid seda loomulikku- • ' • - /• . .
mst merdi kui ümbeningi ei olnud sega, n
muud kui mässav vesi — aü üm- remees künnab põldu, toimetaja
berringi ja peakohd. Ometi tuü tal kirjutab kommentaare või isa, kes
laev sadamasse tuua, see d i tema o^^
kohustus. Sind kutsuti äkitselt ja kõik su
Või kuidas sai^t^^ • ' '
gelevad grupid peaksid oma tegevust
nü palju koordineerima, et
iga grupp teaks teise tööd.
Eestiasist olid kohal Valve Andre,
EKN esimees Laas Leivat, August
Nõmmik, T. Eesti Maja esimees
Osvald Ipiü ja „Vaba Eestia-se''
esimees dr. Olev Trass.
[ooir tegevus-hooaja
lävel
T. E. Segakoori eehiev tegevusaasta
kujuneb mitmekülgseks ja
Elavad võitlused
Angoolas
USSABON
^ . . . . . . . V huvücüllaseks. Peale korrapäraste
kaaslasi lapsepõlvekodu nurme- teistmoodi ei kujutaks ma uid- ürituste - : AASTA-KONTSERT,
delt ja mtotagustest? Kuidas sai. seette^s^ Ja meie LÕBUS LAUPAEVA-ÕHTU jm.
Angoola mark-sistiiku
valitsuse vastu võitlevad
mässulised ütlesid, et nad on vallutanud
Cangamba unna Angoolas
ta Öelda, et täi pphiud enam aega ei oska ka lahkumisel sidle midagi seisab ees.EŠp 84 laulupidu Maple pärast 11-päevast piiramist ja jät-
OSAt-MORRIS^
T. L. MORRISON — ¥m&t2A Dindm
SheriiOTinie St., TOT®n^^
või jaksu hüdlaste jaoks, kui ta ise ^^u^d öelda, kui lubada hoida smu
JU igatses nendele randadele ia sel- , , . ..... .
lelarerahva hulka, kust : ^ i ^ ^ ^ ^ ^
nud niigi juba liiga palju ©emal,
merel olema, kuld nüüd siin oli tal
võimalus olla koos nendega, kelle
verest ja lüiast ta oli, keUe mõtteid
ja unelmaid OÜta oma nooruses jaganud
jä kandnud,
kus sa
iPulika teienitud
Hiidlaste
Leaf Gardens'is, kus T. E. Sega- nud maha 709 linnakaitsjat sumu-kooril,
suurima osavõtva koorina, tena, nende hulgas 120 kuuba sõ-lasub
vastutustnõudev, aga seal- durit. UNITA juhi Jonas Saabunbi
juures meeldiv Ülesanne. poolt antud kommünikees öeldi, et
Koori korrapärased lauluproovid 165 valitsuse sõdurit võeti vangücs.
algavad neljapäeval, 15. septemb- Vastaspoolel Angoola ametük tea-rü
kell 7.30 õhtul Eesti Majas, deteagentuur ütles, et 1100 geriljat
i juhatuse nimel eriti aga on saanud surma S-päevases lahin-uutele
läuljaüe, tere tulemast! gus, kusjuures valitsuse väed olid
• Pülu TES juhatus kaotanud vaid 53 meest
ajitmas
Uus eesti
Elav^savõif
Eesti Majas
Toolidest ja ruuj
algas Eesti Maja vä|
ku tulnud ligi 130
plaani koos maja k(
Laikve avas koosoij
Taidi, advokaat J. Jj
Arhitekt Laikve sl
tulnud korterihuvilisi
KORTERIMAJA saj
ehitada, kui on kiillal
tõsiselt soovivad sini
ta. Isikutel, kes sel
ootaval seisukohal o|
lik oma otsus teha,
firmad annavad laeil
kui korterid on ette
tereid on ainult 95
haruldaselt sobiv. Ni]
le projekti läbiviimise
terid oleksid ette aral
semaks $2500.00 lähe|
Järvalti hoole alla,
isikule pangas ,,Tn
Raha teenib pangas
kui ettenägematuü
saa projekti läbi vnal
ja oma raha koos p|
gasi.
Arhitekt Laikvej, k|
ti juht, selgitas, et
eeltööd, tehtud ja ki
müüdud võib lõpliku]
sega ja laenude orgj
edasi minna. Tarvis
ruskoima esindajail
nõusolekut saada ja
ber „tsoonida".
Praeguste arvestu]
võiks ehitus alata
rillis ja loodetavaj
Juulis oleks korteri]
Järgmiseks võttis
J. Järvalt selgitades]
domiinium-korter ja
ehituse eeldused.
Arhitekt Eneri Tai
sikasjaükult korteri]
ehituse asukohta ja
samuti praeguse ja
nide suuruste vahet.
Uute hindade sees
alune parkimisplätj
nõudepesumasin j:
Arhitekt Laikve rõl
hinnad on umbes lo|
mad sama kväliteec
nlum-korteriinajadei
juhust, eesti kondom]
maja sellisesse sol
EESTr KOI
Noi
KOI
101 cl
Toronto pens
va
Kesknädalal, ?4. aj
das Toronto Eesti
lüubi väljasõidu, um|
rontost eemal asm
Pomt Provintsi parkj
Buss väljus Toror
homm. ja jõudis tyi
kohale kus- neid vasI
Beachi ja ümbrusl
kaasmaalased. Pargi|
lõbusalt, käidi vaJ
külastamas, ujumas,|
tusesemeid ja lasti
. pargi restoranis vali
Royal Beachi räti]
rastamisest suurt ei
veetsid aega kaan
vestlemiseks.
Pealelõunat hakkal
tad veerema Torontc
jõuti õnnelikult. Me(
^ oli jälle veedetud.
Otsime
JÄRELEVAAJ
2-aastasele tüdruk]
Birchniount&
Hei. 698-5864 p.
Väiksel
REMON'
majade fm
dekter, pmitööt
(phimbm^» kraani(
HcUstsg^ — J.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 1, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830901 |
Description
| Title | 1983-09-01-04 |
| OCR text | a|>aeval, 1. sep Nr. 65 Nr. 65 ;§€t sõpra' YAMANGÜTE Anmast HABIA Ja JOHANNES VAJOT j a S P U ^ Ootaifflaüiit ialnkiDoiiid aimasü uut hooaega Meeskoor kutsub ii eesti mehi Teisipäeval^ 6. septembril kell 7.30 õhtul kogunevad meeskoori lauluvennad avaharjutuseks ja seltskondlikuks koosviibimiseks T.E.M.-! koduks saanud Toronto Eelsti Maja keskmisesse saali, kus „timmitak-se" suvepuhkusel otaud hääli ja vahetatakse mõtteid nii möödunud kuudest kui ka eelolevast tegevusest Toronto Eesti Meeskoor pidas aastapäeva tähistamine perekondü-oma korralise aästapeakoosoleku ku koosviibimisega ,14. oktoobril. 7. juuml s.a. Koosolekust võttis Vaimulik kontsert Martin Lutheri osa 51 T,E.M.-i liiget. Peakoos- 500. a/sünnipäeva tähistamise tee-olek kuulas ära mÖödüüud tege- nistusel Toronto Vana Andrese ki-vusaasta aruanded, võttis vastu uue rikus 13. novembril, koori jõulu-tegevuskaya ja eelarve nmg valis puu — traditsioonilisejlt koos „Es-uue juhatuse. Koor valis esunehieks tonia" orkestriga 16. detsembril ja jällegi Heikki Paara ja koorivane- selle aastalõpul aastavahetuse ball maks: Emi Kääridi. Kunstiliselt Inn On The Park hotellis, jääb koori juhatama mag. Charles 1984. aasta esimesteks iiritus- Kipper ja abikoorijuhina Eduard teks on Eesti Vabariigi 66. aasta- Tobreluts. päeva tähistamise koosviibimine Nädal aega hiljem toimunud ju- Toronto Eesti Maja suures saalis hatuse ametisse seadmise koos- laupäeval, 18. veebruaril olekul jagati ametid järgmiselt:: ja Eesti Vabariigi aastapäeva abiesunees — Rudolf Kuus, sekre- aktusel laulmine Toronto Üli-tär — Verner Heinar, abisekretär kooli aulas pühapäeval, 26, — Alver Rõika, laekur — Georg veebruaril. Lootus, abilaekur — Rein Hols- Koori aastakontsert toimub püha- EELK Usuteadusliku Institnudi lõpuaktusest osavõtjaid Wycliffe Col- «^^r ja varahoidja — Endel Paju. päeval, 25. märtsil Joronto Üli- ARNOLDHIMMA FERDESfAND KASE ai LEO SAAR perekonnaga HÄRNALD TOOMSALU OSVALD ÕÜNAHJU lege'i trepil Toronto Ülikoolis 18. juanil. „Vaba Eestlases** nr. 62 ilmunud Sama sündmust kirjeldaval fotol oli allkirjaks mõeldud täpsusta-iamdit. ^ Usuteadusliku instituudi tänavused lõpetajad diplomitega Toronto Ülikooli Wycliffe College'i trepil. Yasakult ees känd. Kersti Kimmel, õp. Albert Roos |a kand. Olvi Pint, tagaireas prof. dr. Artur VÕõbus ja püskop Karl Raudsepp. Foto: Lembitu iljstsoo HÜVASTIJÄTUKS ÜHEII FATilOODILI Peakoosolek valis koorivanema kooli Walter Hallis. Chicago Eesti abiks Edgar Tuleni ja toetajate Majalt on tulnud T.E.M.-ile kutse Mikmete sekretäriks Paul Juttu- seal kontserdiga esinemiseks. See - se, oleks võimalik aprillikuus. Täpne Noodivara korraldajaks jäi edasi aeg tuleb veel koori poolt otsusta- Heino Vammus. misele. Ka ESTO-84 laulud hak- Kropnikuks on ikka Oskar Haa- kavad kooril kõlama juba uue te-mer. Juhatuse kandidaatideks jäid gevusaasta algusest peale, järjekorras J. Eiitt, E. Poolar jä Koorijuht Charles Kipper on jü- A. .Suurällik. Revisjonikomisjoni ba tuntud oma võimetega, mis kaugesõidukapten In Memoriam P E E L CHAPEt 2180 Hurontario St., Ä9-7663 " li, £QKCESVAll£S . C H A F E L I 436 Roncesvalles Ävs, 533-7954 Vikmgshiilis, Rootsis^ suri 18. mail Elsa Lydia Vellet, sündinud 7. novembril 1909 Pänms. ^ Göteborgis suri 12. mail Pauline Suuman, neiuna Hellberg, sündinud 16: novembril 1892 lüiu Aablas. Upsalas suri 13. mail Ervin Eier, sündinud ŽLäprim Göteborgis suri 9. mail Jüri Lü-lemaa, sündinud 2. märtsil 1907 ::Eestis..- Eskilstunas, Rootsis, suri 12. üiail Ants Tamm, siindinud 24. Jaanuaril 1902 ^Eestis. valiti Arnold Kontus, Oskar Haa- koori kaunilt kõlama panevad, sel- Wahtras öelda ära neist ülesannetest, mida mer ja Tammi Ruutopõld. leks jätkub tepial tarmukust ja ta oli endale võtnud meie kiriku New Horizons toetuse haldamise leidlikkust äl^ti. Koor soovib juures. Kaptenina üksinda kõman- grupi ^e Eik Järvi selgitas värskendada laulu kõla nooremate dosillal seistes oÜ ta tihti pidanud toetuse kasutamise eelarvet, meeshäältega, selleks ^on lauluven-usaldusliklce kõnelusi Kõigeväelise- mille abil on kooril võimalik os- nad valmis olema toeks ja headeks . ga ja andnud ka lubadusi kaas- ta tugev klaver, kantavad kergelt kaaslasteks uutele lauljatele. Koori ja abiks. Merel olles oli see kokkupandavad esinemuse ast- noodivara on kiiduväärselt küllal-raske, kui mitte võimatu, med ja vormisärgid. dane ja ootab uusi ja endisi laulii-nüüd oli ta realiseerinud tagant- Samuti katab toetus suurema osa mehi. järele oma lubadusi ja igatsusi ka lauluharjutuse ruumide üürist ja Eesti mehed, kogunege mees-sellessuiinas. Kuidas võis ta öelda, koorijuhi palga poolteise aasta väi- koori! Laseme maaiknal kuulda et tal puudub aeg Või huvi? Ja tel. See kergendab tunduvalt koori hinge ja vaimu sütitavat eesti lau-onieti pidi ta seda tegema. Ja ta majanduslikke muresid ja võ likute-heliloojate armast ja võim-piiiidis teha seda tasa ja targu, na- dab korraldada koori kassast toe- sat loomingut ESTO-84 laulupeol tuke haaval ning anda oma aja ja tatud kontsertmatkasid, vähenda- Maple Leaf Gardens'is! ai^asta^a hoole simia, kus sd- des^ laulum^^^ Alati simile, kodumaa, kõlagu leks ok JU esmaõigus ~ oma kodu- sellistel reisidel. vabade meeste laul! le ja perele! . YORJOE CHÄFEL 2357 Bloor Sl. W. 767-3153 Farking at all Chapels. Aga kaptenina teadsid sa vägagi • , hästi, mida nõutakse iihelt juhilt ja Tänavuse hilissuve kuumuslaine teadsid, et anda saab vaid see, OÜ kui painav avalöök Vikatimehe ^ on seUeks võimeline, kellel on vapustavale aktiivsusele meie kaasyn^^^ anda. Ja sa andsid igale PortmoutMs, ;uSA-s Suri 28. mail.ymäaläste ridades, viies ootamatult pQ^jg oma teadmisi, oskusi ja vÕi-ptto Aring, sündinud 22. aprillü nü tuntud kui vähemtuntud kaas- meid, kuid peaasjalikult — arma^^ 1899 Orajõel. maalasi manala teedele. Saarlased tust.''saagem eurooplasteks, kuid Vikingshülis, Rootsis, s M 18. kaotasid Kaalep Otsa, sõjamehed jäägem ^ noor-eestlas-maü Elsa Lydia Vellet, sündinud leitnant Osvald Raidlo ning hiidla- te parool ja hüüdlause. SmaLud- 7. novembril 1909 Pärnus. sed Ludvig Wahtrase. Kuid Ludr vi^^^^ kõigepealt peab Toronto Eesti Meeskoori eelseisvas tegevuskavas on koori 33. Heikki Paara isuse ministri vastuvõtul Eestis suri 5. ^ c ^ i ^ ä T - ^ ^% ocrtamatu^Ä . Möödmiud neljapäeval, 25. aug. andis uus Kanada mitmekultuuri Meelöiv^ väärikas ja ^ ^ ' v n ^ l c ! ^ ^lif ^^^^^ nud. üksnes vaid Id jnere^ heaks eestlaseks ja et olla hea hiid. ^ n i n i ^ D i ^ o S v^stuvõtir F ^ S e ^ Washmgtoms sm-i 8,;mmü^^ hotems Tfcronto etniUste^nim^ide esindaiaile:^^^ r - ^ A i f ^ ^ ^ TD^cco c i m ^ i n i i r ^ 11 . • Sr. T r r T r , .-xw t'^^. . v v , . 4 , - f — v - x x . c v ^ . u v x x x « ja hotelüs Töronto ctniliste gHippide esindajaile. ^etBhelepami osutav t e e o ^ veebruarü 1903 Taümnas. konda, oUes viimase juhatuses lae-^^^^^j^^^^ Lõpuks ta tutvustas oma abikaa Bonnis, Lääne-Saksamaal, cnri ^ . . . . . . . • & J ^_ _v..,_._ . . , 1 . _j i_ , dr. Hingo Vahar Oma parkün 1926 Tallinnas. Saksamaal, ,snn j^^^-jj^g ^^^^ et kui talle seda mi- sat, kes on ka mitmekultuurüisest Matjar, sündinud ^^ggg^jg^j^ armastust ved vähem head eest- ^'^^^ oli hea- tööst huvitatud, nii et Kanada pea- 362Danforth Toronto, sest ja pooleli jäänud ülesaniietest Just. Sina teadsid ja tundsid seda \pseesti ühiskonnas Kanadas jä vaimset ah^^^ millel me seisi-unustame, et kapten LudvigWaht- me ja sa teadsid ka, et kui sina ei ras oli pääle oma mitmekülgsele ja tule meid juhtima ja õpetama, siis meel, et just sellel meeldival alal, minister sai kaks inimest ühe hin-. Ta toonitas et Kanada on oma mit- na eest. Pr. CoUenette on ühe par-mekultuurilise poliitikaga saanud lamendi naiste komitee esmaine, eeskujuks maaümas, nü on käidud kes legeleb polütüiste vangidega, FLOWERS & 6IFTS Värsked Ja esmaklassilised uued igaks sündmusekso ideks: ehted, m$ pmmikerdused, keraamika, se eesti, läti ja mglise keelt. imponeerivate panustega seltskon- võibolla kannatab^^^^^^^^ sellest, ^ Austraaliast seUega tutvumas, kes olid, hiljuti'külastanud N. Lü-nategelase veel armastav ja hooüt- mida sa o l i dM ®^ saadü^ut ja andnud seUele üle sev perekonnaisa ja Vahaisa,'kes nudsuUetäfe • ,nende senine asšimilatsioonipoliiti- ka EKN memorandumi polütüiste ikka ja jälle andis lubadusi oma pe- ' " P^^-^ olnud nii edukas, kui just vangide kohta. Neüe anti saadiku reie — tõmbuda tagasi seltskond- Ludvig, pole põhjust ku- Kanada mitmekultuurilme mudel, poolt juba tuntud standardvastu-likust tegevusest ja piiheriduda kö-J^tleda, kuidas oleks Hiidlaste Selts N ^üd on süa tulemas delegatsioon sed. ühe kõrvaltähelepanekuna te-dule ja omastele. See oli ilus ja ^r^i^^^^^ ^^"^^ ainuta --- kui.üldsej Rootsist, kus need probleemid on gid nad, et külastades saadikut te-õige, seda ka kavatses Ludvig te- aga me teame, ^e^ ' ma kodus, oli semtel peamiselt ha ja ta oligi juba pisut hakamid^^^^^^s^ Multikultuuri-prmtsübid on uues kunst Eestist .ja Lätist. Ta soovis, sinnapoole jõudma. Aga kas see OÜ pool. Ja sa juhtisid seltsi kmdlakäe- põhiseaduses ja sellega Kanadale et polütüiste vangide kaitsega te-kerge unustada oma kaasmereme-^^^1^^^^ "'^'""^^ ^ lied, kellega oli jagatud pikki aas- i^äest enne kui olid veendunud, Qt Uue mmistrma taid raskusi ja ohte maailma me- 3ärgmine^^t^^^ tunneb oma tahab ta vait, aga uue hooga ehitada se-ka elustatud ja traditsioomliseks kujimmuid m üle 115. aasta teeninud Metrogditaa .TorcKa-tot sama perekoiona poolt väljakujunenud traditsiooi Moderniseeritud avarad mumidp kvaülitseeritiid klttüald wU Äkimiaerui^ Väärikas teeniBaiae redel, kdledek pdjud õlid j Ä ^ aga nisaavutatule ja tänas etailisi dunud igavikuteedele ning kes ^i^^snes smu^ o^^ ja vüumus, grwppe senise koostöö eest ainsad meie ühiskonnas, kes mõist- vaid ka juhi autoriteet andsid mei- Ja avaldas loot^^^ et see nii sid, mis- tmine on s Ä a ^^^^^ tege. tulevikus jätkuks, komandosülal keset pilkast ja tor- vuses. Ja sa tegid seda loomulikku- • ' • - /• . . mst merdi kui ümbeningi ei olnud sega, n muud kui mässav vesi — aü üm- remees künnab põldu, toimetaja berringi ja peakohd. Ometi tuü tal kirjutab kommentaare või isa, kes laev sadamasse tuua, see d i tema o^^ kohustus. Sind kutsuti äkitselt ja kõik su Või kuidas sai^t^^ • ' ' gelevad grupid peaksid oma tegevust nü palju koordineerima, et iga grupp teaks teise tööd. Eestiasist olid kohal Valve Andre, EKN esimees Laas Leivat, August Nõmmik, T. Eesti Maja esimees Osvald Ipiü ja „Vaba Eestia-se'' esimees dr. Olev Trass. [ooir tegevus-hooaja lävel T. E. Segakoori eehiev tegevusaasta kujuneb mitmekülgseks ja Elavad võitlused Angoolas USSABON ^ . . . . . . . V huvücüllaseks. Peale korrapäraste kaaslasi lapsepõlvekodu nurme- teistmoodi ei kujutaks ma uid- ürituste - : AASTA-KONTSERT, delt ja mtotagustest? Kuidas sai. seette^s^ Ja meie LÕBUS LAUPAEVA-ÕHTU jm. Angoola mark-sistiiku valitsuse vastu võitlevad mässulised ütlesid, et nad on vallutanud Cangamba unna Angoolas ta Öelda, et täi pphiud enam aega ei oska ka lahkumisel sidle midagi seisab ees.EŠp 84 laulupidu Maple pärast 11-päevast piiramist ja jät- OSAt-MORRIS^ T. L. MORRISON — ¥m&t2A Dindm SheriiOTinie St., TOT®n^^ või jaksu hüdlaste jaoks, kui ta ise ^^u^d öelda, kui lubada hoida smu JU igatses nendele randadele ia sel- , , . ..... . lelarerahva hulka, kust : ^ i ^ ^ ^ ^ ^ nud niigi juba liiga palju ©emal, merel olema, kuld nüüd siin oli tal võimalus olla koos nendega, kelle verest ja lüiast ta oli, keUe mõtteid ja unelmaid OÜta oma nooruses jaganud jä kandnud, kus sa iPulika teienitud Hiidlaste Leaf Gardens'is, kus T. E. Sega- nud maha 709 linnakaitsjat sumu-kooril, suurima osavõtva koorina, tena, nende hulgas 120 kuuba sõ-lasub vastutustnõudev, aga seal- durit. UNITA juhi Jonas Saabunbi juures meeldiv Ülesanne. poolt antud kommünikees öeldi, et Koori korrapärased lauluproovid 165 valitsuse sõdurit võeti vangücs. algavad neljapäeval, 15. septemb- Vastaspoolel Angoola ametük tea-rü kell 7.30 õhtul Eesti Majas, deteagentuur ütles, et 1100 geriljat i juhatuse nimel eriti aga on saanud surma S-päevases lahin-uutele läuljaüe, tere tulemast! gus, kusjuures valitsuse väed olid • Pülu TES juhatus kaotanud vaid 53 meest ajitmas Uus eesti Elav^savõif Eesti Majas Toolidest ja ruuj algas Eesti Maja vä| ku tulnud ligi 130 plaani koos maja k( Laikve avas koosoij Taidi, advokaat J. Jj Arhitekt Laikve sl tulnud korterihuvilisi KORTERIMAJA saj ehitada, kui on kiillal tõsiselt soovivad sini ta. Isikutel, kes sel ootaval seisukohal o| lik oma otsus teha, firmad annavad laeil kui korterid on ette tereid on ainult 95 haruldaselt sobiv. Ni] le projekti läbiviimise terid oleksid ette aral semaks $2500.00 lähe| Järvalti hoole alla, isikule pangas ,,Tn Raha teenib pangas kui ettenägematuü saa projekti läbi vnal ja oma raha koos p| gasi. Arhitekt Laikvej, k| ti juht, selgitas, et eeltööd, tehtud ja ki müüdud võib lõpliku] sega ja laenude orgj edasi minna. Tarvis ruskoima esindajail nõusolekut saada ja ber „tsoonida". Praeguste arvestu] võiks ehitus alata rillis ja loodetavaj Juulis oleks korteri] Järgmiseks võttis J. Järvalt selgitades] domiinium-korter ja ehituse eeldused. Arhitekt Eneri Tai sikasjaükult korteri] ehituse asukohta ja samuti praeguse ja nide suuruste vahet. Uute hindade sees alune parkimisplätj nõudepesumasin j: Arhitekt Laikve rõl hinnad on umbes lo| mad sama kväliteec nlum-korteriinajadei juhust, eesti kondom] maja sellisesse sol EESTr KOI Noi KOI 101 cl Toronto pens va Kesknädalal, ?4. aj das Toronto Eesti lüubi väljasõidu, um| rontost eemal asm Pomt Provintsi parkj Buss väljus Toror homm. ja jõudis tyi kohale kus- neid vasI Beachi ja ümbrusl kaasmaalased. Pargi| lõbusalt, käidi vaJ külastamas, ujumas,| tusesemeid ja lasti . pargi restoranis vali Royal Beachi räti] rastamisest suurt ei veetsid aega kaan vestlemiseks. Pealelõunat hakkal tad veerema Torontc jõuti õnnelikult. Me( ^ oli jälle veedetud. Otsime JÄRELEVAAJ 2-aastasele tüdruk] Birchniount& Hei. 698-5864 p. Väiksel REMON' majade fm dekter, pmitööt (phimbm^» kraani( HcUstsg^ — J. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-01-04
