Vaba eestlane , November 17, 1977

              Nt. 85 Hr. 85 ^ÄBÄ E E S T M N E neljapäeval, 17/novemt)™ 1^77 ---Ttiursday, November 17,^
is. leinas
PAUL SANDER
i r t P e d e l
nädalal, täpsemalt 11.
:ȟhitses Torontos oma
[)rade ringis skaudijuiit
lel teistel ühiskondlikel
Id skm Mart Pedel oma
tegevust alustas 'juu-todumaal
ning nii nagu
Idki eestimeelsed skau-jies
ta kohe peale soja
fc;kautlusega Säiksamaa]
Iseda ka mõned aastad
idasse saabudes. Mart
tihedalt seotud olnud
jide Maleva Kanadas
maleva majandusji>-
le ametkoBä täitmise]
tiri olnud skautide ma-tastel
õnnetaalritel ju-lastäte
jooksul. Samuti
iTõronto Kalevi lipkon-jitide
Leegiohäride pe-las.
Juubilari tuntak-
|rade ringis kui tugevat
isiksust, kes on alati
|i • rahvuslikku vaimti
si kandma ning :vsja-l'a
selle kaitseks ja hü-f
ja astuma.' Mart Pe-eesti
skajutluses on
lale. skaudijuhi teene-kjatäht
III järgu anne^
19. aastal ning 1972.edu-last
edukat väitekii-ja
Ikauimasteriks. ;
I on Mari' Pedel charte-mi
ning töötab juhti-
Jorthern and Central
Jtion'is. Igapäevase töö
leidnud ka aega oma
teadmiste ja õiguste
^ks eesti organisatsioo-
^eaHüslikuks välisrevi-
:>nto Eesti Maja ja Tü-
Skaudisõprade Seltsi
seda tööd oma va­bast
tahtest ning ilma
[iselt kuulub juubüai'
Liasse ja on ka selles.
j)nis mitmetel aastate]
liks (esimeheks) ning
rJlesandeid nii Revelia
Korporatsioonide L i i.
|s. Mardi ja ta abikaa-loonilist
abieju on õn-
•iktiitarde Anne ja Tii-
3rit õnnitlevad tema
J juubelipäeva puhul
Id ja aatekaaslased nii^
biadeemiliste kui ka
pte/ organisatsioonide
tubli eesti rahvuslik
ieelsus, ettevõtlikkui;
uus, mis on senini va^
fiari isiklikus elus, ko
1 de ringis ning. mida
Ike sõnadega hinnata.
I edasi ka tuleviku ra-
)lgu jätkuvalt tüvuS"
jiititajaks veel pällude
Ü: • : : " •
• G:M.,.
janadas võttis osa 11.
)rdnto vana. Raekoja
|i I ja I I maailmasõ-mälestustalitusest,
ttussambale läiti rah-j
lindiga pärja val>a.
jenute mälestuseks.
|tusta;litust korraldas
juhatus vastuvõtu
[otellis. Vastuvõtust
Läti aukonsul dr.
Leedu ilhiskonna
|manavicius ja Eest.
iiikogu Kanadas abi;^
3ivat j a peasakretäi*'
s
pHTKÄPITÄL
lANADAS
conna feenigftuses
hstl Majas
fiew Ave. Toronto,
M4K 2R6
Manalasse varisenud helilooja
Valdeko Loigu abikaasa andis su­vel
käies Stokholmi E. Kultuuri
Koondisele osa kadunu loomingust
ja tema heliloomingu täieliku ni­mekirja,
eesmärgiga, et seda levi-tataks
käiRöotsisitlleantud kogus
on hulk laule sega^- ja meeskoorile,
ja vaimulikku läülii solistile ja
orelile, 5 laulu ^opranile ja klave­rile,
kaks laulu skautidele, auhin­natud
laul „Our Good American
Home'• ja kantaat meeskoorile,
mis, kirjutatud Jaan Lõo tekstile
,,Hing€de päev" klaveri ja oreli
saatega mng baritoni soologa.
üleantud looming on mõeldud
paljundamiseks kooridele ja solis­tidele,
kes hüvitatud Valdeko Loigu
loomingust.
Esniaspäeval, 28. nov. avatakse
St. Lawrence Gentre teatri fuajees
Reet Mae tekstiilkuhstiliste tööde
näitus. Näituse^ pealkirjaks on „Se-ries"
ja sie sisaldab tekstültöid
iasteile ja täiskasvanuile.
Reet Mae hakkas töötama teks-tiiltöödega
kümme aastat tagasi.
Tal oli 1973. a.; kevade esimene
iseseisev näituis, samal suvel näi­tus
OISE ruumides. Vahepeal ta
on täitnud eritellimisi, eshienüd
Ontario Bible Gollege'i grupinäitu­sel.
Eeloleval näitusel on tööd, mis
loodud mitmel eft menetlusel.
Näitus jääb avatuiks 17. detsemb­rini,
teisip;—reedeti kl. 11 e.l.—;
5 p.L ja Toronto Art Productiöns
teatrietenduste ajal.
• Möödunud laiipäeval toimus Toronto Eesti Majas Eestlasten^esKnöukogu Kanadas neoirsoo-töö
komisjoni esimehe KiUaspea kokkukutsel noorte organisatsioonide esindajate koosolek
Noorte Aasta kavandamiseks Ja Kanadas Noorte Aasta läbiviimise Komitee loomiseks. Kokku oli
tulnud 14 noorte esimdajatv enamuses gaidide ja skautide organisats
süstasid moodustada Noorte Aasta Kanada komitee jä asuda Noorte Aasta sisustamisele. Koosole­kul
tuli eriti kõne alla vajadiis Noorte Kodu Jär ^esti Majas, mis Eesti Maja juurdeeMtusega
siiski ei ole lahendatud ja milleks loodud komiteele tehti ülesandeks uuesti sanme^^a^^^ Koos­olekust
võtsid osa'ka EKN esimees U. Fetera^
Koosoleiku južiaitaijaks valiti E .
Kiilasipea j a protökollijažks Pireft
Komi. Sissöjuhatava ettekande
Noorte Aastast pidas E. Kiilas­pea.
Ta mäitkis, et Baltimore'!
Eesti Päevadel otsustati korraildar
da Noorte Aasta ilma selle sisu
lähematt 'määritlömata.' Organi­seeritud
noorte'seisulkohalt ei näi
Noorte Aastaiks olevat erilist va­jadust,
ikiiidprolDleemiiks on noor­te
organisatsioonidest juba välja­kasvanud
noored.
Toronto Eesti Võitlejate
korralisel äasta-peakodsolekul 13.
novembril s.a. võeti vastu järgmi­ne
seisukoht Võidupüha täMstam>
se suhtes: \.
Võidupüha on e^sti rahvuslik
suurpäev, mida p>ühitsetakse/igal
aastal 23. juunil Võnnu lahingus
saavutatud sõjalise võidu tähista­miseks
Landesveeri üle.
Rahvusliku traditsiooni kohaselt
pühitses seda päeva eesti rahvas
omas tervikus .riigipea juhtimisel,
ka kõigis lahinguis langenud eesti
sõdalaste austamiseks lirgsest
ajast arvates.
Vabade eestlastena pühitseme
seda rahvusliliku su^rpäeVa endis­te
traditsioonide kohaselt meie
E.V.(rügivõunu) tunnustatud esin­daja
juhtimisel. 1
E i ole mõelday ega lubatav, et
Võidupüha tähistamist püütakse
asendada niingisug|iste teiste üri­tustega,
mis varjutavad seda mede
rahva tähtsamat rahvuslikku püha.
^Toronto Eest^ Võitlejate ühing
kui Eesti rahvuslikmmaleva tradit
siponide edasikandja pn korralda­nud
Võidupüha tähistamist senini
ja jätkab seda rahvusli|diu tradit­siooni
ka edaspidi koos teiste orga-nisatsioonidega.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Eeloleva! Noorte. Aastal
tegeleda peamiselt "nende noor­te
kadumisega eesti ühiskoh-east
ja rääkida mitte niipalju
noortest, vaid noortest täiskas­vanutest.
;•• ^
Küsimuses on, mida õieti soo-vitaikse.
Kas seda, et ainult mõ­ningad
.üksikud, ikes täieliikult so­bivad
vanema generatsiooni (üle
50 a.) mitteraaailma, kaasatuie-kut
või noorte suuremaSiulgalist
järelikäsvu. K u i arvestaime noorte­ga
kui täisõiguslike osanikkudega
eesti lihiskonna, siis !Üiks Noorte
Aasta • peamisi põhimõtteid peaks
olema eesti täiskasvanute orga­nisatsioonide'
arusaamade noorte­le
vastuvõetavamaks kohandami-praegused
noored ei oüie muidu­gi
k a mitte inglid. Siinse maa
mõjud on tugevalt tunda andnud.
Puudub kohusetundlikkus ja tun­da
annab lildine laiskus. 25 aastat
tagasi leidsid noored aega ülikoo­lis
käia j a eesti ühiskonnast osa
võfeba. Nüüd väidetakse, ©t pole
aega koolitöö tõttu. •
mis peaiksid olema Noorte Aasta
eesmärgiks. Neis märgitakse: ixi--
leb arvestada seülega, et siinses
ühiskonnas üleskasvainud ja ha­riduse
saanud noor mõtleb teisiti,
kui kodumaal /üleskasvanud;
Siinse maa" kasvatus ei sisenda ei
häid kombeid ega kohusetunneit.
Seda lünka peavad täitma eesti
kodud j a organisaitsioonid. Eesiti
organisatsioonid peavad tõsiselt
mõtlema noorte järelikasvulle.
, Noori peab,oma juurde, aktiiv­selt
värbama, kuna vabatahtlik­kuseks
on nad liiga mugavad.
On täiesti mõttetu seada noore­maid
poliitiliselt kaitegooriat^se,
kuna nende lõpilikud tõekspida­mised
on veel kujunemata. Vär-bame
igasse rahvuskulituuriga te­gelevasse
üritusse maksimaaäseLt
noori, olles neile heatahtlikuks
nlõuandjaiks. Peame meeles meie
kõigi ühist sihtis mis on meie ko­dumaa
vabastamine j a siinse ees­ti
lühiskonnä ea maksimaalne pi­kendamine.
^ Lõpuks märkis E . Kiilaspea, et
suuremates eesti. ühiskondades,
hagu Torontos, on suur vajadus
ühise peavarju, Noorte Kodu saa­miseks,
mis Eesti Maja juurde­ehitusega
ei ole kahjuks lahene­nud.
:
E. Kiil^aspea ettekandele järg­nes
elav laudkonna diskussioon.
E K N esimees U. Petersoo lisas
ettekandele, . e t Noorte - Aasta
peaks noortesse sisendama mõ­tet,
mis tähendab olla eestlane..
Endla Komi (Toronto E. Täien-duskool)
tõstis õiles Noorte Ko­du
küsimuse — miks ei tulnud
Olukorras on viga. see, et- püü­des
oma noori künme küünega
hoida oma ühiskonnas, oleme
nad ära hellitanud, ja seda vä-
.' ga n.e|'atiivsete .tagajärgedega.
Nimetus ,,nbor" peaks õieti
ära. kaotatama ja iile 21-aastaseid
peaks • võtma kui täisõiguslikke
ühiskonna lükmeid, aga koos sel­lega
kaasaskäiva Vastutustuhde-
.ga. Räägime nendega k u i võrdse-tega,
mitte kunagi keeliates head
sellesitmidagi välja? .On'A^aja kok­kutuleku
võimalusi noortele, kes
on lõpetanud täienduskeskkooli,
kuigi neid jalgul vähe kotoku tu-
•leb.^, -.-^
Eesti Majas ettenähtud noorte
niumi kohta märkis E..Kiilaspea,
et selle, ruumi iküsimus on- raha
taha jäänud kinni;
Eesti Maja soovib ruumi kor­rashoiu
ja majamaksu arvel
aastas §2.730, mida noortel ei
ole välja^pännav- ',
nimetada enam noorte ruumiks.
kohta oli omtmeid so-
( K Marten, J . Marley,
M. Haarmamn, U. Petersoo j . t.).
leides, et tuleks uuesti Eesti Ma­jaga
läbi rääkida ja Noorte Ko­du
saamiseks lahendust 'otsida.
E. Komi leidis, et vajaduse korral
peaks Eesiti Majas teiste kasuta­jate
üüre tõstma j a noorte ruumi
;eest ei tuMts'majamaksu osa
rJiõuda. Küshnusele lahenduse
'leidmiseks, sammude astumine jäi-loodava
komitee ülesandeks. '.
. Elavad läbirääkimised toimu­sid
ka Noorte Aasta kohta üldi­selt.
Oli k a mõningaid kahtlevaid
hääli (K. Tarum, M. Haarmann»),
kas.Noorte Aasta järgi on vaja­dust,
kuna olevatel organisatsi­oonidel
on^ tööd fcüllaldasöljt E.
Kiilaispea selgitas, et raskuspunkt
tuleb .panna eesti noorte välja­toomisele
eesti organisatsiooni­desse
ja eesti üriUistde. K a i Ta-rum
soovitas noorte ajakirja väl­jaandmist
noorte vahel kontakti
pidamiseks. Sooviti ajaikirjandu-ses
noorte üritustele rohkem tä-helepahu
juhtimist ja et ajakiri-jandusele
seilekohast inf ormajtsi-ooni
saadetaks. E , k o m i rõhutas,
et erilist tähelepanu- tuleb pööra­ta
sellele, et saada kätte noori,
kes pärast keslskooli eesti elust
eemaile jäävad.
üksmeelselt otsustati moodus­tada
Noorte Aasta,komitee, kuhu
valiti Piret Komi, K a i , Tarum,
Ingrid Tamm (Hamilton), E. K i i ­laspea,
E. .Marten, Ü. Migur, Mo-nica
Haarmainri j a ' K a t i Liridre.
Komitee võib ennast uute liikme-,
'fcegä täiendada. :
nõu ja aidaites leida; tõtt.
Edasi E. Kiilaspea seaxiis küm- Ruum OI]L nüüd Eesti Maja julia.
nes >puiniktis üles pabimõtteid,^ tuse. k o r r a l ^ seda ei saa
Koosoleiku lõpfiil teatas U. M i -
gur, et „Leelo** feooril on likvi-deerimine
päevakorral, kuna noo­red
ei leia aega koori tegevusest
osa Võtta. Koosolekul soovitati
„Leelor' teha, pingutusi, et koori
tegevust jätkaita. : :
E. Kiilaspea tänas koosolekust
osavõtnuid. hea koosltöö eest, ka­hetsedes,
et kõik koosolekule kut­sutud
ei ole saanud koosolekust
osa võtta. KoMcuvõttes Noorte
Aasta ei ole probleemiks ja seda
aastat on meile vaja.
. ./'INSURANCE"
1482 Bathurst St, 4
(Batliurst~-St. Clair)
Telefon kontoris 6534815
653-7816
Teen kõiki ^ütoparandustöid
kõikidele aütpdcjle soiodsate
hindadega.
VÕNGE - ŠT.
Telefon 222-4488
ANTERO RISSANEN
(tagahoovis)
Teeme uusi ja pärandame vantn
nii linnas kui ka suvilates
Pühapäeval, 27. novembril an­nab
hass^baritonlngemar Kor­jus
oma järjekordse kontserdi
Torontos.
; Tagasi edukalt kontsert- ja
stuudiumimatkalt, ameerika lää­nekaldal,;
on Korjus olnud tihedas
jä tulemusrikkas kunstilises tege­vuses.
Oma kauni häälega ja vii­mistletud
ettekandega on. Korjus
avanud endale tee maailma kont­sertlavadele.
Värskelt välj akuu-lutatud
„Opera in Concert'' sari
rakendab prominentselt ka Inge-mär
Korjust.
Korjuse kava ulatab klassikast
kaasajani ja sisaldab loomulikult
ka annuse eesti heliloomingut.
Möödunud suvel tegi Korjus
kaasa oma esimese ulatuslikmna
ooperi->rol)li Mozarti õ0':^eris „Fi-garo
pulm". Korjusele endale
uudse muusikalise vä;ljendusvor-mina
tõotab ooperilava omale
saada uue tugeva ja k a lavaliselt
efektse talendi, Seda kinnitavad
arvustused Korjuse esinemistest
Derek Healey ooiperi „Seabird
Islani" esiettekandelt Guelphl
Festivaiiil möödimud kevadel. K a ­nada
ooperis esines Ingemar Kor­jus
äsja edukalt B^ozarti „VÕlu-flöödis"
ja Verdi „Don Carloses".
Oratooriumi-lauljana on Inge­mar
Korjus kindlustanud omale
juba väärika koha kanada laulu-
OTTAWA - Kanada kaitsemi­nister
Bamett Danson mainis Ot-
,'tawas, et kanada sõjaliste jõududd
I luureorganid on silmas pidanud
teatavaid isikuid ja gruppe, kes
! võiksid kahjustada Kanada ühis-i
konda. Kanada sõjaliste jõudude
vastu on vüniasel ajal esitatud
süüdistusi,, et sõjavägi on spionee­rinud
föderaalvalitsuse kasuks
i ametiühingute ja nende juutide jä­rele,
mis on tekitanud suure viha­tormi
ametiühingute ringkondades.
INGEMAR KORJUS
Cornelli ülikooli Iiöiacas, N. Y.
lõpetas BS kraadiga Toomas
Rein L a a mm Ta jätkab õpinguid
magistri- j a doktorikraadi saavu­tamiseks
Ohio State Universitys,
, Columbuses, Ohio. Samal ajal
, alustas ta ülikoolis tööd biokee­mia
alal research associatena. Ta
On sündinud 1956. a. Alaliseks
elukohaks on tal Buffalo. .
patsiteedis ulatab ka üle Atlandi
Euroopasse.
Ingemar Korjuse laulu-õhtüte
kavad on alati olnud sisukad .nii
valikus' kui esituses. On loomu­lik,
et eeilseisvär kontserdil võime
kõike seda taas nautida.
Saatjana eelseisval E E K Kont-sertbüroo
sarjas toimuval kont­serdil
tegutseb, kanada tõusvaid
tähti klaveri alal — Jane Coop.
State University of New York
lõpetas B S kraadiga Business and
Technology alal Vello Puust
(Frattemitas Estica).
VAJATAKSE LAPSEHOIDJAT
^. Uudne „HOTPEET" — üus puudega köeltav saima-al
• Tsirkuleeriv kuumuse muutja teelj seda Mirdt ja iõl
^ ELEKTm-SAUNAÄHJUD.r.. ^ ^ v
. -«F/S" seinamidel on suur raumisäästja . .: | ,
„Suomi*' põrandamudel on EM s-oostevaba toasesH;
4 aasta garaatii •;.
7^ 2" X 6" oksteta seedlripuu.st saunamudelidl „illo-it-yourself
ehitajatele
^ Tellimistele tehtud saunad, dushi või pesuruuimga Ja m
pesuruumiga
Ümmargustest mäimipalkidešt saunad maale
;:Mitmesugused puutööd, veetorustiku- Ja elektritööd P
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina ka­tete
tööde peale (aluminiumsiding). Neljas värvis alumiiniu­mist
veerennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel. 884-4558 Ja 832-2238/RichmondHiUrO
Met. Iie. MT/B 888
Tulge tutvuma uue soome Juuksuri-äriga
658 Sheppard Avemie West
- Bathurst) Toronto,
Roiicesvalles Ave.'
L
• •Tel. 534-6602, S34-S
ESINDAME: U]ttiroyäI,Vredestein, Mehelin, .Goodrich'i„radialv
ply" autokumme. Kõik suurused. Tarvitatud autokummid.
Autokummid^ parandamine.
Elektrooniline rataste balansseerimine.. Kõigilt u«itell!; knmmicS.elt
hinnaalandus.
Müüme kõiki msi Ja pruugitud rattaid.
HINNAD ERITI ODAVAD JA TÖÖ EEST VASTUTUS
• - " "
Töötame esmaspäevast reedeni kella 8.30—6.3^ "
kella 8.3(M..OO.
S. & SON
; • , , MARCLINETT .
(Canadiaii Seene) — Kui teid peatatakse Ja kahtlustatakse purjus
olekust auto juhtimises, see tähendab kui arvatakse, et teiel võimed
mootorsõiduki juhtimiseks on alkoholi või teiste uimastusainete
tõttu nõrgestatud, siis on teil mitu valikuvõimalust.
kunstnikkude :peres, mis selles ka- Town Halllis: algab k e l l 7 õhtul.
3 kuusele poisile alates 5. dets.
Avenue Rd. ja Eglintorii raj. Töö­ajad
esinasp. kuni reedeni 8—5.
Kontsert St f^awr^ce Centre Tasu kokkuleppel. Tel. 481-8034.
r in
Kui teie olete purjus, siis on vä-ga'
hea idee kui teie teete pQlitsei-nikule
ettepaneku oma auto iparki-miseks
ja taksiga koju sõitmiseks.
See hoiak, millele liitub koostöö
tahe, jätab politseile mulje, et
teie olete vaid vähesel määral
joovastavate jookide mõju aIS
..või isegi täiesti .kaine,,.
Kui teie olete veendunud, et teie
olete kaine ning olete võimeline
oma sõidukit täielikult valitsema,
siis võite politseilt nõuda, et ta
tõestaks teie ebakainet olekut ning
politsei teeb seda. Teid arreteeri-takse
ning politsei Viib teid hinga-mistesti
tegema. Teil on nüüd va­lik,
kas teie teete teisti või loobu­te
sellest. Kuid teie peate olema
teadlilc, et keeldufnine on väljakut­se.
Teatud olukordade juures võib
autojuht testist keelduda. Näiteks
kui politseinik ei luba teil konsul­teerida
oma advokaati, et temalt
küsida^ kas tele peaksite tegema
testi.
Sellisel |uhtumil tuleb Kanada
ülemkohtu otsuse kohaselt süü­distatava
vastu esitatud süüdis-
. im
ülemkohtu seisukoht baseerub Ga-nadian
Bül of Rightsi sektsioon 2
(e) (u) alusel,mis mainib, et
üheltki arreteeritud või kinnipee-tud
isikult ei tohi võtta tema õi­gust
viivitamatult advokaadiga
nõu pidamiseks. Ku^ seda tehakse,
siis ülemkohtu otsuse kohaselt on
isiku põhilisi õigusi rikutud.
Politseivõimudel ei ole õigust
läbi otsida teie autotl kui neil ei
•. . . •
ole läbiotsimise käsku. Kui aga
teie olete näiteks suitsetanud ma­rihuaanat
ning politseinik tunneb
teie autos selle suitsu lõhna, süs
on tal õigus autot läbi otsida kuigi
tal ei ole läbiotsimise käsku.
ca
Teen kõiki mehaanilisi parandusž
. . (mitte ker^töid)
3323 Danforth Ave. Tel 691-9553
RISTO SAARENVIRTA