Vaba Eestlane, May 08, 1968

              13=
ano
VABA EESTLANE kolmapäeval 8 mall I96t — Wednesday May 8 1963 Lk 3
n
EESTLANNA DEKOREERIB KANADA LAVA
i
Eestlasi Kunstikooli näitusel
TÜna Lipu edusammud — Kui noor eesti tüdruk juhtis Royal ! Kooli lõpetanud paarkümmend eestlast
Alexandras lavatööliste väge Isade maa" lavastuse deko-ratsioon
Teatavasti toimusid hiljuti õpilaste rahutused kooli direktuuri
kostüümid ja valgustus Tiina Lipu hooleks vastu Ontario Kõrgemas Kunstikoolis (Ontario College of Art)
Torontos Loomulikult olid ka need sündmused ülespuhutud To-
Mis on saanud Tiina Lipust? ronto päevalehtede uudistes kus algustati probleeme ja seisu-kohti
a
See sihvakas tumedajuukseline võrse Riina Keinik-Rudol- f Lipu nältlejaperckonnast paistis sil-ma
ühepoolselt Kuid lõpuks siiski sftliniti rahu ja kõik pöör-ilusi- d
mõned aastad tagasi noore eripalgelise kostüümide kahandajana Toronto resti teatris kuid tagasi loovale tööle Need tõötagajrjed on ka küllaltki
siis kadus ta eesti avalikkuse horisondilt ja nii mitmedki on seetõttu esitanud eelpooltoodud küsi-muse
head mida tõestas õpilaste aastanäitus kus esindatud oli ka fc--j eestlasi
Ll8jc19mail
vEM YORGIS
j- -
TCHESTKR OUmi
Wtiw vwns
red Kahro skauai- -
rade esimeneics
Etž Skaudisoprade
—vnMOleku valima juna- - Vj' metl° oraa eslmesel
vksl Eine esimees dr
--ir Tammemägi loobus
idetnaast seltsi uurns -
v rahti dr V Tammemägi
-- vt Harald Neidre laeku- -
jri Randlaid ja ametita
tb Harras Kullango Juha- -
kaalub eluaegse auesimene- -
nioKra la kauaaee- -
issees Hendrik Tanner Uus
s Alfred Kahro on teenis- -
isuselt järgmine junaiusc
'i kauaaegne seltsi laekur
s uueks kirjavahetuse aad- -
si on uue esimehe aadress
Van Stassen Blvd Toronto
istav kutse
Ivaskile
m YORK (VES) — Oklaho- -
ilkoolts Norman'is Okta
kisate keelte korralise profes- -
ra la sama uukoou poon vai- -
suva rahvusvaheliselt tuntud
Lrja Books Abroad peatoime
ta tõotav dr phll Ivar Ivask
e:tl äsja United States Com- -
for Study of Austrian Lite- -
je liikmeks
—
toi ajakirjanduses margitak--
es dr I Ivask üheks kahek- -
iikoolide õppejõust kes on
retaiud eelmäreitud komitee
ks milline loodi detsemb- -
1567 Chicagos Moodsate Keel- -
uhingu kongressil Komitee
aonks on Austria Instituut
Yorgis Oklahomas ilmuv
lrsan Transcript" kirjutab 22
utsi numbris dr I Ivaski mää- -
: ja märgib et on Austria
v!rdleva keeleteaduse eritead- -
s Ta on kirjutamas kriitika-monograafi- at
austria autori
=uto von Dodereri (1866—
n üle millise annab välja
pi)Te Publishers" New Yorgis
iihiloine raadio-kir- i
skautidele
l-~- l:tu lmiconna vaHannrlM
r- -s raadio (ühllalne käsitlemi- - Vii skautidele „XM 42 36 34"
fttrja koostas lipkonna raadio- -
-- tor nskm Voldemar Adel- -
j see annab poistele Ulevaa- -
fcidas käsitleda lipkonna pai-- M raadioiaama ning liikuvaid
ü-- a - tönka-Jönkasld- " (Wal-fX- ht
tehnilisi üksikasju laa-- M kohta a raadio-knod- i Lin
[ raadlomama asukohaks on
-- järve Muskokas
'Liidu luurelaevad
Renesid
pASHINO-N- - - NÜÜd on
"-'- -J teatav akü Pt naratt im
p-£rjiki- de uurelaeva Puehln"
?rdaraisi PÄhtavrnroo u
Feesid Ühendriikide rannikult
r-- —--as korra vaiv kt t ha
mis tegutsevad tea-- J
S-laev-ad
hiureuiesannetega Vene--- -
OÜd ilmt1i Ml F-Xlas-ed
kaaperdavad vastu-- — 4-- wie vene luurelaevadest
H KIRIK
(INDIUSTUSED
oronto 13 Oot
Me võime nüüd sellele vastata
Tiina Lipp on pärast kolm aastat
kestnud õpinguid Londonis Ing--'
llsmaal nüüd tagasi Torontos Ja
rakendunud omal erialal tegevus-se
niihästi kanada kui ka eesti
teatri juures
Eestlased tutvunevad tema loo-minguga
juba Võidupühal Horse-sho- e
Valleys kus Tiina Lipult on
vabaõhulavastuse Augusti Gailiti
„Isade maa" dekoratsioonid riie-tus
Ja valgustus Kuna tükis on
sadakond tegelast — sõjamehi
koolipoisse maainimesi jne —
on neile kõigile ajastukohase riie-tuse
hankimine küllaltki keeru-kas
probleem mille Juures tuleb
kasutada isegi siinsete sõjaväe-kauplust- e
abi
JMa olen põhjalikult uurinud
ka raamatuid kus leidub mida-gi
tolleaegse perioodi kohta ja
selle varal on Eesti Vabadus-sõda
muutunud mulle nii lähe-daseks
nagu oleksin ise sellest
osa võtnud" ütleb noor kostü-meerija
Tiina Lipu päristöö" toimub
aga nUUd Toronto esinduslikus
Royal Alexandra teatris Ta tegut-ses
seal kogu möödunud hooaja
Theatre Toronto asslstent-deko-raatorin- a
ning sugemeid tema
loomingust nägime selliste tükki-de
nagu „The Drummer Boy"
Little Murders" ja „The Soldiers
lavapiltides Uuel sügishooajal on
aga lubatud anda Juba vähemalt
kahe lavastuse dekoratsioonid sa-ma
teatri produktsioonis täieli-kult
tema hooleks
Kuidas jõudis Tiina Lipp nii
kaugele?
Ta lõpetas neli aastat tagasi
Torontos Ontario kõrgema kuns-tikooli
reklaami alal cum laude
kuid ei asunud õpitud erialal te-gevusse
„See oli kasulik tugeva aluse
omandamisel joonistamisoskuse
alal kuid leidsin peatselt et rek- -
laamjoonistamlne ei ole mulle
eriti südamelähedane" ütleb TÜ--
na Lipp Otsustasin siis siirduda
kostümeerimise alale millega
olin katsetanud juba varem Eesti
Rahvusteater Kanadas Juures
Olen ju üleskasvanud teatriini-meste
perekonnas Ja võibolla mõ-jutas
seegi mu kutsevalikut ala-teadvuse
kaudu"
Nii sõitiski TÜna Lipp Londoni
et asuda õppima rahvusvaheliselt
tuntud selle ala erikooli mis kan
nab nimetust The Central School
of Art and Deslgn" Seal õppis ta
algul kostümeerimist kuid hil-jem
ka lavadekoratsiooni millele
nüüd on kaldumas
L £ I I Jt ?J2T t ' I —ri f?"} i äri
Tiina Lipp
Kolm aastat kestnud õppetöö oli
nõudlik ja pingeline ning lõpeta-jaid
oli ainult 9
TÜna Lipp lõpetas cum laude ja
lisaks sellele valiti tema nelja
noore kavandaja hulka kelle
tööd saadeti Pariisi kuulsale
Biennale kunstipidustustele
esindama inglise noorte lavaku-jundajate
loomingut
Valitud tööks oli makett Shakes- -
peare'1 näidendile Windsori lõ
busad naised"
Tiina Lipp Ütleb et ta õppis
palju Ralph Koltailt kes teisest
õppeaastast peale oli tema kool-ijuhataja
Sama Koltal tull koos
Theatre Toronto praeguse kuns-tilise
juhi Cliftord Williamslga
Torontosse ja asus siin lavaku
Geislingeni Eesti
Gümnaasiumi III lennu
kokkutulek
Eeloleval suvel toimub Kana-das
endise Geislingeni Eesti
Gümnaasiumi III lennu 20 aasta
kokkutulek Esialgsete plaanide
kohaselt kavatsetakse seda kor-raldada
Seedrioru pidustuste raa-mides
29 juuni nädalalõpul GEG
II lennu abituriendid elavad ena-muses
Põhja-Ameerik- a ühendrii-kides
või Kanadas ning on varem
korraldanud juba kaks Ulemand-rilis- t
kokkutulekut (1953 Toron-tos
ja 1963 Lakewoodis) Kõiki-del
endistel GEG III lennu õpi
lastel kes seda pole veel teinud
palutakse saata oma aadressid
juubelikokkutuleku korraldajate-le:
Jyri Kork 117 Julian Court
peahuvi Greenbelt Md 20770 USA
jundajana -- gevust Tema assis-- 1 See aastanäitus oli väga huvi-tendln- a
saigi nüüd Tiina Lipp ra- - tav mitmekesine ja kõrge kvall- -
kenduse maailmaklassi kuuluva teediga Ruumiliselt oli ta mahu-teatr- i
juure Ta oli tegev ka iga- - tatud hoolihoone esimesele korra-aastas- e
- unlise revüü pruig le kus kõigi osakondade imaal- -
Thaw" lavapildi kavandamisel ja Joonistus skulptuur rakendus- -
uued ülesanded ootavad Toronto kunst tööstuskunstkujundus
CNE-- 1 Ennse innuga aga ootab reklaamkunst sisekujundus pa- -
noor kunstnik uut teatrihooaega rimad tööd olid esindatud Ja väga
millal ta saab esmakordselt Ise-- huvitavalt põimitud
seisvalt rakendada oma loomin- - ChlNclt võisime sel näitusel väl- -
gut lavakujundajana professlo- - jjlugeda kanada noore generat- -
naalses teatris i
Kuidas läks esimene aasta la-vadekoraat-ori
assistendina?
mõtlemisviise J4
talenti nais
„Tööd oli tohutult palju ja see-- küllaldaselt Mitmed kujundatud
toitu lendas aeg kiiresti" esemed olid esmajärgulised Kah-ta- b Tiina Lipp „Minu ülesandeks Ju ainult et inimesed ei ole nen-ol- i
korraldada lavapUdi tegelikku dest teadlikud ja suurem osa
ülesseadmist tuli pide-- töösturitest pole nendest varske-val-t
töötada koos lavatööllstega test Ideedest huvitatud
See polnud algul sugugi kerge Skulptuuri õpilaste tööd olid
sest mehed ei tahtnud kuidagi igati ajaga kaasaskäivad eksplo-harjud- a
sellega et Uks väike tüd-- ratsioonid uute materjalidega Ja
ruk tuleb neile järsku korraldusi Häid tagajärgi
andma Hiljem aga aktsepteeri- - oli saavutatud vormi Ja effektl-sl- d
nad mind siiski täielikult ja dega
kutsusid mind lõpuks isegi oma Ka maalimise alal oli
teed jooma" ne väljendusviis üle võtnud rõhu- -
JSiin pole seni veel Ükski nai- - tades otsinguid mitmeis uutes
ne käinud" olid nad ütelnud suundades
Tiina Lipule tähisena et ta on Graafika osas võis leida palju
nüüd nende seltskonda vastu stimuleerivaid töid ja lahendusi
võetud nii üldisel alal kui ka pa- -
Tiina Lipp arvab et ta on nüüd jkendi kujunduses Kahjuks ei näe
Juba Jõudnud ka oma sääraseid huvitavaid pakendeid
jmjwc juurue lavanujunuanuse '""M ivauyu:nc muuiei
kunstis AIu eesmärgiks on püü
da tungida nappide vahenditega
näidendi tuuma juurde kuna ma-terjaliga
ülepakkumine varjutab
tihti ausa tõe" väljendab oma
kunstnikueredot Tiina Lipp —
noor lavakujundaja kes on andu
nud oma töösse Ja kellest kuule- - Maailmasõda täitis Hispaania ko-m- e kindlasti veel mõndagi 'dusõda tulevased vastased
uusi leiutisi ja relvi testisid
O rellO laUllS lätlaste USA armee eriteadlaste poolt
Vana-Andres- e asja Lati ksouguurdeums a vai- - endiste relvade tehnll ~iiv u' -- j u -- -i dustega milledest kuulub
uuuKu nuuiaciui tui aiuuitesc
solistina esines eesti bass õpeta-ja
Otmar Pello Kontserdil kandis
Läti kohalik segakoor A Purvs'1
juhatusel ette Cherubinl „Re- -
quiem'i" ja Läti komponisti H
Berino pikema kantaadi oratooriu-mist
Kristus kohtu ees" kui ain-sa
solistina esines Otmar Pello
kes laulis Pilatuse osa Lisaks eel-toodule
laulis Otmar Pello ladina-keelse
aaria Verd! Requlemlst"
Kontserdil oli kaastegev 30 liikme-line
kanadlastest koosnev süm-fooniaorkester
Komponist I
Sakss kriipsutas Läti ajalehes
Latvla" kontserti arvustades
0 Pello hääle kandvust ja too-ni
kindlust
w'- - _ a J — Wim£3 Wtf ÕB? 9P±Wi 3§si
mIA aKHbK H J uklHE
7 V Ai "v V {mi
Kalevi Suusaklubl korraldas möödunud kolmapäeval Toronto Eesti Majas koosviibimine kus hoo-ai- al
silmapaistnud suusajatele Jagati vilja auhinnad Pildil esimeses reas vasakult paremale: Astrid
Jaago La er Uina Purje Kristi Hess Larry Later ja Aare Kunder Teine rida: Frank Koe Ree
_ ' r-- _ D nit RühUh lm Rt Ki Saar Ja Kaarin Viirsi Kolmas
SSTIUSrKõva Kaljo Pehüa kauko Riihiaho Hugo Later Meinhard 1 Pöldma Otto j Theo
v--- vii Mart PÕldma Rein Saar AUr Pöldma Peeter Lohuaru Toomas Marlev Mart
Jaago Jään Ratas ja Alar Kuus Pildilt puuduvad Kaljo Elmar Evert Piret Komi ja AP m'
kus
Mooni imetle-da
tema ettekujutusvõimet
Ja ka tõelist olevat
Jutus- -
mistõttu
menetlusviisidega
abstrakt-puhkeruu- mi
reklaam
iseseisva
IVbV'
Vietnami sõda täidab relvateh-nik- a
arengu seisukohalt täpselt
cnmacticnict nea naeru onn TT
raldas Torontos paran- -
enamik
Mandre
kategooriasse „top secret" alles
Ullsalajased Nende katserelvade
hulka kuuluvad radariga Juhita- -
Ilmub
maksab Kanadas:
Väljaspool Kanadat ja klrlpost:
$850
$5—
Aadressi muudatus 25 centl
Nimi
Aadress
Tööstuskunsti osakonna töödes
võis näha prellminaarseid visan-deid
Ja mitmesuguste produktide
kavandeid Leidus ka häid pro-duktide
mudeleid ja prototüüpe
Kõik need olid tõendiks heast
ettekujutuse kasvatusest ja kül-laltki
põhjalikust kujunduspõ-himõtet- e
kasutamisest
Tarbekunsti osas olid esitatud hö-beehte- d
ajakohane keraamika
värvirikkad vaibad Ja kardinad
Eesti õpilastest kes esinesid
väljapanekutega võib nimetada:
Eero Verret Ja Richard Itnge
(tööstuskunst) Merike Kink
(skulptuur)
Ontario Kõrgem Kunstikool on
kujunenud tähtsamaks kanada
kunstnike Ja kujundajate
Ka eestlaste hulgas on umbes
paarkümmend selle kooli lõpe-tajat
Esimesi lõpetajaid oli pr IVdik
(sisekujundus — 1953) siis Järg-nes
Vello Hubel (tööstuskunst —
1955) Teisi tuntumaid lõpetajaid
on Ruth Tulvtng Maie Landra
Matti Saarniit Tiina Lipp Ja And
res Kinglssepp Sel aastal lõpeta-vad
tööstuskunsti Peeter Leyden
ja Eero Verret Kooli Juures on
õpetajateks Vello Hubel (produk-titeoorlad- )
Ja Ruth Tulvlng (akti-joonistu- s)
Reporter!
Vietnamis uued relvad vad rakPtld- - raadl° petmise uus- -
kus
kor-- ste
al-la
—
rirfa- -
leiutised uued lennupommtd
silmadega" Ja nn
Shirke-raketl- d mis elektroonili-selt
ratsutavad" vaenlase radar-Jaamad- e
laineid teejuhina kasu
tades — otse jaamadesse sisse
Punasel poolel teevad tapvlt
katseid Vene-maa
punaväe spetsialistid Amee-rika
üksused Vietnamis on Uha-tiht- i
üllatatud vietkongide tehni-liste
finessidega Pole põhjust ol-nud
uskuda et need oleksid nen-de
oma leiutused ka ei usuta et
Puna Hiina nende peremees oleks
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastas $15—
Poolaatteis $8 —
Veerandaastas $5 —
Aastas $lo—
Poolaastas
Veerandaastas
kaugnägemise
samaulatusllkke
Mripostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 56 c mujal Kanadas
USAs Ja Inglismaal 70 c teistes
laades J 10
US tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JEIP OOIE" number t
TELLIMINE
VAS4 EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavslisekirirx tiga alates „ "
196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tahtkirjas)
t
#
--te3
L
k
%
'tl
i1
jIIl
i 1