Vaba eestlane , September 27, 1984

              ^.MAM^WUJ^ neijapäeval,. 27, septembril 1984 _ thursday, September 27. 1984 MM
hoiatustest kuul-;
ris kalossideta. -
:aeg, mille jook^
kolm vaimulik-lmid
oma eripile-jhed
ei mõistnud ,
väljajagamiseks
tiiulikke kasutati
tsooni loomiseks
, läks ilmateade
Inagu ennustatud)
tagant välja! Ja
|)üdile (küllap julrv
nii kõrgeks- kau-sa
imeilusad var­ja
kui oodatud
nide saatel heli-a
taga'' maandus
itu-rahva tervita-iamiidi
otsa aštu-ilt
vaadeldes väga
Eriti unustama-pilt,
kuidas tuul.;
püramiidi otsast
ja ta paistis otse
• „>
[usigi. Ooteaja lü­li
"muusikat; see
Ivõimalus lasta et-
[laulda nende arm-le
laule. Selle ase-mida
ei oska
[usemuusikaks ni­hkunud
oma kõrvu,
p kos;tis„Ridi, pag-
|a, klaun!) meloo-
^itus Pühale Isa-
^isem oli, et armu-ippus
sõna tõsises
Jagajad ei saa-buhul
üldse platsi
|i'kadesse. Ja kogu-dmest
massi poolt
isldik iogTinemine.
löödud, et nad ei
dssal armulauda,
[idtnisega lahkusin
ia; vaimulike ,,too­ja
viidi bussidega,
|eksa ja pool tundi.
jääb siiski VAI-
[jakirjades suurtele
dtu korda arvatud,
ligu kulud oleks vöi-
Inda. See mõte on
le Juudase omale
Minu mulje oö, et
iellest külaskäigust
raha eest üldse ei
juhuse iseenese üle
,,Ei, paavst on tore
IrnuEe üks kaasmaa-isalti
mida ta mõt-oma
seisukohta sul­la.
Niisuguste mees-
5ju ajada." Ka raa-
[vas tegi väga head
fa Is^;vaimuliku sõ-väljakütse)
kõigi
ise tundsin järgne-päris
käegakatsuta­va
pealehakkamise
)li meile väga vaja.
bortel, kes nägid üht
kes on nendele vas-
Innab julgust eluks;
pesku juga.
Vello Salo
litsus Bonnis on keei»
igu asuvat Tallinuiffi
>lme saksa linna aja-
)unik;H. W. Franke
Iselt selle keelu tühis-liab,
et lähtudes ole-list,
oleyat sellised po-
Ikud aegunud, mitte
3davad.
tb Saksa valitsust sa-
[ja et see hoolib vähe
hi I olevat föderaalne
lilinna Ürikute seadus-
[ab Franke, et Bonni
mil peale 6-aasta^
i läbirääkimisi vene:
ja poliitikutega oldi
kokkuleppele jõudmas,
r EPL.
iDi & mmu
IHASTÖ!
?.A JALAHITSEO
IKBIK—447-9834
7-;"*'-'>>j'> r-^ 'r.i.-S.'.rAy. ^ .. ••^.•"^^,•
Etnograafiline Renf
alustab tegevus- ^
perioodi i
Etnograafiline ring alustab talvist
tegevusperioodi nelj ap., 11. oktoob­ril,
kell 6:30 Eesti Majas, klassi­ruum
nr. 12. 1
Nagu tavaliselt on esimene kok­kutulek
peakoosolek. Sügisesel te-gevjisperioodil
on ette nähtud puu­le
põletamise ja,värvimise kursus,
mis algab 18. olctoobril ja kestab
detsembri algusse. Kursusest või­vad
osa võtta kõik mehed ja naised
igas vanuses ka väljastpoolt Ringi
liikmeskonda. Kursusest osavõtta
sooyijaü on vajalik juba enne enda­le
muretseda põletüsnõel, miäa
saab .„hobby-craftide** äridest.
Väljastpoolt tulijail palume end
varakult registreerida sekretärile
Eva Prii'le, tel. 251-0737 või juha­tajale
Ene RÜngele, tel. 438-6500.
Osavõtumaks on $25.00 isikult.
Esimesel õhtul ja ka edaspidi
võetakse vastu uusi liikmeid Etno-ggrraaaafiimlissssee
xRvimnggii.^.| Ejcsjötoiu-a-aecggsöecdu iluU<äui-- •
tused näitavad^ill^ga Ring tege- Maakondade Päeva meenutrasõ^jituleoüd kutsutud ka Eesti Maja juhatusüikffl^ vasakult A. Sepa,
leb. Hoiame rahvakunsti elavana. Maalcondlike Orgamsatsiooiide esinduskogu esimees J. Vilima, Eesti Maja esimees 0. Piü, Vaike Nüten-
Ringi liikmed, kes ei soovi kursu- jjerg Ja A. Vahtra. . ' Foto: Vaba EestlsE®
sest osa võtta, või on seda ala ju- '
ba varem õppinud, töötavad:ja õpi- ..• . ... • . . • •,
vad oma soovikohaselt muudel ala- g^gf-fg fää^ff^fts©
d,el. • . ' ^ -
Samas toimub igal tööõhtul ka
tasuta nõuanne kõikidele soovija­tele
etnograafilise rahvakunsti ja-rahvaroivaste
valmistamise alal., StOKHOLM (EPL) Tallinnas külastusreisU viibinud Roo^i-eestlased, kes on kokku puistunaud
Etnograafilise Ringi juhatus kohaKhje eestlastega, jutustavad, et Eestil ollakse hästi teadlikud viimasel ajal asetleidnud põgenemistest
läände. Seega nelja nooruki hulljulgest sõidust kummipaadiga üle Soome lahe ja JRandp^re-Milleri „ära*-
. hüppest*' Soomes. Kõneldakse t a kopteri-katastroofist, mis tabas venelasi seoses kummipaadi-pqgenemi-
Aianduse enteadlane sega Soome.
agr* Eino Kuris Rahva reaktsioon üldiselt on Arvatakse, et kopteri piloot laskus personali hulgaSj ^kaasa arvatud
positiivne, leitakse, et ,,hästi teh- luga vee lähedale, riivas mõnd lai- teatud väljavahetused kõrgemas
tud" ja loodetakse muidugi, et põ- net ja hukkus. Surmasaanute arvii juhtkonnas ja ka tavalise personali
genenuü ühel või teisel viisil õn- ei teata. ^o„osacs .
nestub läänemaaihnä informeerida 'Kõnelusel .noorukitega, kes Kohalikud eestlased aga kinnita-praegiisest
masendavast olukorrast kummipaadis põgenesid, jutustab vad;- et praegune eriline valvsus
kodumaal. : üks neist, et nad arvatavasti juba on ajutine. Õieti ongi-parem kui
Erilist kahjurõõmu tunneb rah- üsna Soome ranniku lähedal kuul- venelased kohale saadavad täiesti
vas eeskätt Randpere-Milleri põ- sid mingit moot^^^^ Nad ole- uued meeskonnad. Need jälgivad
genemisest, kuna see ilevat tekita- tasid, et tegemist on.mingi vene- iisna varsti ettekirjutatud rutiine ja
nud vene okupantide ja nende laste kaatriga või siis ka mõne tihti • sedagi põhimõttel „nitshe-eestlastest
ning „jeestlastest" käsi- soome enda meresõidukiga. Kuid voo",
laste hulgas tohutut segadust. midagi rohkemat ei juhtunud —
^ - . ,. - niüra vaikis. Nii võib olla võima-
Paljudes ametiasutustes vaian- nk, et nad kuulsid.jälitama tulnud
dunud peaaegu hüsteerilised üle- vene kopterit.
kmilamised, meelsuse uurimused
20. septembril tähistas Emo Ku- Rootsi-eestlane, kes külas-"
ris oma juubelit E^sti Majas arvu- tas oma sugulasi, jutustab, et Tal-kate
organisatsioonide esindajate linna sõitis teda kohtama üks te-ja
sõprade keskel'.
iPeab siinjuures toonitama,
©t tegemist kuidagiviisi eS ©1®
„ametliku kinnitusega",
kuuldusega
§ee annab: lootuisi uuteks katse­teks
— kuigi kardetakse, et ka
siis kui õnnestub õnnelikult jõu­da
Soome, ootab neid sealsete
aiietivõimüde kätte sattudes
^Hisandmine. .
Ja siis on lood üsna halvad.
Eesüs teatakse üldiselt ka
tcikistacio
Kui hiljuti Eestist Soome kaudu Rootsi põgenenud Valdo Rand­pere
ütles oma prelssikonverentsü Stokhohnis, et Eestis on hakatud
ehitama kohne segamisjaama, miUega tahetakse takistada Soome tele-visiooni^
adete jälgimist Soome lahe lõünakaldal,^^^t see ulatus-
Mku mõttevahetuse Soome ajaMijänduses.
Soome raadio ja televisiooni Okupeeritud Eesti televisiooni
peadirektor Sakari Kiuru (sots. juhataja Ann Anupõld, kes on va-dem.)
kahtles, kas Randpere infor- rem olnud Mosikva' televisiooni
matsioon vastab tõele. „Minätem- kirjasaatjaks Soome, eitas segamis-beldaksin
selle küll spekulatsioo- jaamade ehitamist Eestis. Ta väitis,
niks. Midagi niisugust ei ole olnud et Randpere informatsioon ei vas-märgata
meie normaalses läbikäi- ta tõele.
mises," üües Juuru. , Anupõld märids, et ta ei ole in-
.... sener, kuid ^insenerid on öelnud
• Kiuru arvates Soome Rmgha^- ^^^^Q ' "
lingu jä okupeeritud Eesti raadio ' ^ J
vahel ei ole olnud mingid problee- et niisuguste segamiisjaamade
jne. ehitamine on liiga raske ja kal-
. lis lõbu, et sellega maksaks alus-
Ta leidis, et raadio- ja televi- ^^^^
isioonisaadete segamme on ees- Nad segaksid saadete jälgimist ka
kätt osa suurriikide vahelisest Soome poolel". '
kuhilast sõjast / Kuid Soome Ringhäälingu teh-nil^
g^ direktori abi Keijo Ihuonen
^^..^p,^^,,^,,,^^ arvamisel. Oma jutuaja­mises
Helsingin Sanomatele üÜes CftRPI^ ta et tehniliselt televisioonisaadete
dQDEiC jälgimise takistamine ei nõua kui-
Intellektuaalne, sportlik eesti nai- ^ '
ne. Smd otsib lesk „noormees 60". „Eeskätt on vaja masti ja sama
frcrj.a ,d \ ro t.o soovito•v , s^^^^*^ 11 lainepikkust, et võiks sasita pilti
lehe talitusele märgusõna 5.SO-See
on Isiis näha lumesajuna
tuvõtuaparaadis", ütles Ihnonen.
„Ka Eestisse Võib-olla ehitatavad
segamisjaamad ei takista saateid
Soomes", jätkas Ihnonen. Selleks
on need segamisjaamad liig nõr»
gäd.,,Selleks oleks vaja paris hir­mus
suuri seadmeid".
Helsingin Sanomate järgi ei ole
teada,
et televisioonisaateid olelks k ^
kilisegatud.
Kuid raasiosaadete segamist esineb
mitmel po^l maailmas palju. (EPL/
ER).
BER"ali.
Heinsoo Insurance
irokers Ltdo
Toronto, Ontwio M4K
958 Broadview Ayenoe, room
Telefon 461.0764
ma lähemaist omakseist, kes elab — siiski üsna usaldusväärsest alli- seda, et kui Sk)omes õnnes
Rakveres ja töötab tehnikuna kast. • tuda soomlasena, on piirid vabad
Sündinud ja ikasvanuil tuntud ^yühes riiklikus asutuses". Kuid pärast nelja nooruki põge- Rootsi. On vaid vaja mõningal
majandustegelase ja Riigikogu liik- Ta oli. Rootsi-eestiasele jutusta- nemist olevat ka vene piirivalves määral soome, keelt ja kohalikku
me Rudolf Kurise pojana Talliri-nüd, et põgenemme kummipaadi- valland tohutu puistamine valuutat,
nas, siirdus Eino peale Westiiolmi ga Eesti põhjarannikul avastati • ' •
gümnaasiumi ja E.V. Sõjakooli 1Õ-. ygne^r^^^
petamist 1936. a. Tartu ülikooli
agronoomiat õppima., Paguluses
täiendas \end, õppides National
Landseape. Institufis, USA's aian-dust;--
• ' • • • • ^k'- • ( :• ^ ••• : •
Nõukogude , okupatsiooni ajal ^^^^^^^^^ Rakveres asuvast
tõotas Eesti Friisikarja Tõuseltsi -j^i. • rannavalvebaasist välja
juures, Saksa-. okupatsiooni, ajal ^aata lennuk.
Tallinna ümbruse'"jaoskonna kon-
Sompus ja iduse ilma tÕttE või
mingil muul põhjuisel ei saade­tud
välja mõnda raimavalvepaa-
Lembitu Maleva avokoondus
Laupäeva, 22; septembri hommikul itoimus Peetri kiriku ruumides
" " - - - - - - ^ skautüksus Lembitu Maleva 1984./85. tegevusaasta avakoondus. Toimus
,.,lendina Seda tehti yoib-olla ka selleks, ^ ^ ^ ^ ^ registreerimine, poiste üleminek uute vanuseastmete aUüksus-
' Eesti kodupinna- kaitsel võttis ' ' " ^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^
osa metsavennana hiliem Oma- t ^ foordinaate. Lennuk op- ^^^^ oskusliku ja külmaverelise tegutsemise eest, miUega
ubd meisavennana niijeni uma ^^g^ vaatiüsega midagi ei saavu- . "... ^ farmiõnnetuse
kaitse Tallinna ^ Maleva Pataljom ^^^^d^ ^^^ääras aga oletatavasti ""'^^
adjutandma ja lopukf suurtükiväe instrumentidega kindlaks paadi Skauditöö algus igal sügisel on viku nooletupest. .SkaudiHpkondade
ohvitserina; Eesü Leegiom koossei- ^ - j ^ ^ ^ omamoodi rõõmus sündmus, sest juhid-Saare mereskautide Viktor
sus. Ta langes.'vangi Tshehhis. seepeale saadetud Rakverest kokku tulevad vanad sõbrad, kes Vessmann ja Lembitu ammukütti-
Huppas ära^Venemaale marssivast j^^^^er, ülesandega kummi- on suvepäikesest pruunid- ja jälle de Evald Oder võtsid poisid vastu
kolonnist, jõudis Saksamaale nmg paadile lihtsalt „peale istuda" ja tubüsti pikemaks sirgunud. Kogu- oma rühmadesse. Kõige pikema ri-•
ule Inglismaa. Kanadasse. põgenejad; kinni võtta. nemise ja tervitamise ajal toimus vi moodustasid skautidest vendur-
. ^ . , ^ .. ^ . imetlemine ja mõõtmme — kes skautideks minevad poisid, keda
tulnud Iialgi ta- j^gllgg^ on.„mööda kasvanud". : tervitasid mõõgameeste juhid Ants
gasi — see kadus, mmgü tund- ^ ^ . . . . . . Evard ja Jaan Kruus.
matul põhjusel koos meeskomia. Lippudega sisenenud rm ees suu- ^ poistele ma-
leva ^õ^p^et^aj^a praPo^s^tr f Aii,df res Taiü. leva^ ^v^a^n^e m^ ^H^^e^Ž o Jõe märkides,
: • •• - • .• ,.• Ta luges ja jutustas episoodi Va- ^ , ; ^-„i;c,«if n i „c
nast Testamendist; kus Mooses kä- f
' tänavad edasi rühkida. Lauldrtra-
Metsavennanä kohtas ta Oie Xe-piksoogä,
kes on seisnud tubli abi­kaasana
abi ja nõuga'Eino kõrval.
Neil on poeg Rein, kes on arhi-,
tekt; .
Ta töötas kuni pensionile mine­kuni
Toronto Linna Parkideyalit-suses
mitmes piirkonnas tööde ju­hatajana.
Kaks šopra, Tüu Leek ja Edgar Väär, üks teadustaja Ja Miss
zhürü liige, teine alatine kaamermees, eeisti üritustel.
Maleva vanem tegi poistele ette­paneku
suureks säästuoperatsioo-
?iilks, et iga poiss oma teenitud
raliaga kataks suurema osa Can-
J ambo kuludest.
Heino Jõe rääkis ka augusti algul
1 . JT . • i - j - tsiiavaa edasi ruhkiaa. bauiQi xra-gemad
teenetemärgid Põhjatäht II ^i^al hoides kindlustas juutide so-: • edasi-rühkimise laulu
Ostnud 1961. aastal 11 ha maa- ja I järk. On olnud kõikides Ka- 3 a o K u i ta kaed väsisid ja l a^ „Vajuta gaasi ja vaata ette...
koha .Willow Farm" 60 km To- nadas peetud Eesti Skautide Maa- ^esid, pöördus onn vastaste poole,
rontost põhja poole, hakkas ta asu- ilmalaagrite juhtkonnas. Praegu ^üs tulid kaks Moosese sõpra ja
tarna puukooli ja aiandusäri iga- keskliidu varahooldaja. iiodsid ta käsi lopp-yoiduni. Nu-päevase
töö kõrval. 1979. aastal Toronto Eesti ühispangas asuta- viisi koos ja väsijate kasi hoides
Üerniminekul" pühendus ta kogu misest saadik krediidi-komitee Hi- saame ka eesüust ja skautlust eda-oma
perega „Willow Farm'i" -väi- ge ja praegu juhatuse sekretär, si kanda.
jaarendämisele eeskujulikuks püu- Aiandusklubi üks asutajatest ja Tervitussõnad üttes maleva juht
koohks ja majandavaks . ettevõt- esimene esimees. Praegu juhatuse- Harold Kivi rõhutades eriti uusi toir/iunud farmiõnnetusest, mis või-teks,
misjärel on teostanud iluae- liige ja aiandusriõuandja nii sonas poisse, kes alustavad oma skaudi- j^^i^g j^^gj^g^^ ^gg^j j^ghe elu.
dade planeerimist ja varustanud kui kirjas. y teed Lembitu Maleva ri^^^^^ käsitsemise oskuse ja
nii kanadalaste kui ka eestiaste ilu- Kuulub veel teistesse organisat- rold Kivi võttis lühidalt kokku moo- ^^^j^^ ^^^^^^u hoiakuga
aedasid oma puude ja põõsastega, sioonidesse liikmena, mida ruumi- ^"^"^ poneva skaudiaasta sund- vendurskaut Mikk Altosaar
Eino Kuris kuulub|Canada Nur- pu^^ _ õnnetuse, müle ohver olnuks ta
sery Trades Association'i liikmes- Akadeemiliselt -kuulub Korp! Ja kuulutas välja uue tegevusaas- vanaisa skm Arnold Altosaar. Sõb-konda.
4 1 11 Rotalia liikmeskonda. . te „naela" — Lembitu Maleva rad avaldasid Mikule kiitust. Ta on
Eino Kurisel on jätkunud lakka- • • < ^ nädalase suvelaagri Guelphis - esitatud Kanada skautide organi-matut
energiat ja tabet kaasa töo- Paljud eesti • orgamsatsioomd, . .
tada paljudes eesti organisatsiooni- sõbrad ja aatekaaslased üle maa­des.
Alates Vana-Andrese kogudu- ilma soovivad juubilarile veel pai­se
nõukogu liilonenal Välisvõitluse- ju, palju aastaid, terä^ „ _
nõukogu (EKN) II koosseisu vali- jõudu töötamiseks oma isikliku poisid edasi uute vanuseastmete
tüdliikmena. ' elu hüvanguks ja eesti rahva heaks üksustesse. Noolepoiste juht Tormi
SOODUS OSTÜVÕIMALUS —
TÖÖTADA, ELADA VÕI BWESTEERIDA täielikult reno­veeritud
ehituses. Kontori- ja vastuvõturuumid sobivad mit­meks
otstarbeks. Ülemisel kahel korrusel eraldi Sissekäiguga
liiksuskorter. Parkimisplats ja 2 garaazhi. Helistada JacksoU)
Tamm Design 466-1994, hr. Tamm kodus 283-7884
CJ-1 (Ganada Jamboree) Eestit satsioonile teenetemärgi saamiseks.
Pidulik koondus lõppes Lembitu
laulu viimase salmi ja juhtlausega
ning allüksuste iühikoondüstega,
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Nüüd saadaval nned EUROOPA SIHLIS
THERMO-AKNAD
kohnes värvis 2- ja 3-kordse Maasiga.
hindamine. Helistage! töökoja tel 832-223S
kodos 769-0932
OSSO iüvestments Ine.
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
esindades.
Iga aasta avakoondusel astuvad
Skautmaster Eino
skautluses saadud skaudijuhi kõr-
Kuris omab käekäiguks. Jõgeda andis skaudiks miiievatele
poistele kätte nimenooled par-kus
„pandi käima" uue aasta
skauditegevus ja arutati võimalu­si
iamlDoraha .^tegemiseks"» '
Lembitu poiste koondused toimuvad on reserveeritud perekondlikuks
laupäeval., 29. septembril, kuigi osa veetmiseks, jäärast seda jätkuvad
juhte vübib Kotkajärvel skaudijuh- koondused reeglipäraKelt, nagu on
tide AK-1. Lõikustänupüha pikal märgitud peatselt ümuvas Lembitu
nädalalõpul koondusi ei ole — päev töökalendris.