Vaba eestlane , June 18, 1981

              Nr. 46
Hoor eesti yjumistäht Šporcümärkmikyst
Austraalias, Darwinis Põh ja-
Territooriumi haridusministri nõu­andjana:
töötava mag. Matti Ur-veti
11-aastane poeg Indrek oa
mitte ainult eestlastele, vaid kogu
Austraalia ulatuses üks tuleviku­lootusi
ujujana.
Casuarina ujulas aprillis korral­datud
ujumisvõistlustel ületas Ind­rek
28 rekordit ujumises. N. T.
News nimetab Indrekut üheks sil­mapaistvamate
saavutustega sport­laseks
Põhja-Territooriumü nii
vanade kui ka noorte hulgas. Ind­rek
ületas kaugelt kõik teised
võistlejad, sest ta ületas 28 eelmist
rekordit, neist 11- ja 12-aastaste
1500 m, 800 m ja 400 m vabauju­mises,
12-aastaste 400 m kombi­neeritud
ujumises, 11 "> 12- ja 13-
aästaste 200 m selili ja 200 m lib-likstiilis
ja 11-aastaste 400 m va­baujumises.
Indrekut on treeninud treenerid
Döug McGuffike ja Wendy Kali-cajors,
viimasel koolivahel Syd­neys
Forbes Carlyle. Temalt ooda­takse
märkimisväärseid tagajärgi
Austraalia ujumisvõistlusel, noor
ise aga unistaK ujumisest järgmisel
olümpiamängudel.
Kjfifcige $ünnlpäevGk$
JÄBA EESTLANE"
Lääne-Saksamaal, Rhedes viis
Klaus Ploghaus hooaja vasarahei-te
tipptulemuse 78.78-le, millega
ta ühtlasi tõusis kõigi- aegade ede­tabelis
kümnendale kohale. Naiste
kaugushüppes asus tänavuse välis^
võistluste edetabeli etteotsa sise-võistluste
maailmarekordi omanik
ICaren Hanel tagajärjega 6.75; te­ma
sisevõistluste maailiharekord
on 6.77. 6.81 hüppas küll Anke
Weigt, aga 2 m/sek. taganttuule
tõttu seda ei arvestata.
Esimesel kevadisel võistlusel
Soomes viskas Raimo Manninen
Jyväskyläs oda 84; 34.
Eesti soost soome sportlane Tii­na
Lillak saavutas odaviskes tule­musega
62.22 uue Soome naiste
rekordi. Samal ajal inglane Tessa
Sanderson heitis Furthis, Lääne-
Säksamaal 68.86. Naiste odaviske
maailmarekord on 71.80. Samal
Karjas peetud võistlusel viskas Ar-to
Härkönen oda 82.24. Reijo
Stählberg tõukas kuuli 19.69.
Jamaikalanna Merlene Ottey,
Moskva olümpiamängude pronks­medali
võitja 200 meetril, jooksis
Austinis, Texases 100 m ajaga
10,97. Tund hiljem ta jooksis 200
m ajaga 22,38. Neli aastat püsi­nud
naiste 100 m maailmarekord
on idasakslase Marlies Göhri ni-el
ajaga 10,88.
VABA EESTLASE TALITUSES mfiügil
stereo heliplaat
KORJUS bass-bariton
CHARLES KIPPER — klaverUoade
Metsated (A; Käpp)/Eimemniste (MvSaar), üks süu (M.^
Muremaa (R. Päts), Laol sõnajala 5iest(T.VettÖj:'), Sind tervi­tame
küläapäike (A. Karindi) ja Rändaja Shtalaul (J. Tall) ja
rahvalaule: K. Raidi seades ^ Lanln mõju. Kui ma hakkan laa-lemaie.
Ära vües ja Kivikasiakas, L. Virkhausi seades — Kus on
kus on korva kodu, V. Kappi seades — Linakatkoja ja J, Zeigeri
seades — Kanndffajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $1.—
is 4. Teatud tants, 7.
Hääleliik, 9. Taevasaadik, 11'.
Naispeaosaline ühes populaarses
ooperis, 12. Vasak (murdesõna),
13. Löögi jälg; 14. Kõige, enne, 16.
Väike jänes, 17. USA osariik, 18.
Üksiketteaste, 20. Tekkimine, 23.
Aine, 26. Müncheni ingliskeelne
Špordlyudiseici
Eai Kääricli tantsMstuudi© esitamas hoogsat lavatantsu, Bende hiljutisel
õpilasõhtul. Foto: Vaba Eestlane
Kislovodskis toimunud üleliidu­lisel
karikavõistlustel kergejõusti­kus
said kaks auhinnakohta ka
Tallinna heitjad, Toivo Moorast
võitis odaviske tulemusega 81.40
ja Elju Kuhi oli kettaheites teine
56.80-ga. Võistluste parima tule­muse
saavutas 14-aastane V. Mov-sepjan,
kes sai kaugushüppes 7.96.
Männiku lasketiirus lõppesid
Eesti individuaalsed laskemeistri-võistlused.
Püstolilaskmises oli
võitja Peep Sõber 587 silmaga, tei­seks
jäi Vello Orav 582 ja kol­mandaks
Rudolf Virolainen 579
silmaga^ Kiirlaskmises ringmärki
oli parim R. Virolainen 572, P.
Sõber 570 ja V. Orav 561 silma.
Teenistuspüssi võistlusel oli esi­mene
Mati Nigul 558 silmaga,
järgnesid Joa Pruks ja Am Muru
534 silmaga. Vabapüssist laskmi­ses
tuli esikohale Ain Muru 1108
silma, teine Mati Nigul 1105, kol­mas
-Juhan Veermaa 1101 silma.
nimi, 29. Mitte varem ega hiljem,
30 .V. Uibõpuu teos, 31. Hõige,
32. Maa kauges minevikus, 33.
Ainult üks, 34. Putukas.
Füstffeads 1. Taime vili, 2. Aita­mas,
3. Käsigranaadi tüüp, 4.
Udune (ilma kohta), 5. Vedeliku-nõu,
6. Ülalpoolt, 8. Väike loom,
10. Hall, saksa ; keeles, 13. Mitte
rohkem, 14. Ajajärk, 15. Naiste
peakatted, 19. Ehtekivi, ' 21.
Kunstnik, 22. Mitte väheni, 24.
Ehitus kanalil laevade läbilaskmi-seks^
25. Eesti muusikamees
Ameerikas, 27. Hispaania naiseni­mi,
28. Raadiumi avastaja, 31.
Hurtsik.
RISTSÕNA Nr. 1<0)6S
LAHENDUS
Põikread: 1. Kärmas, 5. Palmik,
9. Unamuno, 10. Enam, 11. Rull,
13. Anna, 15. Liit, 17. Soo, 18.
Mosel, 21. Ina, 22. Kokku, 23.
Armin, 24. Iidne, 25. Ajend; 27.
Varem, 30. Vai, 31. UNRRA, 34.
Onu, 35. Aste, 37. Koer, 38. Elvi,
40. Saag, 42. Molekul, 43. Salo-me,
44. Elukas;
Füsfreads 1. Karask, 2. Muna,
3. Ana, 4. Sampo, 5. Purre, 6,
Anu, 7. Loll, 8. Kastan, 10.
Enok, 12. Liim, 14. Nooljas, 16.
Inimenej 18. Muidu, 19. Sidur,
20. Laeva, 25. Avanss, 26. Eite,
28. Roog, 29. Murdus, 32. Neile,
33. Ruske, 36. Elmo, 37. Kalu,
39. Vom, 41.\Aul.
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase talituses
\ Jüri Uluotsa j,Eestlaste lepingud võõrastega Xm
sajandil" - 2J!©
Uku Maasing „Udu Toonela jõelt" -— 5^5
«Piiridele Pyydes" —_ U%
„poety eHtoni'V — eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.30
Kalju Lepik — Death häs a (Md's Eyes —- 4L3I
Salasoo ja Salo — Välis-EestI perioodika 2.71
V. Salo - Riik ja kirikud — - 2.70
Anfühmng zu der Etnischen Sprach (Esimene katse
smti keele grammatika ja sõnaraamatu koostami­seks
H. Stahli sulest aastal 1637) 2.7»
Reedik Willem Wilmamii „Valmid" 2.70
H. Salu — Eesti vanem kirjandus 2.70
Blaise Pascal — Mõtted - 2^0
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertisoginnale 2J0
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses ^— 2J0
Aarand Roos ^Juntide kuningas Tallinnas 641
nona Laaman — Üks üsna' kerge haigus (luuletused) 5.50
Johan Pitka
Kohesel pärast Eesti Vaoadussõda kirjutatud raälestnsraamal
„värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
19l4~'i9l9. Raamat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka IN. sünni­aastaks.
237 lk. Hind $8.80 pluss 50 centi saatekola
KINK IGE
oma võõrrahvnsest sõpradele Eesti võitluse tutvustamiseks
Evald Uustalu
EDOM.ONLY
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu
MÜÜGtt VABA EESTLASE TALITUSES
atthl^s Johann iiseiü
Jaani ajal elanud tflidrukud veel
puhast kombelikku elu,'Meie ajal
sellevastu, arvab rahvas, on ette­kuulutatud
vaba armastus ja elu­viiside
lohakus ju nähtavae tulnud.
Jaani ajal tarvitati vedamiisel ja
kündmisel igal poolt härgi. Meie
ajal on hobused ammu härjad ära
tõrjunud; vähe nähakse veel kün­nihärgi.
„Kõik sood ja rabad saavad rau-dahelatega
ja jalapöidadega ära
mõõdetud; mees käib ^metsas, kir­ves
' seljas, aga ei tohi puu külge
puutuda, maad ostetakse ja müü­akse.
Vilja kaalutakse margapuu-ga,
liiva vakaga, puud käivad mõõ­du
alt läbi!" kuulutanud Jaan.
Jaani ajal olnud sood, rabad ja
metsad ühiseks tarvitamiseks, pä­rast
äga tulnud maamõõtjad ja
määranud igale talule kindlad pii­rid
kätte.
Kord sidunud Jaan kirve nart­suga
kinni ja ütelnud: „Nõnda
saavad kord; metsad • kmiai. •: pan-.
dud!" (N. Aunverdt).
Rahva arvamise järgi on see et­tekuulutus
juba mõne aasta eest
teostamise alguse saanud, meie
päevil aga täiesti täide läinud.
Kord maganud Jaan Mihklis
Naissoo Teisepere ahju peal. Pere­naine
Liisu, kes 101 aastat vanaks
elanud, sõtkunud leiba. Äkki k: va-,
nud Jaati ahju pealt ja ütelnud:
,,Liisu, mine ribale, too näulle vei­se
sitta!" .
Liisu küsima: „Mida sellega
teed?"
Jaan vastu: „Kord tuleb nii kan­ge
nälg, et inimesed veise sitta
söövad. Ma räägiksin, sulle veel,
äga olgu peale!"
Mõned arvavad, et see Vene­maa
suurt nälga tähendab.
Kirikuvalla Rätsepa talus ütel­nud
Jaan peremehele:„Tule, vaa­ta,
mis see on!" Peremees vaada­nud,
vastanud: „Härja jälg!" Jaan
vastu: jjViimasel
Rahvas seletab Jaani ütlust järg­miselt:
Kui meie päevil veis võõra
maa peale läheb, tuleb selle eest
rubla trahvi maksta.
Koonga Needremaa külas ütel­nud
Jaan, nagu A. Leppik teab, et
kui seal varnad seinast maha ku­kuvad,
siis peremees peab majast
välja minema. Eks peremees aja­nud
varnu seinast maha ja pida­nudki
varsti peale selle majast väl­ja
kolima.
Jaan maganud kord öösel Maa­linnas.
Hommikul näinud: Kibura
küla suitsud paistavad. Ütelnud pe­rerahvale:
„Edaspidi läheb puu-suits
ja maasuits segamini!" Rahva
arvamise järgi tähendanud Jaan
selle ütlusega põletispuude puu­dust.
Puude puudusel tarvitatakse
juba palju turbaid.
Jaan kuulutanud kord üleüldist
väeteenistust ette. Ühel õjitul
murdnud ta kusagil peres peeru
pilpaid katki, pannud pikemast lü­hemani
ritta ja ütelnud ise: „Nüüd
viiakse mehi soldatiks, • aga pärast
lähevad; ise; pannakse ritta pike­mast
lühemani."
Kord ütelnud Jaan: „Vitsahirm
võetakse ära ja keel kaob kohtust!"
(Vaimutöö, lk. 68). Rahvas arvas,
et kuulutuse esimene pool ju 1863
täide läinud. Keele kadumine
kohtust tähendab, et venelased
seal oma keele panid maksma.
Maade kohta ütelnud Jaan:
„Aeg tuleb, et te oma krunte küll
näha.saate, aga mitte pidada!"
Ligi kümne aasta eest antud
Koonga vallale omad krundid kät­te
ja sest saadik on taludel kind­lad
piirid. Paljud ei taha hea mee­lega
ometi uskuda, et kohad kaue­maks
ajaks jäävad omanikkudele
kätte, sest Jaan on ju ette kuulu­tanud,
et peremehed saavad küll
oma krunte näha, aga mitte pida­da.
Kellegi südamesse ei tõuse
kahtlust, et prohvet oleks võinud
lugu võõriti seletada. Niisugust
eksitust ei usu keegi ta poolt või­malikuks..
Kui enamlased hakkasid
1917 mõisate ja suruemate talude
maid,ära võtma, hõiskasid mitmed:
„Vaat, eks Järve-Jaani ettekuuu-tus
lähegi täide!" Teised näevad
maareformi teostamise ajal ette­kuulutuse
täide minevat.
Jaagupi kihelkonnas ühes külas^
võtnud Jaan kord luua kätte, püh­kinud
poole külavahet ära jä ütel­nud
ise: „Mis pühitud, see põleb,
mis pühkimata, see jääb!"
Pool küla põlenud hiljem ära. '
Mujalgi kuulutanud Jaan tule­kahju
ette. Nii ütelnud ta: „Saler
vere küla saab tuhahunnikuks!"
— „Pikavere külast põleb pool
maha; teine pool kus palvemaja,
jääb põlemata!"
A. Leppiku teisendi järgi tulnud
Jaan Võrungist üle Kõima raba
otse Vee valda Pere külla, peeru-kimp
käes; kogu tee võtnud ta
sealt peergu ja süüdanud ükshaa­val
põlema, kuni Pere külla jõud­nud.
Seal pühkinud ta luuaga kü­lavahet
ja ütelnud: „Nii saab see
küla ära põlema!"
Nii sündinudld. .
Tulega teeb Jaan ülepea tihti te­gemist.
Rahva arvamise järgi esi­neb
Jaan nagu teise Lauritsana;
tuli peab alati ta sõna kuulma.
Mõnikord kustutab ta tuld; selle
kustutamisega kuulutab ta edaspi­dist
tulekahju ette.
Rabara Vanajuritsa talus pan­nud
perenaine leiba ahju küpse­ma.
Ahjus põlenud tuli. Jaan visa­nud
ahju vett, öeldes: „Mis põleb,
see peab kustuma!" See talu on
pärast Jaani neli korda ära põle­nud.
Türni kalarannas läinud Jaan
kalavõrkude juurde ja teinud võr­gu
juhtmete alla tule. Kalamehed
tõrelenud sellepärast Jaaniga. Jaan
vastanud: „Ärge kartke: küll aeg
näitab oma tegusid!" Tuli ei ole
võrkudele kõige vähemat viga tei­nud.
Kord läinud Jaan \koduküla
Soeni tallu. Perenaine võtnud pa­rajasti
ahjust leibu välja; andnud
Jaanilegi värsket leiba. Pärast söö­mist
läinud Jaan ahju ette. Haka­nud
süte peale vett pritsima. Pere­naine
pahandanud, et Jaan tule ära
kustutanud. Jaan vastu: ,,Kord
kustutakse niiviisi tuld!"
Rahvas seletab. Jaan kuuluta­nud
meieaegset tulekustutamise
pritside tegevust ette.
Teisendi järgi tulnud Jaan Virt­su
mõisa rehe alla, murdnud peer-gusid,
teinud neist lõkke põranda­le
maha. Nägijad jutustanud lugu
mõisnikule. Mõisnik ilmunud kohe
rehe juurde. Käratanud Jaani pea­le:
„Mis sa teed siin?" Jaan vasta­nud
magusalt:,, Vaatan nuumhär-gade
verd. See on kõik nuumhär-gade
veri, mis Tallinnas Toompeal
saab jooksma!"
Mööda külasid ja metsi hulku­des
teinud Jaan tuld tihti heina­küünides
ja heinakuhjade äärešj
aga tuli ei läinud ta käest iialgi
laiali ega^ süüdanud põlema seda,
mida ei pidanud süütama. Jaani
silm valmistanud tulele-nagu nä­gemata
müüri ümber, kust tuli üle
ei pääsenud. Tuli jäänud alati sin­na
paigale, mille Jaan taile mää­ranud.
Vahel käinud Jaan karjas. Siis
teinud alati tule üles. Tuld tagu­nud
muidugi taela peale kivi kül­jest
raudadega. Saanud, lõkke põ^
lema, andnud Jaan kivi j a rauad
suuremate karjaste kätte taguda.
Need teinud oma tule. Viimaks
antud rauad laste kätte. Ikka pi­danud
kolm tuld olema, ükski ei
tohtinud teise tuld võtta, vaid pi­danud
ise tegema. Vahel küsitud:
„Miks nõnda teed?" Jaan vastu:
„Igaüks peab ise vaeva nägema ja
oma tööst rõõmu tundma!" Iga
tuld nimetatud oma nimegaj Jaani
tuld hüütud vanaks tuleks, teiste
tuld noorte tuleks ja kolmandat
laste tuleks.
Sillad ja ehitused
Niisama agaralt kui Jaan maan^
teede tegemist ära määranud, mää-pnud
ta ka sildade ehitamist.
Kasari jõel puudus sild. Igal sü­gisel
ja kevadel uppunud Kasari
jõkke hobuseid. Kord Kasarile
tulles jäänud Jaan jõe äärde seis­ma
ja ütelnud: „Kasari jõele ehi­tatakse
sild peale. Kui sild ehita­tud
(teisend ehitatakse) tuleb Ve­nel
suur sõda. Kui sillale praegu
sisse lööb, kaotab Vene!"
Teisendi järgi: „Kui Kasari jõe­le
silda ehitatakse, on sõjajuttu
kuulda." Peale selle ütelnud Jaan
veel: „Silla eliitab 15 lapse isa!"
Kasari süla ehitajal olnudki 15 last.
Kui Kasari jõele sild peale teh­ti,
algas Vene-aJapani sõda. Ühel
ööl kajanud nii vali pauk, et ini­mesed
unest üles ärganud. Hom­mikul
mindud vaatama, leitud sil­lal
suur pragu sees. Varsti selle
peale tulnud teade, et Port-Arthur
jaapanlaste kätte langenud.
(Järgneb^