Vaba eestlane , May 17, 1979

              ff
Q2BtCDX33CPOS
Ilmub 2 korda nädalas^—
ieisipäeval ja neffqpäevot
BSBÖ
Neljäpäevall, 11. mai 1^ ^ Thursday, May 11, 1919
nys ciMsioon
eesti kyltyyrivarad^
Eesti Rahvusteater Eaiaaias esitab 11®. Eesti Lauflip eo jüiiIbeH, raames Gert Helbemäe muusilMse näi­dendi
helüooja J . Kappeli elust «Oleksin laMiilind*^ pühapäeval, 27. mail kell 5 p.l. Ryersonl teatris. P i -
dil osalisedi Rudof Lipp, RüsBa Resiik, Robert^ Raag, alumises reas Anme-LMs Tiill, Jaan. Lents |a Merik®
Teene..
Balti Liit Kanadas .pidas pühapäeval; E^ti. Majas aasftaJcbosoIeku, kus baSti rahvusgmppid©
keskorgaiiisatsiooni juhtimine eestlast® käest Eks iile' lätlastele. Balti Liidu uueks (esimeheks valiti
Lati Liidu esime^ T. Eronbergs, abiesinieesteks L. Leivät |EKN), dr. L. Lukss (Lät! Liit) ja J. Si-manaviciUs
(Leedu Ühiskond). Juhatiise liikmeiks vaKtiM Epner (EEN), L Kuras (leedu) ja I.
Lfiimanis (läti). Koosöleiaü kiniütati M ja arutati ludu edaspidist tegevuska­va.
Kõne all OK ka Vene uus kodakondsuse sea<äiiis,niiUega
te liikmeel ja isegi nende lapsed loetakse Vene kodanikeks Sell© va$tu avaldavad haiti rahvaste
esindajad vaflu protest! ja soovivad Kanada vaUtsuse seisukohavõttii^^ M kohta.
Balti Liidu mööduixüd aasta , on valitud Läti Liidu\ esindaja
g€(vus8st andis tilefv^aite S O T Balti Ludu Otta-mees
L. Leivat. T a m a r t e täiitsa- j osafc bmeles
mate ipunifetideina 'küüditamfete j W. Pent, rõiiuitades Balti õhtu po-mMestusakituse
korraldamist ja - Mitilist täiitsust. Kö^^^
Balti õhtust Ottawas. Hiljutiseks' ^id osa k a läU ja leedu peaeskd^^
tegevusšiks oli pressikonverents | jad Ottawas dr. Pa*üps ja J , Da-üheriduses
paiiteide juhtidele Ka­nada
mlimiste 'PÜhul saadetud
.nys.;;,
Pärast valimisi oli pikemaid la-märgiükirjäga
balti ja teisi ikes-, birääkimisi edaspidise tegevuse
tatud i:ah juhtis tähelepanu
huvitavais. küsimusis ning : liidu-'Ottawas oktoobris tölmuvaW
esimehe esinemist Vahcöuveris.
Vene kodakondsuse küsimuses
saadeti protestitelegramm kol­me
erakonna juhtidele, taotle­des
küsimuses nende seisukoha
NATO koosolekule, kus avaneb
võimaluis poliitiliseks selgitus­tööks.
Selleks tuleb aegsasti teha
eeltöid. K a tuleks teha eeltöid
järgmisel aastal Ottawas suurema
küüditamiste mälestusiteenistuše
korraldamiseks kõrgemate vaimu­like
osavötiü; L.Jjeivat märlds, ©t
on tehtud ettevalmistusi küüdita-
Aruja. NöuHsogu uueks esinaiseks' mispäeva (mälestusäiktusefcsv^ mis
Bailfti Naiste Nõukogu tegevu­sest
kõneles senine esinaine H ;
peetakse Broctoiii auditoodumis
13. juunil.
-Pikemalt vahetati mõtteirf Ot­tawas
Balti õhtu korraldamise
e i seal Balti .-ritkide: ^rob-tugevamalt
esile tuua.
L. Leivat tõstis üles lühise selgi­tustöö
vajaduse Moskva olümipi-aadi
ja Tallinna regati puhul.
Koosolekul: 'toodi ette balti rah­vusgruppide
liikmete teravat
reaktsiooni Vene kodükondsuse
seaduse vastu; millega pagulasi,
kes nüüd omavad juba Kanada
kodakondsuse, ja k a nende laps:
loetakse Nõukogude kodanikeks
kuigi'Vene seaduse sätted on K a
nadas legaalselt tühised, tuleb
selgitada, missuguseid kaasnäh-teid
Vene seadus võib esile tuui
neiie, fees Kanada kodanikena
oma kodumaid toülastaväd.
Eesti Kunstide Keskuse algatu­sel
toimus veebruaris eesti organi­satsioonide
liikmete ja avaliku elu
tegelaste nõupidamine. Arutusel
olid eest kultuurivarade säilitamise
võimalused ja moodused. Koosole­kul
suhtuti positüvselt kültuuriva-i
rade kadumaminekut vältivasse
! küsimusse ja jõuti üksmeelselt ot-
I suselej et seda tulebr täia kõige
laiemas ulatuses. Leiti, et on ülim
aeg kogumisaktsiooni algatami­selt:
Selle; aktsiooni edukaks läbi vü-miseks.
organiseeriti E K K juurde
kultuurivarade säilitamise sekt­sioon,
mille koordinaatoriks on
aine Pant.-
Käesoleval maikuul alustab sekt­sioon
uut aktsiooni eestlaste kul-uurivarade
registreerimiseks, et
need omaniku sui?mä puhul kaotsi
ei läheks. Viimast õii teadaolevalt
juba korduvalt juhtunud ja hüma-isi
kultuurivarasid on alatiseks
kaduma läinud;
üleskutses öeldakse, et eestlased
on olnud mitmekülgselt loov rah­vas,
kes igal ajal ja olukorras on
valmistanud kauneid ehteid, kuns-tiväärtuslLkke
esemeid ja tarbe­asju.
Saksaniaai põgenikelaagris
toodeti seda nii öelda ei mülestki.
Kuid rikkalikult on võõrsil viibides
loodud muusikal, kunsti ja kirjan­dust.
Kõigist seUest oa kava kor­raldada
eeloleval sügisel näitus,
kus tahetakse pagiüusperioodi kul-tuurüoolist
sisu talletada j a näida­t
a . . ;
Et saada ülevaadet sellelaadilis­test
kultuurivaradest, on koostatud
registreerimisleht, kus küsitakse
kas vastaja on huvitatud eesti kul­tuuripärandi
säUitamisest, kas ta
on nõus oma varasid näituseks lae­nutama,
lubama _ neid pildistada,
mis tal on olemas. Selles loetelus
on koht nii kodumaalt kaasa toodud
kui ka paguluses valmistatud Va­navarale
ja tarbekunstile, kujutav-kunstüe,
muusikale ning mitmesu-
.gustele arhiivimaterjalidele. E KK
kultuurivarade registratsiooni
koordinaator L. Pant loodab, et
eestlased mõistaksid selle aktsiooni
tähendust ja kaasa aitaksid.
Kas te teadsite, et raharher
on Siberi taim ja Euroopa ae­dadesse
sattus tä 300 aastat
1
, . ohtuiCBG televisioonisaates „KowalsM-Lo®ll> re- .
|mrt*V käsitleti mitmesuguseid Karavaniga seoses^^o
millele pii pealkirjaks antud „ Ä Summer of Discontent" (Rahul-olemaifcu
suvi). Teatavasti tähistas Karavan möödunud aasta! oma
kümnendat aastapäeva. Organiseerijaks ön olnud CommuSiity Folk
Art Councü. Karavani algaastai see toimus paralleelselt Toronto
KarnevaMga./Kuna kahe samasisulise iiritus© korraldamine poInM
otstarljekiDliane, süs jääd!,Karavampi#stuse'j^^ • (:
Saade, kus oli alul fihnikatkeid gäri pavüjonide. esindajlaid. Viima-esiaastate
sündmusist, väa^tles se-
• % ahil ikui toetustega majandata-,
vad sündmust. 1974. a. Metro To­ronto
vähendas' toetust ja selle jä­rel
on tulnud öUa ise majandajaks.
Praegu on Karavan mittekasutaot-levaks
eraettevõtteks mil on mak­suvaba
staatus.
.' • Saates vaadeldi - polijusi, ^mtks
<on viimä-stei aastatel olnud ra­hulolematusi
paviljonide hulgas
ja mõned neist koguni ära jää-
• nud.-
tJldiselt on paviljonide komiteed
olnud rahulolematud, kuna neüe
pole antud Karavani majanduslik­ku
aruannet. Selleasemel on levi­nud
kuuldused, et paviljonide arvel
tehakse raha. Samas märgiti süskl,
.et Karavani peakomitee pole sun­nitud
kellegile muule kui riigile
oma tegevusest aru andma.
ne uues, et tema soodiks on, et
mitmekultuurilisuše minister võ­taks
iselle korraldamise oma hoole
aUa/..;r;;;.;..
Karavani korraldamisel on juba
mitu etnilist gruppi sellest eemal­danud.
Möödunud aastal olid füi-
'piinlašedkahes grupis, neist üks
Tänavu hakkavad : Jäll®- mõned
rahvused korraldama oma etni­lisi
pidustusi väljaspool Karava­ni
organisatsiooni, kus üheks ee­liseks
on pääsmete müügist lae­ku
va raha pavüjonUe kuulumine,
vastupidi senisele tavale kus pä­rn
sai pileti M
Negatiivsel poolel on väljajäämine
Karavani inforinatsiooni levikü-võrgust
ja saesse suurde perre
kuulumisest nmg sinna kuulumise-
Saates küsitleti iiri, shoti ja un- ga oma rahva tutvustamisest.
NEW YORK (VES) N. Veie
valitsus nõuab Läane-Saksamaialt
peale teiste kultuurivarade, mis
2. maailmasõja ajal Baltikumist
viidi Saksamaalei^ k a Tallinna, lin^
na j a Kuramaa rüütelfeonna' ar­hiivimaterjalide
tagasiandmist
N. Venele. N. Vene suursaatkond
Bonnis tuletab sealsele välisminis­teeriumile
pidevalt meelde, et
1973. a. LäänerSaksamaa ja JT.
Vene vahel sõlmitud ikültuüriala
leping ei ole nende arhivaalide
osas täidetud. Saiksa välisminis­teerium
on seni keeldunud neid
arhivaale tagasi andmast, kuna
lahendamata on mitmeid rahvus­vahelise
õiguse küsimusi; Saksa
Liiduvabariik ei ole k a tunnusta­nud
Eesti annekteerimist N. Lii­du
poolt. Ülemaailmne Eesti
Kesknõukogu pooldab, Vastava
märguikinjaga Lääne^Saksa Lüdu-väbariigi
välisministeeriumile, ar­hivaalide
jäämist hoiule Saksa­maale.
Ajalooliselt erakorralise väär­t
u s t a Tallinna linnaarhiiv evaku­eeriti
1944. a. Ida;-Preisimaale,
sealt sõjaohu lähenemisel Göttin-geni
j a • viimaks lõplikult Koblen-zl,
ikus materjalid praegugi; asu­vad
Šaksä Liiduvabariigi arhüvi
hooldamisel. Tallinna- linnaarhiivi
varadest on Kobienzis 1700 aj ä;
loolist ürikut ja 187 jooksvat
meetrit mitmesuguseid
OTTAWA - Ottawas toimus
möödunud pühapäeval kolme Ka­nada
suurema poliitüise partei ju­hi
omavaheline debatt enne tule­val
teisipäeval toimuvaid parla­mendivalimisi.
Debatist võtsid osa
liberaalide juht praegune Kanada
peaminister Pierre Trudeäu, kon­servatiivide
juht Joe Clark ja sot­sialistide
(NÖP) juht Ed Broad-bent.
Debatü esitasid kolm ajakir­janikku
partei juhtidele küsimusi
ning need arutasid omavahel esita­tud
'küsimuste raamides:. Kanada
praeguseid paküisemäid probleeme
kaitsedes oma seisukohti ning rün­nates
vastaspoole argumente. Asja­tundjate
arvates ei toonud,see de­batt
erilisi muudatusi praegu käi­masolevas
valimisvõitluses ning
vaieluste kestel saavutas tõenäoli­selt
kõige rohkem plusspunkte sot­sialistide
juht E d Broadbent. Huvi­taval
kombel ei tõstnud ajakirjani­kud
üles ühtegi küsimust välispo-lütilisest
ega riigikaitselisest vald-komiast,
samuti jäeti täielikult
puudutamata mitmekultuurilisuše
küsimused. Neid küsimusi ei puu­dutanud
oma algatusel kä ükski
Igasugused ALUM. TööB:-
UKSED, AKNAD j.m.
:SISEMISED PUUTÖÖD •
Ei sest öSe midagi, kui te ei
teadnud, mina ka enne ei teadr
nud ja võib-olla poleks rabar­berit
sMs üleüldse maitsma
liakanud ikka selle mõttega, et
Siberist tuleb paju paha 3a Isg
jäägu mõnigi' asi parem juba
ettevaatuse mõttes proovimata.
Tõsi ta ouy rabarberi laiad
lehed on mürgised, vars
sünnib vahvasti süüa. Eriti
muidugi siis, kui suhkrut väge-vasti
peale virutada. Vaati sel­le
viimasega satute jällegi va­lele
teele. Suhkur «n kange
mürk, rikub hullumoodi ham­baid
ja paneb koledasti kehale
kaalu juurde. Aga surm või
Siber ilma suhkruta seda
haput asja ikka süüa ei saa.
Meil kasvab siin alas ka paai?
rabarberipõõsast. Miks nende
vartest sellist rabarberisuppl
keeta ei saanud, nagu vanaema
meile vanasti maal meisterdas,
dii aastaid ja aastaid mõistatu­seks,
kuhi ükskord meie pesa­muna
Margus oma taluaiast
pundi puhasekoorega rabarbe-rivarsi
köögilauale tõi ja paja-:
•••^taš:.'-
„ T e e nendest!" ja imede
ime küll! — supp tuligi selli­ne,
nagu vanema tegi. Pidi ole­ma
erilist sorti mesi-rabarber
ja juuretükist sai siis selline
uus põõsas meiegi aeda kasva^
ma pandud. Kui see hästi eda­si
areneb võite meüt edaspidi
juuretük! saada ja omale ka
kasvatada, ega nm kade ole.
Väetiseks pidi rabarber
tahtma iambaväge ja mina
tean, kust poest seda saab. Ise
ma seda sealt süsM kätte e!
saanud sellepärast, et see Jul-tüš
olema selline pood, kuš
küM sellid rist^^ästi ringi jook­sid,
aga ükski ajapuudusel väe^
tisekoti välja viiriiisel aidata
ei saanud. See käis nõrgal
naisterahval üle jõu ja nõnda
jäi ta siis toomata. Äga rabar-beripõõsas
kasvab niigi, laiad
lehed tikuvad aina aiamuru
valkjama. .;.
Nüüd aga juhtus nii, et ühel
päeval jäi inu siliti ajalehes
retseptide-leheküljel sellise
pealkirja peale pidama; „Va-naema
rabarberi + kohupii-makook".
Kirjad juures, et ön
katseköökides läbi proovitud
ja harukordselt hea leitud ole­vat.
Ei noh, miks ta hea ei
peaks olema, kui lausa vana­aja
moodi suurd hulgal väge­vat
tavaari vaja sisse panna: 8
muna, tassitäis sulavõid, teine
täis hapukoort, koorejuüstu,
mandleid ja mitmeid muid
häid asju, suhkrut enam kui
küll juurde lisada — puha ram­mus
ja keelatud kraam.
Eks pagulaspõlves sai lahja
toiduga algul kõht rikitud,
hiljem veel lahjema diee^tol-duga
ära ha,rjutud, aga ega see
hea ja parem sellepärast veel
unustatud öle.
Nõnda asusin ma süs maako-'
dus ilma suurema südametun­nistusepiinata
ja õige suure in­nuga
uut kooM valmistama.
„Teen perele, ega ma õrna­l
t . . . * oli igaljuhul südame­rahuks
täielik õigustus.
Hakkasin retsepti hakatu-sest
peale ja tegin nii, nagu
kästud oE Ega ma selle hea
ja paremaga Mtsi olnud, sai
pandud ilma koonerdamata ja
kuhjaga, et ikkahästi välja ku­kuks.
Kui siis segu valmis oli
ja vormi sai kallatud, märka­sin,
et nime järgi rabarberi
kook küU, aga rabarberit üldse
sees ei ole. Uurisin uuesti, õir
ge, see^ ei ole, i^fa lüljem pea­le
kallamiseks tuleb rabarberl-segu
keeta ja kaks vart risti
üle koogi panna. Selle m o ^
pidas retsepti nina paika.
Kui siis kook aja ja ahju-temperatuuri
järgi küpse olL
võtsin külmast peast igaksju-huks
koogivormi sfiski lahM
erine, kui kooki omadele Ja
võõrastele ette serveerima hak­kasin.
Ja teate kook taikkas
kokku Imi pude^
Kust ma seda enam tean,
miks ta nii tegi! Võib-olla jäi
: mõni asi juurde panemata, ah-jusoojus
kontroUunata, kella­aeg
reguleerimata või tuhan^
dest käsust-keelust üks asi sil­mapaari
vahele. Eks ta olnud,
tegemise ajal sai mitu .telefoni­kõnet
peetud, post läbi vaada-tudy
ajalehest huvitavamad as­jad
ära loetud ja lilled kaste­tud.
Selle ajaga võis ju mõnda^
gi juhtuda.
Et halvast asjast heaga üle
saada, selleks sai siis järgmi^
sel söögiajal feeea la kook Aa­damale
magusate sõnade saa­tel
ette tõstetud nü:
„Linnupoeg, vaata, täna on
meil magussöögiks puding!**
Aadam sõi ja siüitas: ,.Ei
sünni, ei maitse ega riiekÜ Ko­le
magntis ja pööraselt rammus.
Kuule, kas sa Oled jälle
Teate, ma oskan hästi i^lnü-pööritada,
eriti siis, kui oma
süütust ja arusaamatust kin­nitada
püüäri.
Äga see ei aidanud.-Aadam
ikkagi ei söönud. Nõnda ma
siis lõpuks panin selle koogi
aeda põõsa alla, et las linnuke­sed
söövad, kiidavad ja täna­vad.
Eks neid lendaski kohe
karjas sinna kallale. Jäid nad
algul sinna koOgi sisse varbaid
pidi kinni ja kle^ima. Äga
sest ei olnud midagi, sest nõn­da
pea kui nad uuesti okstele
said, läks lahtt hirmsaks pu­hastamiseks
ja küll nad oma
varbavahed lõpuks teratumaks
ära nokitsesid.
Ma axvan, et kogu see pa­handus
ja tüli tuli surmkindlalt
sellest, et see rabarber on Si­beri
taim ja kui mitte muidu,
^iis kas või salakavalal kom­bel
võib ta ikkagi kes teab
mis nõksuga süütuid ja usal­duslikke
peifenaisi alt Vedada.
Äga kui keegi tahab, võib ju
omakorda ja uuesti proovida.
Tel. 422-0783 — Lic. B 876
* Meil puudub asjatundmine.
Seist meil tükivad Igal pool ette­otsa
mehed, kes arvavad, et küna
neil on kõige suurem suü j a isu,
süs tunnevad nemad k a kõiki as°
ju kõige paremini.
•• ^ A.H. Tammsaare "
Helene Tüduse võimlejad paku­vad
rikkaliku kava oma peoõhtul,
mis koosneb läbilõikest 30 a. vältel
õpitud võimlemise jä tantsude
numbritest, kuhu on lisatud uues
moodsatel motüvidel loodud num­ber.
Pidu on laupäeval, 2. juunü
Leedu Maja moõjsas ja avaras
saalisf 1021 College St. Esinemine
toimub laval, kuna pealtvaatajad
istuvad saalis laudades. Pärast esi­nemist
on tants orkestri saatel, ei­nelaud
ja baar. Tiiduse võimlejad
I loodavad rohket sõprade ja andiste
võimlejate osavõttu. Peo algus on
7.30 õhtul.
Külalistele on varutud peale Lee-,
du;.:Maja .kõrval;Oleva^;parkimise
• Terve hommikupoolne päev pn
poisikesed mänginud indiaanlasd.
Lõuna eel tuleb väike Juku koju,
näost kahvatu. ; ^
„Noh, mis juhtus?" küsib ema.
„Käs läksid teiste indiaanlastega
tmii?."'-- ^.c-:^
,.Veel hullem," kostab Juku.
suitsetasime rahupiipu."
,3^usikene, kas ma l)staii| suHe
selle kübara?" V • :
,iEi, praegu kannab s«ia iga-
'ÜkS."
,,Ostame siis tolle seaJt."
„Ei, nüsugust ei kanna
platsi ka Neüson'i kompvekivabri-ku
parkimiseplats, mis. asub just
ümfc nurga Gladston Avenul.