Vaba eestlane , August 31, 1978

              \
Mr. 65
resident Carteri inimõi-lise
poliitika rakenda-jkaN.
Liidu ajakirjandu-id
suiürt kauipaaniai
le vjastu ja püütakse
Ista anda, et ka Araee»
[mimõigustega kõik as-
Näitena inimõiguste
armastatakse^pritfl
|.n. „Wümingtoi:^ küm-jegrit
Joiinny Harrist j
langenud repressioonide
jellede õigusfed tuleksid
|s need kuulsad kümme
^st, kes kuuluvad WiS-ipi
hulka ja keUede
^tärnist N. Ludus riii
takse?
d grupp kerkis avalik-lesse
1971. aastal, miS
linas, Wilmingtonis,
red rahutused seoses
^a, mis oli antud Õpi*,
lise kohta ühes kooli-lUhul
tõttas Wilming-
[ited Churchi Christ^s
for Racial Justice
organisaator mustana^
ajal põletati maha
le mehele kuuluv äri
kvõimud arreteerisid
[ale lisaks veel kaheJv
ühe valge naise, keda
fi põlema siiütainises
lega. 1972. aastal ioi-jessis
mõisteti kõik
isummas 282 aasiaks
peeti üldiselt v%a
pstuseks. 1976. aas till
tunnistaja, kes iää-tsessil
kümne kaebe-
5, muutis üllataslikiilt
ning temale järgne-
\d teised tiinnistsjöti
feaitsjad nõudsid uut
(id kohtunik keeldus
\eal on kuberner juba
ilusele armu andnud,
|a istuvad ikka veel
loodustavad yefielaste
lasinas Ühendriikide
itsa hämmasratta.
Ju on veelgi pmapära-
^nelaste kampaania
vastffi töötab väga
lustel kui ta kasuta fo
Alabama poiitseivõj-
[risid mustanahalise
aastal seoses tema
bensiinijaama röe-rišt
süüdistati vägis-civimises
ning bensJS-tuhdis
ta ära. Ta
kuid 1974. aastal or-toos
nelja kaasvangi-
|ässu, mis lõppes. ühe
iõrvamisega. Harris
eest surma, kuid te-kaebasid
selle otsa-si
ning protsess on
iadeteagentuur Tass
kriminaalkurjategi-
|iimõiguste eest võit-
[arrisel pole kunagi
|d inimõiguste eest
Kuid Kremli hürra-iti
sellega hakkanla,
l ' musta valgeks ja
ning ^eda yÕtet ka-lühendriikide
mwsia-kommünistlik
dik-
Surig on oma ärva-
?. Ta on juba aastaid
|>kraatliku Lõuna-Ko-iist
kommünistUku
i, kuid see pole tal
fsialgu prooviti seda
p i ; vüa verise sõja^
panid aitteeriklased
li ette, süs hakati
õõnestama põran-hsega,
mis ei kand-nid
vüja ja nüüd kat-p
g kavalusega Lõu-fitada
ja kujundada
üstlikku ühendatud
teab, et ta trikid ei
la-Koreas, kus teda
tuuri hästi ja põhja-
Seetõttu on tal va-inemaailmas
enda-išta
iiOuna-Koreat ja
sta võimalikult Iial-jKim
n Sung'i võte-ipaljud
kariadaläsed
ida suures Toronto
,lGlobe and Mair^
^aator avaldas kolme
kolmeosalise kuulu-prjeldati
ühte tema
ihendamišeks.
(Jäii 3)
Nr. m ^ABÄ E ^ T L A H H neljapäeval, 31. a t i g i ^ ^ "Kiursday, August 31,1978
'""""*"'"i'"'vm!rnw*iMii»»'itfT'^T-~
2., 3. Ja 4. sept. on valvearstiks
K u u t o , M . 751-6141.
Brof. dr. R. Taagepona on polii-tilisite
teaduste professor ja õMu-ne
ettekanne ftutvusitäski süstee­mi,
kuidas ajaloos esinenud suur­riike
mõõdetakse. Ta oli oma
loengu ehitanud võrdlusele, et na­gu
-rotid sünnivad, ikassvavad ja
lõpuks surevad, nii on ajaloo
jooksul olnud k a riikidega.
. Rqnäld Rappapont/ üks Anaitoli
Sbtsha^ansikiy prantsuse advokaa-tideSit,
kes on k a prantsuse ikmi-munistlitoii
pakei lüge, kirjutas
feMondes -räskusitest, mis t e l Ä -
se kpfituailustele. '
W)le võlnialk ise
oraa advofeaaiti. Advokaadil
<ei lubata jälgida eduurimisi. Täi
on võimalik kohaita oma Mieiiti
alles päK s(t uurimise lõpetamist.
JiuriOrio^il ei olnud isegi võima­lik
kutsuda tunnistajaid kohtu-ajal.
Rappaport leiajb,
23. sepfembrii
Eestlaste K^sknõulcogu Kana-das
läheb vastu uuele 'tegevusaas­tale.
E K N majandusaasta lõpeb
30. septembnl ja kevadel valitud
E K N uus koosseis kutsutakse
kokku esimeseks -üldkoosolekuks
oktoobri kesadel. Eelarveaasta" lõ­petamisega
ühenduses korralda-
^taikse E K N traditsiooniline tulu­õhtu
Eesti Majas tanaw laupae- '^^
vai, 23. septembril, et luua alust ^^^^^ nürinud üle 10 aasta ja
E K N uueks majandusaastaks. ilmunud
E K N tuMhbiil esitatakse; muusir v ,ka^s :seUekoha§t^ imiinmst.
M i n e kava. Uue tegevushooaja Tä kasutas oma ettekande juures
algiü korraldaft^ t u h i ^ on graafikuid j a valguspiilitegraai^
E K N . endisele ja uuele kiite paremaks selgitamiseks,
kooseisule; uhisdks seltskondil- Referent ütles, et käsittov tee-kuks
fcokkütuIÄks ja sellisena ma'on osa laiemasit alast, müle
sissejuhaitus^s uuele tegevusaas- üldnimeks on politomieetrlka. See
taie, . i - hõlnia]]! poliitüiäte
mist, neist tehtud matemaatüisi;
mudeleid ja kolmandaks mudeli
ja mo!õte ühendami^
Esimene graafik o i i roti elu ja
k?svu kohta. Siin änreatati käsyu-aja
suhet eluajaga ja surma. Ena­muses
imetajaitie juures on kasvu
ja tõusu suhe 3, kuigi mõne juu­res
võib < Ä k a 2 j a 4.
SeUe kõrval ta vaatles^ i ^ ^^
Poola ühisriaMr alates rügi noo­rusajaga
j a sellele järgnevat
pindala suiu*eneniist, kuni see
saavutaks ühtlase taseme-Ja siis
j f e u l t lõppes.
Tõusuaeg kestis 150 aastat, kest­vus,
450, sellega süihe jalle 3.
Rooma riigi arengut vaatles ta
koos .ühe pisiku bioloogilise aren-;
guga, iihel pool aastasada, teisel
pool päev mõõteühifcuks; vastav
graafiline kõver aga tuli väga sar­nane.-
v,;,.;^^^^
Maailma impeeriumite areng on
aastatuhandete jooksid arenenud
järgmisis suuremais astmeis:
Egiptus, 3000 a. e. (Jö*. suurusega
0,1 müj. Iniutmiüir^^H 1200 a;
e. K r . s u u ^ 0.4 m^y
Pärsia, 500 a.e. K r . suurus 2 milj.
ruutmiili; M<mgo6^^^^ 1300 a. p.
K r . suuiius 10 (milj. miitmiili ja
B r i t i maailmariik, 1900 p. K r .
suurus 13 milj. ruiitmiüi. Refe­rent
küsis, niülal saaibuib riik>
mis hõlmaks kogu maailma 51
müj. muitmiili suuruse kuiv-ala?
Sellejuures on kordkorralt nende
rüikide püsimise kestvus vähene­nud.-^^-.
.J-^
Riikide l a h g i ^ on põhjustanud
•mitmed asjaolud. Ätskeetide- im­peeriumi
lõikasid. läbi hispaanla­sed.
Mõnel juhul räägitakse liide­tud
irnpeeriumist, kus ük^^^^^
viib edasi teisM olevat suunist,
nagu Alejksander Suur tegi Pär­sia
riigiga j a Lenin Venemaaga.
Möödunud esmaspäeval toimnis TaiftE InstHuudi teine ^^äesol®^^ ^«ene loenguõMu. Tee­mai
,Jlükide j a rottide kasvust ning kõngusest" pidas ettekande RS»^ ^T^^^^ polütüiste tea­duse
professor dr. ReinTaagepera. Kuna osa Metsaülikooli: rahvast P ^ J^orontos, siis o M , suur
osa ligemale. 100-s4osavõtja§lli,noored, i .
Laenu vjajadase korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaid
laenuintressimäärasid.
et see o n piinlik kõikidele sots
IJsftideie, k u i lüks nn. sotsialistlik
ixiaa n i i häbematult rikub inimõi­gusi:.-'--
lüsuraQCd
Ägeflcy:
23 WESTMORE Dr.,
Rexdale. Önt^MSV 3^7
Tel. 7k-4622
• PROR REIN-TAAGEPERA
Maailma polütiline aj allugu on
arenenud kolmes faasis. Esimene
kuni aas1;ani 7Q0 p. Kr. Teine
faas 'kus valitseti lühesit tsentru­mist.
A e g u , oUaikse kolmandas
faasis. Ä/[oodsa tehnoloogia üli­malt
kiir? areng on lääheriikide-le,
kaasaarvatud Venemaa, and
nüd suured valMamise võimalu-sed.
''^ .
Kui ru)tu saabub languse aeg
kahele praegusele ssurrügile selle
süsteemi kohaselt? Prof. Taage­pera
leid s, et ÜSA juures
see suhte 4 juures, algama a.
2100. Veremaal võiks ajaita suhe
3 juures a. 2400, suhe 2 juures
aga juba i . 2200. Viirnane põhineb
asjaolul, et ühegi riigi juures po­le
tõusuaeg, olnud nii p i kk kui
Venemaal."
See ei tähenda, ©t B a l t i riigid
• peaksidi kuuluma alatiselt
%
^- Liit jääb .püsima, on ras-
Ke ligida, kuid mingi Vens suur-
3- J8&b veel kanaks ajaks püsi-ni&,
ösui seal m i d ^ sisemiselt ei
Kuid suurriik ehitab ise
lil^, < ^ languse eod.
•J^r^iev diskussioon oli väga
elav. Küsiti, miline on &e© graa-
Kanada osas, millele
,^©P8ra vastas, et Kanada
cäi Tife, purujjg^g^ briti Impee-riiHnist,
iniUe puiiul ei saa rääki­da
kasvuajast. Praegu on üldiselt
impeeriumite aeg,
Inglise ja Prantsusmaa on lagune­nud
ja praegu võiks oodata teis­tegi
Tifeide lagunemist ja mitte
enani fcasvu.
ÜSA. ja Vene kasvasid tühjade
kuid neid enam ei
HÜPOTEEKLAENUD .,
Iffikessid arvestatud veerandaasta viisi.
PERSOMÄÄLLAENUD
PersonaallaenUd on laenuvõtja surma või jäädava töovoimetase
puhul kindlustatud $10 000.—ulatuses,
ÜHENDUSES ON JÕUD!
Laenad on lahti5e(ä.
,2% aastas
STOKHOLM (EPL) — Eestirootslaste ajakirjas Kustboiunff. ^
2 1978 kirjutab Per Wieselgren,^
matut, muuseas ka baltlaste väljaandmise j a Eesti o l ^
tunnustamise küslmuÄst, esitades huvitavaid andmeid. Ja^ seSsu-
'•'•kohti:', ' • ' ^
,Vale kujutlus, mis arvatavas- .tipõlevkivitööstusse investeerib
t i ' o n veel ikka levinud k a eesti- kapitali suhtes ta k u -
rootslaste hufeas, on Undeni p i - jutles, et pangaid saavad tagasi,
damihe peamiseks vastutajaks kui N . Liidule tullakse vastu Bal-
Prof. Taasenera käsitles veel t>altlaste väljaandmise pÄul. t i riiki# ( ^ e e r i m i s e ^ ^ ^ ^ ^
mite suurusega. Ameerika kaudset
liiõjuvõimu NATO-maadele, milli­ne
totroU on aga juba varem ol­nud
vasallriMade süsteemis. Rah­vuslikes
riikides Euroopas on ühis­turu
organiseerimisel kogetud, et
see Vorm ei ohusta nende rahvaste
kultuuri ja praegu on need riigid
samas astmes kui kolmteist P.-
Ameerika osariiki ühinemise ajal.
um, kus peaminister Per Mbin, 1 to, asetanud oma välisminist-niikäua
k u i t a elas, sai l o h Ä ri olemise aj^^^
informatsioon! ametniiinjlt, kesise.
hiljem sai meie saadikuks Kopen-haageniš,
asetas halva aluse aisjör
de hindamiseks.
Hindeni kohta võil^ öelda, et ta
oli liialdatult lojaalne enamiku
otsuse vastu.
Väüsmiiüsteeri|wi^ ringkonnad Rootsis
tas ka, nagu E„ nquis.t on ei saanud aru, et Hitleri võit N .
nud, magava karu. . JLikiu üle o l i eluliseks huviks kõi-
N. L i i t e l o l n M M i d a n u d mingit gile kolmele Balti
Lõpuks ütles referent, et see kir-1 huvi väljaandmise väsitu, aga, kee-l valitsusest oleks j u hiljem lahti
jeldatud süsteem on osa ulatusli- aj rumal ametnik välisministee- saadud, kuna arvestati, et lääne-kumast
alast, kus tuleks arvesse
võtta ka teisi mõõtmise aluseid.
Kuid sellisena oli see vaga huvi­tav
ja paljupakkuv tutvumiseks
maaiimapoliitika süsteemigal
Oma avasõnas tartu Instituudi
sekretär dr. E . Anija tutvustas lü­hidalt
külalist ja lõppsõnas aval­das
talle huvitava ja
eest
riumis tegi- ühe ettekande teise riigid võkiavad nagu a.
järel.' .-v-..-^' •', i
Valitsuses olevat Ernst Wig
forss j a Gunnar Myrdal olnud
kõige ägedamad väljaandmise
1 pooldajad. Ja Grünther oli oana
huvi tõttu suurpankade poolt ees-
HEINSO©
(Algus lk. 2)
Kõne oM'koostatud väga; kavalalt
--selles ei rünnata
Lõima-Korea juhte ega
nende tegevust vaid räägitakse
mesimagusalt Korea ühendamisest
Korea tuleviku ja rahva huvides.
Kim II Sung teeb ettepaneku, et
ühendamise teostamiseks tuleks
ioobudä sõ|avägede suureniami-
: sest j a relvastuse tugevdamisest,
viia kõik yöõrad sõjaväed välja
Korea territooriumilt, luua tihe
koostöö-1 Lõuna- j a Põhjia-Korea
vahel ja! moodustada Lõuna- ja
Põhja-Koreä ^ rahva esindajatest
Suur Rahvuslik Kongress, kes moo­dustab
Korea lõuna- j a põbjaosa-dest
konföderatsiooni, kes hakkab |
Liituiiud Rahvaste Organisatsioo­nis
tegutsema ühise esindaja suu­namisel.
Kui li^ed vomiilisied nõu­ded
pn täidetuclj| siis toimub K im
Il Sungi arvates Korea ajaloos
suur pöördeline sündmus ning Ko­rea
lõuna- ja põhjaosad ühenda­takse
rahuliku koostöö alusel mõ­lemapoolse
deklaratsiooniga.
Kahtlemata leidub läänemaail­mad
naiivseid inimesi, kes K im 1!
Surigi ilusatest ettepanekutest vai­mustuvad
j a Korea ühendamist i e -
i^a plaanide kohaselt toetavad.
tea,dlikuJe ja informeeritud lugCr
jaie on aga selge, et tegemist on
kavala trikiga ja läänemaailma
rahuarmastavate ringkondade mõ­jutamisega.
Põhja-Korea on tea­tavasti
hambuni relvastatud nuig
on vahniš Lõüna-Koread koheselt
alla neelama j a seal «rahvavalitsu­se"
kehtestama kui Ühendriikide
väed liõuna-KOreast lahkuvad^
LääneruMlde ajalehtedes kuulutus­te
korras avaldatud Kim II Sungi
suured ühendamise plaanid ongi
selleks, et lääneniaailma iriõjutä-da
ning samdida ameeriklasi üldise
avaliku arvamise survel Löima-
Ori' esmenud arutlusi, kas Eesti valitsus oE teadlik Stalin-Hit-leri
19^9. aasta pakti salaprotokollidest, naifilega Balti riigid lop-vuiati
Nõukogude Vene mõjusfääri. Kui mitte, siis leitakse mõ­nikord,!
et valitsus oleks pidanud olema suuteline nemde salado­kumentide
jälile saama. Ühe variandi kohaselt olevat Läti valit­susel
olnud andmeid Balti rükide suhtes toimunud tehingu koh­ta.
Kuskil ei ole aga tõendeid, et ükski Balti riikidest oleks s a ^
nud informatsiooni üle nende peade asetleidnud
kus neid
Praegu on maailma suurim im-
Kuidas oli lugu veel teiste ohv­riteks
vailitud riikide Soome ja
Rumeeniagav selle ikohta mõned
väljavõtted 1973. aiastal ilmunud
anieerika| poliitUiste teaduste pro­fessori
Anthony T. Bouscareni
peerlum Venemaa, niis püiiato raamatust , , I s i t h e Cold War
oma piire laiendada. Venemaa on I över?".
kasvanud väga juha p i ­kemat
aega. See kasv katkes Ve-ne-
Jaaipani sõjas.
N. Liit pole endist • pandala • veel
tagasi saavutanud. Poola J
Soome on küll mõjualused, aga
•siiski,iseseisvad- riigid.;,
• KÕIKIDEKS^ •
KINDLUSTUSTEKS
Lehekülg 73 märgitakse, et kui
nõukogud 1939. aastal tungisid
Soomele kallale, süs
söömised, kes; ei olnud teadli­kud
23. augusti salaprotokollist,
lootsid et Saksamaa vast aitäh
Nõukogude survele vastu- pan-'
na..:'. . [• ' , '
'Kuid, nagu järgnevad instrukt­sioonid
BerlÜniät Saiksa välissaa-dikuitele
jtõendävad, ei olnud neil
mingit väljavaadet Saksamaalt
ahi saada.
Ametlikest Saksa arhüvidest
leitud insitrulktsioonid Saksa dip-lomaaticMe
kõlavad järgniiseM:^
tiS tuleb eriti rõhutada. Saksar
maa ei ole nendesse sündmustes­se
segatud (!) Jutuajamisel tuleb
:.Vene seisukohtadele sümpaatiat
avaldada. Tuleb hoiduda Soome
seisuliohtadele mingit sümpaatiat
näitamast".
; üheaegselt Balti riikide vägi­valdse
lütmise protsessi algusega
: ; EestiMajtitö
<ö58 Broadview Avenue, nmm 2®2»
Toronto, Ontario
Telefon 461-0764
kokkutulek
Möödunud laupäeval toimus La­ke
Ckmchichingijmures perekond
Kübärsepa suvekodu maa-alal To­ronto
Eesti InValüdei Toetava Nais-ririgi
suivme kokkultulek. Ilusa ihna
tõttu o l i koos 30 osavõtja ümber.
Kokkutulekul polnud kavalist osa,
vaid söödij lauldi ja veedeti Jlus
suvepäev looduses.' Ometi mõeldi
ka šel puhul invaliididele^ kelle
heaks korraldatiloterü.
Maksab
Podicicastcis $18.-
väljaspool
$19.—
S E E I P O S T i Q Ä
• - " I N S U R A N C E "
1482 Bathurst St., 4 kord
XBathurst~St. aah")
Telefou kontoris' 653-7815 js
653-7816
„Jultuaj'amistel Soome-Vene
ontiikti kohta vältida ig^asugust
venevastast tooni. Käesolev, on
vältim-atu sündmuste käik viima­se
suure sõja.järgsete lepingute
revideerimisel Venemaa nõue
Leningradi jä Soome lahe suudme
suuremajks julgestuseks, on - loo­mulik.:
•
Aktsia hind 25. aug. $7.23
King St. W., Room
Toronto, Ont.M5H
364-1131
õhtul 925-6812
mõned nädalad varem
oleks $oome võinud saavutada
kokkuleppe Venega, kui Soome
oleks rakendanud ettevaatliku­mal
pcliitikat.-,
Rahvastöliidu poole pöördumine
ön Söonie välltisusele kõige vä­hem
sobivaks tõeks kriisi lahen­damisel,
mjõjutaiš
E i ole 'kahtlust, et B r i ti
Soorne Valitsust Vene et-t
e p a n ^ d tagasi lükkamia. Ing-teatas
Molotov 23. juunil 1940. a.
Saksa suursaadikule Moskvas
Nõük. Vene kavatsusest Bessaraa-bia
ja PÕhja-Bukoviina suhtes.
Ülaltähendatud raamatus (Ih.
76) on märgitud järgmist; -
Rumeenia valitsus, kes ei ol­nu^
teadlik 23. augusti 1939. a.
salEiprotokollist, palus Saksa
valitsuselt toetust Nõukogude
nõudmiste vastu.
Saksa vä|sminister Ribben-trop
instrueeris Saksa saadikut
Rumeenia valitsusele
Nõukogude valitsus on
meid inloBnieerinud, et ta on
nõudnud Rumeenia -valitsuselt
iBessaraabia jä Bukoviina põhja-
•osa loovutamist. E t vältida sõda
Rumeenia j a Nõukogude Lüdu
vahel, võime vaid Rumeenia va­litsusele
nõu anda Nõukogude va­litsuse
- nõudmistele alistuda."
Olgu veel tähendatud, et abis­tamispakti
nõudmise' esitamisel
Moskva poolt Eestile 1939. a.
septembris telegrafeeris Saksa
saadik TaÜmnas välišnünister
Ribbentropile järgmiselt (lk. 73):
• Eesti valitsus on otsekohese
kallaletungi kõige tõsisemal äh­vardusel
valmis aktsepteerima
sõjalist kokkulepet Nõukogude
ja H i t l m omaviaheline
konsph^atsioon tol ajal
USA-8
$53..
$28.-
$58.-»^
$ 3 0—
$16.50
LENNUPOSTIGA
Aastas $69,—, poolass|sis $34^0, veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 40 eehti. üksiknumbri huid ^ centi.
l a M d a aadressidele pdiimiiemSrWda,
FaQgatshekk või posti rahakaart
FYee Es&oiüan Pablshers
M U
1
veeraBdaastaks — tavalise / Sdripostiga J V - - - - u
r a h a s y t s h e M g a . / T a h ^ i a r d i g a . (Eafea sastiBvaMt ti&t^^^
: Nimi :•: - • ^' :„--_-.---^--.--.----^--.---------^