1981-04-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. CHEVROLET'OLDSMÕBILE
ROBERT^ON-f^OTORS LTD.. ^ '
; 1555 DANFÖRTH''AVENUE - ^
TORONTO, ONT .M4J.1N7
J E L R - r O N 4 6 6^^1135
Nr. 33 • Nr.: 33 V A B A -KK.s i . neljapäeval, 30. aprillil 1981 — Thursday, Aprill 30, 1981
[apillll, kes esiiidas
lõukoga möödunndi
toimunud Vaba
sel, olid olümpia
|te osas kaasa tuua
sed. Ta mainis äs-r-
u üldkoosolekul,
olümpiast osa
sedv lätlased ja lee-
5ti organiseeritud
(earvniise võistle-eestlastel
välja
jikuid sportlasi ning
laste panus organi-as
tagasihoidlik,
teie spordieluga ja
teie suurepärasedf
yrtlased? küsisid
[lult Johannes Pa-
I olnud kerge sellele
tata.,
|n jäänud need ajad
buradadel ja heite-sellised
rahvusva-ja
võimetega eesti ^
Ergas Leps ja Ain
m kadunud eest!
|ad, kes Toronto
domineerisid aas-liibma
ja Kanada
võrkpaUiväljakuil?
Imeie igakevadistel
piide vahelistel ker.,
[trivõistlustel enam
)rtest, kes omal
|sid paljudel aladel
pjas? Miks on Es-
Idvas Kanada ühes
pallimeeskonna^ ai-le
Ja kõik teised
ei ole enam Järg-skuritele
nagu Ed-
Hennok ja Evald
ei ole meil enam
bujaid nagu Rai-
Toomas Arusoo?
li võiksime esitada
le on raske leida
|ub, et eesti noored
ivi sportimise vas-meil
enam elujiu-
>ne, kes meie noor-jevust
organiseerik-õhutaksid.
Ainsaks
eestlased veel vii-
[apaistvaid tulemusi
(m murdmaasuusa-siingi
ei ole ette
laialdasel pinnal,
lapill tegi EKN-ü
ettepaneku, et eest»
satsiooni juurde ra-eesti
sportlaste ja
ise koordineerija ja
kes peaks kaasa ai*
I lünga täitmiseks ja
jle elustava süsti
|;atust tuleb tervita»
Ub näitama kui pal°
imul positiivseid tu-jn,
et need tagajär^
B^sised, kuna EKN-ia
! minevikus valitud
itud sektorite juhte
eid, kuid see ei ole
kki soovitud tulemu»
massimeedia op
Inüüd uue kangelase,
}b sageli ajalehtede
televisiooni ekraanil
IjBhtud mesimagusad
k toida mitte ainuli^
lulisi bulvaarilehti
\äse mainega ajakir-
Ijaandeid.
ise rongiröövlist Ro°
kes 1963. aastallng-
>ma ametivendade-
|ris ajaloolise rongita
kaaslastega pidas
-Londoni postirongi /
tegid puhta töö, põv
Ijoni dollari suuruse
tabati ja mõisteti
igi, kuid põgenes ka-iglaelu
järele trellide
rdus Austraaliasse,
teekond teda peagS
V kus ta on elanud
;da pole Inglismaale
ma Brasiilia ja Ing-puudub
kokkulepe
kurjategijate välja
Biggsi elu ei ole
[iditati paar kuud taie
poolt Barbadose
iglased esitasid nõud-
Klja andmiseks. Kuid
tmud keeldusid nõud-imisest
ning Biggs
Brasiiliasse^ kus ta
rra elu röövitud mil-
(Järg lk. 3)
VALVEARST
MäDALALÕPUL
l ja 3. mail
dr, H. Tari, tel. 92Ž-3824
h ja 10. mail
dr. T. 'Sauks, llel. 461-0912
Insurance
1 Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 209
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Neeme Ürn koos perekonmaga-päirasit N. Eestist välja pääsemist New Yorki ^hMmisel.
Neeme Jär^h
|{cahe muusikdsfuydi®
ühine lõpyõhty
Möödunud lau^äeyal toimus
Toronto Konservatooriumi kontsertsaalis
kahe muusikastuudio lihi-ne
õpilasõhtUi Aino Kure klaveri-ja
Tiiu Kiiki akordioniõpilased sisustasid
huvipakkuva pealelõuna,
millele kaasa elasid 70—80 laste-vanemat,
sõpra ja sugulast, aga k a f/
Stuudiojuhid olid kava osavalt Dirigent Neeme Järvi heliloojci Arvo Parti spyr edy Hatlandis
kokkuseadnud nii, et paari-kolme
klaveripala järele tuli akordioni-pala,
muutes esinemise ä iseloomu
mitmekülgsemaks.
Toronto Eesti Ohispk
958 Broadview Ave. Toronto/ Ont; M4S 2RI
Tel. 465-4650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.90 — 3J0 (esmsip.
ühenduses on jõud reedeni), õhtul 5.30 — $M (esmasp. Ja nijjap;)
LAiMJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
- Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud koBl
$30.000^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud
koid $10.000— ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
väga südamelähedane ja nad ei
jäta ühtegi võimalust kasutamata,
et end eestlastena tutvustada.
STOKHOLM (EPL) Olen N.^Liidust lahkumisega saavutanud nii kunstilise kui ka liikumisyabaduse,
on Neeme Järvi, kelle edu Hollandis endiselt jätkub, ütelnud intervjuus Rotterdamis Niewsbla^ milline
pealkirjastab: ,,Concertgebouworkestril Ott õnne Neeme Järviga— ü^
Ä- M ri« ge varese all on mõeldud ainulaadsust, neid lihtsdt ei ölegi^^^^
Amo Kure klavensmudios oli 15 ^^^^^^ .^^^ g^jj^g ^.^^^^^ ^-^^-g tunadmatu suurorkestri Ja vägagi komplitseeritud töödega
^P!^?,' ©fstiased, Tuna pr^jgrammi Ja tuli sellega toime ima pikemata - hiilgavalt. ..Concertgebouw" orkestril on ohiud Järvl-
Knk il 5 õpilast, neist 3 eestlased. ^ -
Kava algas noorematega ja läks
. siis kordkorralt üle vanemate ja intervjuus küsitakse, kas eesti eri kavadega kontserti kolmes eestlast! Eesti nime tutvustajad
\ kogenenumate suunas, kuni viima- dirigent on vene muusika spetsia- seerias Amsterdamis Ben Haagis Vabas Maailmas: — ikestatud kosed
esinejad "andsid juba õpitule ügt. „Ei ole midagi, milles ma ja Rotterdamis. dumaal funktsionääride poblt sur-lisaks
kaasaelatava tõgendusega oleksin spetsialist,"'vastab Järvi, Teise seeriasse oli ta võtnud ka nuks tunnistatud rahvuskaaslast,
killukese enesest. Klaveri^ alal olid ^^Eestis juhatasin varemalt igal Arvo Pardi töö „Cantus to the me- Mõlematel, nii Järvil kui ka
paremad Kristine Neps ja Martin aastal Matteuse ja Johannese pas- mory of Benjamin Britten" kellale PärdU on meie kodumaa olukord
Kiik, esimeselt kuuldi ^fozarti sa- g-^j^^ 5^^^ normaalne, ent" ja viiuliorkestrüe.
naat ja Kanndi. „Mardilaul", tei- j^abloki riikides ei toimu s?e pea- Arvo Pärt saabus Viinist Hollan-selt
J. S. Bachi prelüüd ja fuuga, ^^g^ ^^^^^^ u köi^i^el oma heUtöö esita-
Mozarti sonaat ja lõpuks Liszti i^^^rvjueeiija küsib, miks Jär- mistel, saades sooja poolehoiu, ap- Selle, rohkem kui^ kahenädalasel
„Liebestraum , millega Ka opnas- ^. ^^^^^^ okupeeritud Eestist, lauside ja lillede osaliseks. Üks Ui- perioodil figureeris igas Hollandi
kus tff ometi oli riikliku Sümfoo- gutavamaid momente eestlastele lehes eestlaste ja Eesti nimi. ^^^^
niaorkestri kunstiline JuM Ja Amsterdami Concertgebouws oli serdid esitati\kahel korral raadios,
peadirigent? • - see, kui Arvo Pärt kutsuti lavale ArvoÄrdi^
Neeme Järvi vastab: 1^ ^^'^^^ siis, kui Järvi ja Pärt mõ- sõnaline sissejuhatus komponistist
rütinilisi meloodiaid ~ Lubasin oma orkestrü liiga lemad käsi-käes orkestri taga ole- ja tema tööst. Tänu Neeme Järvile
Klaveri alal õppisid eestlasist PalJu Haydnit ja Mozartit mängida, vast kõrgest trepist alla tulid, et ja Arvo Pardile! Hollandi eestlaste
nooremad kuni IV klassini Mar- See on hea igale orkestrile. Kuid püstitõusnud ja juubeldavat publi- parimad soQvid saadavad neid igal
cus ja Erik Siimberg, Risto Lei- Nõukogude autoriteetidel on teised kut veelkordselt tänada. Kaks või- pool
vat, Kyllike Sillaste, Christopher ideed. Mind külastanud delegatsi- ^etelt ja isiksuselt suurt ja-head .
Timusk, Heiki Altosaar ja Mikk oon küsis: „Seltsimees Järvi, miks
Altosaär; VII — X-klasSide ulatu- esitate nii vahe Nõukogude heliloo-ses
Kristina Neps ja Martin Kiik. jäte töid?" *— Minu hooaja kavas
Akordioni- õpivad nooremas klas- esines alati vene komponistide nišis
Andrus Küng ja vanenias Tiia mesid, kuid neile oli see siiski lii-
Pihl ja Peter Sõrra. • ga vähe. Hiljem tuli orkestrile:kor-
Pärast esinemisi tänati stuudiote raidus jätta muusika „sinnapaika"
juhatajaid lilledega, misjärel noo- ja minna kolhoosi tööle. Kõik muu- Kolm kuud tagasi alustas Torontos tÖöd Eani of Canada Wood
red muusikud läksid^ rõõmuga vas- sikud välja arvatud eakaimad or- Industries Inc. nimeline eestlastele kuuluv ettevõte. Selles valmistatakse
Õhtu lõppes.
Akordioni õpilasist oli edasijõudnum
Peter Sõrra, kes 1 oma
õpingutega on jõudnud konservatooriumi
8. klassi. Tema esitas eri-
Vilma Belinfante
Uus eesfhsfe etfevSfet
Torontos rajati .,Karu
tu suvisele vaheajale. kestrandid. See otsustas lõplikult piiW»raamimise liistu ja raamitakse kunstitöid üksiktellijaile ja galeriidele.
Tööstuse tänavapoolses osas on aga uus kunstigalerii, kus esimese
näitusensi oIS Abel Lee väilKemafonnaädiliste tööde näitus.
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTIKS
aurnga„steamdleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
mu emigreerumise soovi
Küsija
Neeme
vabadus,
V
(Algus lk. 2)
jätkab:
Järvil on nüüd liikumis- Ettevõtte president, eesti ühis- maalse rutiinipärasuseni, loodab tä
millest ta varem vaid ^^^^^^ ^^^^^^ kunstnik Alfred Ka- pildiraamide turgu varustada uute
unistada vois. Kujutage ette: koi- ^ gi^^gg pUdiraamimisega te- kunstipäraste raamiliistudega.
kide vene muusikute tegevust ju- geienud. Ta on olnud kaasas Artis- Uudsuseks uute tööstusruumide
hitakse- Moskvast riiklikust kont- Woodwork Co. rajamisel. Siis ees on äsjaavatud kunstigalerii,
^erdivahendusest. Sealt sunnitakse asutas Multiframe Picture Frames mille avajaks oli ^õnneliku käega
asjadeks, mUle taga vahendatav Co. ja viis selle elujõuliseks ette- Abel.Lee, kelle esimesele paarinä-ei
seisa. Järvi jutustab siin: võtteks-ning nüüd on uue, pere- dalalisele näitusele järgnevad
— Budapestis on postiametnike kondliku ettevõtte Karu of Gana- uued; juba on vähemalt pooleks
orkester, kui asjaarmastajad võib- da nimelise tööstuse juhatajaks. aastaks näitused kindlaks saanud,
olla mitte nn halb. Kuid nendega ettevõtte tiiragis mitme suu- galerii asub Toronto südami-pidin
esitama Sovjeti kunstilist ta- tellimise saamine, millega ^"^t näiliselt üsnagi kaugel, toob
r^rfr^^Tu^a^^^^ ^^^^^^^ orkestriga avalik kont- tööd on paariks aastaks tagatud, selle lähedale hea ühendus Don
inglise politseivõimude üle, MAI ^'^^"^'^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ i ^ " Tema poole, kui .tuntud pildiraa- ^^fjl^^^^^^^^^^
kogu maailma ajalehd jpeavad" va- Ainult kolm kontrabassi, - Ja veel miliistu kujundaja poole, pöörduti ^lü!; v,!!!oT;«nwf
miUised kontrabassid . . . Põhjus sellise ettepanekuga ja pärast mõ- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ I n iÄ
maa alla vajumiseks neaastast eemalolekut aktiivsest p
maa ana Nüüd on vJaäjurvmüi sevKõsi m. .a.l ik sell^^*s^t,ut„s,t*oxo^d^a^n„g^,ues*t , \t.a wuonnucsftnucsVki i^k^a, ^e estlasistv .k unstvi sõpKr a. de.s1, .^ke llele
jaükuks ära trükkida;
Näib, et rongiröivel Ronalö
Biggs kujuneb peagi kuulsamaks
meheks kui ühendrükide omaaegne üle naerda ja imiteerida krampli- algatuseks. Toodang läheb P° ««"".aler fruL d ^^^^
ajalooline bandiit ja' rongiröövel ke liigutustega kohmakat kontra- Ameerika ühendriikides- l"lf;*?'^"."."""^f J f f f
Jesse James, kelle elust on tehtud basssisti, märgib hollandi ajakirja-füme
Ja
„kanga!astegude** kohta on kirju- dus?
se,^kuid sellekõrval tahab ta raa- " u s t ' ' ' ^ ^ ' ' ^ ^''^^"^
keUe „saavut^ste« ja kuidas on olla eestlane N. Ln- «^^^ teenida ka kohalikke "^f'
inimesi. Praegu on kasil tööstuse Uue eest^^^
tatud raamatuid. Jesse Jamesist _ Võrrelge seda olukorraga, mis f^stamine, paar masinat on juba praegu palju optimismiga Jootusi,
on aja jooksul kujunenud nagu min. olnuks hoUandlasü HoUandls kui kohal ja töökorras, te^^ aga ^^^^^^^^^ tidemusi
. , J ^«i,,n,icir,.in.*o A 1 1 m.e 1 1 * lahcmatc päevade küsimus. Liistu- mis algatuseks julgust ja tuge nmg
gisugune legendaarne rahvuskange- nende maa poleks 1945 sakslaste . ^ . - ' , .
lane ja Ronald Biggsil on suured ülemvõimust vabastatud.
väljavaated samalaadse karjääri Kondrashin, kelle surma tõttu
tegemiseks. Nii et tulevikus pole Järvi Hollandisse kutsuti, alustas
kellegU enam vaja kangelaseks läänes teist karjääri. Kas kehtib stevenšrres"mltae'nime Tälikui
saamiseks sõjas vägiteigusid soon- see ka Järvi Kohta?
tada või inimesi tuler või uppumis- — Jaha — see on mulle uus al-surmast
päästa. Tuleb organiseeri- gus. Vana on seljataha jäänud, üt-da
lihtsalt üks suurem röövimisope- leb dirigent ise, kellel ees seisavad
ratsioon -"(väikesed „tehingud" ei rida uusi kontserte kahekümnenda
anna soovitud tulemusi) ja kohe sajandi ebahariliku programmiga,
olete läänemaailma ajakirjanduse kus esitatakse Arvo Pardi, Alfred
veergudel tehtud kangelane, ilu- Schnittke ja Sergei Prokofjevi
saks eeskujuks kõigile noortele, muusikat,
keis saavadJ;eie tegudest inspiratsi-
. de. värvimine ja lõpetamine on ju- uut töörõõmu on andnud,
ba käigus ja esimesed saadetised
teele saadetud.
Ettevõtte ,,ristiisaks" on Sinclair
soovitas sellenimelist, hästi meelde
jäävat.
Pealegi on see perekonnaettevõ-tej
kus Alfred Karu on presidendiks,
poeg Jüri mänedzheriks
Ja tööle on pandud teisedki pe-öoni
ja õhutusi taitegevuse teele
asumiseks»
Ktiigi A. Karu on president, on
tal juba mitmeid uusi ideesid uute
Eestlastel HoUandis oli võima- jüstude kujundusteks, mis paari
Ms kaasa elada ja täie sõõmuga vahepealse aasta jooksul on mõt-nautida
dirigent Neeme Järvi tes juba ilme saanud. Kui sissesea-
<tad,, keHe julaatem!seI<B,.toM^
THE fURRIEä
OLU NIEMINEN
KASUKATE KÜLMRUUM
Moeuuendused, parandused ja
puhastused
Uued kasukad teUimistööma
õiglased hinnad
Tööruumi aadress?
S463A Yonge St
Willowdale, Ont
(The Finrash Place'i ueal)
Telefonid: 224-2008, 881-0189
All Langüa^es Ltd
"Helping People to Commüriicate"
5S,
Transijitors and Inteipreters
BioverTOLanguages
toKh for Ihe Quebec Maifcd
Süite 110S. 67 Yonge St., Toronto. Ont.. M5E 1)8 (416) )61-0303
Mmm
REALKIÄTE
REALTOR
I^ARK T. MANKIN REALTOR
2870A Yonge 8t. (at Lytton Blvd) Toronto M4P 2JS
Kinnisvara osta v6l müügi korral heastage
TOOMAS MANKIN, t^ 487-4477, kodns 447r2ei7
SUANE
Maksab Kanadas s
Aastas $38.— $42.—
Poolaastas $21.-» $23.-^
feerandaastas $11.— $12—
S P 0 S T I G Ä
Eanate; ÜSA-sr '
Aastas $61'.'*™ $67.—
Poolaastas $33;— $35.50
Veerandaastas $17.— $18.50
LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $2*^
Aadressi muudatus 50 ceati. üksüaiumbri hind 50 centi
Eanada aadressidele palame märkida „POSTAL OODE*' j i
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk vöi rahakaart kirjutada
Ffee Estonian Poblishers nimede.
Tellimine saata:
VABA EESTLANE
P.O. Box 70o Postql Stn. C, Toronto 3, Ont.
Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastakk /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates p p - "
19_- . Tellimise katteks lisan $ — süHjutirea
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tahtkirjas).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 30, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-04-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810430 |
Description
| Title | 1981-04-30-03 |
| OCR text |
. CHEVROLET'OLDSMÕBILE
ROBERT^ON-f^OTORS LTD.. ^ '
; 1555 DANFÖRTH''AVENUE - ^
TORONTO, ONT .M4J.1N7
J E L R - r O N 4 6 6^^1135
Nr. 33 • Nr.: 33 V A B A -KK.s i . neljapäeval, 30. aprillil 1981 — Thursday, Aprill 30, 1981
[apillll, kes esiiidas
lõukoga möödunndi
toimunud Vaba
sel, olid olümpia
|te osas kaasa tuua
sed. Ta mainis äs-r-
u üldkoosolekul,
olümpiast osa
sedv lätlased ja lee-
5ti organiseeritud
(earvniise võistle-eestlastel
välja
jikuid sportlasi ning
laste panus organi-as
tagasihoidlik,
teie spordieluga ja
teie suurepärasedf
yrtlased? küsisid
[lult Johannes Pa-
I olnud kerge sellele
tata.,
|n jäänud need ajad
buradadel ja heite-sellised
rahvusva-ja
võimetega eesti ^
Ergas Leps ja Ain
m kadunud eest!
|ad, kes Toronto
domineerisid aas-liibma
ja Kanada
võrkpaUiväljakuil?
Imeie igakevadistel
piide vahelistel ker.,
[trivõistlustel enam
)rtest, kes omal
|sid paljudel aladel
pjas? Miks on Es-
Idvas Kanada ühes
pallimeeskonna^ ai-le
Ja kõik teised
ei ole enam Järg-skuritele
nagu Ed-
Hennok ja Evald
ei ole meil enam
bujaid nagu Rai-
Toomas Arusoo?
li võiksime esitada
le on raske leida
|ub, et eesti noored
ivi sportimise vas-meil
enam elujiu-
>ne, kes meie noor-jevust
organiseerik-õhutaksid.
Ainsaks
eestlased veel vii-
[apaistvaid tulemusi
(m murdmaasuusa-siingi
ei ole ette
laialdasel pinnal,
lapill tegi EKN-ü
ettepaneku, et eest»
satsiooni juurde ra-eesti
sportlaste ja
ise koordineerija ja
kes peaks kaasa ai*
I lünga täitmiseks ja
jle elustava süsti
|;atust tuleb tervita»
Ub näitama kui pal°
imul positiivseid tu-jn,
et need tagajär^
B^sised, kuna EKN-ia
! minevikus valitud
itud sektorite juhte
eid, kuid see ei ole
kki soovitud tulemu»
massimeedia op
Inüüd uue kangelase,
}b sageli ajalehtede
televisiooni ekraanil
IjBhtud mesimagusad
k toida mitte ainuli^
lulisi bulvaarilehti
\äse mainega ajakir-
Ijaandeid.
ise rongiröövlist Ro°
kes 1963. aastallng-
>ma ametivendade-
|ris ajaloolise rongita
kaaslastega pidas
-Londoni postirongi /
tegid puhta töö, põv
Ijoni dollari suuruse
tabati ja mõisteti
igi, kuid põgenes ka-iglaelu
järele trellide
rdus Austraaliasse,
teekond teda peagS
V kus ta on elanud
;da pole Inglismaale
ma Brasiilia ja Ing-puudub
kokkulepe
kurjategijate välja
Biggsi elu ei ole
[iditati paar kuud taie
poolt Barbadose
iglased esitasid nõud-
Klja andmiseks. Kuid
tmud keeldusid nõud-imisest
ning Biggs
Brasiiliasse^ kus ta
rra elu röövitud mil-
(Järg lk. 3)
VALVEARST
MäDALALÕPUL
l ja 3. mail
dr, H. Tari, tel. 92Ž-3824
h ja 10. mail
dr. T. 'Sauks, llel. 461-0912
Insurance
1 Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 209
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Neeme Ürn koos perekonmaga-päirasit N. Eestist välja pääsemist New Yorki ^hMmisel.
Neeme Jär^h
|{cahe muusikdsfuydi®
ühine lõpyõhty
Möödunud lau^äeyal toimus
Toronto Konservatooriumi kontsertsaalis
kahe muusikastuudio lihi-ne
õpilasõhtUi Aino Kure klaveri-ja
Tiiu Kiiki akordioniõpilased sisustasid
huvipakkuva pealelõuna,
millele kaasa elasid 70—80 laste-vanemat,
sõpra ja sugulast, aga k a f/
Stuudiojuhid olid kava osavalt Dirigent Neeme Järvi heliloojci Arvo Parti spyr edy Hatlandis
kokkuseadnud nii, et paari-kolme
klaveripala järele tuli akordioni-pala,
muutes esinemise ä iseloomu
mitmekülgsemaks.
Toronto Eesti Ohispk
958 Broadview Ave. Toronto/ Ont; M4S 2RI
Tel. 465-4650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.90 — 3J0 (esmsip.
ühenduses on jõud reedeni), õhtul 5.30 — $M (esmasp. Ja nijjap;)
LAiMJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
- Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud koBl
$30.000^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud
koid $10.000— ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
väga südamelähedane ja nad ei
jäta ühtegi võimalust kasutamata,
et end eestlastena tutvustada.
STOKHOLM (EPL) Olen N.^Liidust lahkumisega saavutanud nii kunstilise kui ka liikumisyabaduse,
on Neeme Järvi, kelle edu Hollandis endiselt jätkub, ütelnud intervjuus Rotterdamis Niewsbla^ milline
pealkirjastab: ,,Concertgebouworkestril Ott õnne Neeme Järviga— ü^
Ä- M ri« ge varese all on mõeldud ainulaadsust, neid lihtsdt ei ölegi^^^^
Amo Kure klavensmudios oli 15 ^^^^^^ .^^^ g^jj^g ^.^^^^^ ^-^^-g tunadmatu suurorkestri Ja vägagi komplitseeritud töödega
^P!^?,' ©fstiased, Tuna pr^jgrammi Ja tuli sellega toime ima pikemata - hiilgavalt. ..Concertgebouw" orkestril on ohiud Järvl-
Knk il 5 õpilast, neist 3 eestlased. ^ -
Kava algas noorematega ja läks
. siis kordkorralt üle vanemate ja intervjuus küsitakse, kas eesti eri kavadega kontserti kolmes eestlast! Eesti nime tutvustajad
\ kogenenumate suunas, kuni viima- dirigent on vene muusika spetsia- seerias Amsterdamis Ben Haagis Vabas Maailmas: — ikestatud kosed
esinejad "andsid juba õpitule ügt. „Ei ole midagi, milles ma ja Rotterdamis. dumaal funktsionääride poblt sur-lisaks
kaasaelatava tõgendusega oleksin spetsialist,"'vastab Järvi, Teise seeriasse oli ta võtnud ka nuks tunnistatud rahvuskaaslast,
killukese enesest. Klaveri^ alal olid ^^Eestis juhatasin varemalt igal Arvo Pardi töö „Cantus to the me- Mõlematel, nii Järvil kui ka
paremad Kristine Neps ja Martin aastal Matteuse ja Johannese pas- mory of Benjamin Britten" kellale PärdU on meie kodumaa olukord
Kiik, esimeselt kuuldi ^fozarti sa- g-^j^^ 5^^^ normaalne, ent" ja viiuliorkestrüe.
naat ja Kanndi. „Mardilaul", tei- j^abloki riikides ei toimu s?e pea- Arvo Pärt saabus Viinist Hollan-selt
J. S. Bachi prelüüd ja fuuga, ^^g^ ^^^^^^ u köi^i^el oma heUtöö esita-
Mozarti sonaat ja lõpuks Liszti i^^^rvjueeiija küsib, miks Jär- mistel, saades sooja poolehoiu, ap- Selle, rohkem kui^ kahenädalasel
„Liebestraum , millega Ka opnas- ^. ^^^^^^ okupeeritud Eestist, lauside ja lillede osaliseks. Üks Ui- perioodil figureeris igas Hollandi
kus tff ometi oli riikliku Sümfoo- gutavamaid momente eestlastele lehes eestlaste ja Eesti nimi. ^^^^
niaorkestri kunstiline JuM Ja Amsterdami Concertgebouws oli serdid esitati\kahel korral raadios,
peadirigent? • - see, kui Arvo Pärt kutsuti lavale ArvoÄrdi^
Neeme Järvi vastab: 1^ ^^'^^^ siis, kui Järvi ja Pärt mõ- sõnaline sissejuhatus komponistist
rütinilisi meloodiaid ~ Lubasin oma orkestrü liiga lemad käsi-käes orkestri taga ole- ja tema tööst. Tänu Neeme Järvile
Klaveri alal õppisid eestlasist PalJu Haydnit ja Mozartit mängida, vast kõrgest trepist alla tulid, et ja Arvo Pardile! Hollandi eestlaste
nooremad kuni IV klassini Mar- See on hea igale orkestrile. Kuid püstitõusnud ja juubeldavat publi- parimad soQvid saadavad neid igal
cus ja Erik Siimberg, Risto Lei- Nõukogude autoriteetidel on teised kut veelkordselt tänada. Kaks või- pool
vat, Kyllike Sillaste, Christopher ideed. Mind külastanud delegatsi- ^etelt ja isiksuselt suurt ja-head .
Timusk, Heiki Altosaar ja Mikk oon küsis: „Seltsimees Järvi, miks
Altosaär; VII — X-klasSide ulatu- esitate nii vahe Nõukogude heliloo-ses
Kristina Neps ja Martin Kiik. jäte töid?" *— Minu hooaja kavas
Akordioni- õpivad nooremas klas- esines alati vene komponistide nišis
Andrus Küng ja vanenias Tiia mesid, kuid neile oli see siiski lii-
Pihl ja Peter Sõrra. • ga vähe. Hiljem tuli orkestrile:kor-
Pärast esinemisi tänati stuudiote raidus jätta muusika „sinnapaika"
juhatajaid lilledega, misjärel noo- ja minna kolhoosi tööle. Kõik muu- Kolm kuud tagasi alustas Torontos tÖöd Eani of Canada Wood
red muusikud läksid^ rõõmuga vas- sikud välja arvatud eakaimad or- Industries Inc. nimeline eestlastele kuuluv ettevõte. Selles valmistatakse
Õhtu lõppes.
Akordioni õpilasist oli edasijõudnum
Peter Sõrra, kes 1 oma
õpingutega on jõudnud konservatooriumi
8. klassi. Tema esitas eri-
Vilma Belinfante
Uus eesfhsfe etfevSfet
Torontos rajati .,Karu
tu suvisele vaheajale. kestrandid. See otsustas lõplikult piiW»raamimise liistu ja raamitakse kunstitöid üksiktellijaile ja galeriidele.
Tööstuse tänavapoolses osas on aga uus kunstigalerii, kus esimese
näitusensi oIS Abel Lee väilKemafonnaädiliste tööde näitus.
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTIKS
aurnga„steamdleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
mu emigreerumise soovi
Küsija
Neeme
vabadus,
V
(Algus lk. 2)
jätkab:
Järvil on nüüd liikumis- Ettevõtte president, eesti ühis- maalse rutiinipärasuseni, loodab tä
millest ta varem vaid ^^^^^^ ^^^^^^ kunstnik Alfred Ka- pildiraamide turgu varustada uute
unistada vois. Kujutage ette: koi- ^ gi^^gg pUdiraamimisega te- kunstipäraste raamiliistudega.
kide vene muusikute tegevust ju- geienud. Ta on olnud kaasas Artis- Uudsuseks uute tööstusruumide
hitakse- Moskvast riiklikust kont- Woodwork Co. rajamisel. Siis ees on äsjaavatud kunstigalerii,
^erdivahendusest. Sealt sunnitakse asutas Multiframe Picture Frames mille avajaks oli ^õnneliku käega
asjadeks, mUle taga vahendatav Co. ja viis selle elujõuliseks ette- Abel.Lee, kelle esimesele paarinä-ei
seisa. Järvi jutustab siin: võtteks-ning nüüd on uue, pere- dalalisele näitusele järgnevad
— Budapestis on postiametnike kondliku ettevõtte Karu of Gana- uued; juba on vähemalt pooleks
orkester, kui asjaarmastajad võib- da nimelise tööstuse juhatajaks. aastaks näitused kindlaks saanud,
olla mitte nn halb. Kuid nendega ettevõtte tiiragis mitme suu- galerii asub Toronto südami-pidin
esitama Sovjeti kunstilist ta- tellimise saamine, millega ^"^t näiliselt üsnagi kaugel, toob
r^rfr^^Tu^a^^^^ ^^^^^^^ orkestriga avalik kont- tööd on paariks aastaks tagatud, selle lähedale hea ühendus Don
inglise politseivõimude üle, MAI ^'^^"^'^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ i ^ " Tema poole, kui .tuntud pildiraa- ^^fjl^^^^^^^^^^
kogu maailma ajalehd jpeavad" va- Ainult kolm kontrabassi, - Ja veel miliistu kujundaja poole, pöörduti ^lü!; v,!!!oT;«nwf
miUised kontrabassid . . . Põhjus sellise ettepanekuga ja pärast mõ- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ I n iÄ
maa alla vajumiseks neaastast eemalolekut aktiivsest p
maa ana Nüüd on vJaäjurvmüi sevKõsi m. .a.l ik sell^^*s^t,ut„s,t*oxo^d^a^n„g^,ues*t , \t.a wuonnucsftnucsVki i^k^a, ^e estlasistv .k unstvi sõpKr a. de.s1, .^ke llele
jaükuks ära trükkida;
Näib, et rongiröivel Ronalö
Biggs kujuneb peagi kuulsamaks
meheks kui ühendrükide omaaegne üle naerda ja imiteerida krampli- algatuseks. Toodang läheb P° ««"".aler fruL d ^^^^
ajalooline bandiit ja' rongiröövel ke liigutustega kohmakat kontra- Ameerika ühendriikides- l"lf;*?'^"."."""^f J f f f
Jesse James, kelle elust on tehtud basssisti, märgib hollandi ajakirja-füme
Ja
„kanga!astegude** kohta on kirju- dus?
se,^kuid sellekõrval tahab ta raa- " u s t ' ' ' ^ ^ ' ' ^ ^''^^"^
keUe „saavut^ste« ja kuidas on olla eestlane N. Ln- «^^^ teenida ka kohalikke "^f'
inimesi. Praegu on kasil tööstuse Uue eest^^^
tatud raamatuid. Jesse Jamesist _ Võrrelge seda olukorraga, mis f^stamine, paar masinat on juba praegu palju optimismiga Jootusi,
on aja jooksul kujunenud nagu min. olnuks hoUandlasü HoUandls kui kohal ja töökorras, te^^ aga ^^^^^^^^^ tidemusi
. , J ^«i,,n,icir,.in.*o A 1 1 m.e 1 1 * lahcmatc päevade küsimus. Liistu- mis algatuseks julgust ja tuge nmg
gisugune legendaarne rahvuskange- nende maa poleks 1945 sakslaste . ^ . - ' , .
lane ja Ronald Biggsil on suured ülemvõimust vabastatud.
väljavaated samalaadse karjääri Kondrashin, kelle surma tõttu
tegemiseks. Nii et tulevikus pole Järvi Hollandisse kutsuti, alustas
kellegU enam vaja kangelaseks läänes teist karjääri. Kas kehtib stevenšrres"mltae'nime Tälikui
saamiseks sõjas vägiteigusid soon- see ka Järvi Kohta?
tada või inimesi tuler või uppumis- — Jaha — see on mulle uus al-surmast
päästa. Tuleb organiseeri- gus. Vana on seljataha jäänud, üt-da
lihtsalt üks suurem röövimisope- leb dirigent ise, kellel ees seisavad
ratsioon -"(väikesed „tehingud" ei rida uusi kontserte kahekümnenda
anna soovitud tulemusi) ja kohe sajandi ebahariliku programmiga,
olete läänemaailma ajakirjanduse kus esitatakse Arvo Pardi, Alfred
veergudel tehtud kangelane, ilu- Schnittke ja Sergei Prokofjevi
saks eeskujuks kõigile noortele, muusikat,
keis saavadJ;eie tegudest inspiratsi-
. de. värvimine ja lõpetamine on ju- uut töörõõmu on andnud,
ba käigus ja esimesed saadetised
teele saadetud.
Ettevõtte ,,ristiisaks" on Sinclair
soovitas sellenimelist, hästi meelde
jäävat.
Pealegi on see perekonnaettevõ-tej
kus Alfred Karu on presidendiks,
poeg Jüri mänedzheriks
Ja tööle on pandud teisedki pe-öoni
ja õhutusi taitegevuse teele
asumiseks»
Ktiigi A. Karu on president, on
tal juba mitmeid uusi ideesid uute
Eestlastel HoUandis oli võima- jüstude kujundusteks, mis paari
Ms kaasa elada ja täie sõõmuga vahepealse aasta jooksul on mõt-nautida
dirigent Neeme Järvi tes juba ilme saanud. Kui sissesea-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-30-03
