Vaba Eestlane, December 18, 1968

              M
t
1
LX 7 ifKfl#
mF§št% ULTUURIELU kkkkaL S3 1ä rkkkkkkE ÄBjA Y fe i fl
m 1 WHäKI ojykkE&ikkmW v H
Raamat ei kao kuid võib muuta oma kuju
Raamatukogundus elektroonilisel cjsstul — Vestlus Heljo
Eestlasist on mitmed omale töökohad leidnud Kanada eriti aga Toronto raamatukogude fhe
Kanada moodsaima raamatukogu juures on peaorganisaatorina tegev Heljo Raedla-PeterM- m enam kui 13 aastat on töötanud Kanadas raamatukogunduse alal On kahtlemata kõigile hutiktaevs
tkf3udaad kjuaidmasidasiinosleedmerakaõmikatuõkiogguustdatutdöötsaavaamda et võiksime neist rikkusist osa saada mida need na
carboro Avalik Raamatukogu
tõotab 1955 a alates ja on prae-- rj
üks moodsamaid Kanadas Kaa-satute
filmide heliplaatide ja
friprogrammidega on see jätkuv
hariduslik ja kultuursete-meelela-bjtuslik- e
vajaduste täitmine
5Ün linnaosas asub palja eestl-asi
ja meie raamatukogude kau-du
võimaldub neile paljudele
väärtusile juurepääs kaheksa
harukogu kolm raamatukogu-bus- si
ja admitüstratiivkeskus
oa inimeste teenistuses
Se on seni ainus koht kus raamat-ukogude
administratiivne osa on
eraldatud omaette ühikuks" selet-ab
küsitletav kui tutvustab üli-soodsa
uue ehitusega
„'eis haruraamatukogudes oll-akse
valmis igaüht aitama kas te-x- a
tööd huvialasid ja harrastusi
meelelahutuslikke või kultuurs-eid
huvisid puutuvais küsimusis
Meie tahame haarata teaduse kõiki
külgi ja maailma ning lokaalsete
sündmuste probleeme Noortele on
raamatukogud aga osa nende harid-usest
Siin nad võtavad infor-satsioo- ni
vastu igas vormis olgu
raamatu filmi helilindi heliplaa-di
abil See kõik toimub tasuta ja
uues eelarves on selleks ettenäht-ud
$1600000
Lisaks otsesele laenutamisele
toimuvad raamatukogude juures
programmid täiskasvanuile ja last-ele
Sel sügisel on toimunud loen
i ♦
ilmumisega
Kooperatiiv ka oma uue järgneva
kara uudisteoseid kui luule
3~jrfi 4 - m
Am-- "&
JV' A
i v V '' '" '
_
1 vs §
Krusten
kkl kB
m1bk--'
r- -
►-rt ivrusiem „_mer- -
ja Piirapeel" milles autor on
mnnud esialgsele '
ttie laagrielu ja väljarännu-- !
adele kuldi
luba humoristlikust vaate- -
'üke nim" aegu
ajaldrjan-J"- "
kultuurielu
£&r9 'uwa Kavas Ain i ise "?""_ai uuaas
K Jecme Juudase
Suu- -
JsMalal Edasi järgneb romaan =sd Kolgalt pealkirjaga
gud kaasaegse Ulmikunsti saladu- - saavutistega peab seisma tihedas
sist alandusest tarbijate teadli-- jälgimisseisundis vahen-kumak- s mõistus m—uutmiseokns (Dollarraidha" 'i dpiiddevaareltnevjäaldgimniai eriti inefot rmpeata-b- jvreamkaardi Ja
pettused" jm) Neid loenguid nea
vad vastavad need
on enamuses tasuta" Aga
„Kuid mitte ei oiirdu
veel tänapäevase te
gevus Laenutatakse reprodukt- -
sioone: eriti kooliealistele onjja
saanud vaga populaarseks I
kunsti
Kuid meie raamatukogude juu-res
toimuvad pidevalt kunstinäi-tused
ning siin on eest-lasedki
oma kunstiloomingut ka
nadalasile tutvustanud te
Sellekõrval rnannaks l—a uau„a ftuiu te huvide arendamisele erikavade-ipimUp- v
ga Näiteks möödunud suvel kui
olin tegev pearaamatukogu juhata- -
ja kohustes organiseerisin ühe
bussi ringülikuvaks meelelahutuse
keskuseks See peatus parkides
ja lastele suvekava kus
rahvalaule filme nukuteatrit
jutustusi ja muud Lastele meeldis
väga pidustuste kavas Pioneeride
jõulud"
Tänapäevane raamatukogundus
on juba täielikult elektroonilises
ajastus Meil on haruraamatuko- -
gude vaheline teletype otsivad vahetpidamata uusi idee-imillp- ra
väea kiiresti lokaliseeri- - sid mida rakendada
Rida uusi algupärandeid
Romaanid Krustenilt Kalmuselt Kolgilt
Toonalt ja Kangrolt — EKK tuleva aasta
KirjasTusKava
E Lundborgi Soomusautoga Eesti Vabadussõjas"
lõpule jõudnud A-seer- ia XXV poolsarja on Eesti Kirjanike
välja kuulutanud poolsarja
Selles leidub rida niihästi proosa- -
tallast
r"w '"kw r &vi
lkv' m 5 ▼ : it
mM iiKiiii m Jm
V Mettus A Kalmus
?82rlB "w 1 ':
ft'
JVH
tr#
P
E Toona
seeria nn t v romaan
tagasi
pagulasaegadest
Ja tnllle-meenu- ta-ja
oku-yWoo- nl
eeskStt
Ja vaatevJlja- -
—
_i flb Jüngri
t kulminatsiooniga
Et
paljud
ja kiiresti
see
ajastu"
eriteadlased
suuremas
sellega
raamatukogu
ka
moodsa
laenutamine
mitmed
süsteem
järele
iiWkWk
! takse otsitav raamat Kuid
I
t il ' mamx
'
L) Mm cr- - Tl
m+r vm IHKIA 11- -' 4tV m i — t Ht m
j
I
Kangro
1
mitte kunaei võita" See on pstih- - Lini-n r™5tiicmmaan nani- - w --- - J
luse algaegadelt Rootsis Mõne I
aasta eest oma esiKromaamg !
bisü tuntuks saanud Elin Toonalt
tulemas romaan „Lotukata' j
kus autor vaatleb omaaegset Sak- - I
Poolsarja lõppteoseks on
Kangro romaan heerisiuu
mille ilmumine autori tervisli-kel
põhjustel siiani viibinud
B-seer- ias on kirjastusel Lüürika- -
ni_ omMoc tavas kaks luule 1
muS '"''--" -- -- !t„vnn n—imelt Kang- ro Puud i
kõnnivad kaugemaf ja A M
— - „vastuneigia - ---- --
eriväljaandena A kan
titeerivas rütmis kirjutatud ja A
R Kolk
rõhku
-- nst 'samaa laagneiu lapsesumauc mu
T'bJw raamatuks poolsarjas j du tüüpe ja situatsioone täienda-0- 0
W Mritncü tn3iActiio vaid autori jooniseid
punase pruun!
all
tii
on rwai- - j aus nuso
JCingid
ja
pakkus
oli
::£
11
iu-- --
B
oli
B
--- -t
Rannltl
VABA EESTLANE kolmapäeval 18 detsembril - Wednesday Dec 18 1968
sinu
mis
elektroonilisel
saaksin raa
uute
on
gi
1968
sioon alal
Kuid raamat ei kao ta võib tule
tikus küll oma kuju muuta
praegused moodsad heliplaa-did
on uba aegumas Nüüd tuleb
nende asemele väike kitsas helüint
on kokkusurutud karMV
automaatselt vastavasse apa- - raati asetatuna võib mängida
kaua"
Olime teinud ringkäigu läbi
moodsa hoone Siin on kõrged vir-nad
raamatuid ootamas sissekande-järg-e et minna lugejate kätte
SUn on suured kastid täis heliplaa
nendegi koht on laenutaja ko- - v_i t i nuuii nauuaiui lasuta ma„n_- -
Ta Vii viiÄi„t „„ uu
Vapp nr? rM mc„ se raamatukogusse Cedarbraesse
sus ulatub teenindamine siingi
käe laenutatav raamat või muu
ese saadetakse tellijale lähemasse
raamatukogusse
Armastan oma tööd" kinnitab
Heljo Raedla-Peterso- n kes on
sündinud Võrus õppinud inglise
filoloogiat ja kunstiajalugu Tartu
ülikoolis lõpetas Toronto ülikooli
raamatukogunduse alal ja teeb
praegu magistritööd „mu mõtted
matukogunduses"
Teistmoodi teater"
Stokholmis
STOKllOLM (V Ej - Stok-holm- i
eesti teatrirahva hulgas on
tekkinud teravad lõhed mistõt-tu
nõudlikumate teatritükkide la-vastamine
pole praegu võimalik
Hooaeg avatakse siiski 18 jaanua-ril
mulal Signe Pinna toob pub-liku
ette teistmoodi teatri" Ni-melt
esitatakse lühipalasid koi
imelt kirjamehelt — Kalju Lepi- -
kult Arvo Mägilt ja Karl Ristiki-vilt
Kava keskpunktiks on Mägi
uus ühevaatusline komöödia Ne-li
õuna Lepikult on proloog ja
Ristikivilt monoloog Peale sile
on kavas veel Uks dialoog Kaasa
teevad lavastaja Signe Pinna ise
Elo Rähn Heljo Mängel Siiri Krii
sa Epp Lohk Lydia Viidas-Tiit-s- o
jt
Uus teooria eesti
rahvalaulu värsi
!ohta
Dr Ilse Lehiste andii oma ette--I
kandes Kvantideedist" eesti kee- -'
les Ja luules" KLENK'i sõpruspae-- 1
vadelChiiago ülevaate eesti keele
vältesüsteemist-Edas- i selgitas näi-detega
eesti rahvalaulu värsiehi
tust ja näitas kuldas see on üles
ehitatud vältepõhimõttele kõrvu-tas
algupäraste ja eesti keelde tõi- -
gitud luulet teistest kvantiteeri
vatest keeltest: Aug Annistl hek- -
sameetrilistes tõlgitud Odüsseiat
!ja Ants Orase tõõlgitud Aenast
Kõneleja esitas uue teooria eesti
rahvalaulu värsi kohta Peaväide
on et see pole mitte trohheiline
vaid et kogu värss moodustab
omaette terviku sel on oma Ges
tail LAjyMli o'uw v -- -
vt et eesti heliloojad arvestaksid
laulude viiside loomisel sõnaval-tei- d
nii et pikk noot ei langeks
lühikesele vältele nagu laulus
„Teid ma teretan Eestimaa po
jd- -
vihai-nm- a illustreeritud kogu
[Kaljud" Varem Umunud ajaloo--j
1 Ilse ülevaateteose tsu irLuiiinr
täiendusena on tulemas rootsi-keelne
referaat-sisukokkuvõ- te
ELWAT HUVI TEKITAS TORONTOS hiljutine Eiulel Hubergi kuivstliiäitu KumUnik müüs 22 tood
kuid valik tema nahamaalidest ning akvarellidest on ml saada ai Torontos 112 Miherton Ate (tel
46V1951) kus nendega on võimalik tuhunetU igal ajal Pildil näeme Montrealis eluneat kunstnikku
Peetri kiriku saalis toimunud näitusel oma töötle kohta seletusi andmas Foto T Torason
Kontsert-liturgi- a
Vana-Andre- se kirikus
Pühapäeval 8 detsembril tolmus
Vana Andrese kiriku 17 aastapäe- -
va milestamise puhul konsert Ii- - turgia nUlel olid tegevad sega -- i koor Lcelo" (Eerik Purje Juha-tusel)
organist Lembit Aesson
kontrabassist George Greer ja '
õpetaja Otmar Pello ''
Tene õhtu oli drnalt üle kul-latud
mingi vaiksematoimelise ma- -
heda j6ulu eelrõõmuga '
Segakoor UeIo" mis on kas-- '
vanud õige arvukaks imponeeris j
oma lauljate noore koossefcn ja
hlilelise värskusega koor laulis
kõlapuhtalt ja reageeris kooriju-hile
vastava tundlikkusega Dü- -
naamlliselt oli laulmine hoitud
rohkem tagasihoidlikus piiris kui
gi mitte päris sotto voeel See mõ-jus
üldiselt hästi Ja oli teatud dist- - j
sipliinl tunnus Beethooveni Loo--
ja vigevus" (Kõik taevad laulvad)
ei oleks teinud rohkem fõrtele'
pretendeeriv eresetndo halba '
Kuid ka praegune klaarivärviline
kuid jõult mitte lööv dUnaamika
m6jas meeldivalt I
Koor esitas veel Kalla kallis isa
käsi" A Topmanni viisil mis on
luterikiriku seisukohalt nihtnna
koraalipirasem kui teine popu-laarsem
meloodia mis omab roh
kem sentimentaalseid romansi
sugemeid ega vasta hästi meie põ-hiknra- ali
vaimule
Väga meeldiv oli ka Fr Silcheri
jumalateenistuse lõppu paiguta-- !
tud „Lrelo" lauldud Jõululaps"
I Avesson esitas mitu oreli-pal- a
Jumalateenivtus oli õieti raa-mitud
meloodiasse ärgake nii
vahid hüüdvad" mis oli ata ja
lõppkoraaliks kogudusele Enne
avakoraali ta esines veel JS Rachi
oreliprelüüdiga üldiselt oli si-- f
hea et vastavale prelüüdile järg
nrs paaril korral sama koguduse
laul (näit Ma tulen taevast üle-valt
FW Zachau prelüüdina ja
jo koguduse lauluna) Prelüüdide
juures märkas kogudus ktd kaa-nilt
aga kui pcldctultkl kompo-nisti
mõttekäigud pürgisid kind-lale
teemale ligemale
JS Bachiit oli veel orelipala
Jn dalce jubilo" Ja prelüüd siin
küll postlüüdina lõpuks kasutatud
J Waltheri: Sind Issand Juml
kiidame
Vana Andrese kiriku oreli pa-randas
on lõpule viidad Ja nii oli
viga meeldiv Lembit Avessonl koi
iru toosi sellal kuulata Orellpalad
olid esitatud vaiksemallmellswi
mängus ehtne Jõulurõõm säras
aga välja piano ja forte vahelda-vas
CLL Aquini palas Nõel
Kontrabasdkunstnlk G Greer on
alles noor mees kuid tehniliselt
väga arenenud Ja toonilt pahas
kagi võibolla mitte eriliselt
cantileeni rõhutav Tema mängis J
S Baehl AdagloAllegrot kas oli
palju tehnilist liikuvust Ja selle
komponistile tihti omast fugatollst
alnekäsitlost
Aeglasema tooniline Ja viisilt
rahulikum G F Händeli Sara-bande
oli kuulajal le sobivalt
meeldivaks puhkuseks piraat
BachL
Aidake kaasa
„VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eest)
keele Ja meele püsimisele
Magistritöö eesti
kirjakeele arengust
NEW YORK Noor kirjandus-teadlane
Jüri George) Kurman
praegu stipendiaadiks HcLsingls
on avaldanud Indiana ülikooli
USA-- s väljaannete sarjas (kus va-rem
avaldanud eesti keele luge-mikke
j prof Ants Oras Ja Fellx
Oinas) Umber redigeeritud ma-gistritöö
MThe Devclopmcnt I
Written Estonian" (120) lk Pai
jude tsitaatidega teoses mis rik-kaliku
allikaloetcluga varustatud!
teostab autor (meil seni puudu-nud)
ülevaate eesti kirjutatud kee-le
arengust -- selle algusest kuni
tänapäevani Väljaspool kodumaad
taolise uurimuse teostamine pole
kerge Ja autor kurdab eessõnas
eriti möödunud sajandist pärit ole-vate
allikate puudulikkuse üle
Allakirjutanule kui mlttekeele-teadlasel- e
kujutab teos väga huvi-tava
lugemise Esmakordselt on
võimalik Jälgida eesti kirjakeele
arengut alates Läti Ilenrlku kroo-nikast
üle kirjandusloost tuntud
nimede Stahl Hornung Rossinius
Forselius Jt võtta osa vaidlustest
jsoomellkkuse" (nn loomaliku Jdr
javiisi) poolt ja vastu Teine äge
dam lahing toimub möödunud sa-jandi
keskpaigas nn vana Ja uue
kirjaviisi vahel (Ed Ahrensi
keele moodustamise ettepaneku
tähtsamaks eestvõitlejaks tegeli-kuse- s
kujunes Fr Kreutzwald vi-saks
vastaseks alguses 1 V Jan-sen- )
Kolmas lahing" peetakse käes-oleval
sajandil — peamiseks vas-taseks
keeleuuendaja Johannes
Aavik ja keelekorraldaja" JV
Veski Autor jälgib nende seisu-kohti
1a ettepanekuid hoolega
märkab mõlemate puhul ka teata
vaid hilisemaid muudatusi hoia
kus Vaadeldud on ka keeleprob-leemide
peegeldumist praktikas —
eriti kaasaegsete kirjanike töis
m?f ttf %Ji!u
I '%4%&j4jI m rtSL
"liin
1 tä' e t +r fjir-v-
Soome arvustus
A Mägi teosele
Helsingi rootsikeelses ajalehes
Jfuvudstadsbladef 19 11 68
käsitleb Rolf Holmstrftm Arvo Mä-gi
teost Estonian Llterature"
mainides sissejuhatavalt et au- -
toril on õnnestunud sajal lehekül
jel anda huvitava koguplldi eesti
kirjandusest ta käsitlus sisaldab
palju fakte Arvustaja nendib ka
vajadust - käsitleda eesti kirjan
dust ajaloolisel taustal kuna ees- -
j ti rahva saatus on olnud raske ja
karm R Holmström refereerib
pikemalt eesti paguluse ja pagulas-kirjanduse
kujunemist
Tähelepanu on pühendatud
tähtsamale eesti kirjanikule"
kes asub kodumaal — Fr Tug-lase- le
Sellega seoses on mainitud
Tuglase poolt Juhitud Noor-Ees-t- i"
rühma tegevust Sec varane
internatsionalism mis positiivselt
erineb samaaegsest keeletundest
ja rahvuslikust kitsarinnalisusest
Soomes on jätnud tunduvad jäi
jed eesti rahva kirjandusse Selles
ja tihti välja purskuvas huumorLs
peitub suhteliselt noore kirjandu
se sarm
R Tlolmström lõpetab oma po-sltiiv- se
arvustuse: „ Mägi teeneks
tuleb lugeda et ta pole piirdunud
mitte Uksi omaette huvitava pa-gulaskirjanduse
Ja iseseisvusaegse
kirjanduse vaatlusega vaid et ta
kirjeldab ka nõukogude Kesti kir-jandust
milles Staiinl surma aeg
moodustab teatava veejagaja"
Teose epiloogis on heidetud põ-gus
pilk olukorda änapäcval Au
tor leiab et keel kodumaal ja pa
guluste näitab teatavaid eraldum!
Ise tendentse: grammatiliselt esi- -
neb kodumaal teatavat konserva-- i
tiivsust N Liidust tuleb uusi ter-- !
mineid paguluses luuakse termi-neid
ka omaete A M
f tiMBSk wm
' +
jmvtLrwn ' N
m-- %fZ3&
i mt kjr m
"tUp IP i[wVtp "SmtKSiZM
Stokholmis toimus hiljuti Malmös elava eesti kunstniku Olev Miki-veri
iwseisrv näitus Pildil üks Mikiveri töödest — „Laev merel"