1977-05-17-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'9
Hr. 3^?
Ipoot
ludu!
L
IKI
mpadelt, reos-milliseid
eoäm
500MEST
ILEFON 483-6«50
[, reedel 10-7.30
iuä.
t, see siin oli soliid-
|e ja diskreetne.
ist tuli see tõmmu-d'
tagasi ja viipas
[iärgneksiine. Läksi-
Inämara ruumi/sis-p^
uvast, vildiga üle
sest, üles keerdtre-
Juhatati suurde/mu-fud
kabinetti. Seal
iijuukseline, südre-laia
laua taga, sigar
iing ja Kork, Kana-
Is maitre d\
isand tõusis laua
[neile vastu ja r ^ u -
i lüheldane ja tönt-l
e s kuuekümne iim-lõva
käega. Ta näo-
Id sümakuhnud olid
I päris head inglise
i v a itäalia-hispaania
jidagi tuletas ta mulina
tuttavat, meelde,
mimaal õnnetut otsa
tior DiCastro
ptesse toolidesse^ ku-llle
oma kirjutuslaua
|is ja meile lauanur-larikarbist
Havanna-la
võtsin ühe, Kiiv
. et ta eelistab siga-
Idi siis sealt ikkagi
pgmiseks valati mei-konjakit
ja siis läks
fselt edasi. Te'olete
Hlmis sellist stseeni
V
:1
• m
f
VI;
r
i
•3
ylenipreester
Sercji SanicifiJS. @«
Praost mitrakandijaHtileanprees-tssr
Sergi Samon täihistab oana 75
a. juubeli süimipäesva juunis. Ta
süiKÜs 3. juimü 1902. a. Saaxe-maai
Leisi vallas, kus tema isa,
ülempreester Tõnis Samon oli
Leisi kiriku preestriks ja koolijuhatajaks.
Pärast kiheOkomiia-kodli
ja kaheaastase gümnaasiumi
etitevalmistainiskooli lõpetamist
astus ta Kuressaare gümnaasiumi,
kust hiljem siirdus Riia
Nikoüai gümnaasiumi, müle lõpetamise
järele asus Vaimuliku Seminari
kursuse ettevaümistamise-le.
1924. aastal lõpetas Vaimuliku
Seminari õppekava j a sooritades
ettenähtud eksamid, omandas
preestri õigused.
14. septembril 1924 aastal pühitseti
metropoliit Aleiksandri
poolt Tallinna, Išskidamuutmiše
Peakirikus preestriametisse. Määrati
seejärele Läänei^npile, Mäe-mõisa
koguduse preestri kohusetäitjaks.
30. novembril 1924. a,
kinnitati" S. Sämon Narva linna
Eesti Nikolai kiriku preestriks,
olles ühtlasi k a Narva sõjaväegar-nisoni
vaimulikuks. Narvas langes
tema kohustuste huüka ka
ingeiüajstele emakeelsete jumalateenistuste,
korraldamine j a usulise
elu organiseerimine. Kauni
kiriku ehitamist Venkülasse tuleb
lugeda ülempreester Samoaii
erakordseks teeneks.
1928. a. viijdi ülempreester Samon
omal palvel Võrumaale,
Haanja-Plaani koguduse hinges
karjaseks. Oma otseste ülesannete
kõrval Haanja^Blaani kogudu-ses,
nimetati ta 1929. a. ühiüasi
l?a Luhamaa koguduse preestriks.
Tema hoolsa tegevuse tulemusena
kerkis seal m:õne aastaga kaunis
Eesti Apostlik digeusu kirik.
1931. a. Pärnu Johannese kogiu
d u ^ täiskogu, otsuse põhjal m ^
rati ülempreester Samon sölle
koguduse preesbriks. PSiralleelselt
oma otseste ülesannetega Pärnus,
kinnitati ^ühtlasi ikai Tori kogudu-.
se -preestriks arvates 1932. a. ja
Surju koguduse ajuitiseiks preestriks
arvates 1936.1 a. Vaatamata
seOlele, et ülempreester Samon
oli Pärnus seotud köhne koguduse
hooldamisega, vübis ta'tihti ka
Mõisakülas kus oli ehitamisel k i rik.
Vaimuliku tegevuse kõrval on
ülempreester Samon innukalt osavõtnud
ka seltskondlikust tegevusest
j a olnud paljudd juhtivatel
kohtadel nii Njarvas, Haanja-
Haanil k u i k a Pärnus. Pärnus oli
ta linnavolikogu liige, linna hooJe-kandeosakonna
lüge, Lastekait-se
Seltsi esimees j a on innukalt
tegutsenud teisteski brganisatsi-oomdes
jä seltsides. Preestriame-ti
kõrval on ta olnud ka usuõpetajaks
koolides ja üle 14 aasta oli
ta perekonnaseisu ametnikuks.
1935. a. nimetaiti ta abipraostiks.
1944, a. põgenes Saksamaale,
kus arendas energitt usulist tegevust.
19^7. a. kuni lalikunüseni
USÄ'sse oli ülempreester Samon
määratud Ameerika; ja Prantsuse
tsoonide praostüö, Geislingeni
koguduse esipree^triks ning Eest
i Ai>ostlifcu õigeusu Kiriku ja
kirikupea esindajaks Maailma K i rikute
Nõukogu Bailti raihvuste
K o m i t e e s .
Kui teie omate mõne ärilise ettevõtte või farmi ja asutate suvete
uue töökoha, süs maksetakse teile Ontario Youth Emplpyment
Program'i alusel 1 dollar tunnis toetust tööil© paigatud noorel©
tasu maksmisel.
Programmi alusel on toetused saadaval kuuele uuele positsioonile
Moe ja farmide operatsioonide asukohtades; Tööandjal on
võimalik palgata igat 15 kuni 24 aastast töötut noort, kes elab
Ontarios ning kes on õigustatud siin töötama.
Programm kehtib 30. maist kuni 16. septembrini 1977, kuid
tööandja e i ole kohustatud kogu 16 nädalaks suvetöölisi palkama.
Tööandjad võivad hankida vastavaid sooviavalduse formulare
Ontario Youith Employment Program'iks'k^^
Manpower Gentre'ist ja kuna toetuste summad on piiratud, süs -
tuleb sooviavalduste sisseseadmisega rutata.
Lähema informatsiooni s
Canada Manpower Centre'iga
Oötario ,Youth Secrötariat
Queen'sPark
Toronto, Ontario M4Y 1A3
Telefon (416) 965-5627
J\^3rgaretB!rch,-
ProvlpcfalSecretary':
forSöcial Development
WilüamDavis
tJheks suurimaks ülempreester j
Samoni teeneks Saksamaa päevilt
tuleb lugeda meie sõjavangide
külastamist ja nende abistamist
sõjavangilaagrites. N i i liikus ta
ühest vangila£.grist teise, korraldades
jumalateenistusi, julgttsta-des
raskes olukorras vübijaid ja
varustades neid kaasmaalastelt
kogutud toidu ja riietusesemete^
ga.
Vaimuliku ameti kõrval oli veel
eriti silmapaistev tema fcögevus
vaimulikuna kirjanduse w t a m i -
sei j a levitamisel . N i i ilmxis juba
Saksamaal tema ennastsalgava
tegutsemise tulemuseaia Apostliku
õigeusu kirjandusie lauale nü
mõnigi hädavajalik raamat. Olgu
loetletud neist miõned — ,JPa-gulasijdulud
Saksamaal 1947",
,JCannatamisa^ j a ülestõusmise
pühad 1948", „ I Ä i k e Ap. õigeusu
õpetus j a kiriku ajalugu
(koostanud Jüri Välbe, kes Siilijem
oli valitud piiskopiks), „Eesti
Apostliku õigeusu Kiriku lauluraamat"
jne.
Asunud USA'sse, määras kirikupea
praost Samoni Kalifomia
osariigi ja teiste Vaikse oc4eani
ranniku USA osariikide usuelu
korraldajaks. Ta alustas ajakirja
„Jumaila Abiga** väljaandmist,
mis sai -ühendajaks mitte ainult
USA eesti ja ap.-õigeusuiistele,
vaid peagi levis üle kogu maailma.
Seda paljundatud häälekandjat
saadeti 14. maailmariiki. Hää^
lekandjat andis t a välja 20 aastat.
Ta asutais ap. õigeusu kogudused
Los Angelesesse, San
Franciscosse, Vanwmveri ja oli
abiks paljude väiksemate gruppide
usulise elu viljelemisel. Mõned
aastad tagasi valis Eesti Ap. õigeusu
Kiriku Täiskogu ta piiskopi
kandidaacpks.
ülempreester Samon on hetkel
usuelu korraldajaks ja praostiks
Austraalia ning Inglismaa apostliku
õigeusulistele ja hooldab
San Francisco kogudust. 1976.
aastal valis Kiriku Täisikogu ta
Eesti Apostliku õigeusu Kiriku
Sinodi liikmeks.
Hoolsa jä edurikka tegevuse
eest on ^ülempreesiteir Samon hinnatud
alljärgnevate ülenduste ja
aumärkidega — Puusaehe, teenistuste
peakate, kuld rinnarist, kalliskividega
ehitud kuldrinnairist,
usukannataja märtri Piiskop
Plaitoni ordenid 3, 2, j a 1 järk.
ülenipreestri seisuse paalxtsa ja
suurema õigeusu teenetätunnus-tuse
mitra ta lÖSS. a. ¥. E
Nii võib tõepoolest küsida, kui jälgida
dentsi im. „miaoökl suunas" — moes Ja laäine ühtemoodi riie^
tuses. Mõlemad kannavad samalõikeiisi äzhiini-pükse j a jakke,
särke, kootud kampsuneid Ja ühtemoodi salle ning mütse. Rooi-sl
ajakirjanduses on viimasel ajal rohkesti artikleid ,^jatu mo©'*
Iwhta. Asjata otsime tervet lehekülge katvaid värvikaid moepilte
uuest Pariisi kevadmoest. Nüüd võtavad sõna moejoonis-tajad,
kes töötavad moe muutumist üldse mitte tähele pannes.
Nü deklareeris tuntud rootsi
moekunstnik Barbro Sörman
„Svenäka Dagbladeti" veergudel,
et ,,ämult ebafldndlad inimesed
vajavad moodi" j a et ,Anood on
vaid selleks, et pette, inimesi".
Tema ise on leiutanud vanavanaisa
särgi, mis õn kogu tema
garderoobi põhikleit j a mida ta
lansseerib kas lisanditega või
täiesti ilma,
Barbro sihilcs on lihtsad riided,
mida võib kanda aastast aastasse
ja mis oldcsid praktilised ning
annaksid kandjatele täiöliku vabaduse
nendega ise teha, mida
nad tahavad. .,Lihtsad kleidid ei
pruugi sugugi mitte igavad olla/'
nendib Barbro.
Paratamatult tuleb viät sellega
leppida, et naiste suur tung ühe-õigusluse
poole väljendub ka vü-mase:
aja riietuses — tänavu kevade
löäknumbsr — kui veel
uuest moest rääkida tohib — on
kergest pop^lisnjst „Trench"-
mantei, tuletatud inglise ohvitseride
maotlibesit jä mida tunneme
tolmumantli nime aUl. .
Ka uus kevadkoistüüm-jakk
meenutab oma lõikelt meesterahva
kuube: reväärid, teravate
nukkidega õlad j a suured taskud,
kõik on sportlik, mehelik,
l i h t n e . ' :"
Iseasi on, kui selläse meestejakl
juurde kanname sirget plisseeri-tud
seelikut või liHemustriga vo-langilist
musltlassedlikut, mis'
praegu on suur mood. Üldse valitseb
endiselt edasi i°ahvariiete
sugeanetega moejooni „Folklore".
Inspiratsioon tuleb peamiselt
Kaug- ja Lähis-Idasit, Kreekast,
PõhjarAafrikast ning põhjamaade
rahvarõivasteit.
Sünijuures kasutatakse ©sma-joones
puuvjllasit riiet j a kefge.t
läbipaistvat marlil^ardina kvali-
Nendel vaheldub stiliseeritud
lillemušter ioMoristlike tikaii-
Käis ohulistel Mestidel on ena^
masti volangiline, mis tublisti p i kendab
õlajooni. Pihikuosa on
pluusillne ja kleidipikkus endiselt
tugevasti ailpöal põlivejüont.
Vastukaaluks piktead^e modellidele
on i ^ v a k o r r a l taas kõrge
korgist täistallaga kingad. Keskmise
põlve naised niäletavad neid
sõjaaja tüdrukupalvest. , Kõiki
kordub — nii kaimame itänavugi
G r Ä Garbo lainelise äärega kübaraid
ja tummfilmistaaride k i revaid
turbaneid.
;Kui kõaedda vedi moe ajatusest,
tuleks mainida ajakirja ,,Pemi-na"
äsjast sarja ,yHeast maitsest".
S e t e väidavad radikaalse
hoiakuga rootsi nooremapõlve
moeloojad, et ,,ininiesite üle ei ot-sustata
matte rüetuse järgi". "
„Hea maitse põhineb hinuul
muudatuste eesf" võa „Hea
maitse, kas see mõiste pole
niitte ajast j a arust?" '
Samas toob nimetatud ajakiri
mitmes variandis nn. „Süursät-gi",
mida pikkade pükste juurde
saab kanda argipäeva rüetusena
ja broderiipltsisit lumivalge alus-seelifcu
peal tihendas lillemustris
peoriietusena. Tõepoolest moeki-ri.
on vähemalt sel kevadd üle-liigne!
;
(MPL^Karin)
ag
Kuna esmaspäev, 23. mai, on linnateenisftujaftele pipm,^ s^^^^
toimu sel
Esmaspäevane kogumine toimub
kogumüie kolmapäeval.
ja teisipäevane
i, 25, mail 1977 ei toimu ajalehtede ja suuremate
esemete — jääkappide, mäjataryete, puumaterjaii ja okste ärar
vedu. Nende äravedu toimub kolmapäeval, 1. juunil, 1977.
Teie koostöö Jäätmete väijapanemisefes õigel ajal leiab Mnda-
•mist.'.
Commüssioner of Put»üc
City of Toronto
©Rein Allikberg, kes töötab rahvusvaheliselt
tuntud insenerifir-mas
Ebasco, komandeeriti kompanii
poolt eriülesändeiks Mehhikosse,
Veracruz'i,' ta kompaniil on
käimas suurema ehitusprojekti läbiviimine.
Ta sürdüb suma pikemaks
ajaks, vüeš kaasa ka perekonna.
T E I S E D LEHE61
AOVOKÄAT-NOTAR
Konm 3912, Royal Trust Tower.
Toronto Dominion Ceatre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
»Oat. (Bay & King) M5K IK?
Telefon: 8B9-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
JOHN E. SOOSAAR,
Chsrtered ÄccounM
725 Don Mills Kd, Sult© 4»2
Don MiMs, Ontario
483-6398, 429-4944
Nõukogude Liit t n maailma
rikkamaid maid, konstateerib
ameerika McÄkvaHkorrespondent
Šmith oma äsjaiimimud raamatus
kommainistiikust paradiisist,
mida ta ümsetlt on IsMiste sitena-dega
näinud:
— See on n i i r i k ^ maa, et vaa-
,tamata 250^miljonili!^ eianikkon-na
vahetpidamatule rügiamändi
varastamisele 60 aasta jooksul
ikka veel ön midagi varastada ja
kõik ikka veel varastavad...: '.
Milline fantastiline üžiiškondl
Kõik on vargad. Mõni vaeseni
maa oleks ammugi pankrotis.
Kui nüüd kujutada ette, et see
hiigelmaa ühel heal päeval ei
oleks mam kommunistlik. Mis
saab siis rahvast, kes i)eab ioo^
mulikuks kroonu varastamist?
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770517 |
Description
| Title | 1977-05-17-07 |
| OCR text | '9 Hr. 3^? Ipoot ludu! L IKI mpadelt, reos-milliseid eoäm 500MEST ILEFON 483-6«50 [, reedel 10-7.30 iuä. t, see siin oli soliid- |e ja diskreetne. ist tuli see tõmmu-d' tagasi ja viipas [iärgneksiine. Läksi- Inämara ruumi/sis-p^ uvast, vildiga üle sest, üles keerdtre- Juhatati suurde/mu-fud kabinetti. Seal iijuukseline, südre-laia laua taga, sigar iing ja Kork, Kana- Is maitre d\ isand tõusis laua [neile vastu ja r ^ u - i lüheldane ja tönt-l e s kuuekümne iim-lõva käega. Ta näo- Id sümakuhnud olid I päris head inglise i v a itäalia-hispaania jidagi tuletas ta mulina tuttavat, meelde, mimaal õnnetut otsa tior DiCastro ptesse toolidesse^ ku-llle oma kirjutuslaua |is ja meile lauanur-larikarbist Havanna-la võtsin ühe, Kiiv . et ta eelistab siga- Idi siis sealt ikkagi pgmiseks valati mei-konjakit ja siis läks fselt edasi. Te'olete Hlmis sellist stseeni V :1 • m f VI; r i •3 ylenipreester Sercji SanicifiJS. @« Praost mitrakandijaHtileanprees-tssr Sergi Samon täihistab oana 75 a. juubeli süimipäesva juunis. Ta süiKÜs 3. juimü 1902. a. Saaxe-maai Leisi vallas, kus tema isa, ülempreester Tõnis Samon oli Leisi kiriku preestriks ja koolijuhatajaks. Pärast kiheOkomiia-kodli ja kaheaastase gümnaasiumi etitevalmistainiskooli lõpetamist astus ta Kuressaare gümnaasiumi, kust hiljem siirdus Riia Nikoüai gümnaasiumi, müle lõpetamise järele asus Vaimuliku Seminari kursuse ettevaümistamise-le. 1924. aastal lõpetas Vaimuliku Seminari õppekava j a sooritades ettenähtud eksamid, omandas preestri õigused. 14. septembril 1924 aastal pühitseti metropoliit Aleiksandri poolt Tallinna, Išskidamuutmiše Peakirikus preestriametisse. Määrati seejärele Läänei^npile, Mäe-mõisa koguduse preestri kohusetäitjaks. 30. novembril 1924. a, kinnitati" S. Sämon Narva linna Eesti Nikolai kiriku preestriks, olles ühtlasi k a Narva sõjaväegar-nisoni vaimulikuks. Narvas langes tema kohustuste huüka ka ingeiüajstele emakeelsete jumalateenistuste, korraldamine j a usulise elu organiseerimine. Kauni kiriku ehitamist Venkülasse tuleb lugeda ülempreester Samoaii erakordseks teeneks. 1928. a. viijdi ülempreester Samon omal palvel Võrumaale, Haanja-Plaani koguduse hinges karjaseks. Oma otseste ülesannete kõrval Haanja^Blaani kogudu-ses, nimetati ta 1929. a. ühiüasi l?a Luhamaa koguduse preestriks. Tema hoolsa tegevuse tulemusena kerkis seal m:õne aastaga kaunis Eesti Apostlik digeusu kirik. 1931. a. Pärnu Johannese kogiu d u ^ täiskogu, otsuse põhjal m ^ rati ülempreester Samon sölle koguduse preesbriks. PSiralleelselt oma otseste ülesannetega Pärnus, kinnitati ^ühtlasi ikai Tori kogudu-. se -preestriks arvates 1932. a. ja Surju koguduse ajuitiseiks preestriks arvates 1936.1 a. Vaatamata seOlele, et ülempreester Samon oli Pärnus seotud köhne koguduse hooldamisega, vübis ta'tihti ka Mõisakülas kus oli ehitamisel k i rik. Vaimuliku tegevuse kõrval on ülempreester Samon innukalt osavõtnud ka seltskondlikust tegevusest j a olnud paljudd juhtivatel kohtadel nii Njarvas, Haanja- Haanil k u i k a Pärnus. Pärnus oli ta linnavolikogu liige, linna hooJe-kandeosakonna lüge, Lastekait-se Seltsi esimees j a on innukalt tegutsenud teisteski brganisatsi-oomdes jä seltsides. Preestriame-ti kõrval on ta olnud ka usuõpetajaks koolides ja üle 14 aasta oli ta perekonnaseisu ametnikuks. 1935. a. nimetaiti ta abipraostiks. 1944, a. põgenes Saksamaale, kus arendas energitt usulist tegevust. 19^7. a. kuni lalikunüseni USÄ'sse oli ülempreester Samon määratud Ameerika; ja Prantsuse tsoonide praostüö, Geislingeni koguduse esipree^triks ning Eest i Ai>ostlifcu õigeusu Kiriku ja kirikupea esindajaks Maailma K i rikute Nõukogu Bailti raihvuste K o m i t e e s . Kui teie omate mõne ärilise ettevõtte või farmi ja asutate suvete uue töökoha, süs maksetakse teile Ontario Youth Emplpyment Program'i alusel 1 dollar tunnis toetust tööil© paigatud noorel© tasu maksmisel. Programmi alusel on toetused saadaval kuuele uuele positsioonile Moe ja farmide operatsioonide asukohtades; Tööandjal on võimalik palgata igat 15 kuni 24 aastast töötut noort, kes elab Ontarios ning kes on õigustatud siin töötama. Programm kehtib 30. maist kuni 16. septembrini 1977, kuid tööandja e i ole kohustatud kogu 16 nädalaks suvetöölisi palkama. Tööandjad võivad hankida vastavaid sooviavalduse formulare Ontario Youith Employment Program'iks'k^^ Manpower Gentre'ist ja kuna toetuste summad on piiratud, süs - tuleb sooviavalduste sisseseadmisega rutata. Lähema informatsiooni s Canada Manpower Centre'iga Oötario ,Youth Secrötariat Queen'sPark Toronto, Ontario M4Y 1A3 Telefon (416) 965-5627 J\^3rgaretB!rch,- ProvlpcfalSecretary': forSöcial Development WilüamDavis tJheks suurimaks ülempreester j Samoni teeneks Saksamaa päevilt tuleb lugeda meie sõjavangide külastamist ja nende abistamist sõjavangilaagrites. N i i liikus ta ühest vangila£.grist teise, korraldades jumalateenistusi, julgttsta-des raskes olukorras vübijaid ja varustades neid kaasmaalastelt kogutud toidu ja riietusesemete^ ga. Vaimuliku ameti kõrval oli veel eriti silmapaistev tema fcögevus vaimulikuna kirjanduse w t a m i - sei j a levitamisel . N i i ilmxis juba Saksamaal tema ennastsalgava tegutsemise tulemuseaia Apostliku õigeusu kirjandusie lauale nü mõnigi hädavajalik raamat. Olgu loetletud neist miõned — ,JPa-gulasijdulud Saksamaal 1947", ,JCannatamisa^ j a ülestõusmise pühad 1948", „ I Ä i k e Ap. õigeusu õpetus j a kiriku ajalugu (koostanud Jüri Välbe, kes Siilijem oli valitud piiskopiks), „Eesti Apostliku õigeusu Kiriku lauluraamat" jne. Asunud USA'sse, määras kirikupea praost Samoni Kalifomia osariigi ja teiste Vaikse oc4eani ranniku USA osariikide usuelu korraldajaks. Ta alustas ajakirja „Jumaila Abiga** väljaandmist, mis sai -ühendajaks mitte ainult USA eesti ja ap.-õigeusuiistele, vaid peagi levis üle kogu maailma. Seda paljundatud häälekandjat saadeti 14. maailmariiki. Hää^ lekandjat andis t a välja 20 aastat. Ta asutais ap. õigeusu kogudused Los Angelesesse, San Franciscosse, Vanwmveri ja oli abiks paljude väiksemate gruppide usulise elu viljelemisel. Mõned aastad tagasi valis Eesti Ap. õigeusu Kiriku Täiskogu ta piiskopi kandidaacpks. ülempreester Samon on hetkel usuelu korraldajaks ja praostiks Austraalia ning Inglismaa apostliku õigeusulistele ja hooldab San Francisco kogudust. 1976. aastal valis Kiriku Täisikogu ta Eesti Apostliku õigeusu Kiriku Sinodi liikmeks. Hoolsa jä edurikka tegevuse eest on ^ülempreesiteir Samon hinnatud alljärgnevate ülenduste ja aumärkidega — Puusaehe, teenistuste peakate, kuld rinnarist, kalliskividega ehitud kuldrinnairist, usukannataja märtri Piiskop Plaitoni ordenid 3, 2, j a 1 järk. ülenipreestri seisuse paalxtsa ja suurema õigeusu teenetätunnus-tuse mitra ta lÖSS. a. ¥. E Nii võib tõepoolest küsida, kui jälgida dentsi im. „miaoökl suunas" — moes Ja laäine ühtemoodi riie^ tuses. Mõlemad kannavad samalõikeiisi äzhiini-pükse j a jakke, särke, kootud kampsuneid Ja ühtemoodi salle ning mütse. Rooi-sl ajakirjanduses on viimasel ajal rohkesti artikleid ,^jatu mo©'* Iwhta. Asjata otsime tervet lehekülge katvaid värvikaid moepilte uuest Pariisi kevadmoest. Nüüd võtavad sõna moejoonis-tajad, kes töötavad moe muutumist üldse mitte tähele pannes. Nü deklareeris tuntud rootsi moekunstnik Barbro Sörman „Svenäka Dagbladeti" veergudel, et ,,ämult ebafldndlad inimesed vajavad moodi" j a et ,Anood on vaid selleks, et pette, inimesi". Tema ise on leiutanud vanavanaisa särgi, mis õn kogu tema garderoobi põhikleit j a mida ta lansseerib kas lisanditega või täiesti ilma, Barbro sihilcs on lihtsad riided, mida võib kanda aastast aastasse ja mis oldcsid praktilised ning annaksid kandjatele täiöliku vabaduse nendega ise teha, mida nad tahavad. .,Lihtsad kleidid ei pruugi sugugi mitte igavad olla/' nendib Barbro. Paratamatult tuleb viät sellega leppida, et naiste suur tung ühe-õigusluse poole väljendub ka vü-mase: aja riietuses — tänavu kevade löäknumbsr — kui veel uuest moest rääkida tohib — on kergest pop^lisnjst „Trench"- mantei, tuletatud inglise ohvitseride maotlibesit jä mida tunneme tolmumantli nime aUl. . Ka uus kevadkoistüüm-jakk meenutab oma lõikelt meesterahva kuube: reväärid, teravate nukkidega õlad j a suured taskud, kõik on sportlik, mehelik, l i h t n e . ' :" Iseasi on, kui selläse meestejakl juurde kanname sirget plisseeri-tud seelikut või liHemustriga vo-langilist musltlassedlikut, mis' praegu on suur mood. Üldse valitseb endiselt edasi i°ahvariiete sugeanetega moejooni „Folklore". Inspiratsioon tuleb peamiselt Kaug- ja Lähis-Idasit, Kreekast, PõhjarAafrikast ning põhjamaade rahvarõivasteit. Sünijuures kasutatakse ©sma-joones puuvjllasit riiet j a kefge.t läbipaistvat marlil^ardina kvali- Nendel vaheldub stiliseeritud lillemušter ioMoristlike tikaii- Käis ohulistel Mestidel on ena^ masti volangiline, mis tublisti p i kendab õlajooni. Pihikuosa on pluusillne ja kleidipikkus endiselt tugevasti ailpöal põlivejüont. Vastukaaluks piktead^e modellidele on i ^ v a k o r r a l taas kõrge korgist täistallaga kingad. Keskmise põlve naised niäletavad neid sõjaaja tüdrukupalvest. , Kõiki kordub — nii kaimame itänavugi G r Ä Garbo lainelise äärega kübaraid ja tummfilmistaaride k i revaid turbaneid. ;Kui kõaedda vedi moe ajatusest, tuleks mainida ajakirja ,,Pemi-na" äsjast sarja ,yHeast maitsest". S e t e väidavad radikaalse hoiakuga rootsi nooremapõlve moeloojad, et ,,ininiesite üle ei ot-sustata matte rüetuse järgi". " „Hea maitse põhineb hinuul muudatuste eesf" võa „Hea maitse, kas see mõiste pole niitte ajast j a arust?" ' Samas toob nimetatud ajakiri mitmes variandis nn. „Süursät-gi", mida pikkade pükste juurde saab kanda argipäeva rüetusena ja broderiipltsisit lumivalge alus-seelifcu peal tihendas lillemustris peoriietusena. Tõepoolest moeki-ri. on vähemalt sel kevadd üle-liigne! ; (MPL^Karin) ag Kuna esmaspäev, 23. mai, on linnateenisftujaftele pipm,^ s^^^^ toimu sel Esmaspäevane kogumine toimub kogumüie kolmapäeval. ja teisipäevane i, 25, mail 1977 ei toimu ajalehtede ja suuremate esemete — jääkappide, mäjataryete, puumaterjaii ja okste ärar vedu. Nende äravedu toimub kolmapäeval, 1. juunil, 1977. Teie koostöö Jäätmete väijapanemisefes õigel ajal leiab Mnda- •mist.'. Commüssioner of Put»üc City of Toronto ©Rein Allikberg, kes töötab rahvusvaheliselt tuntud insenerifir-mas Ebasco, komandeeriti kompanii poolt eriülesändeiks Mehhikosse, Veracruz'i,' ta kompaniil on käimas suurema ehitusprojekti läbiviimine. Ta sürdüb suma pikemaks ajaks, vüeš kaasa ka perekonna. T E I S E D LEHE61 AOVOKÄAT-NOTAR Konm 3912, Royal Trust Tower. Toronto Dominion Ceatre Postiaadress: P.O. 326, Toronto »Oat. (Bay & King) M5K IK? Telefon: 8B9-1777 24-tundi telefoni valveteenistus JOHN E. SOOSAAR, Chsrtered ÄccounM 725 Don Mills Kd, Sult© 4»2 Don MiMs, Ontario 483-6398, 429-4944 Nõukogude Liit t n maailma rikkamaid maid, konstateerib ameerika McÄkvaHkorrespondent Šmith oma äsjaiimimud raamatus kommainistiikust paradiisist, mida ta ümsetlt on IsMiste sitena-dega näinud: — See on n i i r i k ^ maa, et vaa- ,tamata 250^miljonili!^ eianikkon-na vahetpidamatule rügiamändi varastamisele 60 aasta jooksul ikka veel ön midagi varastada ja kõik ikka veel varastavad...: '. Milline fantastiline üžiiškondl Kõik on vargad. Mõni vaeseni maa oleks ammugi pankrotis. Kui nüüd kujutada ette, et see hiigelmaa ühel heal päeval ei oleks mam kommunistlik. Mis saab siis rahvast, kes i)eab ioo^ mulikuks kroonu varastamist? |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-17-07
