Vaba eestlane , August 20, 1985

              ''1 -A
lk, (S^ äeyal, 2o' gijstil 1985':—. Tuesday, .August |20.. Kr. 62
Esimene võistlusala, maratoni­jooks
(42,2 km), • peeti pühapäe­val,
11. aug. Torontos 145-e osale­jaga
kaheksas vanuseklassis. Võist­lus
algas kell 7 hommikul välti­maks
päevast soojust. Stardiko-haks
oli Queen's Park. Sealt kul­ges
jooks läbi Toronto tänavate Ja
lõppes Varsity staadionil.
Vanuseklasside võitjate, enamur
ses kanadalaste ajad olid järgmi­sed:
.
NAISED?
30+ klassis Fetzko 3:13.18;
40+ S. Mayhev7 3:06.25; 45+- W.
Haiigler 3:25.55; 50+ M. Mur-doch
3:29.33,
MEHEDs
30+ J. Gonzales (Mehhiko)
2:52.21; 35+- R. Murch 2:37.02
(üldvõitja); 40+ J. Cliff 2:44.36;
45+ J. Lehmann 2:52.22; 50+ J.
Mcllwham 2:46.14; 55+ H. Mor-rison
3:19.14; 60+ J. Cuthbertson
3:29.24; 75+ J. ChDds (USA)
4:42.16.
Viimasena lõpetas maratoni 55-
aastane füsioloog J. Winkert aja­ga
5:34.28, kellele see oli üheksas
Londonis, Inglismaal peetud
Inglise Amatöörsportlaste Ühingu
kergejõustikuvõistlustel kanadalane
Milt Ottey, Kanada ja Briti Maail­mariigi
rekordi omanik võitis kõr­gushüppes
esikoha 2.28-ga. Olüm­piamängude
hõbemedalimees ingla­ne
DavidOttley viskas oda 88.32,
ameeriklane Willie Banks hüppas
kolmilmt 17.22.
Jõekääru Lastesuvekodus oU elav sportlik tej
saavetati rohkesti häid tagajärgi välja auhin­du.
Suvekodu lõpetamisel jagas Suvekodu las^
taja Endel Ruberg yälja
järgmIseMs;
mStJS TEINE TRDKK INGIJUSKEELSEST KOKARAAMATUST
maraton pärast südameatakk! 15
kuu eest, mille oU põhjustanud ka­he
suure arteri kitsenemine ligi
-80%.
ülejäänud kergejõustiku alad
peetakse nädala jooksul, alates 18.
augustist York ülikoolif staadionil.
Estonia Masterite' Klubist on: esi­mesel
päeval „tules"; U. Limit 5
km kõnnis ja J. Lents kuulitõukes.
Kergejõustiku alade auesimeheks
on John Landy, kes 1954. a. Van-couveris
aitas R. Bannister'il
jooksta esimest korda miili alla 4
minutit. Allakirjutanul oli õnne se­da
jooksu näha staadionil. ,
E. Eulmar
Eeskmlsedl tüdrukud, 'kes lasksid
O L märklehte toelt:
1) Viive Kittask (sajast võiniali-kust
95), 1-a) Maarika Sööt 95,
2) Monika Medri 95, 3) Kiiri
Sandy 95, 4) Kaia Rebane 94.
Suured tüdrukud — käelt
1) Liisa Soots 100, nendest 6
südamikus^ 2) Taali Röoneem 97,
3) KaiaEvert 95.
.Keskmised poisid toeltg : •
1) Toivo Pajo 100, nendest 6
südamikus, 2) Marcus Koiga 100
(5 süd.), 3) Hillar Ling lOG (5
süd.), 4) Paul Jomm 100 (2 süd.).
Suured p oM — käelt:-:'
1) Kristjan Wallner 100 (6 süd j ,
2) Erik Linask 100 (6 süd.), 3)
Marcus Pühvel 98, 3. Märt Mat-soo
98.
Kuldmärgi saavutasid: Erik Li­nask
ja Kristjan Wallner. Hõbe­märgi:
Erik Luiker ja Liisa Soots.
Pronksmärgi saajad: Hillar Ling,
Marcus Koiga, Lehho Rebasoo,
Kikki Hollanä-Michelson, Maja
Matsoo, . Markus Pühvel, Kaia
Evert, Taali Rooneeni, Andres
Pühvel ja Heikki Novek.
Püdlikum laskus Jõekääru suve­kodus
1985. a. oli Tarmo Uukkivi
ja parim laskus Kristjan Wallner,
omades H. Later ja €0. Ltd., poolt "
väljapandud auhinna. Headb las­kurite
hulka kuuluvad ka Liisa
goots ja Vüvi Kittask. •
Auhindade väljajagamise lõpul
avaldas E. Ruberg tänu hr.
Everfiie Ottawast, kes annetas
5000 padrumt laskemoona, major
Tiivelit Montreaiist ja H. Later ja
Co, kaasabi eest Silver Käske, Vol­demar
Saluranda ja teisi. .
Jõekäärul lastakse 22 kai; püs­sist
ja laskmas käiakse Jõekääru
naabruses asuval soomlaste laske­rajal.
:
Laskmine on väga kulukas
spordiala, sest laskemoon on kal­lis
• Ilma väljastpoolse abita ei
oleks üldse võimalik laskeharjutu-si
sooritada. Juba aastaid on tänu­väärseid
annetajaid olnud. Igaaäs-tased
toetajad on olnud major
Ernst Tiivel Montreaiist ja hr. Vär­ve
Ottawast. Viimane on anneta­nud
Igal aastal tuhandeid väikeka-liiber
laskemoona; käesoleval aas­tal
annetas ta 5000 padrunit, pea­le
nende on olnud ka teisi anneta­jaid
. laskeauhindade ja ergutuste
näol.
V/-r''-^S::'A; '^•••.^ .•
Parim „Kalevipoja" tundja oli
Erik Linask ja sai täiiuks Iknar
Heinsoo Insurance-Broker Ltd. au­hinna.
"
Head „Kalevipoja" tundjad olid
Maia-Linask, Tüu Sillavere ja Da-niel
Schaer, kes said , I. Heinsoo,
EÜS- Toronto koondise Ja Eesti
Abistamiskomitee auhinnad. Ka
nendele avaldati tänu ja kiitust.
'•/ •JoS-gi:: •
Hilia Treumuth ja Vüvi Piirisild
430 retsepti it Hind keras saatekuluga Cm^^^$^^^
TeiUmisi võ4al) vastu „Vaba EešOase" taUtns.
Raamatud saadetakse välja Los Ang^esisi.
VABA EESTLASE talituses;
REHYITUD PURJEDEGA II
ja jutustusi mereeliisf
lesti Jtäitkonna Koondise, Torontos
väljafindel, 302 ft.
MUtekolp KamdMse $1.--» BID|BI« $2«—-
MÜÜGIL
1978. a. kanuelM eestikeelne JuuBetiskogi
I. ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti va­nemate
sünnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest/selle sha-manliknst
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maaümas on tnnderikas ja tähelepannerk.
Elukognsse on valitud paremik ta varem ilmunud kogudest
320!k.Hind $10.00--saateknira$1.—
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
maailmar^ko^rd 2.40
MOSKVA — N. Liidu sportla­sed
tegid epohhi-avanud kerge-jõustikutulemuse
hüpetes. Kui va­rem
ületati esimest korda 6 m tei­vashüppes,
siis nüüd hüppas Kiievi "
Jõekääru Eesti Lastesuvekodu 1985. a. parimad laskurid ja medalite saajad: Pilffl^^^^^^'^^^^^
1 iA Y o ^ x r " T x . . . 1 irr ' ^ ^ ^t.. . « , õpilane Rudolf Povarnitsh esmie^
esireas vasakult: Lnsa Soots, VuyeKito^^ Uuk- sena kõrgust 2.40, purustades him-Üvi.
Teises reas Käia Evert,^Ä zhuJianhua poolt möödunud
Heikki Novac,;Eddi.M
Linask, Maja Matsoo, TaaH^^^^^^^^^ an Wall- ma 5,5 tolliga ja hüppas maailma-
Eer, Markus PuhveljErik^M
: J . Säägi tane.
MÜÜGIL
EESTI VANGISTATUD VABADUSVÕITLEJATE
ABISTAMISKESKUSE VÄLJAANDEL ILMÜNIJD
LISANDUSI
MÕTETE JA UUDISTE VABALE
LEVIKULE EESTIS
Kogud I—VH 1978—1980, 228 IL
Hind $20.—phiss posök^
•nmni
MtmoiL
juhataja Endel Ruberg. rekordini ots^^
' o maaihnarekordi omanik on 23-aas-
SMdai^ ,,VABA EESTLASE*" taUtoses koollõfatatel E®sti
Mafas numsatute müügUm^
HIND $6.00 — postiteel $6.50
•LINN :
Väga tuntud legend Tallinnast
jutustab Ülemiste vanakesest, kes
igal uue-a!asta ööl ilmub Tallinna
väravasse ja küsib linnavahilt:
„Kas Tallinn on valmis?" Vastus
peab olema eitav. Vastasel korral
laseb hall vänaniees ülemiste veed
jooksma ja uputab linhä. Tegeli^
kult toimubki Tallinnas lakkamatu
ehitamine. See on alati toimunud
kord suurema, kord; vähema
. Lõppu ei ole ette näha.
Tallinn on lõputa linn, mis kunagi
valmis ei saa.
Tallinna linna algus (?) ön kirja
pandud Liivimaa Henrikuks nime­tatud
saksa munga poolt, jä linna
asutamine-miselt;
:..••.-l:
y. „Ka Taanimaa kuningas asus
selsamal ajal (samal ajal kui saks­lased;
Riiast) suure sõjaväega tee­konnale.
Temaga tulid kaasa kõr­geauline
Lundi kiriku (Lund kjuu-lus
;siis Taanile) Andreas, piiskop
Nikolaus niiig veel kolmas piis­kop,
kuninga kantsler, ja nende
seltsis olid ka kunagi Riias ametis­se
pühitsetud Eestimaa piiskop
Teodorich, kes oM Liivimaa kiriku
alt lahkunud ja Taanimaa kunin­gaga
ühinenud ja slaavlaste vürst
Vitslav <>ma meestega. Need kõik
tõid oma sõjaväe Revala maakon­na
rannikul maale ning jäid Lin-danisesše
paigale, mis oli varem
ohiudrevalaste linnus. Nad lõh­kusid
maha vana linnuse ning: hak­kasid
teist, uut ehitama."
See juhtus aastal^^1^^^
Igaüks, kes kenriku kroonikat
loeb, märkab kohe,. et selle koha
peal, kuhu taanlased linna ehitasid,
oli enne olemas üks teine linn. See
ei olnud mingi väike tundmata
asula, kuna see oli juba 1154 mär­gitud
araabia geograaf Idrise maa-ilma-
kaardile nimetusega Kaleye-ny,
Idrise informatsioon pärines
slaavi allikatest, kus linna nimetati
Kolõvan (Kalevan, Kaleyänlinna?)c
'Skandinaavlased hüüdsid eestlaste
muinas-asulat selle asukohast tule­tatud
nime järgi — Lindanise
(Lindanäs, • Linna-ase, Linnanina,
Linnäneem). '
• Taanlaste asutatud linnale anti
nimeks Reval, kuna see asus eest­laste
Rävälä maakonnas. Rahva:
suus Taanilinnaks hüütud asula
mugandus hiljem suupärasemaks
Tallinnaks (Tahnaks, Talina lin­naks,
Tall'naks). Kurioosne m see,
et Revali nimi, mille tarvitamist
liie iseseisvas Eestis sakslastele pa­haks
panime, on siiski üks Tallin­na
vanemaid ja eestiparaseinaid
nimevorme. •
-Baltisädane Fr. Bienemaiin
oma „Liivhnaa saagaraamatus"
(1897) andis naiivse seletuse Tal­linna
saksakeelse nime kohta:
,,TaUinn olevat nime saanud
ühe metskitse aUakukkumisest.
Kui Taani kunmgas Valdemar OÜ
maa vaUutanud ja ristmud, olevat
ta ühel päeval õukondlastega jahi­le
ratsutanud. Koos paljude teiste
loomadega olevat ka üks metskits
üles aetud.- Ilus iooiE m
kuningale ja ta palunud selle elu­salt
kinni püüda. Igalt poolt piira­tud
ja ahistatud loom olevat
Toompea kaljunõlvalt alla kukku­nud
ja kaela murdnud. Näidati ise­gi
kohta, kuhu metskits olevat lan­genud.
Selleks olnud esileulatav
paekalda nurk Nunnavärava ja
tõstesillaga eelväravä vahel."
Saksa „Reh-fall" (metskitse kuk­kumine)
olevat saanud Tallinna
saksakeelseks nimeks — Reval.
Lapsik lugu on arvatavasti Biene-manni
looming. ,
Eesti iseseisvuse ajal püstitati
sellele köhale — Nunna, värava
ääres väikesele rohuväljakule ku­jur
Jaan Koorti prõnks-skulptuur,
mida rahvas nimetas „Koorti kit­seks".
TUHANDE-ÄASTÄNB LINN ?
Aaablane Idris, kelle täisnimi
oli Abu Abdallah Muhammed ibn
Abdallah ibn Idrisi, oli õpetatud
mees oma aja kohta. Viikingiku-ningas
Roger II, k^s oli vallutanud
Sitsiilia, palkas Idrisi oma õukon­na
teadlaseks — geograafiks. Tea-dusehuviline
kunmgas andis oma
Falermo lossis Idrisile ülesandeks
koostada maailma kaart. Araabla­ne
kogus selleks informatsiooni
meresõitj atelt, kaupmeestelt, rööv­litelt
ja teistelt maailma nämud
meestelt. Kaart ---- Joii see valmis
sai — kujutas endast hiigelsuuri
hõbeplaate, millele oli peale kan­tud
kogu sel ajal teada-olev maa­ilm.
Nendelt plaatidelt ja nende
järgi joonistatud pärgamentidelt
pärineb esimene mfprmatsioon
Tallinna kohta Kaleveny nime all.
See tohnus aastal 1154. Idris aval­das
oma kuulsale kaardile lisaks
ka selgitus-raamatu „Geografia".
Inimeste ja informatsiooni liiku­mine
kaheksa ja poole sajandi eest
ei toimunud nü hõlpsasti nagu
praegu. Kui juba 12. sajandi kesk-paigu
Tallinn oli nii tuntud ja ni­metamisväärne
asula, siis pidi Imn
oiema rajatud hoopis varem. Mil-lal?
V.-
Arheoloogiat, mis niisugustel
juhtudel ütleb oma sõna, on raske
rakendada pidevalt asustatud pai­kades.
Vanadele rajatistele on pi­devalt
uusi hooneid peale ehitatud.
Tallinnas on n.n. „kultuurkihi"
(inimeste poolt looduslikule pinna­sele
kuhjatud ainese) paksus ko­hati
15 meetrit. Selle uurimiseks
on okiud väga harvu juhuseid.
Aastal 1953 toimusid arheoloogili­sed
kaevamised Tallinna- raekoja
platsil ja selgitasid, et seda maa­ala
on juba 12. sajandil kasutatud
mitme äia käsitööliste töökodade
asukohana ja turuplatsina. Kaeva­misel
tuli välj puu-torudega kana­lisatsiooni
jäänuseid, muistne kaev
ja palju esemeid — hoburaud-^
sõlgi, vöö-osi, noatuppede jäänu^
seid, värtnaketry, luust kanmae ja
palju keraamikaMde. Sellest jä­reldatakse,
et Tallmna tõeline
asustamine võis toimuda juba esi­mese
aastatuhande lõpul, kindlasti
aga teise tuhande eshnesel sajandil.
Tuhande-aastase Tallinna juube^
lit ei saa pidada. Dokumenteeritud
asutamine oli 1219, s.o. 13. sajan­di
esimesel veerandü ja asutajaks
oli Taanimaa kuningas Valdemar,
KÕLVATU TtTAÄ
LINNA ASUTA JA
^ Mattias Johann Eiseni, Chris-tian
Ed, Pabsti ja meile juba tun­tud
Bienemanni kaudu on talleta-tud
legend Tallinna asutamisest:
„Ligi tuhande aasta eest elas
Taanknaal kuningas, kelle poeg ja
tütar,hakkasid temeteist keelatud
viisil armastama. Kunmgas sai jao­le
ja otsustas tütre, keda ta pidas
suuremaks süüdlasieks, Taanimaalt
välja saata. Ta laskis tütre panna
laeva, tüüri aga ära võtta ja siis
laeva merele saata.
Tüürita laev triivis kaua merel,
kuni viimaks torm 'laeva Eestimaa
randa ajas. Tütar käskis laeva ank­rud
merre heita ja läks paadiga
kalda äärde maad vaatama. Ran­nas
rännates puutus talle silma
Kalevi kalmuküngas. Koht oli ku-ningatütre
meelepärast ja sinna ot­sustas
ta linna ehitada. Kodust
rohkesti kaasa võetud kulla ja hõ­beda
laskis ta kanda' mäele oma
telki. Siis kutsus ta rahvast kokku
ja laskis kõigepealt endale toreda
lossi, siis aga koguni väikese linna
ehitada. Kes olid kõige agaramad
ehitajad, nendele kmkis ta uued
majad. Nii asutas ta aegamööda
lossi ümber elama rohkesti inimesi,
mille tõttu linn jõudsasti kasvas.
Kui isa kuulda sai tütre linna
asutamisest, tahtis ta linna oma
võimu alla saada. Ta saatis oma
mehed tütre Imna. Linnarahvas sai
aga peagi aru, mis mõte võõrastel
oil ja nad rookisid need minema
ning jäid ise linna peremeheks.
Linna hakati sestsaadik Taani lin-n|
aks hüüdma, millest rahvas hil­jem
Tallinna tegi."
Legend on tüüpiline selle poo­lest,
et teadaolevatele faktidele on
külge põimitud „patuga-pooIeks"
intriig, mida harilik kuulaja nau­dinguga
kuulab.
eb
Hepj
Si
Koi
mõttec
omapž
da nii
za di
vad R|
kauplii]
Via Cc
on siil
riklasel
soodsal
vam kl
takse q
rastlõi
seda tij
liselt il
riste.
„Ku|
ameerij
küsimij
pole v(
rumit
kaevu, |
avamisi
sisse ci
se ooti
JustI
kibkr
lus, ai!
gis tui
hankidj
ootavad
millegi j
gi ei
spordis]
vaata,
ainult
gis mai
Sellil)
tab omi
ju rohi
teine s|
ainult
sandÜ.
ses kris
ti Vae'^
dagi vc
suuremi
munistil
põlisek(
järgmii
rmosse.i
na polij
ja ävalj
kommi
See on|
nism ir
J jahi
lest vai
leb prj
[ kõik,
Muie
du, kat
püüdm
võita,
toitne
" katoliil
seejuurj
servatiii
hasuretl
lane v(
muse
nistidelj
mat sel
dates
ItaaliasI
kuulus
tiivseini
laavav(
Vi
TOI
Telel
on
üksi
esik]
Kui
nädal
esmaa
nädal
m