1987-02-03-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ssaugaso
pn vajalik tunda erinevaid distsip-lifne:
füüsik peab ka tundma keemiat
ja vastupidi, biokeeniik. kes
egeieb keskkonna saastamise eli-ineerimisega
bakterite abil
:ab tundma ka geoloogiat ja sot-iokx^
giat.
Ulimait tähtis on aga moleku-aarne
inseneriteadus. Kui suude-akse
molekulide omadusi kirjel-lada
matemaatiliste võrrandite-a.
siis laseb see ennast väljen-lada
raali-programmides ja loendamatule
; keemiliste katsete
:isemel võib raali"ekraanil jiähii,
kas reaktsioon kahe moleM
ahel on võimalik; võimatu vai
selle kahe vahepeal. Noored. õj3-
ivad tead lased, kes võtavad selle
nter-distsiplinaarse filosoofia
)maks,;on tulevikti-inimesed.-
Kuigi ülaltoodu esindab vaid
äikest osa usutetust dr. Noolan-ilga^
tahame loota, et autosõitjad,
ees moodüvad QEW maanteest
hja pool asuvast futuristlikust
loonest, vaatlevad seda nüüd tei.se
ilguga, teades et selles hoones
:õötab eesti teadlane, kelle töö tulemused
mõjutavad meie kõikide
fu-olu sellel planeedil
ioonid
ivonto Eesli Msyas peetaval
[kvl tuld) arutusse ka küsi-teeme
kaasa Melbourne^ts
[ina kui publjkuna*^
iksita oma esHidaJad sellele
tama n ü ü d , millisel kujul
^ftada eestlaste osa seal välja
'88 Kanada Komiteel m
Teie kaas^ ja koostööta, I
»RONTO, ONTARIO M6C 1B2
iendysfiriii€
la) Martjak
(53-0599
EESTLANE teisipäeval, 3. veebruaril
kanada Tulumaksu-ameti poolt
Mietlikult registreeritud heategeva org^
vastava numbriga. Selle tunnustuse tulemusena
nüüd annetajatele välja anda heategeva
brigä; varustatud kviitungeid, milliseid :annetaja ; saab
üma tulumaksu alla kuu
See tähendab ;ka' seda, et /eesti
gaididele annetatävaiidi toetusi ei ole n vajalik.,
teha- teiste heategevate orgamsatsiöonide ^kaudu,;^
lotsesetto-;'-;'-/^-; ^
; : Heategev^^
numbri laötleniisl alustati juba
1985; aasta ; sügisel,; kusjuures
esimeseks ametlikuks sooviavaldajaks
oli 1972. aastal Eesti
Skautmastrite Kogu Kanada
Koondise poolt loodud Eesti Nooruse
Fond, millega oli samal
aastal ühinenud ka Eesti Gaideri-te
Kogu Kanada Koondis. Kirjavahetuse
tulemusena Ottawa^
Tui u m a ksu -ametiga ' n i ng
arvestades viimase soovitusi, nimetati
Eesti Nooruse Fond ümber
organisatsiooniks ' nimega Eesti
Skaudid ja Gaidid Kanadas,- sellele
koostati uus põhikiri ning kohandati
tegevuse alused ja juhtkonna
moodustamine. Nende
sammude ettevalrpistamine ning"
rakendamine oli küllaltki aegavõttev
protseduur, milline nõudis
vastavate organite poolset kinnitamist
ja uuele organisatsioonile
juhtkonna valimist. Alles siis saadi
Ottawasse^aata uus sooviavaldus
koosniuudetüd põhikirja, tegevuse
aluste ning aruannete, revideeritud
i\iajahdus|^rüännete ja
vastutava juhtkonna nimede ning:
allkirjadega;
ESGK organisatsiooni juhatusse
(TrusteesJ kuuluvad vastavalt
uuele põhikirjale 8 isikut, kelledeks
on (praeguste ametikandjate
nimed sulgudes): Eesti Skautide
Maleva Kanadas ji|ht (skm Egbert
Runge), Eesti Gaidide' Maleva
Kanadas juht (gdr Anne Orunuk),
Eesti Skautmastrite Kogu Kanada
Koondise esimees (skm Eino
Kuris), Eesti Gaiderite. Kogu
Kanada Koondise Juhataja (gdr
Lisanne Vaher),
kelledele lisanduvad Gaiderite
ja Skautmastrite Koondise
peakoosolekutel valitud esindajad
(ngdr Maie Kask ja skm Ermi
Soomet) ning Gaidide ja Skautide
Malevate aastakoosolekute poolt
valitud esindajad (ngdr Anne-Mai
Kaunismaa ja skm Gunnar Mitt).
Vastavalt põhikirjale on ESGK
töö juhatajaks Skautm„astrite
Koondise esirnees skm Eino
Kuris, keda asendal} vajaduse korral
Gaiderite Koondise juhataja
gdr Lisanne Vaher; ning juhatuse
poolt on nimetatud sekretäriks gdr
Anne Orunuk ja laekuriks skm
Gunnar Mitt. Viimane oli
muuseas kogu numbri-saamise
taotluse koostajaks ja koordineerijaks
taotluse algusest alates.
EŠGK tegevusaa.sta lõpuks on
kinnitatud 31. august ning tegevu- •
sc ja majandusaruanded kuujuvad
(inoitamisele Gaidide ja Skautide
Malevate ühisel aastakoosolekul,
milline peetakse tavaliselt igal
sügisel oktoobri Ulguses. Aasta-jkoosoleku
pädevusse kuuluvad ka
tegevuskavade, eelarvete, põhikirja
muudatuste, ühisettevõtete
korraldamise ja muude oluliste
küsimuste Ifinnitamine. Kanada
Tulumaksuametile peab kuoe kuo
il . . . . . • .
jooksul pärast majandusaasta lõppu
esitama küllaltki keerulise ja
üksikasjaliku aruande organisatsiooni
tegevusest, laekumistest,
kulutustest, majandusi ikust
seisust ja juhtkonna muudatustest;
Samuti tuleb 1 uba küsida, kui soovitakse
muuta heakskiidetud põhi-kirja,
tegevuse äiušeid, majandusaasta
lõppu või kõrvale kalduda
ettenähtud eeskiijadest laekunud
summade käsutamisel. Sellest
nähtub, et riiklik kontroll heategevate
asutuste tegevuse üle on küllaltki
range, et vältida kurita^rvS-dust
voi reeglitest kõrvaiekaldu-misi.
^; ; • - ;
Vastavalt Kanada Tulumaksuameti
eeskirjadele on ESGK registreeritud
kui heategev organisatsioon
(Gharitable Organizati-on),
miiline võib laekunud anne-tusi
kasutada ainult iseenda heategeva
tegevuse läbiviimiseks.
Teistele asutustele, millel ei ole
heategeva organisatsiooni numbrit,
ei ole toetuste edasiandmine
lubatud. Skautide ja gaidide isetegevuse
hulka kuulub loomulikult
kogu gaidiik/skautIik tegevus nii
malevates, üksustes ja koondistes;
kui ka vajaliku vallasvara ning varustuse
muretsemine, suurürituste
pfgäniseerimi ne kas Kanadas või
ka väljaspool jne. Kulutuste otsustamine
toimub ESGK juhatuse
poolt kindlate eeskirjade järgi,
kusjuures kulutuste või ürituste
läbiviimise sooviavaldusi koos
vastavate eelarvetega, võivad
esitada kõik gaidlikud/skautlikud
ühikud. Samuti on nõutav
üksikasjalik aruandlus ürituse
tulemustest. Loomulikult on ka
nõutav korralik raamatupidamine
ja revisjon, mida teostab Gaiderite
ja Skautmastrite Koondiste ühine
revisjonikomisjon. Täielikult on
keelatud juhatuse liikmete tasustamine
või nendele isikliku kasu
saamine. Ametlike kviitungite väljaandmine
toimub kontroll itult
ning ainult selleks juhatuse poolt
volitatud isikute allkirjadega.
Ametlike kviitungite aiüsel ühei
majandusaastal laekunud annetused
peavad järgneval aastal kulu-tatama
vähemalt 80% ulatuses.
Viimase reegli suhtes on siiski
teatud erandeid: annetaja võib
määrata, millise a.javahemiku
jooksul peab tema annetus
kuluatama. Ka võib annetaja määrata,
et tema annetuse põhisum-mat
ei tohi kulutada 10 aasta
j o o k s u l ; samuti ei kuu 1 u
ülalnimetatud 80% kulutamise
reegli alla testamentide alusel annetatud
ega teistelt heategevatelt
organisa!si(>{)nidelt laekunud ..toetused.
Möödunud nädalal peetud
ESGK juhatuse koosolekul arutati
mitmeid olulisi küsimusi ühenduses
vastsaabunud heade uudistega
heategeva numbri saamisel. Lähemal
ajal astutakse samme nõuete-
Kanada Eesti skautluse alguse
Lembitu esimesed pojad saavad
nüüd kõik poolesajandiseks.
Neid, kes tegeliku skauditöö juures
seda tähtpäeva peavad, on
põhjust selle hinnatava vahvuse'
eest eriti esile tõsta.
Dr. Jaan Roos sündis 22. jaanuaril
1937 Tartu linnas ühistegela-sest
juristi pojana. Keegi ei osanud
nendel aastatel oletada tema
järgnevat keerulist elukäiku. Aga
nii see algas: Jaan alustas kooliteed
Tallirina Prantsuse Lütseumi
a l g k o o l i s , jätkas Rootsis
Söderköpingi Fplkskolas ja - siis
St0khoImi Eest i A1 gkoo 1 i s. Kesk-haridus
ornakorda algas Rootsi
Mellanskolas, läks edasi Toronto
Järvises ja lõppes Humberside
Collegiateis, }
Siis koges Jaan, et ülikooli
jaoks ei õle raha ja hakkas vabrikutööliseks,
tootis penitsiliini.
Rohtude juurest arstiks õppima ei
ole pikk tee - 1958 - 1963 oli
Jaan Roos Toronto Ülikooli arstiteaduskonna
tudeng ja tegi kohe
j ä r g n e v a l t katse-äasta St.
Michael i haiglas Torontos:
Siis algas jälle uus keeruline
seeria — erap r a ks i s Sc a r - -
boroughs; edasiõppimine Toronto
ikoolis sisehaiguste alal;
resident-doktor Sunnybrooki
haiglas; täiendav töö Briti Colum-bias,
Vancouveri St. Pauli haig-,
las; Toronto General Hospital;
1972-73 Stolcholmi Karölinska
Sjukhusetis ja Uppsala Ülikooli-haiglas.
Sunnybroöki kopsuhaiguste
osakonna kaudu jõudis Jaan Roos
Ontario provintsiyalitsuse teenistusse
tööstus- ja kopsuhaiguste
kohaste kviitungite trükkimiseks
ja korraldatakse ümber vajalikud
pangaarved. Otsustati ,e;t heategeva
ahnetuse ametliku kviitungi
välja andmisel on ahnetuse alammääraks
$10. Samuti otsustati, et
ESGK ametlikuks postiaadressiks
on laekuri aadress, kuid kõik ülalnimetatud
juhatuse liikmed- on
nõus soovijatele vajaduse korral
andma Iisa-informatsiooni, Peeti
ka vajalikuks eesti ühiskonda
uuest olukorrast informeerida eesti
ajakirjanduse kaudu ning selle
eesmärgiga ongi käesolevad read
kirjutatud. Eesti ühiskond Kanadas
on alati heatahtlikult suhtunud
meie skautiiku nooruse majanduslikesse
vajadustesse ning ESGK
juhatus loodab, et nüüd kus tehtavaid
toetusi on võimalik tulumaksu
alla kuuluvast sissetulekust
maha arvestada, ka seda või maiust
jõudumööda kasutatakse ning
toetused otseselt eesti skautidele
jä gaididele suunatakse.
Isikuid ja asutusi, kes soovivad
ülalkirjeldatud võimalust kohe
kasutac|a, palutakse tshekjd kirjutada
Estonian Scouts & Guides
i n C a n a d a nimele ning need
lähetada kas esimehele (skm Eino
Kuris, 2 Jocelyn Crescent, Don
Mills,pntario, M3B lA2)viaeku-rile
(skm Gunnar Mitt, 1 Innismo-re
Grescerit #602, Scarborougb.
Ontario, M 1 R 1 C 6 ) või teiste
ü 1 aI nimetatüd juhatus 1 iikmete
aadressidel. Vastavad kviitungid
saadetakse annetajatele ilma asjatute
viivitusteta. Ülaltoodud ingliskeelne
nimi on ühtlasi ka meie
organisatsiooni ametlikult registreeritud
nimeks, mida võib soovi
korral kasutada anoelysieks testa-
G.M.
spetsialistina aastatel 1975 - 1982.
on ta samas asutuses osakonnajuhataja,
kellele alluvad 6
kopsukliinikut. Aastast 1977 on
Jaan Roos ka Toronto Ülikooli
õppejõud kutsehaiguste erialal.
Skäuditeed alustas Jaan Roos
Stokholmi Karu lipkonnas ja
jätkas Torontos Lembitu Malevas,
kus skautleb praegugi skaut-masterina
j a üksuse arsti-spordijuhi
kakšik-ametis. Jaan ei
ole skaudijuht mitte niisama, vaid
ikka päriselt, õpetades poistele
esma-abi ja tehes kaasa kõik lu-meläagrid,
kanuuretked, laagrid,
koondused ja muud skaudiseiklu-
Agara mehena on Jaan Roos
veel Kanada Armee resery-kapten,
treenib aktiivsportlasena
pidevalt kiii^käimist — kuulub'
Kanada kergejõustiku olümpia-meeskonda
ja on akadeemiliselt
Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Tema aktiivsusest ühiskondlikul
alal loe^e sageli eesti lehtedest.
Kui Jaan Roosilt küsida, mis tä
oma elus kõige põnevamat on teinud,
siis ta võib vastata, et on ühe
aasta veetnud indiaanlaste koolis
ja mõned aastad õpetanud pimedatele
suusatamist. Igal juhul tal on'
sama vahva perekond >- abikaasa
Reet, tütar Marja-Leena ja pojad
Martin ning Riki, kes kokku
moodustavad perekondliku
orkestri. Ümmarguse sünnipäeva
puhul Jaanile palju õnne, aga
kogu Roosi-buketile jätkuvat vahvust
soovivad kõik vennad
skaudid, akadeemilised ja muidu
sõbrad. Head jätkamist!
HEINO JÕE
Ilusal päiksepaistelisel talveunes
25 gaidi ja juhti perekond Metsalo
suvilasse Simcoe järve äärde; Pärast
laagri avariiist söödi maitsvaid
mehhiko taco^sid ja seejärel
siirduti kohe uisutama. Üllatuseks
oli, et jää öii kaksteist tolli paks,
küna linnas oii kogu jaanuarikuu
sula olnud. Ainult kaks gaidi leidsid
kaldal lumehangede alt koha,
kust sai läbi jää Simcoe järve vette
-.'astuda. ^-
Jää oli ilus j a sile. Ingrid Kütti
ja Kadri Nõmmiku juhtimisel toimusid
uisutami^e-võistlused,
pallimängud ja uisutamise erikatsete
sooritamine. Kui jalad hakkasid
külmetama, joodi sooja
kakaod. Osa; läks suusatama ja
teised proovisid kalapüüki.
Aukude puurimisega saadi jällegi
soojaks. Ükski kala aga ei jäänud
õnge otsa ja õhtusöögiks pidime
hoopis spagettiga leppima. Ohtu!
'valmistasime ilusaid laagrirnärke,
mida sai ka rnatkaraamatuks kasu-hiljem
saime teada, mis
meie laagrinimi ,,Snölykta'v tähendab.
Õues ehitasime jääst ja
lumest majakesed, kuhu sisse panime
põlevad kuünlafd. Küünla»
valgus säras imeilusasti läbi jää^
kui kuulsime toredat rootsi muinasjuttu
lumetuledest,-mida koostas,
laagri juht Lee Metsalo., ,Snö- '
lykta** on rootsikeelne sõna, mis
on nende lumetulede nimetus.
Järgnes lõkkeõhtu Marja-Lee-oa
Roosi juhtimisel. Lõkkenaljad
olid lõbusad j a hästi ette valmistatud.
Kõik sattusid nii esinemise
hoogu, et keegi ei tahtnud inaga-ma
minna. j
Lõpuks tuli vaikus majja. Hommikul
oli üllatuseks paks lumi
maas ja sadas edasi. Söödi kiiruga
Laina Metsalo valmistatud pannkooke
ja joosti õue iiietsämängu-le,
Kyllike Sillaste ja Marja-Leena
Roos olid koostanud huvitava
mängu, kus kontrolliti gaiditar-kusi
ja fantaasiat. Kui väljas hakkas
liiga külm, sai vahepeal Nort-maade
suvilast kakaod.
Õues panime lumekaitseks
suure päikesevarju üles ja valmistasime
kotlette ja küpsõunu
Tuha sees valmisid maitsvad kar-.
tulid. Kui kõhud täis, oli vaja veel
pakkida ja koristada. Lõpetamisel
andis Ingrid Silm auhinnad metsa-mängu
võitjaile: Katrin Lepikule.
Monika Medrile ja Taimi Peter-soole.
Tänu öeldi laagri juhi.
Puudut osa peremaadele, Laina
Metsalole ja Reet Marleyle, ja
tehnilise abi eest Ärni ja Allan
Metsalole.
Talipäevade lõpuks sätendas
värske lumi päikese käes. Oli
olnud tore oädala-lõpp.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 3, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870203 |
Description
| Title | 1987-02-03-05 |
| OCR text | ssaugaso pn vajalik tunda erinevaid distsip-lifne: füüsik peab ka tundma keemiat ja vastupidi, biokeeniik. kes egeieb keskkonna saastamise eli-ineerimisega bakterite abil :ab tundma ka geoloogiat ja sot-iokx^ giat. Ulimait tähtis on aga moleku-aarne inseneriteadus. Kui suude-akse molekulide omadusi kirjel-lada matemaatiliste võrrandite-a. siis laseb see ennast väljen-lada raali-programmides ja loendamatule ; keemiliste katsete :isemel võib raali"ekraanil jiähii, kas reaktsioon kahe moleM ahel on võimalik; võimatu vai selle kahe vahepeal. Noored. õj3- ivad tead lased, kes võtavad selle nter-distsiplinaarse filosoofia )maks,;on tulevikti-inimesed.- Kuigi ülaltoodu esindab vaid äikest osa usutetust dr. Noolan-ilga^ tahame loota, et autosõitjad, ees moodüvad QEW maanteest hja pool asuvast futuristlikust loonest, vaatlevad seda nüüd tei.se ilguga, teades et selles hoones :õötab eesti teadlane, kelle töö tulemused mõjutavad meie kõikide fu-olu sellel planeedil ioonid ivonto Eesli Msyas peetaval [kvl tuld) arutusse ka küsi-teeme kaasa Melbourne^ts [ina kui publjkuna*^ iksita oma esHidaJad sellele tama n ü ü d , millisel kujul ^ftada eestlaste osa seal välja '88 Kanada Komiteel m Teie kaas^ ja koostööta, I »RONTO, ONTARIO M6C 1B2 iendysfiriii€ la) Martjak (53-0599 EESTLANE teisipäeval, 3. veebruaril kanada Tulumaksu-ameti poolt Mietlikult registreeritud heategeva org^ vastava numbriga. Selle tunnustuse tulemusena nüüd annetajatele välja anda heategeva brigä; varustatud kviitungeid, milliseid :annetaja ; saab üma tulumaksu alla kuu See tähendab ;ka' seda, et /eesti gaididele annetatävaiidi toetusi ei ole n vajalik., teha- teiste heategevate orgamsatsiöonide ^kaudu,;^ lotsesetto-;'-;'-/^-; ^ ; : Heategev^^ numbri laötleniisl alustati juba 1985; aasta ; sügisel,; kusjuures esimeseks ametlikuks sooviavaldajaks oli 1972. aastal Eesti Skautmastrite Kogu Kanada Koondise poolt loodud Eesti Nooruse Fond, millega oli samal aastal ühinenud ka Eesti Gaideri-te Kogu Kanada Koondis. Kirjavahetuse tulemusena Ottawa^ Tui u m a ksu -ametiga ' n i ng arvestades viimase soovitusi, nimetati Eesti Nooruse Fond ümber organisatsiooniks ' nimega Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas,- sellele koostati uus põhikiri ning kohandati tegevuse alused ja juhtkonna moodustamine. Nende sammude ettevalrpistamine ning" rakendamine oli küllaltki aegavõttev protseduur, milline nõudis vastavate organite poolset kinnitamist ja uuele organisatsioonile juhtkonna valimist. Alles siis saadi Ottawasse^aata uus sooviavaldus koosniuudetüd põhikirja, tegevuse aluste ning aruannete, revideeritud i\iajahdus|^rüännete ja vastutava juhtkonna nimede ning: allkirjadega; ESGK organisatsiooni juhatusse (TrusteesJ kuuluvad vastavalt uuele põhikirjale 8 isikut, kelledeks on (praeguste ametikandjate nimed sulgudes): Eesti Skautide Maleva Kanadas ji|ht (skm Egbert Runge), Eesti Gaidide' Maleva Kanadas juht (gdr Anne Orunuk), Eesti Skautmastrite Kogu Kanada Koondise esimees (skm Eino Kuris), Eesti Gaiderite. Kogu Kanada Koondise Juhataja (gdr Lisanne Vaher), kelledele lisanduvad Gaiderite ja Skautmastrite Koondise peakoosolekutel valitud esindajad (ngdr Maie Kask ja skm Ermi Soomet) ning Gaidide ja Skautide Malevate aastakoosolekute poolt valitud esindajad (ngdr Anne-Mai Kaunismaa ja skm Gunnar Mitt). Vastavalt põhikirjale on ESGK töö juhatajaks Skautm„astrite Koondise esirnees skm Eino Kuris, keda asendal} vajaduse korral Gaiderite Koondise juhataja gdr Lisanne Vaher; ning juhatuse poolt on nimetatud sekretäriks gdr Anne Orunuk ja laekuriks skm Gunnar Mitt. Viimane oli muuseas kogu numbri-saamise taotluse koostajaks ja koordineerijaks taotluse algusest alates. EŠGK tegevusaa.sta lõpuks on kinnitatud 31. august ning tegevu- • sc ja majandusaruanded kuujuvad (inoitamisele Gaidide ja Skautide Malevate ühisel aastakoosolekul, milline peetakse tavaliselt igal sügisel oktoobri Ulguses. Aasta-jkoosoleku pädevusse kuuluvad ka tegevuskavade, eelarvete, põhikirja muudatuste, ühisettevõtete korraldamise ja muude oluliste küsimuste Ifinnitamine. Kanada Tulumaksuametile peab kuoe kuo il . . . . . • . jooksul pärast majandusaasta lõppu esitama küllaltki keerulise ja üksikasjaliku aruande organisatsiooni tegevusest, laekumistest, kulutustest, majandusi ikust seisust ja juhtkonna muudatustest; Samuti tuleb 1 uba küsida, kui soovitakse muuta heakskiidetud põhi-kirja, tegevuse äiušeid, majandusaasta lõppu või kõrvale kalduda ettenähtud eeskiijadest laekunud summade käsutamisel. Sellest nähtub, et riiklik kontroll heategevate asutuste tegevuse üle on küllaltki range, et vältida kurita^rvS-dust voi reeglitest kõrvaiekaldu-misi. ^; ; • - ; Vastavalt Kanada Tulumaksuameti eeskirjadele on ESGK registreeritud kui heategev organisatsioon (Gharitable Organizati-on), miiline võib laekunud anne-tusi kasutada ainult iseenda heategeva tegevuse läbiviimiseks. Teistele asutustele, millel ei ole heategeva organisatsiooni numbrit, ei ole toetuste edasiandmine lubatud. Skautide ja gaidide isetegevuse hulka kuulub loomulikult kogu gaidiik/skautIik tegevus nii malevates, üksustes ja koondistes; kui ka vajaliku vallasvara ning varustuse muretsemine, suurürituste pfgäniseerimi ne kas Kanadas või ka väljaspool jne. Kulutuste otsustamine toimub ESGK juhatuse poolt kindlate eeskirjade järgi, kusjuures kulutuste või ürituste läbiviimise sooviavaldusi koos vastavate eelarvetega, võivad esitada kõik gaidlikud/skautlikud ühikud. Samuti on nõutav üksikasjalik aruandlus ürituse tulemustest. Loomulikult on ka nõutav korralik raamatupidamine ja revisjon, mida teostab Gaiderite ja Skautmastrite Koondiste ühine revisjonikomisjon. Täielikult on keelatud juhatuse liikmete tasustamine või nendele isikliku kasu saamine. Ametlike kviitungite väljaandmine toimub kontroll itult ning ainult selleks juhatuse poolt volitatud isikute allkirjadega. Ametlike kviitungite aiüsel ühei majandusaastal laekunud annetused peavad järgneval aastal kulu-tatama vähemalt 80% ulatuses. Viimase reegli suhtes on siiski teatud erandeid: annetaja võib määrata, millise a.javahemiku jooksul peab tema annetus kuluatama. Ka võib annetaja määrata, et tema annetuse põhisum-mat ei tohi kulutada 10 aasta j o o k s u l ; samuti ei kuu 1 u ülalnimetatud 80% kulutamise reegli alla testamentide alusel annetatud ega teistelt heategevatelt organisa!si(>{)nidelt laekunud ..toetused. Möödunud nädalal peetud ESGK juhatuse koosolekul arutati mitmeid olulisi küsimusi ühenduses vastsaabunud heade uudistega heategeva numbri saamisel. Lähemal ajal astutakse samme nõuete- Kanada Eesti skautluse alguse Lembitu esimesed pojad saavad nüüd kõik poolesajandiseks. Neid, kes tegeliku skauditöö juures seda tähtpäeva peavad, on põhjust selle hinnatava vahvuse' eest eriti esile tõsta. Dr. Jaan Roos sündis 22. jaanuaril 1937 Tartu linnas ühistegela-sest juristi pojana. Keegi ei osanud nendel aastatel oletada tema järgnevat keerulist elukäiku. Aga nii see algas: Jaan alustas kooliteed Tallirina Prantsuse Lütseumi a l g k o o l i s , jätkas Rootsis Söderköpingi Fplkskolas ja - siis St0khoImi Eest i A1 gkoo 1 i s. Kesk-haridus ornakorda algas Rootsi Mellanskolas, läks edasi Toronto Järvises ja lõppes Humberside Collegiateis, } Siis koges Jaan, et ülikooli jaoks ei õle raha ja hakkas vabrikutööliseks, tootis penitsiliini. Rohtude juurest arstiks õppima ei ole pikk tee - 1958 - 1963 oli Jaan Roos Toronto Ülikooli arstiteaduskonna tudeng ja tegi kohe j ä r g n e v a l t katse-äasta St. Michael i haiglas Torontos: Siis algas jälle uus keeruline seeria — erap r a ks i s Sc a r - - boroughs; edasiõppimine Toronto ikoolis sisehaiguste alal; resident-doktor Sunnybrooki haiglas; täiendav töö Briti Colum-bias, Vancouveri St. Pauli haig-, las; Toronto General Hospital; 1972-73 Stolcholmi Karölinska Sjukhusetis ja Uppsala Ülikooli-haiglas. Sunnybroöki kopsuhaiguste osakonna kaudu jõudis Jaan Roos Ontario provintsiyalitsuse teenistusse tööstus- ja kopsuhaiguste kohaste kviitungite trükkimiseks ja korraldatakse ümber vajalikud pangaarved. Otsustati ,e;t heategeva ahnetuse ametliku kviitungi välja andmisel on ahnetuse alammääraks $10. Samuti otsustati, et ESGK ametlikuks postiaadressiks on laekuri aadress, kuid kõik ülalnimetatud juhatuse liikmed- on nõus soovijatele vajaduse korral andma Iisa-informatsiooni, Peeti ka vajalikuks eesti ühiskonda uuest olukorrast informeerida eesti ajakirjanduse kaudu ning selle eesmärgiga ongi käesolevad read kirjutatud. Eesti ühiskond Kanadas on alati heatahtlikult suhtunud meie skautiiku nooruse majanduslikesse vajadustesse ning ESGK juhatus loodab, et nüüd kus tehtavaid toetusi on võimalik tulumaksu alla kuuluvast sissetulekust maha arvestada, ka seda või maiust jõudumööda kasutatakse ning toetused otseselt eesti skautidele jä gaididele suunatakse. Isikuid ja asutusi, kes soovivad ülalkirjeldatud võimalust kohe kasutac|a, palutakse tshekjd kirjutada Estonian Scouts & Guides i n C a n a d a nimele ning need lähetada kas esimehele (skm Eino Kuris, 2 Jocelyn Crescent, Don Mills,pntario, M3B lA2)viaeku-rile (skm Gunnar Mitt, 1 Innismo-re Grescerit #602, Scarborougb. Ontario, M 1 R 1 C 6 ) või teiste ü 1 aI nimetatüd juhatus 1 iikmete aadressidel. Vastavad kviitungid saadetakse annetajatele ilma asjatute viivitusteta. Ülaltoodud ingliskeelne nimi on ühtlasi ka meie organisatsiooni ametlikult registreeritud nimeks, mida võib soovi korral kasutada anoelysieks testa- G.M. spetsialistina aastatel 1975 - 1982. on ta samas asutuses osakonnajuhataja, kellele alluvad 6 kopsukliinikut. Aastast 1977 on Jaan Roos ka Toronto Ülikooli õppejõud kutsehaiguste erialal. Skäuditeed alustas Jaan Roos Stokholmi Karu lipkonnas ja jätkas Torontos Lembitu Malevas, kus skautleb praegugi skaut-masterina j a üksuse arsti-spordijuhi kakšik-ametis. Jaan ei ole skaudijuht mitte niisama, vaid ikka päriselt, õpetades poistele esma-abi ja tehes kaasa kõik lu-meläagrid, kanuuretked, laagrid, koondused ja muud skaudiseiklu- Agara mehena on Jaan Roos veel Kanada Armee resery-kapten, treenib aktiivsportlasena pidevalt kiii^käimist — kuulub' Kanada kergejõustiku olümpia-meeskonda ja on akadeemiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Tema aktiivsusest ühiskondlikul alal loe^e sageli eesti lehtedest. Kui Jaan Roosilt küsida, mis tä oma elus kõige põnevamat on teinud, siis ta võib vastata, et on ühe aasta veetnud indiaanlaste koolis ja mõned aastad õpetanud pimedatele suusatamist. Igal juhul tal on' sama vahva perekond >- abikaasa Reet, tütar Marja-Leena ja pojad Martin ning Riki, kes kokku moodustavad perekondliku orkestri. Ümmarguse sünnipäeva puhul Jaanile palju õnne, aga kogu Roosi-buketile jätkuvat vahvust soovivad kõik vennad skaudid, akadeemilised ja muidu sõbrad. Head jätkamist! HEINO JÕE Ilusal päiksepaistelisel talveunes 25 gaidi ja juhti perekond Metsalo suvilasse Simcoe järve äärde; Pärast laagri avariiist söödi maitsvaid mehhiko taco^sid ja seejärel siirduti kohe uisutama. Üllatuseks oli, et jää öii kaksteist tolli paks, küna linnas oii kogu jaanuarikuu sula olnud. Ainult kaks gaidi leidsid kaldal lumehangede alt koha, kust sai läbi jää Simcoe järve vette -.'astuda. ^- Jää oli ilus j a sile. Ingrid Kütti ja Kadri Nõmmiku juhtimisel toimusid uisutami^e-võistlused, pallimängud ja uisutamise erikatsete sooritamine. Kui jalad hakkasid külmetama, joodi sooja kakaod. Osa; läks suusatama ja teised proovisid kalapüüki. Aukude puurimisega saadi jällegi soojaks. Ükski kala aga ei jäänud õnge otsa ja õhtusöögiks pidime hoopis spagettiga leppima. Ohtu! 'valmistasime ilusaid laagrirnärke, mida sai ka rnatkaraamatuks kasu-hiljem saime teada, mis meie laagrinimi ,,Snölykta'v tähendab. Õues ehitasime jääst ja lumest majakesed, kuhu sisse panime põlevad kuünlafd. Küünla» valgus säras imeilusasti läbi jää^ kui kuulsime toredat rootsi muinasjuttu lumetuledest,-mida koostas, laagri juht Lee Metsalo., ,Snö- ' lykta** on rootsikeelne sõna, mis on nende lumetulede nimetus. Järgnes lõkkeõhtu Marja-Lee-oa Roosi juhtimisel. Lõkkenaljad olid lõbusad j a hästi ette valmistatud. Kõik sattusid nii esinemise hoogu, et keegi ei tahtnud inaga-ma minna. j Lõpuks tuli vaikus majja. Hommikul oli üllatuseks paks lumi maas ja sadas edasi. Söödi kiiruga Laina Metsalo valmistatud pannkooke ja joosti õue iiietsämängu-le, Kyllike Sillaste ja Marja-Leena Roos olid koostanud huvitava mängu, kus kontrolliti gaiditar-kusi ja fantaasiat. Kui väljas hakkas liiga külm, sai vahepeal Nort-maade suvilast kakaod. Õues panime lumekaitseks suure päikesevarju üles ja valmistasime kotlette ja küpsõunu Tuha sees valmisid maitsvad kar-. tulid. Kui kõhud täis, oli vaja veel pakkida ja koristada. Lõpetamisel andis Ingrid Silm auhinnad metsa-mängu võitjaile: Katrin Lepikule. Monika Medrile ja Taimi Peter-soole. Tänu öeldi laagri juhi. Puudut osa peremaadele, Laina Metsalole ja Reet Marleyle, ja tehnilise abi eest Ärni ja Allan Metsalole. Talipäevade lõpuks sätendas värske lumi päikese käes. Oli olnud tore oädala-lõpp. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-03-05
