1982-08-24-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr: 63 Nr. S3 VABA EESTLANE teisipäeval, 24. augustill982 _-Tuesday, August 24, 1982
KOKARAAMATUST
Plirisrid
igia Gaii. $I5r
e" taiitiis.
1979. 256 lk.
t, 17 kaart) Eesti
tanud Vello KaOas.
t) eesti rahva ajft^
ite sfindmnstc^
justanad eesti aja*
hijooni, sihidmiule
rdi/teeb JareldBil
eteoseks.
'SES
S müügil
-bariton
riaoade
sna (M. Saar)*
ettik), Siad tervt.
(J. TaU)>
ma hakkaa laii-seades
--Kas on
Ja J.Zeigeri
$1.-
UNSTl
5 c.
uiflfflifflUiiyiiiyuiKBiBiifflnB
e pikali. Kuid nü-olid
läinud, haara-se
piima-mannergu
-teele eemaltpaistva
'u suunas. Palusin
a osta, ühtlasi uuri-e
nende talutagune
t teaksime kraavi-geneda.
as oUvaikiv ja piile.
' :
-usin astuma ühe
ingul asetseva naa-
(it ehk sealt saab.
, tühi õu ja ei üht-aja
uks oli pärani, :
d kedagi. Kuid sel-taga
sead —4 või
ind nähes pistsid
^'a mida lähemale
seda kõvemaks
sa. No-jah, tühi
e peaaegu põlvini
ererahvas, nagu
3i küüditatud või
ttu asusin ringi
iaksm neile näljas-ikenegi
söödavat.
Uest; aru saades,;
lirmsamini ruiga-eemal
puust mol-kapsarauda
ning
hea puhma rohtu. ;
5 peenemaks raiu-kriiskavat
kisen-i
veel kuulavale
endid aia najale
kohe kõigest kõ-t'^
Ii hirm, et viitab
kraavikaeva-
^ ka miilits! Vii-
/isut peenemaks
tu sigadele ette,
.sõtkudes oleks
'"ie kasvõi molli-
.istanud.
August Kal^
IN MEMORIAM
24. juulü s.a. lahkus meie keskelt
kõigile hästituntud vabadusvõiUeja.
\ August Kala, nädal enne 77-aasta-seks
saamist
Kauaagne Eestlaste Kesknõukogu
luge, oUes mitmeid aastaid seüe
juuridüise komisjoni esimees, andi-ne
Toronto Eesti Võiüejate Ühingu
esimees, „Meie- Elu*' välispoliitiliste
sündmuste kommentaator, paljude
Eesti seltskondlike koondiste liige
ning Eesti Sõjameeste-häälekandja
,,Võitieja*^ tegevtoimetaja, August
Kala jättis eestiaste ühiskonda oma
iva. märgi.
Ta sündis 31. juulil 1905. aastal
taluperemehe pojana Kastre-Võn-mis
Tartumaal. Saades oma alghariduse
Võnnu kihelkomiakoolis, lõpetades
hiljem Tartu õhtugümnaasiumi,
astus August Kala politseiteenistusse
end vabaks voidehiud
Eesti Vabariigis. Edasipüüdva mehena
ei jäänud ta rahule oma keskharidusega,
vaid hakkas oma töö
kõrval edasiõppima Tartu ülikooli
õigusteaduskonnas, lõpetäldes selle
1936. a. .-^--x'
Sõjalise kasvatuse sai August Kala
Tartu Ratsarügemendis) Kui reeturlikud
kommimistid l - detsembril
1924. a. püüdsid Eesti vVabariigi
korda kukutada, astus ta koheselt
iarasotas ja Florida tagaõuel
SARÄSOTA SUVITUSKOHÄNA
Sarasota all-linn on Florida läänekalda
teatri- ja kunstirahva kes-
'nis, mitme teatriga, kus peetakse
segi hooajalisi ooperilavastusi.
Psirkusmagnaat John Ringling pä-
'andas Sarasotale oma mitme generatsiooni
kestel kogutud kunstiväärtused,
Asola Teatri ja Rmg-ling
Muuseumi hindamatute kunstivaradega.
Lühiksel külastusel hakkas
silma mõnigi suuremõõtmeline
Rubens ja Rembrandt, El Creco ja
Tintoretto. Muuseum hõlmab ka
nägusa sisehoovi hulgaliste skulptuuridega.
Saime endale peatuskohaks motelli
Siesta Key'l, vaid paariminutilise
jalutuskäigu kaugusel ran-
Flager ehitanud siia ka raudtee,
mandrilt kuni Key Westi, mille aga-
1935. aasta hurücaan pühiks jäljetult.
Nüüd üksik kajaks istub
veel ; iüesväähatud raüdteeroop
Jaanustel... Järelejäänud on ühendustee
autodele ja b^ üle
arvutu hulga koraUisaarte (key'de)
ja kõrgete sildade, mülistest pikim;
on: kuÄL 7 miili.^
Key West on USA kõige lõunapoolseim
linnake, omaaegne piraatide
tugipunkt West Indias, siis Bahama
käsnapüüdjate ja Kuuba: si-gariruUijate
paradüs. Nüüd laevastiku
keskus. Väärt on külastada
,,papa" Hemmgway maja, kus ta
kirja pani enamuses õrna populaarsed
romaanid, ammutades /„inspi-nast
Grescent Beach ia Points ^ ^^^^^^^^
1944. a. suvel peatus rimae Narva joe joonele. Pildil sidurid punkrit ehi tarnas.
Rocks kiidavad" iseennast, kes neid
näeb: meri šinkjas-hall ja puhas,
koralliliiv valge ja peenike kui
saia jahu. Jalutades hommikuähetu-sesiile
lameist sülutatud kõyä rän^
naiiiva, sibavad ees yudinal nobedad
tilderid (sand-piper), jättes
järele varba jäi jed, millised Järgmine
laine pitsirätinä kustutab. Teo-kari)
id ja meretähed ahvatlevad:
korjama. Venice rannal võid hoolde
kollektsioon on^s^^
ikka veel 40 piirišv Võimatu õli
neid lugeda kuna kasse vedeles ja
näugus igalpool Maja on avatud;
publikiile kiilastämiseks. Tänav-paar
edasi on HarryTrumani seatud
Väike Valge Maja, mille peaväravat
võis avada ainult USIA presidendile.
Sanias ka trs Navy sõ^
aegne operatiiv-korter^ mille ees
sa ,k orj•a mi.s e puhuu l1 i•se gi• k1o guJd a^m urul. jaaip--ainula stne käeis t võetu-dn k-a-lh.^
a^ik.^a'^la..^ ^hAa mbaid kaelakeeks. he-mehe ka^bus-allyeelaey, mülega
eUukutsutud Kaitsemtii kus tõu<;i. "^^^-f^^^i^^ ehitamine palju kainem ja muga-^^^^ ^^N^^^ Siesta Key, kutsutud ka Saar
omnScte^ soda, kus varn, kui seda tul^^^ pärast võideldes on Ä n - Paradüs - - ^ ^^
. sega laskurpealikuks. teda oota v ^ S ^ ^ k ned. kui mitte sajad Grescent Beach, Sarasota j ^ Mira
jaapahlased spioneerisid Havai me-resadanaat
enne suurrünnakut.
Veel on külaštämisekis avatud
ees hGltyp tulevik nTTiaVÕw hari • ' • - " ^ ' ^ ^ • ^ ' ^ ' ^ B ^ ' - ' - ^ ^ " ^ ^ ^"la emu onvriKS pmanua looma. iviar Jöeacn iga on roneiiseriKKaim
duse 3a'otsX)hese^S-SseS- "^^"^^"^^
oma elud ohvriks pidämKi^^^t^^^^^
. ^7 v..K^,o^:i iivÄA x.^,^..^ A.^^^^^^ _,]amk Tennessee WiUiamsi majad.
katicestasid meie kodumaa okoee--^^^^^°^^^ on pidanud tegdemakind- laste viimas palmide, mängröo-^
rijad 1940 aastal meegrupid. ^Viimased^ toetudes lustüste ja punkrite^^e^^^ sai teise eestlasena vi-, kumnii- ja piprapuude^^^k^^^
, o^^ manööverdus- paljudes rindelõ^
August Kala vallandati komniu- võimele ja tohutule tulejõule,danud^^s^^ . . Meeldiva kõryal peab^k^^
nistlike võimude poolt kni neile vas- "^^^^^^ sisse va&- niusi. Oli see Neeveli all (kus oli Eesti Leegiom, seUai juba Eesti olema ka midagi iebäntee^^
tuvõtmatu (aus, kohusetundega ja kaitsesse, kus siis, kasutades kiilluses esmaklassilist^ehitusmater- Diviisiks nimetatud. Narva rindel© seda on Coast*"Gulfl(pea terve
isamaa armastaja mees. Teda äh- haarde taktikat, mbodüstati ,,kot- jali), Izumy all (l^ät.„Narva''> või saabudes ja rindelõiku sakslastelt Lääne-Florida . ulatuses) „Red-vardas,
nagu kõiki ausaid kodanik- te'S miUe likvideerimisega ja hävi- sii .. • vi ^
ke vangistiis, kuidfel õnnestus end tamisega anti vastasele hävitavaid ki Narva jõge kuni Peipsini j ä sel- kindlustus-vöönd, koos V betoon- elab mikroskoopiline, üherakulinef^^^
Tuletatakse meelde, et külastajate
lõunalaualt ei jnui^
šhowder jä j,Key üirie pie''; mis
olevat Key' Westi spetsialiteet toidukaardil.
\-vUy:-.^\\'::^
\ Kuubalaste: rohkusest tingituna
on Key ^ešt päris ametlikult kahe-keelne.
Vümase põgenikevooluga
varjata. Kui oktipandid kabuhir-l^^^- Rindejoon kui seUine,6Ule läänekaldalt kuni Irboskani. punkritega ja joõksukraavidegä. organism, missugune soodsate vee-^^^^^^
mus 1941., a. põgenesid, siis astus^i^^^ Positsioonisõda: I E r i t i r ü g e m e n d i d Teisiti oli aga lugu Narvast loü- voolude ;koM^ õit- 1?^^^--
August Kala taas oma endisesse \maailmasõja stiilis esines alulXäär on palju vaeva näinud ja higi va- nässe; Seal tuli eesti sõduril omale sele. Organism hävitab vees hapni- HAID, DELFM^^
tegevusse, korravalvurina ja nüüd nerihdel Sakša-Prantsuse piiril, ja lanud Peipsi lääne kalda kindlus- ise pufilait ehitada ja sõda pidäda.^^^^^^^^ EELAJALOOLINE MAANTEE
ka meie sisemiste vaenlaste vastu spHam niiniattiüris, kus see basee- t
võitlejana. rus ajutistele kahürväetule duelli- välja ehitamisel,
dele, ;,Magiiiot^ ja „Sigfrid-Hini-Kui,
tänu lääneriikide abile, meie de" või_m s^at e betoonist ja terasest
maa endine okupant pöördus 1944. ^^latud^äu^l^
a. tagasi Eestisse, süs õnnestus tal
väikese paadiga eriliste raskustega
ületada Läänemeri ja randuda
Rootsis, õigusteadlasena töötas ta
Rootsis Uppsala^^teooll Juur^ sisse võtta positsioonid ning
kus ta taUde pam mi mondag, tu- kaevuda: Kuna riSejoonoUtohu^^^
levaseks eluks. ,
teks tema visädušestja tMdüsest.^ Ä „. , ,.., , ,
Üheks raskemaks j^pmapärase^: na^^
Lükuva sõja idarindel lõpetas
1942. aasta lumerohke ja erakordr
selt kühn täiv. Sõdivad pooled takerdusid
porri ja süs pakasesse.
, 1944. ^ : kevad-t^v^
Lemngradi piu-amisrongas. Paam- j^^j^^^-^ KüreriÄe Kloostri ees pealerjõudes kandub meretimltega tuuü. Traatvorgugaeraldatudlähe-kas
taanduvad saksa üksused saa- T/^^;^^^^
vad uuesti ^„jaläd maha" Narva
jõe joonel, sealsetes kindlustustes.
Narva jõe. kindlustuste juures
peab natukene pikemalt peatuma.
Narva ja Narva jõgi on olnud
' 1950. a.Vsürdus August Kala Kanadasse,
asudes elama Torontosse.
Siin töötas ta mitme ettevõtte juures
pensioni ealiseks saamiseni.
, ^ < Ä ' rab^, imüine oU aiiye-^^aldale ja irriteerib ka inimeste sopis_Ai]uvad laisatt wsi^mm
im: et polnud võimalik üldse ^ i * " miiasõõrmeid, ajades ise- suured, ^valged, _tuger-mitte
kaevuda. Laskurpesäde ase- gi I^ergelt^M^ ; h
maituli ehitada palisaadid, see on. Venice'st lõmapoole on veel kes- sed dev*rayd. ^g.da
et maapinda tuli tõsta seUiselt, e kused Port Myers ja NaWes,kmdmerre ulatuvalt p ^ t v^
laskur ei pidanud mite otse vees kahepool sõiduteed vaid gi võimalus raudpuunga laskuda
kraavitatud Suur Küpressi Soo vee-aUa, nende söödamaale.
Mandril kiilastamie veel Miami
ley. Muidu lootusetult lage: roog 2000-naelaseks,pn haruldus;
tult pikk, siis ehitati see välja tugi- gümbolikš
punktide süsteemis. Viünane oma-: ja Laäjie vahel: Ida pool laiuv Eeltoodu on limiulennuline üle- ^^^^^^P^^^^^^^P^ MUI^WV V^HMHA
korda eeldas häid ja tugevaid 16^ Sarmaatia lagendik temal vaade ühest sektorist eesti rinde-punfeid,
nii meeskomiale, kuid ^^^^^ v .-t-i, r v^^^^^^^^^^^S
- eelkõige automaat-rel^^^^^^^
Kadmiu eriline pamis on aga olnud listel lasub kaitse^^ tahan meenutada kahte ^^^^f^
Eesti üWskonnas, kus ta on ohiudse. Probleem tekkis^^^^^ lää^kultuuri mulle eriliselt meelde j
tegev paljudes org^nisatsiooönides. hankimisega, seda eriti mete^^^^^
Ta on olnud Toronto Eesti: Maja seis piirkondades. K ^ ^ ^
esimeheks, Toronto Eesti Võitlejate; di osaliselt üle^^^^ jala piKioiseks
tJhingu esimeheks ja kohaliku Ees- tuste lammutamisest saadud palki- Hermani kindlus ja idakaldal ve- nä,punäidetega aitasid ja õpetasid
ti Seltsi abiesimeheks. Alates 1945. de kasutamisega. ; - nelaste poolt ehitatud Ivangorovi eesti rindevõitlejät^^^^p^
a. on ta olnud valitud Kanada Eest- Kõik need, samalaadsed küsi- kindhis. Nii on nad üksteist jollita- kindlustustööde lätiiviimisel.
laste Keskorganisatsiooni, algul müsed tulid lahen^^
Ralüg^sliku Välisvõitius Nõukogu Idapataljoriidel, kes olid rakenda^
ninghüjem seUe j^glaseEestlastetud kodumaa piiride kaitseks j ä ^
KesHoõukogu Kanadas, üikmeks. tagala julgestuseks ida pool Peip-tamine on omaette peatükk. Esi;-
SeUe 28 aasja jooksul on ta olnud sit. mesed ja: vanemad kindlust^^
10 aastat Kesknõukogu juriidiUse Puiikriasukoh^^ tin- pärinesid yeel Eesti Vabadussõja
komisjoni esimeheks. Samal ajal gib esimesena tema ülesanne kait- aegadest. Omariikluse aegne suu-on
ta ohud tegev ajakirjanikuna, selõigü kaitsmisel. Soodsa piniiase- xejooneline kindlustusvööndi yä^
pidades meie vabadusyõitiust ka ga, eriti Hivasel maapinnal, 4)nehit tuli ümber
kohalikes ingliskeelsete^ ajalehte-
Elmar.:Sillm
jäyaid üksikud hoiatusmärgid teeveertel.:/.
VAATAMISVÄÄRSUSE®:
des, kus on ilmunud mitmeid tema
artikleid. Samuti on ta ohiud. „Meie
Elu" välispolütilise olukorra aha-lüüsija.
Kuuludes 1936. a. peale korporatsioon
Ugalasse.
Kui Eesti sõjameeste häälekandja
,;Võiüeja" ' toimetaja Joonson
oma vanuse ja tervise tõttu pidi
loobuma lehe tegemisest ning avaldas
soovi selle iiletoomist Kana-dässe
- süs leiti August Kala olevat
kohane „Võitieja" tegevtoimetaja
kohale. Kahe aasta jooksul tegi ta
sedä tööd hardumusega ja kohusetruult,
mille pärast endised eesti
sõjamehed võlgnevad temale veel
tagantjärele suurt tänu.
August Kala oma rahvusliku tööga
on jäädvustanud oma nime eestlaste
ühiskonda. Tema kindel
kompromissideta isamaa-armastus,
andis temale jõudu võitiuseks meie
kodumaa vabastamiseks, mis on otse
harukordne ühe rahva pojale.
Seda tema ^panust on hinnatud Sõ-jateeneteristiga,
Kaitselüdu teenetemärgiga.
Tuletõrje kuldteenete-märgiga.
Allveelaevastiku Sihtkapi-tali
teenetemärgiga, E. P. A. Kogu
loild-teenetemärgiga kodumaal.
A D V O K A A D I O
planeerida kpt. Trankmanni reetmise
tõttu, kes müiis salajased
kindlustuse plaanid venelastele.
Uute plaanide kohase ehitamise
katkestasid aga venelased baasidesse
tulekuga. Sõja ajal viis aga suures
laastus lündlustuste ehitamise
lõpule„Org:. Tot''. : v
ENNALFRED
ADVOKAAt^NOTAR
Epom 1002, Royal Trnst Toweir
Toronto DMnmipn Gentrc
Postiaadress: P.O. 326, ToroDJt®
Ont. <Bay & King) M5K 1K7
Telefom 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
aas
. TOIMETUS
avatud esmaspäevast
feedeni kella 9-^3-iii
Telefonid: tohnetus 444-4823
444-4832
LAAN
advokaät-
133 Richmond St W., Sfe 705
Toronto, M5H2L3
Tel. 364-76)72
Äsja ilmunud Aja Kiri nr. 5—6
lõpetas eelmise aastakäigu, Uues
numbris on avaldatud „Globäalne
või kolkaeestlus?*', lugeja veerul
„Nportekongress!" „Ergutame er-duma",
toimetaja veerul ,jKuües
aasta", Ahto Sepp ;,Kuuli augud",
Felix Oinas ,,Mõista, mõista, mis
see on?", i,Öalti teatrit Torontos",
Ilmar Mikiver „Viivi lAiik", lehekülg
Kanada statistikaväljaandest
eesüaste kohta, ,,Mark Soosaar",
Harri Mürk ,,Fenno-ugrica", Wal-ter
Rand „Madalkirjanduslikke mälestusi",
„Mardi Valgemäe „Raudne
mees", Vello Salo „Kust sõnad saadud",
Reino Sepp „Elulugu? Paha
lugu!". Mardi Valgemäe „Geislin-
,.voetokse'\vasfuS;;-
Toimetaja kodus •
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte ktmi kol-map.
homm. kella 1 l-ni.
KUULUTAMINE
: V A B A EESTLASES,
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
üka tou ühel veerel ..... $4.25
esiküljel :.: $5.-^
tagaküljel
Kasslntnste binnads"; •
KUULUTUSI VÕTAVAD
esineb vist veel ainult Florida sisevetes:
Tagasi Sarasotas, istume veel
Siesta Key motelli rõdul, nautides
oivalist i)äikseloojangut üle Mehhi-
Jõudes poolsaare lõunatippu on ko lahe. Väliselt kohmakad peli-loomulik
ja huvitavgi teha reis kanid, aga osavad sukeldujad, tee-
Florida Key'desse kuni Key vad viimaseid türe • õhtueineks.:
Wesfi. See on omapärasemaid au- Meie ees sibavad v^
toretki, kus Itahelpöol: sildmaan-vilkjad sisalikud mööda valget mo-teed
laiub, nii kaugele kui silm telliseina, uudishimutsedes kahva-ulatab,
vaid siniselt rohekas meri. nägusid, imestame, millest need
Võid mööda kulutada kõrvälsõitvast loomakesed küll elavad; siin ei
mootorpaadist või vastupidi. Värvi- ole ainustki kärbest või sääske!
lised purjekolmnurgad ilüstamas Vähemalt meie ei näinud, v;
türkiis-rohekat, pea peegelsiledat Seal sümapiiri taga, kuskil , üle
veepmda. Sün ja seal veeahised, lalie, on Mehh&^^
korallikasvudest tumedamad lai- dzhungel ja Cancun. Aga selle jagud,
üksikud; kalapaadidpämuta-tame järgniiše aastä^ „avastüsret-
- mas^õngeritvu.- • x , ; ; . ' k e k s " . - ^ - ^ ^ V^'/
Kunagi öH rahaniees Henry R. ' Arno Aarma
Cedardelli myysik^o kavei
Southeastem Massachusetts Uni-versity
(NcH-tii Bartmouth, Mass.)
Stokhohni Kultuurimaja kuiilde-saalis
algas progrämmiseeria„He-lilooja
portree", kus esimesena
ning Eesti Võitlejate Teeneteristi, Kanadas on tema varisemisega ma- geni teatrikevad", Niagara Peeter
.eb)
Kanada Eestlaste Kesknõukogu tee^
netemärgi ja Võitiejate kuldmärgi-ga
paguluses.
Tema kaasvõitiejad ülemaailmses
ulatuses nmg eestlaste ühiskond
nalasse, oma esi-isade juurde, kao- ,,Rahvas räägib Nõude Liidust*
tanud ühe tubli töömehe ja väsima- Paul Reets „ÜUatav kunstiraa-tu
võitleja, mida ainult surm lõpe- mät", fotosid, kaks koomiks-see-tas.
Andku Jumal temale rahidik- riat ja teateid nmg toimetiisele saa-ku
puhkamist! . - detud või saatmata ilmunud huvi-
•J.: Jurs-
Vaba Eellase- teMtis^ ... •
1955. Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3 -
TaUtus väljaspool tööaega:
HehniLüvandi 251-6495
2.?>fe3, Leida Mairley^ •
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
korraldusel toimus 16. suve Cedar- tutvustatakse 80-aasta juubelit tä-delli
muusikainstitiiut ja pidustu- kistavat Sten Bromani, hästi tun-sed,
kus sel suvel vübis ligi kaks- tud mmisikatundmisel võistiüste
sada muusikut. • suurepärase juhina. Iga portreed
Seal tegutseb juba kümnendat ^kaunistatakse" helüopja niuusi-suve
Boris Goldovsky üleameerikali- ^aga. Kavas on ka portree Eduard
selt tuntud ooperünstituut, treeni- Tubinast ja tema muusika tutvüs-des
ooperüauljaid, dirigente, lavas- tamine, mis aga lükkub hilisemale
ta jäid, orkestrimängijaid ja klave- ajale, nagu teatab Kulturhuset.
risaatjad. Käesoleval suvel laien^ --'i-dati
tegevust kammermuusika alal, /
mUle direktoriks ja õpetajaks kut- palju muusikuid Ungarist, eesotsas
sus Boris Goldovsky Endel Kalami, tunüid tshellisti Osaba Onczay'ga.
kes juhatas ka. ühel kõntserdü Dvo- Endel Kalam viibis kevadel Que-raki,,
Serenaadi, op. 44". beci kultuuriministeeriumi kutsel
Samal ajal toimus seal „Kodaly Montrealis zhüriiliikmena Quebeci
Center of America" viies suvekur- konservatooriumide lõpueksamitel
sus, kus tutvustatakse ja arenda- ja konkursU. Kevadel ja Suvel oli
takse muusikaõpetajate /. Zolan Ko- ta printsipaalvioolaks Boston Pops-daly
metoodikat, mis on levinud Esplanaadi orkestris, mis lõpetas
üle maailma. Kursustel viibis ka oma hooaja juuli lõpul. (VES)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 24, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-08-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820824 |
Description
| Title | 1982-08-24-07 |
| OCR text |
Nr: 63 Nr. S3 VABA EESTLANE teisipäeval, 24. augustill982 _-Tuesday, August 24, 1982
KOKARAAMATUST
Plirisrid
igia Gaii. $I5r
e" taiitiis.
1979. 256 lk.
t, 17 kaart) Eesti
tanud Vello KaOas.
t) eesti rahva ajft^
ite sfindmnstc^
justanad eesti aja*
hijooni, sihidmiule
rdi/teeb JareldBil
eteoseks.
'SES
S müügil
-bariton
riaoade
sna (M. Saar)*
ettik), Siad tervt.
(J. TaU)>
ma hakkaa laii-seades
--Kas on
Ja J.Zeigeri
$1.-
UNSTl
5 c.
uiflfflifflUiiyiiiyuiKBiBiifflnB
e pikali. Kuid nü-olid
läinud, haara-se
piima-mannergu
-teele eemaltpaistva
'u suunas. Palusin
a osta, ühtlasi uuri-e
nende talutagune
t teaksime kraavi-geneda.
as oUvaikiv ja piile.
' :
-usin astuma ühe
ingul asetseva naa-
(it ehk sealt saab.
, tühi õu ja ei üht-aja
uks oli pärani, :
d kedagi. Kuid sel-taga
sead —4 või
ind nähes pistsid
^'a mida lähemale
seda kõvemaks
sa. No-jah, tühi
e peaaegu põlvini
ererahvas, nagu
3i küüditatud või
ttu asusin ringi
iaksm neile näljas-ikenegi
söödavat.
Uest; aru saades,;
lirmsamini ruiga-eemal
puust mol-kapsarauda
ning
hea puhma rohtu. ;
5 peenemaks raiu-kriiskavat
kisen-i
veel kuulavale
endid aia najale
kohe kõigest kõ-t'^
Ii hirm, et viitab
kraavikaeva-
^ ka miilits! Vii-
/isut peenemaks
tu sigadele ette,
.sõtkudes oleks
'"ie kasvõi molli-
.istanud.
August Kal^
IN MEMORIAM
24. juulü s.a. lahkus meie keskelt
kõigile hästituntud vabadusvõiUeja.
\ August Kala, nädal enne 77-aasta-seks
saamist
Kauaagne Eestlaste Kesknõukogu
luge, oUes mitmeid aastaid seüe
juuridüise komisjoni esimees, andi-ne
Toronto Eesti Võiüejate Ühingu
esimees, „Meie- Elu*' välispoliitiliste
sündmuste kommentaator, paljude
Eesti seltskondlike koondiste liige
ning Eesti Sõjameeste-häälekandja
,,Võitieja*^ tegevtoimetaja, August
Kala jättis eestiaste ühiskonda oma
iva. märgi.
Ta sündis 31. juulil 1905. aastal
taluperemehe pojana Kastre-Võn-mis
Tartumaal. Saades oma alghariduse
Võnnu kihelkomiakoolis, lõpetades
hiljem Tartu õhtugümnaasiumi,
astus August Kala politseiteenistusse
end vabaks voidehiud
Eesti Vabariigis. Edasipüüdva mehena
ei jäänud ta rahule oma keskharidusega,
vaid hakkas oma töö
kõrval edasiõppima Tartu ülikooli
õigusteaduskonnas, lõpetäldes selle
1936. a. .-^--x'
Sõjalise kasvatuse sai August Kala
Tartu Ratsarügemendis) Kui reeturlikud
kommimistid l - detsembril
1924. a. püüdsid Eesti vVabariigi
korda kukutada, astus ta koheselt
iarasotas ja Florida tagaõuel
SARÄSOTA SUVITUSKOHÄNA
Sarasota all-linn on Florida läänekalda
teatri- ja kunstirahva kes-
'nis, mitme teatriga, kus peetakse
segi hooajalisi ooperilavastusi.
Psirkusmagnaat John Ringling pä-
'andas Sarasotale oma mitme generatsiooni
kestel kogutud kunstiväärtused,
Asola Teatri ja Rmg-ling
Muuseumi hindamatute kunstivaradega.
Lühiksel külastusel hakkas
silma mõnigi suuremõõtmeline
Rubens ja Rembrandt, El Creco ja
Tintoretto. Muuseum hõlmab ka
nägusa sisehoovi hulgaliste skulptuuridega.
Saime endale peatuskohaks motelli
Siesta Key'l, vaid paariminutilise
jalutuskäigu kaugusel ran-
Flager ehitanud siia ka raudtee,
mandrilt kuni Key Westi, mille aga-
1935. aasta hurücaan pühiks jäljetult.
Nüüd üksik kajaks istub
veel ; iüesväähatud raüdteeroop
Jaanustel... Järelejäänud on ühendustee
autodele ja b^ üle
arvutu hulga koraUisaarte (key'de)
ja kõrgete sildade, mülistest pikim;
on: kuÄL 7 miili.^
Key West on USA kõige lõunapoolseim
linnake, omaaegne piraatide
tugipunkt West Indias, siis Bahama
käsnapüüdjate ja Kuuba: si-gariruUijate
paradüs. Nüüd laevastiku
keskus. Väärt on külastada
,,papa" Hemmgway maja, kus ta
kirja pani enamuses õrna populaarsed
romaanid, ammutades /„inspi-nast
Grescent Beach ia Points ^ ^^^^^^^^
1944. a. suvel peatus rimae Narva joe joonele. Pildil sidurid punkrit ehi tarnas.
Rocks kiidavad" iseennast, kes neid
näeb: meri šinkjas-hall ja puhas,
koralliliiv valge ja peenike kui
saia jahu. Jalutades hommikuähetu-sesiile
lameist sülutatud kõyä rän^
naiiiva, sibavad ees yudinal nobedad
tilderid (sand-piper), jättes
järele varba jäi jed, millised Järgmine
laine pitsirätinä kustutab. Teo-kari)
id ja meretähed ahvatlevad:
korjama. Venice rannal võid hoolde
kollektsioon on^s^^
ikka veel 40 piirišv Võimatu õli
neid lugeda kuna kasse vedeles ja
näugus igalpool Maja on avatud;
publikiile kiilastämiseks. Tänav-paar
edasi on HarryTrumani seatud
Väike Valge Maja, mille peaväravat
võis avada ainult USIA presidendile.
Sanias ka trs Navy sõ^
aegne operatiiv-korter^ mille ees
sa ,k orj•a mi.s e puhuu l1 i•se gi• k1o guJd a^m urul. jaaip--ainula stne käeis t võetu-dn k-a-lh.^
a^ik.^a'^la..^ ^hAa mbaid kaelakeeks. he-mehe ka^bus-allyeelaey, mülega
eUukutsutud Kaitsemtii kus tõu<;i. "^^^-f^^^i^^ ehitamine palju kainem ja muga-^^^^ ^^N^^^ Siesta Key, kutsutud ka Saar
omnScte^ soda, kus varn, kui seda tul^^^ pärast võideldes on Ä n - Paradüs - - ^ ^^
. sega laskurpealikuks. teda oota v ^ S ^ ^ k ned. kui mitte sajad Grescent Beach, Sarasota j ^ Mira
jaapahlased spioneerisid Havai me-resadanaat
enne suurrünnakut.
Veel on külaštämisekis avatud
ees hGltyp tulevik nTTiaVÕw hari • ' • - " ^ ' ^ ^ • ^ ' ^ ' ^ B ^ ' - ' - ^ ^ " ^ ^ ^"la emu onvriKS pmanua looma. iviar Jöeacn iga on roneiiseriKKaim
duse 3a'otsX)hese^S-SseS- "^^"^^"^^
oma elud ohvriks pidämKi^^^t^^^^^
. ^7 v..K^,o^:i iivÄA x.^,^..^ A.^^^^^^ _,]amk Tennessee WiUiamsi majad.
katicestasid meie kodumaa okoee--^^^^^°^^^ on pidanud tegdemakind- laste viimas palmide, mängröo-^
rijad 1940 aastal meegrupid. ^Viimased^ toetudes lustüste ja punkrite^^e^^^ sai teise eestlasena vi-, kumnii- ja piprapuude^^^k^^^
, o^^ manööverdus- paljudes rindelõ^
August Kala vallandati komniu- võimele ja tohutule tulejõule,danud^^s^^ . . Meeldiva kõryal peab^k^^
nistlike võimude poolt kni neile vas- "^^^^^^ sisse va&- niusi. Oli see Neeveli all (kus oli Eesti Leegiom, seUai juba Eesti olema ka midagi iebäntee^^
tuvõtmatu (aus, kohusetundega ja kaitsesse, kus siis, kasutades kiilluses esmaklassilist^ehitusmater- Diviisiks nimetatud. Narva rindel© seda on Coast*"Gulfl(pea terve
isamaa armastaja mees. Teda äh- haarde taktikat, mbodüstati ,,kot- jali), Izumy all (l^ät.„Narva''> või saabudes ja rindelõiku sakslastelt Lääne-Florida . ulatuses) „Red-vardas,
nagu kõiki ausaid kodanik- te'S miUe likvideerimisega ja hävi- sii .. • vi ^
ke vangistiis, kuidfel õnnestus end tamisega anti vastasele hävitavaid ki Narva jõge kuni Peipsini j ä sel- kindlustus-vöönd, koos V betoon- elab mikroskoopiline, üherakulinef^^^
Tuletatakse meelde, et külastajate
lõunalaualt ei jnui^
šhowder jä j,Key üirie pie''; mis
olevat Key' Westi spetsialiteet toidukaardil.
\-vUy:-.^\\'::^
\ Kuubalaste: rohkusest tingituna
on Key ^ešt päris ametlikult kahe-keelne.
Vümase põgenikevooluga
varjata. Kui oktipandid kabuhir-l^^^- Rindejoon kui seUine,6Ule läänekaldalt kuni Irboskani. punkritega ja joõksukraavidegä. organism, missugune soodsate vee-^^^^^^
mus 1941., a. põgenesid, siis astus^i^^^ Positsioonisõda: I E r i t i r ü g e m e n d i d Teisiti oli aga lugu Narvast loü- voolude ;koM^ õit- 1?^^^--
August Kala taas oma endisesse \maailmasõja stiilis esines alulXäär on palju vaeva näinud ja higi va- nässe; Seal tuli eesti sõduril omale sele. Organism hävitab vees hapni- HAID, DELFM^^
tegevusse, korravalvurina ja nüüd nerihdel Sakša-Prantsuse piiril, ja lanud Peipsi lääne kalda kindlus- ise pufilait ehitada ja sõda pidäda.^^^^^^^^ EELAJALOOLINE MAANTEE
ka meie sisemiste vaenlaste vastu spHam niiniattiüris, kus see basee- t
võitlejana. rus ajutistele kahürväetule duelli- välja ehitamisel,
dele, ;,Magiiiot^ ja „Sigfrid-Hini-Kui,
tänu lääneriikide abile, meie de" või_m s^at e betoonist ja terasest
maa endine okupant pöördus 1944. ^^latud^äu^l^
a. tagasi Eestisse, süs õnnestus tal
väikese paadiga eriliste raskustega
ületada Läänemeri ja randuda
Rootsis, õigusteadlasena töötas ta
Rootsis Uppsala^^teooll Juur^ sisse võtta positsioonid ning
kus ta taUde pam mi mondag, tu- kaevuda: Kuna riSejoonoUtohu^^^
levaseks eluks. ,
teks tema visädušestja tMdüsest.^ Ä „. , ,.., , ,
Üheks raskemaks j^pmapärase^: na^^
Lükuva sõja idarindel lõpetas
1942. aasta lumerohke ja erakordr
selt kühn täiv. Sõdivad pooled takerdusid
porri ja süs pakasesse.
, 1944. ^ : kevad-t^v^
Lemngradi piu-amisrongas. Paam- j^^j^^^-^ KüreriÄe Kloostri ees pealerjõudes kandub meretimltega tuuü. Traatvorgugaeraldatudlähe-kas
taanduvad saksa üksused saa- T/^^;^^^^
vad uuesti ^„jaläd maha" Narva
jõe joonel, sealsetes kindlustustes.
Narva jõe. kindlustuste juures
peab natukene pikemalt peatuma.
Narva ja Narva jõgi on olnud
' 1950. a.Vsürdus August Kala Kanadasse,
asudes elama Torontosse.
Siin töötas ta mitme ettevõtte juures
pensioni ealiseks saamiseni.
, ^ < Ä ' rab^, imüine oU aiiye-^^aldale ja irriteerib ka inimeste sopis_Ai]uvad laisatt wsi^mm
im: et polnud võimalik üldse ^ i * " miiasõõrmeid, ajades ise- suured, ^valged, _tuger-mitte
kaevuda. Laskurpesäde ase- gi I^ergelt^M^ ; h
maituli ehitada palisaadid, see on. Venice'st lõmapoole on veel kes- sed dev*rayd. ^g.da
et maapinda tuli tõsta seUiselt, e kused Port Myers ja NaWes,kmdmerre ulatuvalt p ^ t v^
laskur ei pidanud mite otse vees kahepool sõiduteed vaid gi võimalus raudpuunga laskuda
kraavitatud Suur Küpressi Soo vee-aUa, nende söödamaale.
Mandril kiilastamie veel Miami
ley. Muidu lootusetult lage: roog 2000-naelaseks,pn haruldus;
tult pikk, siis ehitati see välja tugi- gümbolikš
punktide süsteemis. Viünane oma-: ja Laäjie vahel: Ida pool laiuv Eeltoodu on limiulennuline üle- ^^^^^^P^^^^^^^P^ MUI^WV V^HMHA
korda eeldas häid ja tugevaid 16^ Sarmaatia lagendik temal vaade ühest sektorist eesti rinde-punfeid,
nii meeskomiale, kuid ^^^^^ v .-t-i, r v^^^^^^^^^^^S
- eelkõige automaat-rel^^^^^^^
Kadmiu eriline pamis on aga olnud listel lasub kaitse^^ tahan meenutada kahte ^^^^f^
Eesti üWskonnas, kus ta on ohiudse. Probleem tekkis^^^^^ lää^kultuuri mulle eriliselt meelde j
tegev paljudes org^nisatsiooönides. hankimisega, seda eriti mete^^^^^
Ta on olnud Toronto Eesti: Maja seis piirkondades. K ^ ^ ^
esimeheks, Toronto Eesti Võitlejate; di osaliselt üle^^^^ jala piKioiseks
tJhingu esimeheks ja kohaliku Ees- tuste lammutamisest saadud palki- Hermani kindlus ja idakaldal ve- nä,punäidetega aitasid ja õpetasid
ti Seltsi abiesimeheks. Alates 1945. de kasutamisega. ; - nelaste poolt ehitatud Ivangorovi eesti rindevõitlejät^^^^p^
a. on ta olnud valitud Kanada Eest- Kõik need, samalaadsed küsi- kindhis. Nii on nad üksteist jollita- kindlustustööde lätiiviimisel.
laste Keskorganisatsiooni, algul müsed tulid lahen^^
Ralüg^sliku Välisvõitius Nõukogu Idapataljoriidel, kes olid rakenda^
ninghüjem seUe j^glaseEestlastetud kodumaa piiride kaitseks j ä ^
KesHoõukogu Kanadas, üikmeks. tagala julgestuseks ida pool Peip-tamine on omaette peatükk. Esi;-
SeUe 28 aasja jooksul on ta olnud sit. mesed ja: vanemad kindlust^^
10 aastat Kesknõukogu juriidiUse Puiikriasukoh^^ tin- pärinesid yeel Eesti Vabadussõja
komisjoni esimeheks. Samal ajal gib esimesena tema ülesanne kait- aegadest. Omariikluse aegne suu-on
ta ohud tegev ajakirjanikuna, selõigü kaitsmisel. Soodsa piniiase- xejooneline kindlustusvööndi yä^
pidades meie vabadusyõitiust ka ga, eriti Hivasel maapinnal, 4)nehit tuli ümber
kohalikes ingliskeelsete^ ajalehte-
Elmar.:Sillm
jäyaid üksikud hoiatusmärgid teeveertel.:/.
VAATAMISVÄÄRSUSE®:
des, kus on ilmunud mitmeid tema
artikleid. Samuti on ta ohiud. „Meie
Elu" välispolütilise olukorra aha-lüüsija.
Kuuludes 1936. a. peale korporatsioon
Ugalasse.
Kui Eesti sõjameeste häälekandja
,;Võiüeja" ' toimetaja Joonson
oma vanuse ja tervise tõttu pidi
loobuma lehe tegemisest ning avaldas
soovi selle iiletoomist Kana-dässe
- süs leiti August Kala olevat
kohane „Võitieja" tegevtoimetaja
kohale. Kahe aasta jooksul tegi ta
sedä tööd hardumusega ja kohusetruult,
mille pärast endised eesti
sõjamehed võlgnevad temale veel
tagantjärele suurt tänu.
August Kala oma rahvusliku tööga
on jäädvustanud oma nime eestlaste
ühiskonda. Tema kindel
kompromissideta isamaa-armastus,
andis temale jõudu võitiuseks meie
kodumaa vabastamiseks, mis on otse
harukordne ühe rahva pojale.
Seda tema ^panust on hinnatud Sõ-jateeneteristiga,
Kaitselüdu teenetemärgiga.
Tuletõrje kuldteenete-märgiga.
Allveelaevastiku Sihtkapi-tali
teenetemärgiga, E. P. A. Kogu
loild-teenetemärgiga kodumaal.
A D V O K A A D I O
planeerida kpt. Trankmanni reetmise
tõttu, kes müiis salajased
kindlustuse plaanid venelastele.
Uute plaanide kohase ehitamise
katkestasid aga venelased baasidesse
tulekuga. Sõja ajal viis aga suures
laastus lündlustuste ehitamise
lõpule„Org:. Tot''. : v
ENNALFRED
ADVOKAAt^NOTAR
Epom 1002, Royal Trnst Toweir
Toronto DMnmipn Gentrc
Postiaadress: P.O. 326, ToroDJt®
Ont. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-08-24-07
