Vaba eestlane , November 19, 1985

              L L 2 VABA l E O T - A N l teisipäeval, 19, novembril 1985 — Tuesday, November 19, 1985 Nr; 8(
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 LesHe St Don
Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSEKOII^EGIUMiKarlAr^^
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32.—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77,—, pool­aastas
$42.-— ja veerandaastas $22.—
I klassi posti ja lennuposti Munad tellimiskupongilj lk. 3
Aadressi muudatus $L- tJksiknumbri hind 70 Co
KUULUTUSTE HINNAD:
likstollühel veerul: $5.00, esiküljel $6.-
F R E i IST A
Fublishcd by Free Estonian Publisher Ltd.
2955 Leslie St. Doa Mills, Ont. M3B 2M3
18. Maailma Antikommunistliku Liidu maailmakongress peeti Dallases, Texases. Pil­dil
vaade konverentsist osavõtjaile, paremalt soomlane Heimo Rantala, rootslane Eric
Nyman ja ee_stlane B V L president Avo Piirisild^ Foto: B\T^
tmm
ii3iUillliliUtUiiilllliillilI8SI!lllll!iiillllllillllllliiiliilligillllliii9lillSilli!il^^
lk m pole Balti nikide sõber
Kui Ühendriikide väüsMinister
George Shultz lootis, et tema h]I|a-tssed
kohumised M o ^ a s N. Liidu
^ommimisäikii ^ r t e i peasekretäp
Gorbätshoviga ja välisminister She-vardnadžega
udupilvi eeloleva Mea-gan-
G(^atshovi GenfJŠ toimuva
Ikohtumise ümber aitavad faajoteda,
siis need lisotu^d ei töitmmd,
ShidtzU oUd^
pikaiÜ|a Genfi
korra detailidesse tungivad küsimu­s
i : arutuse a i , kuid USA välismi-nüstri
tagasihoidlikest ja reserveeri­nud
kommentaaridest jääb mnlje,
et pMJnd suuremad j a tähtsamad^^
küsimused jäid lahendamata ja
kumbki pool ei olnud valmšs tege­ma
sellisel määral järelandmisi
see olnuks vajalik „suurte" läbirää-
Ikimistele Idhdla päevakorra koosta­miseks
ning mõlema poole vahe!
esinevate suurte vastuolude leeven-
:iamise!k5.v •.
-Moskvas toimimud .katsesarvede
väljaajamise kesiste tulemuste taus­tal
jääb iile vaid oletada, et Rea­gan
ja Gprbatshov läbevad 19. ja
20. öovembrii Genfis toimuvale
suurkohtiimisele vastii ebamäära­ses
j a ebakindlas õhkkonnas, kus
väljavaated koostööks ja kokkule­peteks
pärast eeOäbirääkimiste €^^^
Õnnestumist ja praegu Genfis toi-
'imijuvate 'Liidu Ja-tJhendriikide
eSiildajate vaheliste tuumarelvastu­se
vähendaniise läbirääkimiste ta­kerdumist
on rohkem kui küsita­vad.
Näib, et suuremaks komistus­kiviks
Genfi kohtumfe^^ kujuneb
president Reagani kindel otsus^^^t^^^^
marakette hävitava kaitsevööndi
väljaehitamiseks maailiiianiumiš,
m!s on venelastele teravaks okkaks
silmas ning mille tühistamist pide­valt
nõutakse ja alla kriipsutatakse.
Kuid Genfi kohtumisele vastu
mumes tuleb meenutiada, et parast
Teist maailmasõda moodi läinud
„suurte" kohtumised ühendriödde
ja N . Lüdu juhtide vahel poliB ku­nagi
eriti head vilja kandnud ning
neid on hakatud idealiseerima^ Aus­tama
ning nende vž^rtušt suuren­dama.
SUm-^ma vastii toimunud
nõiipidamised on ainult siis andnud
teatud tulemusi^ kui kõne all ole­vad
küsimused on eelläbirääkimiste
korras põhjalikult läbi sõelutud ja
vajalikud kokkulepped saavutatud.
„Suureä" ei ole oma suure töö-kporrta
tõttu kunagi suutnud neiif
de küsuriušte detailidesse tungida
ning nende ülesandeks jääb ainult
paberile pandud lepingutele alla
kirjutamine ja televisiooni kaame­rate
ee>s tseremoniaalse klaasi tõst-
• nnijne. 'y^
Reägan-Gorbatshovi kohtumise
eelmäng on võtnud erakordselt
laialdased mõõtmed ja mõlemai
pooled kasutavad kõiki võimalusi
oma seisukohtade populariseerimi­seks
ja õigustamiseks. Kunagi Varem
pöie kahe riigipea vahelised nõupi­damised
vallandanud sellist avalik­ku
manööverdamist nagu^da näe-'
me praegu. Vastastikused süüdis-öused
ja intervjuud, millede aval­damisel
Gorbatshov on läänemaalt
ajakirjanduse vastutulelikkuse
tõttu palju eelistatumas olukorras
ICokkupuutumisi IS» yaailma AntrkommunistUkur kbiiverentsit^
18. Maailma Anfikommunistliku Liidu maailmakongress peeti Dallas, Texases 9.
Iknmi 13. septembnm. Konverep liidu USA osakond mis
ime Umted SMes GouEcil foff World ^^P^^
GorbatSshov on Jäfnud oma kombi­natsioonidega
isegi nii kaugele, et
ta on tõmmanud Ühendriikide dis-ja
vene masside
oonidesse' vene KGB ja ameerika
Need tegeilikku olukorda moon­davad
aktsioonid ei suuda siiski
varjata fakti, et mõlemad pooled ei
ole leidni»i vastestikuse koolstöö J a
usaldusliku vahekwra loomiseks
vajalikku yormeht iiing oh kaugel
tippude nõupidamiste tähtsamale
küsimusele — tuumarelvastuse pii"
ramisde — lähenduse leidmiseks.
N. Liidu partei peasekretär haaras
e ^ g u i n i t s s a t i i v i ja kuulutas
Äloskva propagandafanfaaride he­lide
saatel välja esialgsel vaatiiisei
suurejoonelisena tunduva ettepane­ku
r ~ N . Liit on vahnis kärpima
tuumalaenguid ja nende laengute
kohaleviimise vahendeid 50 prot­sendi
võnra. Läänes tekitas see et­tepanek
esialgu suurt furoprij kuid
asja sisusise tünghnisel selgus pea­gi,
et Moskvas tõlgendati seda vä-hendamisoperatsiooni
väga oniapä-rasel.
vüsil. Nii: näiteks, arvestati
strateegiliste rakettide hulka kõik
Euroopas ülesmonteeritud ameeri­ka
keskmise leioMuulatukega raketid
ettekäändel, et need võivad vila
oma laengud N . Liidu territooriu­mile,
kuna Lääne-Venemaale piisti-tatiid
sama ulatusega vene raketid,
mis on sumiatud Lääne-Euroopa
linnadele, ei kuulu Moskva arvates
selle kategooria alla, kuna need ei
ole võimelised'hävitama 'Ühendrii^
kide linnasid.
•. Kuid Äloskva&;peeti. sieda ettepa­nekut
õiglaseks kömpromissettepa-nekukls
ning nõnti vastutasuks
ameeriklastelt n.n. tähtede sõja
programmist loobumist. President
oma nõuandjatega ÖM aga
teisel arvamisel ja väitis
oolt, et maailmaruumi tuu­marelvade
vastase kaitsevööndi ra-jamme
on täielikult põhjendatud ja
õigustatud nhig ^ ei loobu seUest
kavatsusest. LisakSs sellele toonitas
Reagan) et maailmaraiiu ei ole või­malik
rajada initte ainult relvastu­se
yähehdamisele, vaid nõukogude
imperialismi pidurdamisele ning
põhiliste inimõii
sele. :'•['::•-'::
USA osakonna esimeiieks on ol­nud
juba iiiõned aastad erukindral
JOHN K. SINGLAUB kes oii ka
viimased ikaks aastat olnud anti-konairiunistliku
maaiimaliidu; esi­meheks.
Kindral Singlaub oli USA
'Vägede ülemjuhatajaks KOREAS ja
kui ta president Carterile vastu
hakkas kuna Carter soovis USA vä­gesid
Koreast ära tuua, siis too­kordne
president Carter vallandas
kindral Singlaubi ja sundis teda
mirienia en-u. I^^ on seUest
ajast peale, püheüdanud oma elu
aktiivsele antikommunistlikule võit-
. ' l u s e l e . , : - . 1 ' • . ; ; ,••>"•••'
Konverents^ kandis nime X)OUN-TER-
ÖFFENSIVE -"FOE-'-WORLD
FREEDOM. Osavõtjaid oli 9&Tii-gist
üle 800. Eestlastest olid ÄOhal
ARVO HORM Stockholmist ja AVO
PnRISILD I^s Angelesest,^^H^^
sel päeval külastas ka ILMAR
PLEER.-• :^
ARVO HORM esindas Eesti Ah.
tikömmunistlikku Liitu ja AVO
PIIRISILD Balti Vabaduslütu. Ku­na
Balti Vabadusliit oli konverent­sile
tulnud ainult vaatlejana ja pal­jud
konverentsi istungid olid kinni-sed,
kuhu ei lubatud vaatlejaid ega
ajiakirjanikke, süš Rootsi peadele-gaat
NYMÄN muutis AVO PIIRI-S
I L L A koiiverentši staatuse jä te­ma
võttis konverentsist osa rootsi
delegaadina, sest AVO PIIRISILD
on valitud - Rootsi Vabädusnõukogu
(SWEDISH FREEDOM COUNCIL)
auliikmeks.
MIKS 'EI : OTSI BALTLASED .
ABI ÄÄFRm EIIKIDEÜr^^: y
Kokkusaamisi toimus paljudega.
Eriti, tähtsaks tegi Ameerika aja­kirjandus
dr; Calierb kes juhib
FDN ja UNO organisatsioone^ ka
Nikaraagua conträsid. Temaga rää­kimine
oli raske, sest'ta valdab ai­nult
hispaania keelt ning olgugi, et
Balti Vabadusliit ön kaua aega
Lõuna-E^alifomias olnud tihedas
icoöstöös FDN' i g a , ei paistnud dr.
Callero olevat teadlik Balti riikide'
saatusest. Huvitävaks^ k ^ läbi^
saamine Etioopia .delegaatidega,
kes juba teisel päeval tutvustasid
eestlasi, kui nende „balti vendi."
Etioopia delegaadid esindasid Kih­te
suurt gruppi, E D U ; j a EDPÄ
(ETHIOPIAN DEMOCRÄTIC
;N..
nähtavasti, et tal õnnestub oma et-tepänekiitega
saavutada laäneriüki-des
suurt toetust ning avaldada
Reaganile survet oma tähtede siõja
programmist loobumiseks. Kuna tä
katse lääneriikide vahele kulu ta­gumiseks
ebaõnnestus ning NATO
riigid andsid Reaganile oma toetu­se,
sus muutis ta üleöö hoiakut ning
viunasel kohtumisel "Ühendriikide
välüsminišter Shültziga näitas ta ju­ba
onia tõelist palet, atakeerides
ägedalt Washingtoni : seisukohti ja
tundus oma käitumisega Ühendrii­kide
väatiejatele isegi tülinorijana.
Kuid Gorbatshov ei saa Genfi
minna laia zhestiga ja suurte nõud­mistega.
N* Liidu majanduslikud
raskused sunnivad teda ettevaatlik­kusele
ja tagasihoidlikkudele. Pea-toris
hingamisruumi, et pühendada
oma tähelepanu ja energiat malsn-duslikele
probleemidele kodöpfnnal.
Ning neid probleeme ei suuda ta
lahendada amuüksi elanikkonnalt
suurema tööpanuse väljapressimi­sega,
vaid vajab seMefes ka läänerii^^
kide tehnoloogiat ja Investeerin-
;e eeltopdn. taustal tundub,
et Resident Reagan läheb eelole­vale
kohtumisele tugevama seljata­gusega
jä psühholoogilüste eelistega.
Kuldas Gorbatshov selles olukorras
käitub ja millise taktika ta välib
peaks !selguma niipea kui mõlemad
antagonistid asuvai läbirääkimiste
UNION ja ETHIOPIAN DEMOC-RATIG
PSOPLES ASSEMBLY),
kes omavaheLläbi ei saa ning mõ­nikord
isegi võitlevad. Mõlemal
grapü oh iüe paarikümne tuhande
mehe Sudaanis ja nad võitlevad
Etioopia kommunistliku diktaatori
.MENGISTU.vastu. • ; • •
Nagu igal kohverentsil, nii toi­musid
ka sellel, omavahelised läbi­rääkimised.
Huvitavaks kujunes
kokkusaamine' professor FABER'i-'°
ga, kes on Liidu Aafrika maade
osakonna direktor. Tal on kolm
doktori kraadi ja haritud inimesena
tunneb ta hästi Balti riikide saa­tust.
Tema arvamme oli, et baltla­sed
m osutanud väga vähe tähele­panu
Aafrika riikidele ning nende
võimalikule abile. Ta toonitas, et
koostööd peaks arendama nendega,
sest Aafrika riigid saavad väga
hästi aru, mis tähendab elada ühe
imperialistliku riigi all. Ta iitles et
meie viskasime Aafrikast välja
lääne imperialistid ja praegu viska­me
välja ida imperialiäte.
KOHTUMISE».VÄBA-HIINA: /
ESINDAJATEGA .
Antikommunistliku Maailmaliidu
esimeseks esimeheks, asutajaks ja
eluaegseks auliikmeks on Rahvusli­ku
Hima (TAIWANI) eskidaja dr.
K U C H I ^ G KANG. ühel Õhtul oli
Rootsi peadelegaat ja AVO PIIRI­SILD
palutud tema juurde Õhtusöö­gile.
Dr. K U oli Tshiangkaišheki
nõuandjaks ja on praegugi veel
rahvusliku Hiina juhtidele nõuand­jaks,
õhtusöögil viibisid veer kind­ral
TAN YING, saadik dr. JOEI,
(kes; on ka TAMKANG ülikooli di­rektor),
saadik J . KU, dr. C.
CHANG, TAMKANG ülikooli pre­sident
j a Taipei linnapea, dr.
HWANG, TAO YUNG rahvusHkU
Hiiiiä parlamendiliige ja dr. G.
COU. õhtusöögil esitati küsimusi ja
dr. K U vastused nendele on üsna
huvitavad.
Küsimusele, et praegu kirjuta­takse
ameerika ajakirjanduses
puaiä-Hüna ökonoomiast, mis muu­tuvat
kapitalistlikuks, vastas ta, et
majanduslik reform on seal vaja-ük,;
kuna rahvas ei saa enam kom­munistliku
majandussüsteemi all
elada, nähakse et see süsteem liht­salt
pole praktiline kuid puna-Hima
ei saa siiski oma süsteemu kuidagi
muuta, sest kui majandus rajatak­se
kapitalistlikule süsteemile, siis
tähendab see terve kommunistliku
süsteemi kokkuvarisemist. Praegu
lastakse natuke ohje järele ja kui
majandus paraneb, siis tõmmatak­se
need jälle pingule ning kommu­nistlikku
ideoloogiat surutakse ka
praegu rangelt peale.,
Küsimusele et kas oleks kasu va­bale
maailmale, et USA annab pu-na-
Hiinale sõjalist abi ning sellega
kindlustaks oma seljataguse N. Lii­du
vastases võitluses, vastas ta, et
see oleks täiesti vale. USA toetas
sõjaliselt Nõukogude Lütu Hitleri
Saksamaa vastu võideldes ning ehi­tas
üles N. Liidu sõjamasina, ning
vaadake nüüd, mis probleemid
ameeriklastel on. Sama juhtub
kindiasti ka punia-Hiinäga; see va­rem
või hiljem muutub läänemaail­ma
vastaseks. •
Küsimus: viimase paari aasta
jooksul on puna-Hima korduvalt
Ühinenud Rahvaste Organisatsioo­nis
esile toonud Balti riikide ja rah­vaste
saatust ning šeUega tõenda­nud
maailniale N. Liidu agressiiv­sust
ja imperialismi. Paljud baltla­sed
vaatavad sellepärast püna-Hii-nale
kui liitlasele.
Ta vastas, et ükski kommunistlik
riik ei saa olla liitlane Balti riiki­dele
ja nende vabadusnõudele. Pu­na-
Hima toob Balti riikide saatust
ainult sellepärast' esüe, et N. Lii­dult
võtta ära kommunistliku maa­ilma
juhtimine. Baltlaste sõber on
ainult rahvuslik Hiina.
VÄNGILAAGREIS ON
USALDATAVAD VAID '
EESTLASED ,
Kõige huvitavamaks kujunes lõu­nasöök
Iisraelist tulnud AVRAHAM
SHIFRIN'iga, kes uurib N. Liidus
olevaid orjaiaagreid ning näitas ka
sellekohast ingliskeelset filmi
PRISONLAND.
Ta on heas ühenduses N. Liidus
elavate vabadusvõitlejatega ja oü
ka koos vangis MART NIKLUS'e-ga.
Tema kommentaar eestlaste
kohta OÜ, et vangilaagrites võis
AINULT eestlasi usaldada, sest ta
kohtus seal paljude eestlaste ning
paljude teiste rahvustega, eestlas­te
keskel e i olnud ühtegi äraandjat.
Tai oli suur austus eestlaste vastu.
Tuli juttu kä baltlaste probleemi­dest
Ameerika mandril. Ta ütles,
et ta ei saa sellesse probleemi
mitte sekkuda, kuna see.ei ole te­ma
eriala. Kiili aga. arvas ta, et
selle probleemi taga asub KGB,
kes püüab baltlasi ja juute omava­hel
tülli ajada. Tuleb ju silmas
pidada et edukaimad vene vastased
on ju olnud need kaks gruppi ja kui
nad omavahel saab- kaldema aja­da,
siis on võitjaks selles võitluses
ainult venelased.
Natsid Pääsesid
kergesti Kancidcass@
OTTAWA — Natsi sõjakurjate­gijad
ja kommunistlikud agendid
kasutasid Kanada julgeoleku libe­raalseid
võimalusi 1940-ndais aas­tais,
öeldakse seniävaldamata tipp-salajases
dokumendis.
29. märtsil 1949 RCMP poolt
koostatud dokumendis öeldakse, et
kommunistlikud organisatsioonid
välisriikides on tegemas kõike või­malikku
inflitreerimaks kommunis­te
Kanadasse. Teised grupid teevad
sama endiste natside ja- natside
koostöötajatega. RGMP'! oli and­meid
sellistest operatsioonidest ja
ka mõnest, kellel sissepääs oli õn­nestunud.
.
Ometi vaadati kergemalt raud­eesriide
taha jäänud maade immi-grantidele,
kuna: RCMP'1 polnud
võimalik saada andmeid raudeesrii­de
tagant kontrollimaks immigran­tide
minevikku.'
Oli ta tõeline ärahüppaja või
ainult nõukogude võimude poolt
väljasaadetud provokaator, kellele
oli tehtud iilesandeks t)hendriikide
valitsust enne Reagani-Gorbatshovi
kohtumist häirida ja segadusesse
vüa? .
Need küsimused kummitavad
veel praegugi ühendriikides, kus
iiks nõukogude madrus New Or-leansi
lähedal peatuvalt vene lae­valt
„Marssal Konev" maale ujus
ja asüüli taotles. Kogu lugu paistis
esialgu väga lihtsana, kuid muutus
peagi . keeruliseks edasi-tagasi
kemplemiseks, mis ümselt oli tin­gitud
ühendriikide võimude eba­kindlast
ja kõikuvast hoiakust.
Kui 25-aastane ukraina päritolu­ga
meremees Miroslav Medved
Mississipi jõel laevalt 24. oktoobrU
maale ujus, mtervjueerisid teda
tõlgi abU ameerika immigratsioo-nivõimud.
Ametimehed väitsid, et
tõlgi jutu järele ei taotlenud põge­nik
asüüli ja otsustasid ta vene lae­vale
tagasi viia. Ametivõimude
jutt on aga imelikul kombel täieli­kult
vastuolus tõlgiga, kes kinni­tas
hiljem, et Medved oli põgenik
|a tahtis jääda Ühendriikidesse,
Sõidul laeva juurde hüppas aga
põgenike piirivalvurite paadist vet­te
ja hakkas jälle kalda poole uju­ma.
Nüüd sekkusid põgenemisdraa-masse
teised vene madrused, kes
tõmbasid põgeniku veest välja, pa­nid
ta käed raudu ja toimetasid ta
laevale. Kui Ühendriikides tõusis
vahejuhtumi pärast protestitorm,
süs siirdusid ameerika võimud
kolm päeva hiljem vene laevale ja
nõudsid Medvediga uuesti kohtu­mist,
et selgusele jõuda tema tõe­listes
kavtsustes.
Nüüd selgus, et Medvedi oÜ vi­gastanud
oma kaesooni — üritades
nähtavasti enesetapmist. Ta vüdi
uuesti maale ja kuulati teda kahe
päeva jooksul üle. ülekuulajate hul­gas
oli ka psühhiaater, kellele jäi
mulje, et vene laeva ohvitserid olid
põgenikku hirmutanud ja lubanud
ta perekonnale kätte maksta kui
Medved otsustab jääda ühendriiki­desse.
Mees saadeti lõpuks laevale
tagasL ;.
. Kuna kogu lugu muutus üha se­gasemaks
ja ametivõimudele tüli­kamaks,
eriti Reagani-Gorbatshovi
kohtumise eelõhtul, süs tegi presi­dent
Reagan korraldusi eriuurimu­se
algatamiseks. Põgeniku välja­andmise
vastu protesteerisid äge­dalt
ka antikommunistlikud grupid
ja ukrainlaste organisatsioonid nmg
Senati põllumajanduse komitee
esitas ametliku kohtuliku kutse
Medvedi ülekuulamiseks, et järele
uurida kuidas see vahejuhtum võiks
mõjutada ühendrüldde ja N. Lüdu
vahelist teravilja kaubandust.
Kuid ühendriikide õigusmmistee-riumist
mainiti hiljem, et suina ei
teatatud kohtukutsest ja ministee­rium
ei a^stunud omalt noolt ühtegi
sammu, et laeva lahkumist Ühend-rükide
vetest takistada. ... ...
Vahepeal arutati vahejuhtumit
mitmel kosolekul välis-, õigus- Ja
immigratsiooniministeeriumide .....
esindajate osavõtul ning lõpuks ot­sustati
laevale luba anda lahkuda.
Ning 9. novembril asuski „MarssaI
Konev" pikale teekonnale tagasi
N . Lütu, vües kaasa meremehe,
kes tahtis ümselt põgeneda, kuli
kellele selleks ei antud võimalust.
See draama meenutab palju aas­taid
tagasi aset leidnud leedu pärit­oluga
meremehe Simas Kudirka lu­gu,
kes põgenes vene laevalt, kuid
kelle ameerika rannakaitse andis
venelastele välja. Süs anti lubadus,
et tulevikus enam selliseid arusaa­matusi
ei juhtu ja lubati garantee­rida
asüüli kõigile, kes vaUvad va­baduse.
Seal see asi nüüd 01'.
Ameerika ühendriikide presiden­di
Reagani hUjutine jutuajamine
vene ajakirjanikele keerati „Izves-tijas"
avaldamisel niivõrd ringi, et
president oli sunnitud oma. seisu­kohti
vene rahvale selgitama
„Ameerika Hääle" raadiosaadete
kaudu, mUliseid tõde kartvad kom­munistid
kõigi võimaluste piirides
segavad;
N . Lüdu kommunistliku partei
peeaass ekretäri käsi käib aga Ühend-riitddes
palju paremini. Hiljuti
avaldas ajaWri „Time" temaga pi­ka
ja detailse jutuajamise, milles
Nr. 86
VALVE.
NÄDALA!
23. ja 24. noy.
dr. M. Lecsmcnl
30. nov»ja J . dets.
dr. T. Maifflefcs,
f W V W .
LUGEJA KIRJUT]
lesti Mevll
Okupantide kuul|
saadetuna lahkusid
Saaremaa rannast 11
ga, kelle herbiline
tajatelc aitas tuha|
vabadusse. Kaikus
kohina armsaks jj
saanud sõdurilaul
meie kõikide siht,
surra või võita!*'
Võitlus kodumai
jätkub sõna ja sl
hääl selle sihi saj
nõrk. On vaja kori
monstratsiooni.
1972. a. ESTOl
suurpidustuste idej
Kreem: „Meie sil
vaba maaihna laial
kond kokku llhig
siooniks, eestluse
stratsiooniks ja
ikestatud kodumaj
ESTO '84 puhi
mas Metsala üle^
„Tere tulemast
kaugelt ja ligidalt!!
dames kaasa needi
med, mis meü on|
tu nii, et neist
suur vabadusnõudl
Selle suurüritusj
kultuurilised üritul
liitiline manifestati
matult seotud.
Vabadusnõude
dusmarsis ja vaba|
matsioonis sellest
pidulikust üleski
20.000 raekoja p|
Nende 20.00(
nõudsid vabadi
laekus summa,
ESTO '84 kulud
jaagi.
Kõlavad sõm
paatoslikud ülel
jäävad hüüdjaks
le ei järgne tegu J
eestlastele ei pai
vaba rahvas. Se(
da meil endil.
Vabariigi õigust<
vastuvõtmiseks
te Organisatsiooi
nõuab vaba maj
ühist aktsiooni jj
Üle vaba liiaj
ESTO '84 külas
armastuse säder
nende hinges y,
selge visioon üh
nustades kodüees
korda, kindlusta]
lest vääriline osj
tuseks Eesti Vai
tamiseks.
E K N kui kes)
lik organisatsio(
osa.
Puhta tulu ji
juhatus on jätnl
sarnase suuriiritj
on ihnselt näid?
süst Eesti Vabai
miseks. Kes anc
tusele õiguse ül|
tusest ja vabadi
jäte panusest
ebavõrdseks jaj
Kõlavad sõnJ
paatoslikud ü|
veergudel jääv£
kui nendele ei|
nendega ei ki
Selleks reaalsel
Neid on vaja
sihile.
Puhtatulu ja|
deerimist.
V A L E M A
IUQI^
PILVI
PILVI
ABEL L E l
Hind $7.-
MöflfiilVal