Vaba eestlane , August 24, 1982

              TtANE
Ä L i IC
imiJB
IGAL TEISIPiUEVAL
JA NEUAPAEVAL
Nr. ^ 2 8 8 6 ) XXXI aastakäik Teisipäeval, 24. augustil 1982 - Tuesday, August 24, 1982 Nr. 63 (288T) XXXI aastakäik
suurlaagri:
Eesti skautluse juubelikager avati
KOTKAJÄRVE! (VE) — Juba laupäeva varahommikul hakkasid Lõuna-Ontario eestlaste aiiitöd veere­ma
põhja suunas, koormaks gaidi ja skaudivormss noored. Sihtkohaks oli provmtsi ühes üusamas swvi-tuspürkoimas
asuv ineie rahvusgrupile kuuluv ja kolm aastakümmet kõigile tmatiad Kotkajärve laagn-alad.-:
• , ^. • .• .. •)• • •
Hakkas teoks saama kauakavan-datud
kanada eesti gaidide ja skau­tide
suurlaager „Hobejärve", esi­mene
pärast viis. aastat tagasi toi­munud
suurlaagrit Kanadas. Kuigi
vanem generatsioon seda ei märka,
on \|iis aastat noorte inimeste elus
väga pikk aeg: hunduealine poiss
on vahepeal saanud skaudiks, gai-diealine
tüdruk vanemgiidiks ja
käib juba ülikoolis^ vanemskaut või
-gaid koguni abiellunud ning omal
perekond. Nü nad M i d [laupäeva
hommünil lähedalt ja kaugelt, siit
Kanadast ja ÜhendriMdest. Taeva­taat
oli andnud laagri sisseseadmi­seks
kuiva ja päikesepaistelise,
kiud aastaaja kohta veidi jaheda il-
\ ma... J
Juhtkond oli varem kohal oota­mas
noort väge. Jllitmed juhini saa­busid
reede õhtul, mõned isegi nä­dal
varöm, nii kuidas puhkused ja
tingimused tÖö|cohtadel võimalda-
'sid.. ' :
Väga hiiised regiskeerimised pai-sutasid
suurlaagrist osavõtjas-komia
suuremaks kui öli arvata,
mis mõningal määral tekitas nwii-tet
tellitud varustuse osas.
näiteks kaelarättidest tuli puudus.
Rõõm oli aga kõigil, et meie rioor
red ja nende vanemad nii arvukalt
järgnesid „Hõbejärve" kutseljs,
müle edasiandmisel rahvusgrupile
mängis ka eesti ajakirjandus väga
silmapaistvat osa.
Esimese laagripäeva lõpuks kons­tateeris
suurlaagri juht skm. Sil­ver
:Kask, et köhal oli 325 jgaidi ja
skauti initnies vanusegruiiis, neist
81 Ameerika ühendriikidest.
Ühendrükide noored olid saabunud
bussiga jä eraautodega New Yor­gist.
Nende hulgas on ka laagri
kaugemad osavõtjad, neli gaidi jä
viis skauti Kaliforiniast. USA skau­tide
esindusüksuse juhiks on nskm.
Peep Rebane, gaide juhib ngdr.
Selma Reinpõld.
Laupäeva õhtule oli esimene lõke,
mida kutsuti tutvumise suurlõkkeks.
LÕkkevanana tegutses skm. Egbert
Runge.
Lõkke süütas traditsioonikohaselt
snurlaagri juht skm S. Kask,
mille järele lõkkevana tutvustas
lühidalt i,Hõbejärve** juhtkonda,
lisades humoorikaid märkusi ühe
või teise juhi kohta, mida laager
elavalt kviteeris.
Jahedat õhtut aitas soojendada
poiste ja tüdrukute rõkkav naer,
laul ja hüüded. Taevas oli täistopi­tud
tuhandeid tähti, mida linnaela­nikud
kunagi ei näe. Kotkajärvelt
tõusis kerge udu. Ideaalne õhtu
unistamiseks noorele ja vanale.
Kuna eesti skautlus pühitseb sel­les
suurlaagris oma 70-ndat sünni­päeva,
süs lõkkeõhtu lõpuosas and­sid
gaidid üle oma aatekaaslastele
kaks suurt kringlit ja lauldi sünni­päevalaulu.
Krmglikandjad poisid
ees ja kõik lõkkelised järel lüguti
lõkkeorust mäel asuva kohviku
juurde, kus virgalt töötavad pere­emad
serveerisid kuuma teed.
Pühapäeva hommikul oli laager
varakult valmis, sest avamistsere-moonia
oli ettenähtud kella küm­neks.
Juba pool tundi enne seda ri-vistati
üksused üles Kaljuvalla tee-le.
KülaHsed ühendriikidest rivi al­guses
kohe lippude kolonni jä­rel,
süs kanada gaidid, kelledele
järgnesid rivi viimajses osas kar
nada skaudid.
Paraadi juhatas laagri komandant
skm. Enn Kiüäspea.
Suurlaager „Hõbejärve" liikus
marsimuusika saatel Anton õuna­puu
väljakule, rivistudes suureks
sõõriks ümber pika lipuvarda. Ka­nada
skaudid tumeröhelistes jä
Ja ameerika skaudid helerohelistes
vormides, mõlema maa gaidid si­nistes
suve vormides jätsid võrratu
püdi. Ilm oli vahelduva pivitusega
ja ümateade lubas vümia, mis ka
hiljem toimus, kui laager oli amet­likult
avatud
Mitmesuguste lippude heiskaxfti-seks
olid väljatreenitud gaidide ja
skautide meeskonnad. Peamaštiker­kis
Eesti sini-must-valge. Lauldi
„Kaunistagem Eesti kojad",
Samaaegselt kerkisid kahte lühe­masse
lipuvardasse kanada vaht­ralehe
ja Ühendriikide tähelipp.
Suurlaagri avatseremoonia oli lühi­ke,
kuid võimsalt kõlav.
„Hõbejärve" juht skm. SUver
Kask Jõi suurt vaskkongi ja lausus:
,,Avan „Hõbejärve" suurlaagl,
kostku kaugele meie suurlaagri
hüüe: südame kuld Eestile, hinge
hõbe Kotkajärvele!" Abijüht ngdr.
Tüa Kütt Hsas: „Teid teretan! Kai?
kuulete? Mets kajab, laul kõlab-
Meü laager algab ja südamed m
täis jällenägemisrõõmu^*.
Qaidlaagri juht ngdr. Anne-Mai
Kaunismaa ütles pärast gongüööki:
„Teid teretan, gaidisõsar ja skaudi-veli!
Läheme matkama — teera
da vüb läbi Uudismaa Kotkajärve
kaldale."
Vümasena lõi gongi skautlaagri
juht nskm. Evald Oder, öeldes:
„Teid teretan, Eestimaa tütred ja
pojadr Tulge kaasa, kinnitame
sõprust, kordame tõotust oma
maa, rahva ja kaasinimeste vas-
Eesti Majanduskhibi Kanadas korraldas õhtuse väljasõidu Oiitarii) järvele, Imha ees olevasse Toronto saa-resüld&
u ja Ontario Placelnmg öötulefes särava^^to
grupp liikmete abikaasasid, kellele klubi endine esimees Lembit Jänes andis täM^ roosikimbud. Pil-dil
vasakult peakokk ülle Later, Hoora Kriisa, Ene Martens, Heli Isberg,Hedy vLater ja majanduskluM
esimees Hugo Later. Foto; Vaba Eestlane
iii
IS
Osavõtjaid Austraaliast ja ^^^^K^^^^^
BOLTON (VE) — Pühapäeval, 22. augustil algas Boltoni laagris
Metsaülikooli (Mü) 15. kursus 70 osavõtjaga, neist 2 ÄjastoaaUast Ja
suurem grupp Kalifomiast. Mü juhataja Käbi Lokk avas kursuse ter-vitussõnadega
kell 14.00. Avaloeng oli dr. Toivo Raunalt eesti ärkamis­ajast.
Ärkamisaeg on ka selle MÜ peateemaks.
Osavõtjate; saabumine ja regist­reerimine
looduskaunisse Boltoni
laagrisse algas juba ennelõunal.
Igale osavõtjale anti MÜ kaust ja
kaela MÜ. embleemiga puuketas.
Need on saetud kõik ühest halust
ja sümboliseerivad MÜ osavõtjatel
ühtekuuluvust. v
Esimene toit laagri söögisaalis
serveeriti kell 13.00 ja avamine sa­mas
toimus tund aega hiljem. Ava­misel
MÜ juhataja arhitekt Käbi
Lokk, tervitades deklareeris MÜ
pjShimõtet kujundada teadlikke
eestlasi. Uue laagripaiga korda tut-.
vustas Aino Lokk ja vana mü-lane
Heino Susi esitas häid soove.
Aplausiga astus kõnepulti dr. Toi­vo
Raun, kes aastate eest alustas
MÜ's tudengina.
Tema teema „Eesti ärkaniisaja
rahvusvaheline taust ja sotsiaal­majanduslikud
eeldused" oli sisse­juhatuseks
paljudele ärkamisaega
käsitlevaile ettekannetele.
Tutvumis- ja kohvitunnüe kolde-majas
järgnes nädalase õppetöö
tutvustamine ja organiseerimine.
Nii tegutsevad kolme liiki töörüh­mad.
Eesti keele ja kõne rühmasid
igal ennelõunal juhandavad Heino
Jõe, VeUo Salo, Harri Mürk, Valli
Naelapea, Jaan Puhivel, Olev Trass
ja Eero Vihman, kes lühidalt tut­vustasid
oma rühmades toimuva
tpö iseloomu ja ulatust
Õpperingid on kujundatud temaa-tUisfltv
ajalugu juhendab — Toivo
Raun, Eesti läbi aegade — Heino
Susi, eesti rahvavüse — Roman
Toi, kunstiajalugu — Eda Sepp,
eesti kirjandust — Evi Vellenurme
ja Ilmar Mikiver. Erialade huvi­ringe
juhendavad: kunsti — Oss
TimmäSy eesti pastelde valmista­mist
— H. Jõe ja V. Salo, teatrit —
H. Mürk, rahvalaulu — R • Toi, loo-dusvaatluse
matka juhib — Vello
Soots, eesti toitude valmistamist —
Asta Lokk,
Pärast õhtusööki kell 18.00 toi­mus
sõnaiis-muusikaline meditatsi­oon
V. Salo ja Mart Laanemäe juh­timisel
„magustoit" raamatukogus
ja hilisõhtul Veljo Tormise oma­pärane
helind „Pikse litaania"
kuulamine helilindilt koos
pütidega. • •••'^^^
Tormis on selle pala muusika ehi­tanud
eesti rahvaluulest avastatud
piksetarga sõnadele.
Boltonis tibas kogu õhtupooliku
peent seenevihma, mis Mü tege­vust
ei seganud, kuna majutus on
taredes, kus enamuses on küttekol-ded
ja kaminad;
Suurlaager„Hõbejärve" on avatud,
misjärel lühikese palvuse pidas
õpetaja Udo Petersoo.
Kuna selles suurlaagris tähista­takse
eesti skautluse seitsmeküm­nendat
sünnipäeva, süs järgnes
sellekohane lühike tseremoonia.
Laagri juht skm. Silver Kask, kes
on ühtlasi ka Kanada Eesti Skauti­de
Maleva juht, luges ette kõik
Kotka järvel toimunud suurlaagrite
Ja maaümalaagrite nimed ja aasr
tad. Iga nime nimetamisel kerkis"
selleks püstitatud Hpuvarrastesse
vastava laagri lipp. Selliseid laag­reid
on Kotkajärvel aastate jooksul
peetud kümme. Niisiis kümme lip­pu,
mis jäävad lehvima kogu „Hõ-bejärve"
kestvuseks.
Y Nagu alati nüsugustel tähtpäeva­del,
peab poisse meeles gaidmalev.
Gaidlaagrt juht ngdr.'
Änne-Mai Kaunismaa kalie gaidi
saatel tõi skaudivelledele kingitu­seks
kepi ja diplomi.
Skaudipoiste sünnipäeva tähistami­ne
lõppes aupaukudega. Nskm. Tõ­nis
Nõmmik, kes on Kanada sõja­väe
kapten, tulistas sõjapüssist
paukpadrunitega kümme pauku.
Nüüd tervistasid suurlaagri vane­mad
gdr. Alice Kullango ja skm.
Ermi Soomet. Toronto Eesti Skau-disõprade
Seltsi esimees Lembit
Pikkov soovis noortele head laager­damist.
USA esüidusüksuste juhid ngdr.
Selma Reinpõld ja nskm, Peep Re­bane
jooksid korraga mü?roforii
juurde. Mõlemal oli head ütelda
oma põhjapool asuvatele aatekaas­lastele.
Nskm. Peep Rebane ütles, et ta
oli vümati Kotkajärvel laagris 20
aastat tagasi ja leidis, et sellest
peale on šim toimunud suured
muudatused.
Süurparaad on lõppenud. Suur­laager
liigub rivikorras metsakiri-kusse,
et kuulata pühapäeva hom­mikul
lühikest jumalateenistust,
mida pidas Õpetaja Udo Petersoo.
PLO Üksused Iq^^
BEIRUT — Esimesed Palestüna Vabastamise Organisatsiooni üksused lahkusid laupäeval Lääne-Bes-mtist
Küprosele. Sündmust tähista õhku tulistamisega nagu Mnuks laskemooiia^^^^^i^^^ häyita-da.
Päev varem oli jõudnud laevaga kohale Prantsuse VõõaieegM^ 350-meheline üksus, kes hakkasid
jäBgima evakueerimijšt. Esimesse gruppi kuulus üle 400 mehe, kes blid puhtas voirmiriietuses ja musta-des
barettides. Neid viidi sadamasse läbi linnatämavate 13 Liibanoni armee transportVet^. Sõdurid lela-vitasid
käsi ja näitaisid sõrmedega sümboolset yõidutoiärM; Meestele oli lubatud kaasa võtta käsirelvad.
See oli esimene osa 14-päevasel oli 217.695.000 dollarit ja kuhu Esimeste PLO sõdurite Küpro-
PLO lüksuste USA mpodsämad idvad, šele j õ u ^ ^ oli rohkem võidu-rakikünmie
nädalat kestnud Bei- mis tulid kasutusele Liibanoni gõ- marss küi kaotanud sõdurite taan-mti
piü-amist H^^ - .
poolt. Iisrael alustas oma. sõjakäi- Beirutist evakueeritakse 10.400
ku 6. juunil esialgul kavaga puhas- PLÖ üksuste ja 5200 Süüria spdu-tada
Lõuna-Liibanon PLO üksus- rit. Iseloomustades oma möödunud
test, kuid ei jäänud pidama luba- võitlust, ütles üks PLO sõdur uh-tud
joonele.
iidi ÜSA valitsuse viimas­tele
eitanaistele osutub üha jdriidla^
maks, et nad olid teadlikud Iisraeli
sõjaplaanist. Ka ütles endine pre^
sideat
nä<Jalal,
dumihe.
y^Mtel lehvitati l i ^ ^ ^
ja juubeldati, kuoia teede ääres
olevad Küprose elanikud neile
Esimesed viidi lennukitel Jor-et
üksW palestiinlaue ei jmulsta daaniasse ja Süüriasse. Vümases-neid
päevi, mil nad võitlesid on juba vareni üks
reid, niis nüiüd saavat selle lüku-mise
peaniiseks kespunktiks.
K u i ^ praegu algas PLO prob-leeriü
lahendamine, siüüdistaš Iis­rael
juba Süüriat uue sõja etteval-maailmä
neljanda tugevaima ar­mee
vastu k ^ kuud,
Garierinöödunud saavuta veel maaihna
ia, ;V-;
et,,väga teadlikud infme^^
r a i Ä i d talle öelnud, et Rea- J^'^?^"«j^giks n i s r Ä vägede koondamises
gani valitsus andis M valit- jagati suudlusi nagu toe- Liibanoni Bekaa orus, kus pales-
Leie nõusoleku Lü^^^^
iakäigu^ jõudsid sadamasse lehvitasid nad atakke läbi Süüria rindejoone. lis-
• • * Palestiina lippe ja suuri püteArär rael h^^^
Seda informatsiooni ei pea prae- fatist, mehed ja naised laulsid nu- herahu rikkumisi ja võtaksid jälle
gune välisminister George Shultz tujaulu, kus d r rõõmu, kurbust Ja ^^^^^^ omased kätteniak-siiski
korrektseks. : yiba. ^ su vähen^^^^
Kinnituse ÜSÄ teadükkusest^^
andis ka Iisraeli sõjaminister Ariel oli Iisraeli sõjaminister ja Liibanb-
Sharon oma 14. augustü peetud ni sõjakäigu juht Ariel Sharon. Ta |{Är(j#fiiileaa j ö
kõnes, öeldes et USA välisminister ütles . lisraeU reporteritele Beiruti ^ •
Alexander Haig ja kaitseminister sadamas, vetega
Gaspar Weinberger olid mõlemad
sõjaplaanist teadlikud. Tunnistust
sellele annab ka tohutult suur
USA relvade müük Iisraelile vii­maste
kuude jooksul mille väärtus
soja<
VICTORIA — Lojaalsed Sey-chellesi
sõdurid surusid Tansaania
sõjaväe toetusel maha kahe-päeva-se
mässukatse, mille organiseerisid
dissidendid armees. Sõjavägi va­bastas
pantvangid ja vaÖutas eluli­selt
tähtsad asutused ilma ühegi
pauguta. President Albert Rene
ütles, et vaid mõned ülestõusu or^
ganiseerijad on veel tabamata.,
BOMBAY — Wiemalt neli ini-mest
sai surma, kui India sõjava­gi
avas tule 22.000-le politseile,
kes mässasid palganõude läbi su­rumiseks,
põletades ja röövides
ärisid. India valitsus saatis 1000
sõdurit abiks kohalikele üksustele
ja andis käsu seadusemurdjate ko-
'hessksi tulistamiseks. \V
et partisanid on saauud purusta- SolldaarSUSe
va kaotuse otsaliseks, millest neil toetuSeliS
:".on raske t o i b u d a . ^ " , / , / - - ^ •
Poolakate võitlusvaimu ei suuda
Järgmisel kolmel päeval oli et- murda keelud ega karistused. Üle
tenähtüd 3000 partisani lahkumi- 800 Varssavi elaniku kogunesid
ne. Selle järel bakatakse bussidega jxiööd^
sõjaväge viima Süüriasse. Väiksem, linnas asuvale Võiduväljakule,
k l u r l i f f l i A M l i M " lr#ii*«l#fl^ paarisajaljne grupp viidi juba pü- lauldes koraale ja kinnitades toe-r|
«Tegi|a KaraaP hapäeval Jordaaniasse, kus neid tust keehistatud Soüdaärsüse ame-yCSfiglcist
lahkuda võeti vastu meeleavaldustega kui tiühingule. Politsei jälgis hoolega
rp^T^r;.™^ , , V oma kadunud vendi, ehkki nad ^ahva tegevust, kes peatus välja­l
t f^^O - 73-aastane leedula- omal ajal aeti Jordaaniast välja. ] ^ oleva lüledest risti juui^s, ku-ne
Helmut Raüca, keda süüdista- julgeoleku mõttes ei lahkuvat par- hu asetati lilli ja Solidaarsuse juhi
tisanide juhid samaaegselt. Oeldak- Lech Walesa pilte; ühele neist oli
se, et Arafät kavatsevat asuda T\i-^^^^^^^1^
neesiasse. Politsei viis ühe noorema mehe
: Räägitakse ka varemeisse lõhu- ära.
tüd Beiruti linna ülesehitamisest.
Esialgul OE
ainsad, kes on selleks lubadusi
.::andnud.:••'-\;
Teistele on vastumeelne minna
USA relvadega lõhutud linna üles-ehitama.^
.%
Pühapäeval tekkis siiski evaku­eerimisel
seitsmetunniline seisak, litseid^ et see asetas pommi, mis
WASHINGTON ^ Endine USA kui lisraeÜ kähurpaadid eväkueeri- suniiäs L . - Ä Ä a kirjäniku^^R^
president Richard Nixon tahab eel- jäte laeva peatasid, süüdistades et I7irst'i ja haavas kolme, nende hul-oleyal
septembrikuul külastada Hü-. PLO on rikkunud b^akueerinsise üks ameeriklane. Ükski grupp
nat ja sellega tähistada oma esime- kokkulepet, kuna laevale oli vü- ei võtnud atentaadi plaanitsemist
sekiiiaskäigu 10. aastapäeva, mis dud paarbümiiiend dzhiipi ja omaks. Surma saanud kirjanik
oli vahekordade sulamise algpunk- oÕudsid nende maha võtmist. Al- Firšt on abielus L.-Aafrikas kee-tiks
USA ja Illina suhetes. Nixon les süs, kui USA kinnitas, et need ;iustatud African N
tabab külastada Pekmgit, Hangz- võetakse maha Küprosel ega saa- ress'i juhi Joseph Slovoga, kfe
hoüd ja Šhanghaid vüe-kuue päeva deta sealt edasi, YÕimaldati laeval võitleb valgete minioriteedi-valit-j
o o k s u l , • edasi minna. • suse vastu.
- — , —— — ^ .—
takse sõjakuritegudes ja keda
Lä^ne-Saksamaa välja nõuab kohtu
a^h andmiseks 10.500 juudi tapmi­se
pärast, on saanud nii palju äh­vardusi,
nende hulgas ka surma-ähvardusi,
et ta ei julgegi Toronto
vanglast lahkuda ja eelistab olla
sealses varjupaigas. iSriti ägedad
süüdistajad on olnud Jewish De-fsnce
Leaguele ja Canadian Holo-caust
Remembrance Assöciationi
süüdistatakse pomm!
e !•
LISSABON — Mosambiik süü­distas
Lõuna-Aafrika salajast po-
I
-il
. . . il