1982-02-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- y
Nr. 13 Nr. IS 1(4BA" EESTLANE teisipäeval> 16. veebruaril 1982 ^ Tuesday, February 16. 1982 Lk. 1
fHINll'*''T.I"''"°"*
:EST
jajõudude
juhtkond.
je, keda lugedes tekkib
lõid neist on (ana^na^
„ hävineniid koos Eefti
on tohat meie s^jamee»-
meenntost. '
leicuiu 70 e@iiti
TALITUSES
lARAAMM
1079. 256 lk.
Pajult, 17 kaarti iScstt
Joonistanud Vello Sauas.
t) eesti rahva ajt>
^tsamate sfindmoftega
on mõ jnstanad eesti a)a^
Joo põhijooni^ sündmnfle
olnkordi, teeb jSreldofll
ele kinketeoseks.
saatekoln
TALITUSES
KOKARAAMATUST
m Style"
'HviPiirisiM
tekidoga Can; $15.—
EesOase** talfitns.
Los Angdesist
^odiracimots
INDUSKOOUDE
lORTELAULir
lanlik$3,—)
postiteel: L^MABLEY,
fM2R 3S8 ja VABA EEST-
>rte Laulik iikanda 50e.
iie tuleviku kohta."
IAvasin laadiku ja nähtavale tuE
|kk näruseid kaarte, millega õp-sime
_ jjLinnapõletamist" mängi-viie-
aasta eest, kui pärast läka-foa
pidime viibima toas.
„Vaatame siis, kes meist on see,
^gü luuletistes öeldakse, „väljava-id
neitsi". Ja keda saatus siis talb,
see on siis sõjaväelasele mää-
[tud, ja teised kaks, jah taga-igu
ja jätku valitule vaba mäng,"
liakism.- •
,-,Tuulepea, milline täieline möt-
|tus," ütles Evelyn vihaselt. «Mille
lollus! Nagu keegi võiks sää-
^st asja uskuda —
jEga meil ei tarvitse seda usku-i.
Tähendust pole tal mingisugust,
liill aga täidab aja, kuni kell tee-wda
kutsub. Kogu pärastlõuna on
itkuinii olnud igav, nii et võime
ka veidi lõbutseda."
Väljas peksis vihm vastu aknaid.
lurh väljavaade viis meeleheitele,
fõmbasin punase kardina ette.
Tancy segas tuld kaminas ja Eve-
(ehk küll ta seda ei tahtnud)
[ihutas end lähemale, pannes käest
lamatud - Segasin kaarte.
-„Aitab juba, need on küllalt seatud."
„Hüva. Tõsta, Nancy;" ütlesin,
|>annes paki tema ette. Tema tõs-is
ja Evelyn jagas kaarte. Väljavalituks
osutub see, kellele jääb
Lõige" suurem kaart kätte," hüüd-lin.
- _i ' '
(Järgneb)
Värskemad nndised loete
„VABA EESTLASEST"
Valitsuse foetus
küttekeha muutmisel
(CANADIAN SCENE) — Majaomanikud,
kes õliküttelt kas gaasi
või elektriküttele üle lähevad,
saavad valitsuselt toetust poole kulude
ulatuses, maksimaalselt 800
dollarit. See toetus on antud selleks,
et majaomanikud õliküttelt gaasi-või
elektrikütte peale üle läheksid
aing aitaksid õlienergiat kokkuhoi-da.
Et seda teha tuleb ühendust
võtta ka^ gaasi- või elektrilcompa-niiga,
kust ühtlasi ka välja antakse
formularid toetuse saamiseks
valitsuselt. Eraviisiliselt õliküttelt
gaasi- vpi elektriküttele, oma küttekeha
kohandamine ei ole lubatud
ning sel puhul jääb ka toetus ära.
Kui te aga kavsitsete kütteks kasutada
puid, päikese- või pfopaani-energiat,
astuge ühendusse Energy,
Mines and Resources ministeeriumiga
oma provintsis. Kui te kavatsete
osta puudega köetavat ahju,
siis tehke kjndlaks, et ahi kannab
CSA templit (Ganadian Standards
Association) ning on GSA poolt
heaks kiidetud. Vastasel korral
riiklikku toetust ei saa. •
TORONIO LINN
f 82. Ä. KINNISVARAMAKSUD!
ESIALGNE MAKSMINE
Kooskõlas The Municipal Acfiga ja määruse nr. 73-82 kohaselt
mis linnanõukogu poolt vastu võetud 15. jaanuaril 1982, on
kinnisvaramaksu esimese nelja osamaksu tähtajad 1982. aastal
järgmised:
KÖIK
LINNAJAOD osamaks
15, veebr.
Teine Kolmas
osamaks osamaks
15. märtsil : 15. ap]
Neljas
osamaks
17. maa
SOH
Ta oli jõudnud müüridesisesse
hoonesse, mis oli täidetud spetsiaalsete
valvurite ja kõrgeauasU-meliste
ametnikega.
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Rmm mz, l^yal Tmst T^wesr
Toronto dominiea Ceatre
Postiaadress: P.O. 32«, Ttr«nl$
Ont. (Bay &j King) M5E 1K7
Telefcin: &Mm
S4-ttmdi telefoni valv^eenistuis
Seal oli 39 eestlast pardal, tema
ülesandeks oli neist kümnel silm
peal hoida ja informeerida KGB
ohvitserist ülemat igaühest, kes
mõtles põgeneda.
Oma 29. sünnipäeva hommikul
Ülaltoodud tähtpäevadel maksmisele kuuluvad esialgsed summad
1982. a. kohta, moodustavad poole möödunud aasta pro»
mUli määrast Ülejäänud osa kohta saadetakse arve aasta keskpaiku
ja see kuulub maksmisele jälle neljas osas.
Esialgsed kinnisvaramaksu teated on välja saadetud. Maksumaksjad,
kes ei ole seda veel saanud, peavad sellest kohe teatama
Tax Information Gounter, Gity Hall, või tel. 367-^7115.
KINNISVARAMAKSUDE MAKSMINE
Informatsiooni arvete tasumise viisi ja koha suhtes leiate bro-shüüris,
mis on arvele Juurde lisatud.
W. A. WILFORD
Gity Treäsurer.
TEI^ ROLAND LAAN
Qdvdkaat-notor
133 Riehmond St. W., Ste m
TJaronto, M5H 2L3
Tel. 384-7*72
VABA EESTLANE
ST ..
-1
J2
Ui
OI
N
S
RicHnor^bsr.M
„Vaiiva sõdur Mesilane
Mati Laansoo kirjeldab eesti noore eiukäikgn
Vancouveris ilmuvas ajakirjas ,,Van€ouver** (Jaa liuar 1982) ilmus Mati Laansoo artikkel ,,Over there
/The good soldier Mesilane". Aujtor kiijeJidab TraisMrchenit, Austria^ põgenikelaagrit, 25 km kaugusel
Viinist lõunas. See peaks majutama 1500 inunest, aga 200 Poola põgenikku on saabunud päevas ja
Austria ametivõimud kardavad, et üldarv võiks tõusta sel aastal 100.000-iiii. Selle olukorra vältimiseks
nÕBjtakse nüüd uutelt sissesõicjailt viisasid.
Poolakad sõitsid ptserongiga Vars- õpingute päevist, veetis oma aja bastatule tagasi anda ta eelmine
savist läbi Tshehhoslovakkia Viini, koos teiste seltsimeestega joobunud teenistuskoht tsiviilis, juhiti Mesi^
mida nimetatakse Chopin-Expres- olekus. Sõdurid kallasid klaasi pu- lane viisakalt välja Tallinna raatsiks.
Teine marsruut õn lennata hast piiritust täis ja segasid selles-'' diohoonest ja pidi otsima omale
Budapesti ja sõita sealt rongiga se lund, heitsid^^kurku ja viskasid füüsilist tööd.
Austriasse. Möödunud jõulu ajal siis end lumme lennukirataste kõr- Vähehaaval ta leidis jälle tööd
kõvendati kontrolli Austria piirÜ ja vale magama. veterinaarina, aga ühel päeval kü-nõuti
läbisõiduviisat, aga põgeni- Pärast 9 kuud teenimist ta esitas lastas teda KGB ohvitser, kes
ke vool jätkus, mis tähendab Aust- lühifilmi stsenaariumi igapäevase avaldas oma kaastunnet Ja ütles,
ria elanikele 50 miljonit dollarit nõukogu julgeoleku valvurite elust, et kui Mesilane soovib oma ring-aastas.
Uudis jõudis vähehaaval temanigi, häälingu töökohale tagasi, ta võiks
M. Laansop toob konkreetse juh-, et sellest tehakse 15-minutiline lü- teda aidata. Mesilane nõustus ja
tumina Riho Mesüase põgenemise, hifilm. sai väikenuhi ülesande, kes lähe-n.^
« n „ o « « R ' ^ . "^el hommikul kui ta oli mine- nedes inimestele, kelle juurde te-v
l Ä „ T-^' . ' ^ ' r ^a,s oma valvepostile, tuli käsk, et da kästi minna, hoidis peidetud
!r l v ' ta paneks selga oma vormiriietuse mikrofoni keha küljes. Tema ring-pmju
rasKem. raporteeriks armee ringhäälingu häälingu karjäär hakkas jälle õitse-
Ta iseloomustab Mesilast, kes on sektsioonis. ma ja temast sai midagi kuulsuse,
väga huumoririkas mees oma suu- Õnnelik Mesilane kujutas ette, taolist Eesti TV-s.
re keha ja alati naefulise näoga, et see oli esimene aste val^^ülesan- Mesilane oli plaanitsenud pÕge-
Laansoo kohtus Mesilasega jõu- netest vabanemiseks. Kui ta astus nemist läände juba 1973. Varsti
lude ajal Münchenis^ kus nad läk- ^^Ua autost, mis o^^ tulnud taile avanes see võimalus talle. Teda
sid koos kuulsasse Hofbräuhausi järele, märkas ta et TV-saatejaama õpetatu juhtima reisijate gruppe
õllekeldrisse, kus Hitler juhatas torn oli linna teises servas. Doonau) sõitva laevaga,
kord oma varasemaid natsipartei
kokkutulekuid, õllekannu juures ja
saksa muusika müras rää,kis Mesilane
oma eluloo.
Mesilane lõpetas keskkooli
1966, kavatsedes saada kas näit- See oli Spetsiaahie õhujõudude
lejaks või kriminaaldetektiiviks. Luureosakond. Nüüd koitis talle,
Tema vanemad ei näinud siiski tu- et ta oli endise WW2 SMERSH asus 40-inimeseline grupp ringsõi-leyikku
pojale lavalaudadel, (Surm spioonidele!) peakorteris, du bussi ja grupijuht hoidis nende
^i.4Ri*„ *« r T n- vastuluure osakonnas, mis oli kar- passe. Mesilane oli juba Viini
^AI^ . T f d ^ t u d Ukraina KGB eelkäija. plaani omale pähe õppinud ja kui ir^TrV^ • -^^ Mesilane uskus veel, et sõjavägi turistid asusid kunstimuuseumi,
tahtis taUe anda meeldivat alterna- tundis ta selle ümbrust ja läheda-Äitr^
Ik^^^"^^^ 5"^^'°^'^" vastu si tänavaid. Heüc oli tulnud, mida
• * huvipakkuva meedia-alase tööga, ta OÜ oodanud, v
Ta astus siis Eesti Põllumajandus- "^s vanemleitnant karjus talle^ et Kui teised asusid peagaleriis,
akadeemiasse õppima piimandust^a paneks oma sineli nööbi kinni, läks Mesilane toaletti.60i* sekundit
ja karjapidamise tehnoloogiat. -kui teda viidi akendeta ruumi, kus hiljem, ta astus väljaj pöördus üm-
1969 hakkas Mesilane kirjuta- oli laud kahe tooliga. Seal luges-ber nurga trepi poole ja varsti väl-ma
humoorikaid artikleid väikeses teine ohvitser ette pika rea süüdis- jus kõrvaluksest taksopeatusse,
ajakirjas, mis ilmus Eesti Põlluma- tusi, täpsete kuupäevade ja kella-janduse
Seltsi poolt. Hiljem võitis aegadega, mil MesUane oli ütelnud
ta kaks aastat järjest kirjandusau- halvustavaid asju N. Liidu kohta,
hinna. Ajakirja toimetaja sugeree- Temalt nõuti-enese süüdi tünnista-ris,
et kommunistlikku parteisse as- mist. Süüdistused olid satiirilist Ta anti Tolstoy Foundation'! sõitis Eesti Maja eest välja kell poiss sõitis mulle otsa! Mu suusk •
tumine aitaks teda töökohal edasi, ^aadi, mitte niivõrd küünilised kui hoolde ja veetis 9 kuud Traiskir- seitse hommikul umbes neljakümne tuli alt ära ja seda oli väga raske ^
eriti raadioringhäälingus ja selleks humoorikad ja need olid õiged, cheni põgenikelaagris. Elu korral- unise lapsega. Kõigüe lastele poi- jälle' tagasi panna. Aga vümaks
ajaks, kui ta lõpetas veterinaardok- Mesilane ei näinud mingit põhjust düs vähehaaval. Nüüd töötab Riho nud istmei(i ja nad pidid teiste sü- kiii ma mäest alla jõudsin, nägin,
torina 1974, oli ta ka täieõiguslik eitaniiseks, kuna ta oli tõesti end Mesilane Radio Free Europa — les istuma, sest buss oü mi täis. et kõik mu lüud olid ikka terved!
kommunistliku partei liige "ii väljendanud. ' Radio Liberty • juures, saates tsen- Isegi kui kõik olid väsmud, ei jää- Me pidime kogunema „chalet'-
Ta jätkas ringhäälingus^popü^ Kuid ta ülekuulamine kestis seerimata uudiseid Eestisse,
laarseks saanud humoorikat raa- seitse päeva, tema kuriteod basee-dioprögrammi
põllumajanduslikel rusid standardsüüdistustel: laim,
teemadel „Tere hommikut, farme- N. Liidu armee ja süsteemi naeru-rid!"
ja see sai lööknumbriks, kuni vääristamine.
ta läks sõjaväkke sundaega teeni- j^^^y^^^ süüdistati natsionalismi
ma mng valiti ohvitseri kandidaa-
Eesti keskkooli suusapäev
Mesilane hüppas laande taskus Laupäeval, 30. jaanuaril oli eesti data, aga ma kartsin luga palju.
I " ^ ^ ^ '^'^''^ keskkooU talipäev. Me läksime De- Lõpuks hakkasin sealt aUa suusasõiduks
VbA saatkonda. EHjo^.ggg suusatama. Buss tarna ja sõitsin päris hästi, aga üks
kir|andus
nud keegi magama. Me mängisime sse**keU pool neli, et. varustust ta-kaarte,
sõime terve paki küpsiseid gasi anda ja koju sõitma hakata,
ära ja vaatasime kuidas üks poiss Väga väsinud grupp noori inimesi
proovis visata banaanitükke teise kogunes bussi juurde, aga kõigU
poisi suhu. olid jalad, luud ja lükmed ikka ter-
Km me viimaks kohale jõudsime, ved. Ainult valutasid natuke. Poole
15'
h
d3
saada nooremleitnandi ^ okupatsioonV tõelisest iseloo- " ^^^2. Sisus: R. Troost „Ra- Me' väljus"ime bussist ja läksime kisid, et mitte liikmetele haiget te-must
Eestis 1940. -. nõudjad", B. Kangro luuletsük- ,,chalet'sse«, kus rüetusime suusa- ha!
nYtiM Eestlase** toimetuse |a
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TAUnJS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
taütus 364-7675
Toimetajad kodus
yäljaspooL tööaega:
Hannjes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastus
nädala esimesse ajalehte kuni
e$'masp. himm. kella 11 -ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-maj).
homm. kella ll-nl.
KUULOTAMESfE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
Jeviku tõttu.
ma xiiiiö vanu uuviwcii tanumaa- propageerimises kuna ta oU rää- BALTIMORE EESTI ORGANI- kõigu väga hea meel, isegi nen- tee peal paljud jäid magama ja
diks. P&rast aastast teenistust ta kaassõdureile N. Lii- SATSIOONIDE, BÜLLETÄÄN nr. ^el, kes pohiud enne suusatanud! teised istusid vaikselt või rää-voinuks
* ~ _
õlakud.
. V UIUSK JCiVSUS X^W. • • , • • . . . .
Mesilase Üksus oli strateegiliselt , , . o ^^1 „Veebruar", H. Visnapuu „ Ja tamise jaoks. Enamus inimesi har- Poole seitsme ajal jõudsime Ees-
. tähtsa lennuvälja julgeoleku Üles- Lõpuks lepiti kokku, et kuigi ta süski", „õpetaja Rudolf Troosti vastasid mäesuusatamist, aga mõ- ti Maja,ette tagasi, kus meie vane-annetes
28 km kaugusel Poola pii- kuriteod olid kergeloomulised, ta lahkumisteenistus EELK kogudu- ^ed läksid koos õpetaja Ene Lüdi- mad meid mui^el&e nägudega oota-rist.
Teenistus selles piirkonnas oli ei paase siiski karistuseta. Tema ses", kirikuõpetaja R. Troosti kiri ^ kooliiühataia Fdear Marieni \id
tüütav suureks kergenduseks oli esimene hiillptääni tnimptiKPlP T F Tueu- ^ «"^^ \ f •,
' samm tema üle kohtu pidamisel H M T .l^^^^ fv"wM murdmaasuusatamisele. Ma usun, et kõigu oÜ tore päev
Ukrainlased vihkasid venelast parteist välja heitmine Ta viidi ^^i^ ^^ntana eesti ranvast i , w.M. j^e kõik saime suusatamis-pile- ja et nad tahaksid järgmistel aas-isegi
rohkem kui ^eestlased seda ohvitseride messi, kus teda tutvus- älfiiS'" Me^^^^^^ b ü S v^' ^^""^^ """'^ ^"^^^t ? talipäevadele sõita!
teevad ja üh'tki sõdurit ei luba- tati natsionalisthku agitaatorina , ehekulg noortele, buUetaa- läkgime süs suusavarüstust renti-tud
lennubaasist limia Z puhTMe^ne piÄ^^^^^ ni kulude-tulude aruamie, lühitea- Mõnel oü suusavarustus omal Sandra Eanni
Kord oH ta rääkinud ühe vana ta- alandava hetke, kui ta kaasohvitse- ' t ; ™ ^ . ™ '^'"^ '"""'^^
^natet m1^^^^!^^^^^^ n - rikandidaadid nõudsid tema kohest . i ™ ™ ™ ™ ^äele ja proovisid- alla suusatada.
metas teda fashistiks, sülitas tema ^^^g^^tamist. pakkuvas sõnastuses kü-jeldav , .T" """^"^^ ^ - ^ ^ ^ ^ . m i i i n « ; i av
poole ja needis teda. Natside ajal Järgmiseks kohneks kuuks pandi j , , ^ ^ , ^ näärikuu", oma raa- .f ?5-aastane
olid nad vähemalt võinud oma Mesilane põlu aUa. Koidust häma- i^atukogu korraldamisest,%nuraa- ^^^^^ ^'^^ ^^^^ ^ " " ^ ^ ^ ««:^T«n^
karia kasvatada. ^ nkuni puhastas ta potte ja panne ^ ^ . „ t n m , " • ,.anocnni, io cnrr«o. ^ ^ ^ " ^^
tele ja poistele 1982. Noortele huvi- Oli naerma-ajav vaadata kuidas
kuni tema sõrmeküüned tulid ära matukogu"; vanasõnu ja „Sõrme- oma suusasaapaid kinni stokholmis tähistas 29. jaanuaril
Kuulutule
üks toU ühel veerul $4.25
esiküljel .......... $5.—
tagaküljel $4.50.
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. ^^aba Eestlase talitMi
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Taütus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvahdi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
. Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080 .
, - - del on sõnad näDDudel on ^med" P^^"^ ^a pidid poistelt abi küsima, ^j^^^ 75.j,^iat sünnipäeva end. Eesti
Baasis ei olnud naisi ega meele- nahk oli verine küünarnukkide- "^.P?^^^^ "^"i®^ ' Vümaks said kõik saapad jalga, Rahvusnõukogu esimees ia eesti
lahutust - ainult tonnide ja ton- ' i ^^puks Jamesaare laulusõnad ^^^^^.^^^ suuskade iuurde ia said ^f.^^^f^^^^ f'"^^^^
nide viisi puhast alkohoü (püri- " ' „Kohtamine Kotkajärvel". ^"'"^^''''^ ^"^^^^ '"'^ sotsiaaldemokraatide välismaa
tust), mida hoiti külmunud lennu- Kui ta ei olnid enam suuteline
kimootorite startimiseks. Seda toodi
vagunitega ja see sai ka koosseisule
vahetusrahaks mustal tu-paari
suuski, mis sobisid nendele, koondise esimees, õigusteadlane ja
oma saapapaelu sõhnuna, ta va- 90°Ciastan@ SkOlieS ^""^^^ ^^^^^ endine ajakirjanik Johannes Mih-bastati
sõjaväeteenistusest ja. - . ja viieteistkümne mmuti parast sai- j^es on palju aastaid tegut-saadeti
koju. Sydsvenska Dagbladeti sünnipäe- megi suusad jalga! Sns läks suu- genudka Eesti Komitee juhatuses.
seisuie ymictuMauoi.. xuu..a. _ - vade registris OÜ ära toodud Ees- satamine lahti!.
rul. Mesilane, kes oh puhta alko. Vaatamata N Ludu armee maa- ^
holi jooja juba oma veterinaari- rustele, et tuleb igale sõjaväest va
Juubüar on eesti hufisid kaitsnud
tist i)ärmev^ Wally Johansoni 90- ^eed, kes hästi ei suusatanud, paljudel rahvusvahelistel töölis- ja
aasta sünnipäev VeUinges, Skänes. läksid „Jänkumäele" ja sõitsid ametiühingulistel konverentsidel.
Juubilari elulookirjelduses jutus-' ggait alla, sest ei julgenud kõrge- juubüar toimetab eestijbotsiaalde-tab
leht: „Ta on sündinud Dorpa- matele mägedele minna. Teised mokraatide ajakirja „Side". Kov
tis, Liylandis Venemaal. Pärast tü- aga sõitsid suurtelt mägedelt nii dumaal oli ta iseseisvuse lõpul „Va.
tariastekeskkooli ja kaubandus- kiiresti ja suure hooga aUa, et pea- ba Maa" ja „Rahvalehe" toimetus-õpinguid
sai ta koha Dorpatis ja gu ei näinudki neid! liikmeks.
Revalis Estlandis. 1932 tuü ta Root- umbes keUa ühe ajal tulid kõik
si ja abiellus Malmös. Koos abi- „chalet'sse" tagasi ja sõid kiires-kaasaga
pühendusid nad aianduse- ti lõunat, et jäUe suusatama ruta- NorrCI djcilellü'
le, eriti tomatikasvatusele ja 20 ta ••• • Ji
aastat töötas ta Gyllene Gripeni '^^ .^^ ^^.^^^^ ^^^^ j^^, i^eeWie JOrVIST
juures Malmös.*' kumäest" alla, aga mu sõbrad nar- Norras ümuv „Bergens Tidnin-
Kohammed tõlkes on jäetud ^^-^.^ ^^^^ ^»g^^ j^ksin gen" avaldas pikema intervjuu
muutmata näitamaks, et Veel aas- nendega suuremale mäele - sama- Bergenis sümfooniakontserti juha-tal
1982 tarvitatakse Rootsis balti- ^..^^^^ ^^^^^^ -..^^^^ ^anud Neeme Järviga. Selles jutus-saksa
kohanimesid: „Dorpat, Liv- ^^^^^^^^ aastal ega julgenud aUa tas N. Järvi ka'Eduard Tubinast
land, Reval . . k õ i k Rysslandis! ^^j^, g^^kord sain pool teed aUa ja ta kümnest sümfooniast, mida
: : ~ sõita, aga siis toj^sin nü väga, et ta pidevalt juhatab erinevates lin-jäm
jälle peatuma. Mõned suusata- nades.Bergnenis esitati järgmisel
jäid sõitsid minust, mööda umbes päeval M i n IV sümfoonia; mis-neü-
viis korda enne kui sealt alla puhul sama ajfcht^a^
sain. Mu sõbrad proovisid mind ai- pücema intervjuu Hariiiüisp^
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
OOtUUMOJUJUB
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 16, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820216 |
Description
| Title | 1982-02-16-07 |
| OCR text | - y Nr. 13 Nr. IS 1(4BA" EESTLANE teisipäeval> 16. veebruaril 1982 ^ Tuesday, February 16. 1982 Lk. 1 fHINll'*''T.I"''"°"* :EST jajõudude juhtkond. je, keda lugedes tekkib lõid neist on (ana^na^ „ hävineniid koos Eefti on tohat meie s^jamee»- meenntost. ' leicuiu 70 e@iiti TALITUSES lARAAMM 1079. 256 lk. Pajult, 17 kaarti iScstt Joonistanud Vello Sauas. t) eesti rahva ajt> ^tsamate sfindmoftega on mõ jnstanad eesti a)a^ Joo põhijooni^ sündmnfle olnkordi, teeb jSreldofll ele kinketeoseks. saatekoln TALITUSES KOKARAAMATUST m Style" 'HviPiirisiM tekidoga Can; $15.— EesOase** talfitns. Los Angdesist ^odiracimots INDUSKOOUDE lORTELAULir lanlik$3,—) postiteel: L^MABLEY, fM2R 3S8 ja VABA EEST- >rte Laulik iikanda 50e. iie tuleviku kohta." IAvasin laadiku ja nähtavale tuE |kk näruseid kaarte, millega õp-sime _ jjLinnapõletamist" mängi-viie- aasta eest, kui pärast läka-foa pidime viibima toas. „Vaatame siis, kes meist on see, ^gü luuletistes öeldakse, „väljava-id neitsi". Ja keda saatus siis talb, see on siis sõjaväelasele mää- [tud, ja teised kaks, jah taga-igu ja jätku valitule vaba mäng," liakism.- • ,-,Tuulepea, milline täieline möt- |tus," ütles Evelyn vihaselt. «Mille lollus! Nagu keegi võiks sää- ^st asja uskuda — jEga meil ei tarvitse seda usku-i. Tähendust pole tal mingisugust, liill aga täidab aja, kuni kell tee-wda kutsub. Kogu pärastlõuna on itkuinii olnud igav, nii et võime ka veidi lõbutseda." Väljas peksis vihm vastu aknaid. lurh väljavaade viis meeleheitele, fõmbasin punase kardina ette. Tancy segas tuld kaminas ja Eve- (ehk küll ta seda ei tahtnud) [ihutas end lähemale, pannes käest lamatud - Segasin kaarte. -„Aitab juba, need on küllalt seatud." „Hüva. Tõsta, Nancy;" ütlesin, |>annes paki tema ette. Tema tõs-is ja Evelyn jagas kaarte. Väljavalituks osutub see, kellele jääb Lõige" suurem kaart kätte," hüüd-lin. - _i ' ' (Järgneb) Värskemad nndised loete „VABA EESTLASEST" Valitsuse foetus küttekeha muutmisel (CANADIAN SCENE) — Majaomanikud, kes õliküttelt kas gaasi või elektriküttele üle lähevad, saavad valitsuselt toetust poole kulude ulatuses, maksimaalselt 800 dollarit. See toetus on antud selleks, et majaomanikud õliküttelt gaasi-või elektrikütte peale üle läheksid aing aitaksid õlienergiat kokkuhoi-da. Et seda teha tuleb ühendust võtta ka^ gaasi- või elektrilcompa-niiga, kust ühtlasi ka välja antakse formularid toetuse saamiseks valitsuselt. Eraviisiliselt õliküttelt gaasi- vpi elektriküttele, oma küttekeha kohandamine ei ole lubatud ning sel puhul jääb ka toetus ära. Kui te aga kavsitsete kütteks kasutada puid, päikese- või pfopaani-energiat, astuge ühendusse Energy, Mines and Resources ministeeriumiga oma provintsis. Kui te kavatsete osta puudega köetavat ahju, siis tehke kjndlaks, et ahi kannab CSA templit (Ganadian Standards Association) ning on GSA poolt heaks kiidetud. Vastasel korral riiklikku toetust ei saa. • TORONIO LINN f 82. Ä. KINNISVARAMAKSUD! ESIALGNE MAKSMINE Kooskõlas The Municipal Acfiga ja määruse nr. 73-82 kohaselt mis linnanõukogu poolt vastu võetud 15. jaanuaril 1982, on kinnisvaramaksu esimese nelja osamaksu tähtajad 1982. aastal järgmised: KÖIK LINNAJAOD osamaks 15, veebr. Teine Kolmas osamaks osamaks 15. märtsil : 15. ap] Neljas osamaks 17. maa SOH Ta oli jõudnud müüridesisesse hoonesse, mis oli täidetud spetsiaalsete valvurite ja kõrgeauasU-meliste ametnikega. ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Rmm mz, l^yal Tmst T^wesr Toronto dominiea Ceatre Postiaadress: P.O. 32«, Ttr«nl$ Ont. (Bay &j King) M5E 1K7 Telefcin: &Mm S4-ttmdi telefoni valv^eenistuis Seal oli 39 eestlast pardal, tema ülesandeks oli neist kümnel silm peal hoida ja informeerida KGB ohvitserist ülemat igaühest, kes mõtles põgeneda. Oma 29. sünnipäeva hommikul Ülaltoodud tähtpäevadel maksmisele kuuluvad esialgsed summad 1982. a. kohta, moodustavad poole möödunud aasta pro» mUli määrast Ülejäänud osa kohta saadetakse arve aasta keskpaiku ja see kuulub maksmisele jälle neljas osas. Esialgsed kinnisvaramaksu teated on välja saadetud. Maksumaksjad, kes ei ole seda veel saanud, peavad sellest kohe teatama Tax Information Gounter, Gity Hall, või tel. 367-^7115. KINNISVARAMAKSUDE MAKSMINE Informatsiooni arvete tasumise viisi ja koha suhtes leiate bro-shüüris, mis on arvele Juurde lisatud. W. A. WILFORD Gity Treäsurer. TEI^ ROLAND LAAN Qdvdkaat-notor 133 Riehmond St. W., Ste m TJaronto, M5H 2L3 Tel. 384-7*72 VABA EESTLANE ST .. -1 J2 Ui OI N S RicHnor^bsr.M „Vaiiva sõdur Mesilane Mati Laansoo kirjeldab eesti noore eiukäikgn Vancouveris ilmuvas ajakirjas ,,Van€ouver** (Jaa liuar 1982) ilmus Mati Laansoo artikkel ,,Over there /The good soldier Mesilane". Aujtor kiijeJidab TraisMrchenit, Austria^ põgenikelaagrit, 25 km kaugusel Viinist lõunas. See peaks majutama 1500 inunest, aga 200 Poola põgenikku on saabunud päevas ja Austria ametivõimud kardavad, et üldarv võiks tõusta sel aastal 100.000-iiii. Selle olukorra vältimiseks nÕBjtakse nüüd uutelt sissesõicjailt viisasid. Poolakad sõitsid ptserongiga Vars- õpingute päevist, veetis oma aja bastatule tagasi anda ta eelmine savist läbi Tshehhoslovakkia Viini, koos teiste seltsimeestega joobunud teenistuskoht tsiviilis, juhiti Mesi^ mida nimetatakse Chopin-Expres- olekus. Sõdurid kallasid klaasi pu- lane viisakalt välja Tallinna raatsiks. Teine marsruut õn lennata hast piiritust täis ja segasid selles-'' diohoonest ja pidi otsima omale Budapesti ja sõita sealt rongiga se lund, heitsid^^kurku ja viskasid füüsilist tööd. Austriasse. Möödunud jõulu ajal siis end lumme lennukirataste kõr- Vähehaaval ta leidis jälle tööd kõvendati kontrolli Austria piirÜ ja vale magama. veterinaarina, aga ühel päeval kü-nõuti läbisõiduviisat, aga põgeni- Pärast 9 kuud teenimist ta esitas lastas teda KGB ohvitser, kes ke vool jätkus, mis tähendab Aust- lühifilmi stsenaariumi igapäevase avaldas oma kaastunnet Ja ütles, ria elanikele 50 miljonit dollarit nõukogu julgeoleku valvurite elust, et kui Mesilane soovib oma ring-aastas. Uudis jõudis vähehaaval temanigi, häälingu töökohale tagasi, ta võiks M. Laansop toob konkreetse juh-, et sellest tehakse 15-minutiline lü- teda aidata. Mesilane nõustus ja tumina Riho Mesüase põgenemise, hifilm. sai väikenuhi ülesande, kes lähe-n.^ « n „ o « « R ' ^ . "^el hommikul kui ta oli mine- nedes inimestele, kelle juurde te-v l Ä „ T-^' . ' ^ ' r ^a,s oma valvepostile, tuli käsk, et da kästi minna, hoidis peidetud !r l v ' ta paneks selga oma vormiriietuse mikrofoni keha küljes. Tema ring-pmju rasKem. raporteeriks armee ringhäälingu häälingu karjäär hakkas jälle õitse- Ta iseloomustab Mesilast, kes on sektsioonis. ma ja temast sai midagi kuulsuse, väga huumoririkas mees oma suu- Õnnelik Mesilane kujutas ette, taolist Eesti TV-s. re keha ja alati naefulise näoga, et see oli esimene aste val^^ülesan- Mesilane oli plaanitsenud pÕge- Laansoo kohtus Mesilasega jõu- netest vabanemiseks. Kui ta astus nemist läände juba 1973. Varsti lude ajal Münchenis^ kus nad läk- ^^Ua autost, mis o^^ tulnud taile avanes see võimalus talle. Teda sid koos kuulsasse Hofbräuhausi järele, märkas ta et TV-saatejaama õpetatu juhtima reisijate gruppe õllekeldrisse, kus Hitler juhatas torn oli linna teises servas. Doonau) sõitva laevaga, kord oma varasemaid natsipartei kokkutulekuid, õllekannu juures ja saksa muusika müras rää,kis Mesilane oma eluloo. Mesilane lõpetas keskkooli 1966, kavatsedes saada kas näit- See oli Spetsiaahie õhujõudude lejaks või kriminaaldetektiiviks. Luureosakond. Nüüd koitis talle, Tema vanemad ei näinud siiski tu- et ta oli endise WW2 SMERSH asus 40-inimeseline grupp ringsõi-leyikku pojale lavalaudadel, (Surm spioonidele!) peakorteris, du bussi ja grupijuht hoidis nende ^i.4Ri*„ *« r T n- vastuluure osakonnas, mis oli kar- passe. Mesilane oli juba Viini ^AI^ . T f d ^ t u d Ukraina KGB eelkäija. plaani omale pähe õppinud ja kui ir^TrV^ • -^^ Mesilane uskus veel, et sõjavägi turistid asusid kunstimuuseumi, tahtis taUe anda meeldivat alterna- tundis ta selle ümbrust ja läheda-Äitr^ Ik^^^"^^^ 5"^^'°^'^" vastu si tänavaid. Heüc oli tulnud, mida • * huvipakkuva meedia-alase tööga, ta OÜ oodanud, v Ta astus siis Eesti Põllumajandus- "^s vanemleitnant karjus talle^ et Kui teised asusid peagaleriis, akadeemiasse õppima piimandust^a paneks oma sineli nööbi kinni, läks Mesilane toaletti.60i* sekundit ja karjapidamise tehnoloogiat. -kui teda viidi akendeta ruumi, kus hiljem, ta astus väljaj pöördus üm- 1969 hakkas Mesilane kirjuta- oli laud kahe tooliga. Seal luges-ber nurga trepi poole ja varsti väl-ma humoorikaid artikleid väikeses teine ohvitser ette pika rea süüdis- jus kõrvaluksest taksopeatusse, ajakirjas, mis ilmus Eesti Põlluma- tusi, täpsete kuupäevade ja kella-janduse Seltsi poolt. Hiljem võitis aegadega, mil MesUane oli ütelnud ta kaks aastat järjest kirjandusau- halvustavaid asju N. Liidu kohta, hinna. Ajakirja toimetaja sugeree- Temalt nõuti-enese süüdi tünnista-ris, et kommunistlikku parteisse as- mist. Süüdistused olid satiirilist Ta anti Tolstoy Foundation'! sõitis Eesti Maja eest välja kell poiss sõitis mulle otsa! Mu suusk • tumine aitaks teda töökohal edasi, ^aadi, mitte niivõrd küünilised kui hoolde ja veetis 9 kuud Traiskir- seitse hommikul umbes neljakümne tuli alt ära ja seda oli väga raske ^ eriti raadioringhäälingus ja selleks humoorikad ja need olid õiged, cheni põgenikelaagris. Elu korral- unise lapsega. Kõigüe lastele poi- jälle' tagasi panna. Aga vümaks ajaks, kui ta lõpetas veterinaardok- Mesilane ei näinud mingit põhjust düs vähehaaval. Nüüd töötab Riho nud istmei(i ja nad pidid teiste sü- kiii ma mäest alla jõudsin, nägin, torina 1974, oli ta ka täieõiguslik eitaniiseks, kuna ta oli tõesti end Mesilane Radio Free Europa — les istuma, sest buss oü mi täis. et kõik mu lüud olid ikka terved! kommunistliku partei liige "ii väljendanud. ' Radio Liberty • juures, saates tsen- Isegi kui kõik olid väsmud, ei jää- Me pidime kogunema „chalet'- Ta jätkas ringhäälingus^popü^ Kuid ta ülekuulamine kestis seerimata uudiseid Eestisse, laarseks saanud humoorikat raa- seitse päeva, tema kuriteod basee-dioprögrammi põllumajanduslikel rusid standardsüüdistustel: laim, teemadel „Tere hommikut, farme- N. Liidu armee ja süsteemi naeru-rid!" ja see sai lööknumbriks, kuni vääristamine. ta läks sõjaväkke sundaega teeni- j^^^y^^^ süüdistati natsionalismi ma mng valiti ohvitseri kandidaa- Eesti keskkooli suusapäev Mesilane hüppas laande taskus Laupäeval, 30. jaanuaril oli eesti data, aga ma kartsin luga palju. I " ^ ^ ^ '^'^''^ keskkooU talipäev. Me läksime De- Lõpuks hakkasin sealt aUa suusasõiduks VbA saatkonda. EHjo^.ggg suusatama. Buss tarna ja sõitsin päris hästi, aga üks kir|andus nud keegi magama. Me mängisime sse**keU pool neli, et. varustust ta-kaarte, sõime terve paki küpsiseid gasi anda ja koju sõitma hakata, ära ja vaatasime kuidas üks poiss Väga väsinud grupp noori inimesi proovis visata banaanitükke teise kogunes bussi juurde, aga kõigU poisi suhu. olid jalad, luud ja lükmed ikka ter- Km me viimaks kohale jõudsime, ved. Ainult valutasid natuke. Poole 15' h d3 saada nooremleitnandi ^ okupatsioonV tõelisest iseloo- " ^^^2. Sisus: R. Troost „Ra- Me' väljus"ime bussist ja läksime kisid, et mitte liikmetele haiget te-must Eestis 1940. -. nõudjad", B. Kangro luuletsük- ,,chalet'sse«, kus rüetusime suusa- ha! nYtiM Eestlase** toimetuse |a talituse asukoha plaan TOIMETUS JA TAUnJS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni Telefonid: toimetus 364-7521 taütus 364-7675 Toimetajad kodus yäljaspooL tööaega: Hannjes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastus nädala esimesse ajalehte kuni e$'masp. himm. kella 11 -ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-maj). homm. kella ll-nl. KUULOTAMESfE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase Jeviku tõttu. ma xiiiiö vanu uuviwcii tanumaa- propageerimises kuna ta oU rää- BALTIMORE EESTI ORGANI- kõigu väga hea meel, isegi nen- tee peal paljud jäid magama ja diks. P&rast aastast teenistust ta kaassõdureile N. Lii- SATSIOONIDE, BÜLLETÄÄN nr. ^el, kes pohiud enne suusatanud! teised istusid vaikselt või rää-voinuks * ~ _ õlakud. . V UIUSK JCiVSUS X^W. • • , • • . . . . Mesilase Üksus oli strateegiliselt , , . o ^^1 „Veebruar", H. Visnapuu „ Ja tamise jaoks. Enamus inimesi har- Poole seitsme ajal jõudsime Ees- . tähtsa lennuvälja julgeoleku Üles- Lõpuks lepiti kokku, et kuigi ta süski", „õpetaja Rudolf Troosti vastasid mäesuusatamist, aga mõ- ti Maja,ette tagasi, kus meie vane-annetes 28 km kaugusel Poola pii- kuriteod olid kergeloomulised, ta lahkumisteenistus EELK kogudu- ^ed läksid koos õpetaja Ene Lüdi- mad meid mui^el&e nägudega oota-rist. Teenistus selles piirkonnas oli ei paase siiski karistuseta. Tema ses", kirikuõpetaja R. Troosti kiri ^ kooliiühataia Fdear Marieni \id tüütav suureks kergenduseks oli esimene hiillptääni tnimptiKPlP T F Tueu- ^ «"^^ \ f •, ' samm tema üle kohtu pidamisel H M T .l^^^^ fv"wM murdmaasuusatamisele. Ma usun, et kõigu oÜ tore päev Ukrainlased vihkasid venelast parteist välja heitmine Ta viidi ^^i^ ^^ntana eesti ranvast i , w.M. j^e kõik saime suusatamis-pile- ja et nad tahaksid järgmistel aas-isegi rohkem kui ^eestlased seda ohvitseride messi, kus teda tutvus- älfiiS'" Me^^^^^^ b ü S v^' ^^""^^ """'^ ^"^^^t ? talipäevadele sõita! teevad ja üh'tki sõdurit ei luba- tati natsionalisthku agitaatorina , ehekulg noortele, buUetaa- läkgime süs suusavarüstust renti-tud lennubaasist limia Z puhTMe^ne piÄ^^^^^ ni kulude-tulude aruamie, lühitea- Mõnel oü suusavarustus omal Sandra Eanni Kord oH ta rääkinud ühe vana ta- alandava hetke, kui ta kaasohvitse- ' t ; ™ ^ . ™ '^'"^ '"""'^^ ^natet m1^^^^!^^^^^^ n - rikandidaadid nõudsid tema kohest . i ™ ™ ™ ™ ^äele ja proovisid- alla suusatada. metas teda fashistiks, sülitas tema ^^^g^^tamist. pakkuvas sõnastuses kü-jeldav , .T" """^"^^ ^ - ^ ^ ^ ^ . m i i i n « ; i av poole ja needis teda. Natside ajal Järgmiseks kohneks kuuks pandi j , , ^ ^ , ^ näärikuu", oma raa- .f ?5-aastane olid nad vähemalt võinud oma Mesilane põlu aUa. Koidust häma- i^atukogu korraldamisest,%nuraa- ^^^^^ ^'^^ ^^^^ ^ " " ^ ^ ^ ««:^T«n^ karia kasvatada. ^ nkuni puhastas ta potte ja panne ^ ^ . „ t n m , " • ,.anocnni, io cnrr«o. ^ ^ ^ " ^^ tele ja poistele 1982. Noortele huvi- Oli naerma-ajav vaadata kuidas kuni tema sõrmeküüned tulid ära matukogu"; vanasõnu ja „Sõrme- oma suusasaapaid kinni stokholmis tähistas 29. jaanuaril Kuulutule üks toU ühel veerul $4.25 esiküljel .......... $5.— tagaküljel $4.50. KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. ^^aba Eestlase talitMi 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C Toronto, Ont. M6J 3M7 Taütus väljaspool tööaega: Helmi Lüvahdi 251-6495 2. Mrs. Leida Mariey Postiaadress: 9 Parravano Ct. . Willowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 . , - - del on sõnad näDDudel on ^med" P^^"^ ^a pidid poistelt abi küsima, ^j^^^ 75.j,^iat sünnipäeva end. Eesti Baasis ei olnud naisi ega meele- nahk oli verine küünarnukkide- "^.P?^^^^ "^"i®^ ' Vümaks said kõik saapad jalga, Rahvusnõukogu esimees ia eesti lahutust - ainult tonnide ja ton- ' i ^^puks Jamesaare laulusõnad ^^^^^.^^^ suuskade iuurde ia said ^f.^^^f^^^^ f'"^^^^ nide viisi puhast alkohoü (püri- " ' „Kohtamine Kotkajärvel". ^"'"^^''''^ ^"^^^^ '"'^ sotsiaaldemokraatide välismaa tust), mida hoiti külmunud lennu- Kui ta ei olnid enam suuteline kimootorite startimiseks. Seda toodi vagunitega ja see sai ka koosseisule vahetusrahaks mustal tu-paari suuski, mis sobisid nendele, koondise esimees, õigusteadlane ja oma saapapaelu sõhnuna, ta va- 90°Ciastan@ SkOlieS ^""^^^ ^^^^^ endine ajakirjanik Johannes Mih-bastati sõjaväeteenistusest ja. - . ja viieteistkümne mmuti parast sai- j^es on palju aastaid tegut-saadeti koju. Sydsvenska Dagbladeti sünnipäe- megi suusad jalga! Sns läks suu- genudka Eesti Komitee juhatuses. seisuie ymictuMauoi.. xuu..a. _ - vade registris OÜ ära toodud Ees- satamine lahti!. rul. Mesilane, kes oh puhta alko. Vaatamata N Ludu armee maa- ^ holi jooja juba oma veterinaari- rustele, et tuleb igale sõjaväest va Juubüar on eesti hufisid kaitsnud tist i)ärmev^ Wally Johansoni 90- ^eed, kes hästi ei suusatanud, paljudel rahvusvahelistel töölis- ja aasta sünnipäev VeUinges, Skänes. läksid „Jänkumäele" ja sõitsid ametiühingulistel konverentsidel. Juubilari elulookirjelduses jutus-' ggait alla, sest ei julgenud kõrge- juubüar toimetab eestijbotsiaalde-tab leht: „Ta on sündinud Dorpa- matele mägedele minna. Teised mokraatide ajakirja „Side". Kov tis, Liylandis Venemaal. Pärast tü- aga sõitsid suurtelt mägedelt nii dumaal oli ta iseseisvuse lõpul „Va. tariastekeskkooli ja kaubandus- kiiresti ja suure hooga aUa, et pea- ba Maa" ja „Rahvalehe" toimetus-õpinguid sai ta koha Dorpatis ja gu ei näinudki neid! liikmeks. Revalis Estlandis. 1932 tuü ta Root- umbes keUa ühe ajal tulid kõik si ja abiellus Malmös. Koos abi- „chalet'sse" tagasi ja sõid kiires-kaasaga pühendusid nad aianduse- ti lõunat, et jäUe suusatama ruta- NorrCI djcilellü' le, eriti tomatikasvatusele ja 20 ta ••• • Ji aastat töötas ta Gyllene Gripeni '^^ .^^ ^^.^^^^ ^^^^ j^^, i^eeWie JOrVIST juures Malmös.*' kumäest" alla, aga mu sõbrad nar- Norras ümuv „Bergens Tidnin- Kohammed tõlkes on jäetud ^^-^.^ ^^^^ ^»g^^ j^ksin gen" avaldas pikema intervjuu muutmata näitamaks, et Veel aas- nendega suuremale mäele - sama- Bergenis sümfooniakontserti juha-tal 1982 tarvitatakse Rootsis balti- ^..^^^^ ^^^^^^ -..^^^^ ^anud Neeme Järviga. Selles jutus-saksa kohanimesid: „Dorpat, Liv- ^^^^^^^^ aastal ega julgenud aUa tas N. Järvi ka'Eduard Tubinast land, Reval . . k õ i k Rysslandis! ^^j^, g^^kord sain pool teed aUa ja ta kümnest sümfooniast, mida : : ~ sõita, aga siis toj^sin nü väga, et ta pidevalt juhatab erinevates lin-jäm jälle peatuma. Mõned suusata- nades.Bergnenis esitati järgmisel jäid sõitsid minust, mööda umbes päeval M i n IV sümfoonia; mis-neü- viis korda enne kui sealt alla puhul sama ajfcht^a^ sain. Mu sõbrad proovisid mind ai- pücema intervjuu Hariiiüisp^ Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST" OOtUUMOJUJUB |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-16-07
