1978-08-31-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 4 - - m i r s ^ , August M , 1978 • N^. 65
KAmST ONWüTAEt
Lafigii^isfe dlyk^rrcist Eestis fci Ameerik^is
Möödunud teisipäeva Õht^ Tartu Instituudi kolinas
loeng^uõhtu seoses MetsaiülkpoU lektorid Torontos olekuga. Dr.
Mare Taagepera pidas ettekande ,jNaist© olukorrast Eestis Ja
Ameerikas". Nägu eelniisel.õhtuL oli seekordki kohal 80 ©savõtja
ümber, kes Mviga^^^^^
•Muld ei mä:
maitta jõua!
EMSAVETA ALLEE
n i ^ A LOOD
AS^TEMI LOODUS
RIFÄRD ilOLOTERG periskomaga
iPlNOLDHOmBERG perekonna^
MEINBiÄRD HOLMBPRG perekonnaga
RUDOLF H O L l V P ^^
: FRiDELNI i?OLMBE)RG
EDUARD KA J t
' joiMNNES v n im
MART REIGÄM;
LUISE-MEmSI
LEONHARD VÄLJAS; perekom
'ÄÜGUST;iLEiS perekösmaga^ • ;
OMA ONU
iSÕIDUKÄPTEM
; jEÄÜAKIVID
I Eesti ettevõte
YONpE MEMORIÄLS LTD.
201 j Tonge St., Toronto 7
(PavišviUe & Eglintoni
valiel)
-2147, ; õhtuti; 447-1206
^^^^^^^^^ M
y Dr. K Äruja itutTOtas dr. 3 t ee
Taagapera, kes lõpeifcas ülikooli
keemia alal 1960, (töötas j a jäitikas
samal ajal õpinguid vms siooritaš
magistrikraadi. Sellele järgnes
1970 P€olsyivainia ülikoolis « -
toriitöö ikeeimlas.
UI
jama. j a loengute andjana Eala-fomla
ülikoolis.
ijsaiks, •õpetab koihapealses-: eesti:
äiendusfeoolis: eesti^ ^
Dr. M . Taage^Jera rääkis kuidas
a sai mõitite sellis© sotsiaalse uurimise
tegemiseks naistet, mis
põue 'kuidagi ita ©rialagä seotud.
Ta vaatles naiste osa tän^
ses ühiskoinnas Eestis ,jä
EESTI SnTTKAPITAL
y^y:'. KANADAS; v
meie übiskonna teemstuses
Eesti Majas '
958 Broadview Ave. Toronto,
önt.M4K 2R6
ka Ü5iendrijkid)es, peaimisetlt sBslü
akadeemiliste mlste võimaliiiste
osas.:' V;::;;'''-v
Ta käsitles naisite osa oma õli
s t e saamisel, kelledel oli võinl^
iik Tartu ülikoolis alles 1914 aastal
õppima hakata. Praegu voifo
panna, et mida toõrgm on
kraad, seda väiiem on seal hulgas
naisi, üldse on maa,ilmas naisi
tööl üks kolmandik töötajaist;
Ühendriikides on neid 40%, Eestis
50%, kuna sea! on kõik tööea
iised naised tööl. Kojiijääanise
võimalust ei ole tka lastega emadel.
Selletõttu on naistel seal to-peltkoormius,
8-tuinnine tööpäev
ja teist samapalju kodu korrastamisel,
touna mehe j a naise koduse
töö suihe on üks kolme vastu.
Eestis pole tehnoloogia võimaluste
arendamine kodusteks
töödeks veel küllalt suutnud
areneda, tehakse Idili j palju
tanke, aga vähe pesumasinaid.
(Avaldame kokkuvõtte tema ettekandest
meie ajalehe iihes edaspi-dises
numbris).
Järgnevas disikusöiooniosas võtsid
sõna mžtmed naised; käsitledes
põhõusi, miks eesti mehed pole
näit. nõudepesemisol mi abi-vaknid
k u i ameeriklased. Leiti ka
et eesiti naised on jJalju hakkajamad;
eriti peab seda olema kodumaal
praegusites oludes, sest seal
on naistel raske elu, mis tingib ka
kiirema vananemise.
Lõpuks dr. E . Aruja tänas loengu
pidaja,t .huvitava ettekande
eest j a andis informatsiooni järgnevast
loenguohtust.
REET ÄADOSON-PALLADINO
Sündinud 23. nov. 1953. Montrealis.
Lõpetas McGiin Ülikooli ars-titeiadüskonna
Doetor öf Mediciiie
and Master of Surgery kraadiga.
Akadeemiltselt kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.
24. a
ARVO TIIDUS perekonnaga
Ja SUGULASED Eestis • •
STOKHOLM (EPL) - Artur
Lundkvisti • artiklist Svenska Däg
bladetisl 17. 8. („Den absurde
bombflygaren") selgub, et Rabe:
& Sjögreni kirjastusel on ilmunud
rootsikeelne tõlge Nõukogude kirjaniku
yiadimir Beebmani romaanist
peakirjaga „Nattflygaren'.
Romaani on tõlkinud Ivo ilisj^'
Arvustaja refereerib raamati sisu,
milles esineb fantastilisi ja satiirilisi
jooni. Selles ironiseeritakse
, ,distsipliimorja, täiusliku I^llek-tiivinimese
üle".. Lundkvisti ^arvates
ei olevat! riskita ^anda taolist;
raamatut välja Eestis aastal 1975".
Lündkyist võib muidugi rahuneda.
Raaiiiat on läbinud nõul?)gude
tsensuuri kitsad väravad ;müle
olemasöiu Vladimir Beekman hiljuti
esitatud TV-intervjüuš eitas)
..VABAEmLÄNB'
ts
eelistatud ja traditsiooniliseks kujuaeaud ja autor
komitee
M s t u s ^ a j a o i t üle 115. aasta tee^^
sama perekonna poolt väljalmjuneimC t r a d i t s i o ^ ^
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeriW personal ja
ca
T. L. MORRISON — Funeral Director
467 foroEto,-.Oni. M4X IKS
924-1408
oh eesti kompartei kesk-liige.
Lundkvisti järgi on
Beekman ,,tuntud kui radikaalne
(avancerad) luuletaja ja
eesti
FLOWERS & GinS
362 Danfortli Am
Toronto,
MMtm
[ i
Värsked ja esmaMassilised lilled igaks siindMiseks.
Kons^sitöid ktmköeks: elsied. merevaik, nahktööi, pmuailkeip-eesü,
läti Ja inglise keelt.
;® KotaieHeltna^ ¥lo Anson,
EBKtf Esindu^ogu j a ÜE Kesknõukogu
I^ijskogu luge ja festi
Vabaxiusvõitlejate Liidu e s i m ^,
kutsuti mõne nädala pikkusele
sõitis-nädala-lõpul
Port Bräggi
kus kordusõppused ; toimuvad.
Teenistuskchustuse tõttu ei saanud
ta ka osa võtta eesti
meeste suvepäevast Kanadas.
Fr. R,| Kreutzwaldi nimelisest
Rüklikusit Raamaitiikogust, mis
asub Tallinna Toompeal, kirjuitab
Jaan Kruusvall ,,Sirp ja Vasaras".
Kirjutisest ilmneb, et raa-maitufcogu
on lausa katastroofilises
olukiorras. Käib,-: et riiklik
võim nagu ei taha hoolida eesti
raamatutest. ;
Raainialtdkogul on ligi kolm
milj. trükist, kuid 500.000 trükist
on kättesaamaituid, sest ruumipuudusel
hoitakse need pakitui-na.
Pealegi asuvad, raamaitud
' üheksas eri kohas. Suurem osa
nendjest pn keldrimumidj mis tavaliselt
ön niisked. Näit. oh
500.000 i-aamatut Nevski katedraali
kelikis,,:Ä jpöle ventilatsh
obni j a ;|>n hapnifcupuudus. Tc
ta j ad, näiteks, et saa seal üle paar
i tunnejj^rjest viibida. Niiskust
on seal ';(Ö%.| üle 60% niiskust on
raamatule juba ohtlikj
Toompieal end Komandandimaj
a keldris asub 30.000 raamatut
Kelder variseb j a niiskust on sea.
75%. Vilets olukord on ka mujal
hoiulfcölhtades.: :
Juba 1948. a. avaldati suurvaraseid
plaane uue riikliku raaraa^
tuikogu ehitamiseks. Nüüd, 30
aastat h i ^ ikka ehitamata
ja raamatud paiknevad kõige
viletsamaites • tirigihiustes: ^ i n -
seal1alall.^
Südame- ja veröringehaiguste
korral keelab arst soola tarvita-naise
või siis äärmisel korral soovib,
et seda püratakse. Sel juhul
timdub nagu ei maitseks toit
enam ja tuleb leida teisi võimalusi
toidu maitsvamaks muutmi-sel?
s. Süi-ikohal tuleks tähelepanu
keskendada maitseainetele. Väheste
eranditega on nad soola-vabad
j a aitaivad toidule anda
maitset. Mitte kasutada: küüslaugu
ja sibula soola, siellerl j a peter^
selli lehed (kuivatatud ja
des), maitsesoolad. Alljärgnevalt
mõningad retseptid erinevate
iaitseainetega. Vastavalt oma
maitselö muuta ja lisada teisi erinevaid
— katsetades leiame alati
sellise Ikombinatsiooni mis meile
kõige paremini maitseb.
LIHA JA PORGANDI:
V2 tassi hakitud sibuiat, IV2
naela hakkllhaj 1% tassi saiakuu-pe
IVz tassi rüviitud porgandit, 2
muna, ^ (tassi piima, 1 t l voristi-rohtu
(marjoram), % tl pipart
1 t l šineplpulbrit.
Segame kõik retseptis antud ained
j a paneme hästi määritud
ümmargusse vormi (keskel auk
või siis kasutame mõnd teise kujuga
vormi. Küpsetame 350
juures 1 tund, Noaga vabastame
ääred j a lööme lihavormi vaagnale;
Kasutades ünimargust vorm
täidame kesikösa keedetud aed-
• viljadega.
semary), 2 spl sidruni mahla, 1
tl rüvitud sidruni koort.
Hõõrume . iambaliha , viilud
küüsiauguga. Segame pipra, paprika
ja jahu. Veeretame, lihalõi-giid
segus. Pruimistahie pannil
mõlemilt poolt õlis. Lisame ülejäänud
ained, kajtame panni kaanega
ja hautame kuni liha pehme.
Umbes 30 minutit.
KANAMSIGA::^^^^^.^^^^^^!;;^
1 tl riivitud sidrimi koort,
tassi sidruni mahla, pipart, 1 tl
oli V2 tl ingvrit (glnger),y2 tl paprikat,
"2 spl hakitud sibulat, 2y2
— 3 naelane kana dtükeldame)
tassi keedetud Tüsi (ikeeta puuviljamahlas)
2 spl soolavaba võid
või margariini, 3/4 tassi hakitud
rohelist sibulat, % tassi haikitud
lehtsellerit.
Segame esimesed 7 ainet ja kaame
seguga kana itükid • Asetame
känatükid ühekordse kihina
vormi, nahaga kaetud pool pealpool
ja küpsetame 375 F juures
pool tundi. Keedunõus kuumutame
rasvaine j a l>autame selles
pehmeks sibula ja sellerikuubid
mitte pruunistada! Lisame segule
keedetud riisi. Asetame segu
vormi ikanatütekide vahele ja küpi
setame vormi veel pool tundi.
KÜRGIKASTE K A L A JUURDE ,
2 suuremat kurki, 2 spl soolavaba
võid või margariini, %
tassi koorte % tl pipart, 2 spl sid-runlmiahla^
2 spl hakittui tilli.
Kurgid koorime, lõikame poo-eks
j a eemaldame lusikaga seemned.
Lõikame süs õhukesteks v i l udeks.
Sulatame rasvaine ja
hautame selles kurgiviüud, lisame
kowe, maitseained j a sidrunimahla.
Hautame tasasel tulel
jgades kuni kaste pakseneb.
Kaste maitseb röstijtud või praetud
ENE CHRISTINA LUIK
Sündinud 1953. a. Siokholmis.
Lõpetas 1976. a. McGiUl Ülikooli
B. Sc. kraadiga. Saavutas 1978. a.
kevadel magistri kraadi administratsiooni
alal (MBA) Yorki Ülikoolis
Torontos. ..Akadeemilised
kuulub Eesti NaisüliõpUaste Selt-ii
-
1
1^
iii .
6 B i k i i lambaliha,.! küüslaugu
küüsi, l^A tassi jahu, ^ t l pipart
1 t l paprikat, 2 spl õli, W tassi
vett, Vk 'tl-irosmarilni (erushed.' ro-
KÄIATHEIDI S U N N E :
Sündinud 25| okt. 1954 Montrealis.
iCeskliariduse saanud Montrealis.
Lõpetas Sir George Williams'!
Ülikooli B . A . lo-aadiga Po-litical
Sciencel alal. (International
Law & Relations). Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.
PORGANDISALAT SIDRUNI- JA
SINEPI KASTMEGA. •
W 'tassi sidrunimahla, 2 t l sine-pipulbrit,
2 t l suhkrut, ¥2 tassi hakitud
rohelist sibulat, 6 spl õli,
% 'tl pipart, 2 spl hakitud tüli,
6 keskmisi suurusega porgandit
(puhastatud ja ribadeks lõigatud),
2 tassi vett, 1 t l suhkrut
Segame purgis loksutades sidrunimahla,
suhkru, rohelise sibu-'
la, õli, pipra j a tilli. Vee laseme
keema tõusta, lisame suhikru ja
porgandiviilud. Keedame 5 oninu-tit
ikuni porgandid pehmed. Mitte
üle keeta! Nõrutame keeduvee
(kasutame kastmeks või supiks)
ja j ahutame kiirelt porgandid.
Segame kastniega. Soovitav enne
j lauale andmist lasta 2 tundi küi-
MOSKVA — N. Ludu ajalehtedes
avaldatud teadaande pcihjal
oh 1980. aasta Mosi^va olümpiamängude
organiseerimiskomiitea
koostöös mitme teise organisatsiooniga
välja k u u l t o n u d rahvusvahelise,
võistluse parimale
oliimpiaplakatile. Võistlus toimub
1978. aasta juulist kuni sama aasta
detsembrini ning võistluse ees-mäirgiks
on luua ,,uusi plakati-kunstiteoseid,
mis
progressüvšete jõudude võitlust
kindla rahu, julgeoldtu ning kõikide
riikide vastastikuse mõistmise
ja usalduse eest. ;/* Võistluse
kolm esimest preemiat on a 2000
rubla, kuus teist preemiat a 1500
rubla, kümme kolmandat preemiat
a 1000 mbla j a 20 e r g i t e p ^
miat a 500 rubla. Preemia .saanud
autoreid autasustatakse ka eri-diplomlte
j a -medalitega.
Nr. 65
«sa
S-toDised jätkud^
veen
ÄU5AN vm
valge, praun, mus
metsaroiu
Vanistame ISETE(
veerennidega Ja
kuuluval
HELISTi
FACTORi
WHEI
&61.3843
JAAN A
Tel. 699
Teeme uusi Ja paj
nü Unnas kui
KLAVERI JA TE(
alates 15. sei
pr. REET MAI
B.A., B.Ed., B.FI
2.54 Hillsdale Ave.
lähedal) •
Vajatakse
LÄPSEHOII
PEREN
kes elaks meie k([
päeviti.Helisj
SUVEMAJ.
BaysvUle läheial
järve
Helistada omani]
tel. 839-
i -.
VABA EES
i
sr
r
o
Ul
<l i
dl
x l
RiCHMOl
„Vaba Eestlase"!
talituse asuk(
TOIMETUS J i
avatud esmal
reedeni keUaj
Telefonid: toimet
talitusi
Toimetajad kodi
väljaspool tööae
Kari Arro
Hannes Oja
Kuulutusi yõet
nädala esimesse
esmasp, homm.
nädala teise äjaie
map. homm.
KUULUTi
VABA JE;ES1
on tasuv aj " '
V leviku tj
Kuulutuste
üks toll ühel vee|
esiküljel' >
tagaküljel . -
KUULUTUSI
VASTt
]. Vaba Eestlas<
135 Tecumsetl
'Telefon 364-701
Postiaadress:
j Stn. C, Torontj
;Tahtus väljas^
Helmi Liivam
L. l\Trs. Leida Mi
. 149 Bxshop Av|
Wiliowdale, Oi
Telefon: 223'OC
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 31, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780831 |
Description
| Title | 1978-08-31-04 |
| OCR text |
. 4 - - m i r s ^ , August M , 1978 • N^. 65
KAmST ONWüTAEt
Lafigii^isfe dlyk^rrcist Eestis fci Ameerik^is
Möödunud teisipäeva Õht^ Tartu Instituudi kolinas
loeng^uõhtu seoses MetsaiülkpoU lektorid Torontos olekuga. Dr.
Mare Taagepera pidas ettekande ,jNaist© olukorrast Eestis Ja
Ameerikas". Nägu eelniisel.õhtuL oli seekordki kohal 80 ©savõtja
ümber, kes Mviga^^^^^
•Muld ei mä:
maitta jõua!
EMSAVETA ALLEE
n i ^ A LOOD
AS^TEMI LOODUS
RIFÄRD ilOLOTERG periskomaga
iPlNOLDHOmBERG perekonna^
MEINBiÄRD HOLMBPRG perekonnaga
RUDOLF H O L l V P ^^
: FRiDELNI i?OLMBE)RG
EDUARD KA J t
' joiMNNES v n im
MART REIGÄM;
LUISE-MEmSI
LEONHARD VÄLJAS; perekom
'ÄÜGUST;iLEiS perekösmaga^ • ;
OMA ONU
iSÕIDUKÄPTEM
; jEÄÜAKIVID
I Eesti ettevõte
YONpE MEMORIÄLS LTD.
201 j Tonge St., Toronto 7
(PavišviUe & Eglintoni
valiel)
-2147, ; õhtuti; 447-1206
^^^^^^^^^ M
y Dr. K Äruja itutTOtas dr. 3 t ee
Taagapera, kes lõpeifcas ülikooli
keemia alal 1960, (töötas j a jäitikas
samal ajal õpinguid vms siooritaš
magistrikraadi. Sellele järgnes
1970 P€olsyivainia ülikoolis « -
toriitöö ikeeimlas.
UI
jama. j a loengute andjana Eala-fomla
ülikoolis.
ijsaiks, •õpetab koihapealses-: eesti:
äiendusfeoolis: eesti^ ^
Dr. M . Taage^Jera rääkis kuidas
a sai mõitite sellis© sotsiaalse uurimise
tegemiseks naistet, mis
põue 'kuidagi ita ©rialagä seotud.
Ta vaatles naiste osa tän^
ses ühiskoinnas Eestis ,jä
EESTI SnTTKAPITAL
y^y:'. KANADAS; v
meie übiskonna teemstuses
Eesti Majas '
958 Broadview Ave. Toronto,
önt.M4K 2R6
ka Ü5iendrijkid)es, peaimisetlt sBslü
akadeemiliste mlste võimaliiiste
osas.:' V;::;;'''-v
Ta käsitles naisite osa oma õli
s t e saamisel, kelledel oli võinl^
iik Tartu ülikoolis alles 1914 aastal
õppima hakata. Praegu voifo
panna, et mida toõrgm on
kraad, seda väiiem on seal hulgas
naisi, üldse on maa,ilmas naisi
tööl üks kolmandik töötajaist;
Ühendriikides on neid 40%, Eestis
50%, kuna sea! on kõik tööea
iised naised tööl. Kojiijääanise
võimalust ei ole tka lastega emadel.
Selletõttu on naistel seal to-peltkoormius,
8-tuinnine tööpäev
ja teist samapalju kodu korrastamisel,
touna mehe j a naise koduse
töö suihe on üks kolme vastu.
Eestis pole tehnoloogia võimaluste
arendamine kodusteks
töödeks veel küllalt suutnud
areneda, tehakse Idili j palju
tanke, aga vähe pesumasinaid.
(Avaldame kokkuvõtte tema ettekandest
meie ajalehe iihes edaspi-dises
numbris).
Järgnevas disikusöiooniosas võtsid
sõna mžtmed naised; käsitledes
põhõusi, miks eesti mehed pole
näit. nõudepesemisol mi abi-vaknid
k u i ameeriklased. Leiti ka
et eesiti naised on jJalju hakkajamad;
eriti peab seda olema kodumaal
praegusites oludes, sest seal
on naistel raske elu, mis tingib ka
kiirema vananemise.
Lõpuks dr. E . Aruja tänas loengu
pidaja,t .huvitava ettekande
eest j a andis informatsiooni järgnevast
loenguohtust.
REET ÄADOSON-PALLADINO
Sündinud 23. nov. 1953. Montrealis.
Lõpetas McGiin Ülikooli ars-titeiadüskonna
Doetor öf Mediciiie
and Master of Surgery kraadiga.
Akadeemiltselt kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.
24. a
ARVO TIIDUS perekonnaga
Ja SUGULASED Eestis • •
STOKHOLM (EPL) - Artur
Lundkvisti • artiklist Svenska Däg
bladetisl 17. 8. („Den absurde
bombflygaren") selgub, et Rabe:
& Sjögreni kirjastusel on ilmunud
rootsikeelne tõlge Nõukogude kirjaniku
yiadimir Beebmani romaanist
peakirjaga „Nattflygaren'.
Romaani on tõlkinud Ivo ilisj^'
Arvustaja refereerib raamati sisu,
milles esineb fantastilisi ja satiirilisi
jooni. Selles ironiseeritakse
, ,distsipliimorja, täiusliku I^llek-tiivinimese
üle".. Lundkvisti ^arvates
ei olevat! riskita ^anda taolist;
raamatut välja Eestis aastal 1975".
Lündkyist võib muidugi rahuneda.
Raaiiiat on läbinud nõul?)gude
tsensuuri kitsad väravad ;müle
olemasöiu Vladimir Beekman hiljuti
esitatud TV-intervjüuš eitas)
..VABAEmLÄNB'
ts
eelistatud ja traditsiooniliseks kujuaeaud ja autor
komitee
M s t u s ^ a j a o i t üle 115. aasta tee^^
sama perekonna poolt väljalmjuneimC t r a d i t s i o ^ ^
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeriW personal ja
ca
T. L. MORRISON — Funeral Director
467 foroEto,-.Oni. M4X IKS
924-1408
oh eesti kompartei kesk-liige.
Lundkvisti järgi on
Beekman ,,tuntud kui radikaalne
(avancerad) luuletaja ja
eesti
FLOWERS & GinS
362 Danfortli Am
Toronto,
MMtm
[ i
Värsked ja esmaMassilised lilled igaks siindMiseks.
Kons^sitöid ktmköeks: elsied. merevaik, nahktööi, pmuailkeip-eesü,
läti Ja inglise keelt.
;® KotaieHeltna^ ¥lo Anson,
EBKtf Esindu^ogu j a ÜE Kesknõukogu
I^ijskogu luge ja festi
Vabaxiusvõitlejate Liidu e s i m ^,
kutsuti mõne nädala pikkusele
sõitis-nädala-lõpul
Port Bräggi
kus kordusõppused ; toimuvad.
Teenistuskchustuse tõttu ei saanud
ta ka osa võtta eesti
meeste suvepäevast Kanadas.
Fr. R,| Kreutzwaldi nimelisest
Rüklikusit Raamaitiikogust, mis
asub Tallinna Toompeal, kirjuitab
Jaan Kruusvall ,,Sirp ja Vasaras".
Kirjutisest ilmneb, et raa-maitufcogu
on lausa katastroofilises
olukiorras. Käib,-: et riiklik
võim nagu ei taha hoolida eesti
raamatutest. ;
Raainialtdkogul on ligi kolm
milj. trükist, kuid 500.000 trükist
on kättesaamaituid, sest ruumipuudusel
hoitakse need pakitui-na.
Pealegi asuvad, raamaitud
' üheksas eri kohas. Suurem osa
nendjest pn keldrimumidj mis tavaliselt
ön niisked. Näit. oh
500.000 i-aamatut Nevski katedraali
kelikis,,:Ä jpöle ventilatsh
obni j a ;|>n hapnifcupuudus. Tc
ta j ad, näiteks, et saa seal üle paar
i tunnejj^rjest viibida. Niiskust
on seal ';(Ö%.| üle 60% niiskust on
raamatule juba ohtlikj
Toompieal end Komandandimaj
a keldris asub 30.000 raamatut
Kelder variseb j a niiskust on sea.
75%. Vilets olukord on ka mujal
hoiulfcölhtades.: :
Juba 1948. a. avaldati suurvaraseid
plaane uue riikliku raaraa^
tuikogu ehitamiseks. Nüüd, 30
aastat h i ^ ikka ehitamata
ja raamatud paiknevad kõige
viletsamaites • tirigihiustes: ^ i n -
seal1alall.^
Südame- ja veröringehaiguste
korral keelab arst soola tarvita-naise
või siis äärmisel korral soovib,
et seda püratakse. Sel juhul
timdub nagu ei maitseks toit
enam ja tuleb leida teisi võimalusi
toidu maitsvamaks muutmi-sel?
s. Süi-ikohal tuleks tähelepanu
keskendada maitseainetele. Väheste
eranditega on nad soola-vabad
j a aitaivad toidule anda
maitset. Mitte kasutada: küüslaugu
ja sibula soola, siellerl j a peter^
selli lehed (kuivatatud ja
des), maitsesoolad. Alljärgnevalt
mõningad retseptid erinevate
iaitseainetega. Vastavalt oma
maitselö muuta ja lisada teisi erinevaid
— katsetades leiame alati
sellise Ikombinatsiooni mis meile
kõige paremini maitseb.
LIHA JA PORGANDI:
V2 tassi hakitud sibuiat, IV2
naela hakkllhaj 1% tassi saiakuu-pe
IVz tassi rüviitud porgandit, 2
muna, ^ (tassi piima, 1 t l voristi-rohtu
(marjoram), % tl pipart
1 t l šineplpulbrit.
Segame kõik retseptis antud ained
j a paneme hästi määritud
ümmargusse vormi (keskel auk
või siis kasutame mõnd teise kujuga
vormi. Küpsetame 350
juures 1 tund, Noaga vabastame
ääred j a lööme lihavormi vaagnale;
Kasutades ünimargust vorm
täidame kesikösa keedetud aed-
• viljadega.
semary), 2 spl sidruni mahla, 1
tl rüvitud sidruni koort.
Hõõrume . iambaliha , viilud
küüsiauguga. Segame pipra, paprika
ja jahu. Veeretame, lihalõi-giid
segus. Pruimistahie pannil
mõlemilt poolt õlis. Lisame ülejäänud
ained, kajtame panni kaanega
ja hautame kuni liha pehme.
Umbes 30 minutit.
KANAMSIGA::^^^^^.^^^^^^!;;^
1 tl riivitud sidrimi koort,
tassi sidruni mahla, pipart, 1 tl
oli V2 tl ingvrit (glnger),y2 tl paprikat,
"2 spl hakitud sibulat, 2y2
— 3 naelane kana dtükeldame)
tassi keedetud Tüsi (ikeeta puuviljamahlas)
2 spl soolavaba võid
või margariini, 3/4 tassi hakitud
rohelist sibulat, % tassi haikitud
lehtsellerit.
Segame esimesed 7 ainet ja kaame
seguga kana itükid • Asetame
känatükid ühekordse kihina
vormi, nahaga kaetud pool pealpool
ja küpsetame 375 F juures
pool tundi. Keedunõus kuumutame
rasvaine j a l>autame selles
pehmeks sibula ja sellerikuubid
mitte pruunistada! Lisame segule
keedetud riisi. Asetame segu
vormi ikanatütekide vahele ja küpi
setame vormi veel pool tundi.
KÜRGIKASTE K A L A JUURDE ,
2 suuremat kurki, 2 spl soolavaba
võid või margariini, %
tassi koorte % tl pipart, 2 spl sid-runlmiahla^
2 spl hakittui tilli.
Kurgid koorime, lõikame poo-eks
j a eemaldame lusikaga seemned.
Lõikame süs õhukesteks v i l udeks.
Sulatame rasvaine ja
hautame selles kurgiviüud, lisame
kowe, maitseained j a sidrunimahla.
Hautame tasasel tulel
jgades kuni kaste pakseneb.
Kaste maitseb röstijtud või praetud
ENE CHRISTINA LUIK
Sündinud 1953. a. Siokholmis.
Lõpetas 1976. a. McGiUl Ülikooli
B. Sc. kraadiga. Saavutas 1978. a.
kevadel magistri kraadi administratsiooni
alal (MBA) Yorki Ülikoolis
Torontos. ..Akadeemilised
kuulub Eesti NaisüliõpUaste Selt-ii
-
1
1^
iii .
6 B i k i i lambaliha,.! küüslaugu
küüsi, l^A tassi jahu, ^ t l pipart
1 t l paprikat, 2 spl õli, W tassi
vett, Vk 'tl-irosmarilni (erushed.' ro-
KÄIATHEIDI S U N N E :
Sündinud 25| okt. 1954 Montrealis.
iCeskliariduse saanud Montrealis.
Lõpetas Sir George Williams'!
Ülikooli B . A . lo-aadiga Po-litical
Sciencel alal. (International
Law & Relations). Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.
PORGANDISALAT SIDRUNI- JA
SINEPI KASTMEGA. •
W 'tassi sidrunimahla, 2 t l sine-pipulbrit,
2 t l suhkrut, ¥2 tassi hakitud
rohelist sibulat, 6 spl õli,
% 'tl pipart, 2 spl hakitud tüli,
6 keskmisi suurusega porgandit
(puhastatud ja ribadeks lõigatud),
2 tassi vett, 1 t l suhkrut
Segame purgis loksutades sidrunimahla,
suhkru, rohelise sibu-'
la, õli, pipra j a tilli. Vee laseme
keema tõusta, lisame suhikru ja
porgandiviilud. Keedame 5 oninu-tit
ikuni porgandid pehmed. Mitte
üle keeta! Nõrutame keeduvee
(kasutame kastmeks või supiks)
ja j ahutame kiirelt porgandid.
Segame kastniega. Soovitav enne
j lauale andmist lasta 2 tundi küi-
MOSKVA — N. Ludu ajalehtedes
avaldatud teadaande pcihjal
oh 1980. aasta Mosi^va olümpiamängude
organiseerimiskomiitea
koostöös mitme teise organisatsiooniga
välja k u u l t o n u d rahvusvahelise,
võistluse parimale
oliimpiaplakatile. Võistlus toimub
1978. aasta juulist kuni sama aasta
detsembrini ning võistluse ees-mäirgiks
on luua ,,uusi plakati-kunstiteoseid,
mis
progressüvšete jõudude võitlust
kindla rahu, julgeoldtu ning kõikide
riikide vastastikuse mõistmise
ja usalduse eest. ;/* Võistluse
kolm esimest preemiat on a 2000
rubla, kuus teist preemiat a 1500
rubla, kümme kolmandat preemiat
a 1000 mbla j a 20 e r g i t e p ^
miat a 500 rubla. Preemia .saanud
autoreid autasustatakse ka eri-diplomlte
j a -medalitega.
Nr. 65
«sa
S-toDised jätkud^
veen
ÄU5AN vm
valge, praun, mus
metsaroiu
Vanistame ISETE(
veerennidega Ja
kuuluval
HELISTi
FACTORi
WHEI
&61.3843
JAAN A
Tel. 699
Teeme uusi Ja paj
nü Unnas kui
KLAVERI JA TE(
alates 15. sei
pr. REET MAI
B.A., B.Ed., B.FI
2.54 Hillsdale Ave.
lähedal) •
Vajatakse
LÄPSEHOII
PEREN
kes elaks meie k([
päeviti.Helisj
SUVEMAJ.
BaysvUle läheial
järve
Helistada omani]
tel. 839-
i -.
VABA EES
i
sr
r
o
Ul
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-31-04
