Vaba eestlane , January 5, 1982

              Teisipäeval, 5. jäaniaril 1982 — Tuesday, Jamuary 5,1982
NEW YORK — Ameerika naiste
truudus on juba väga suure küsi-musmägi
all, kinnitab Seton HaU
University sotsioloog ja uurija
jjynn Atwater. Tema statistika jä­rel
pooled amerika abielunaised
on omanpd suhteid väljaspool abi­elu.
Euid pr. Atwater Mnnitab, et
rõhuvas enamuses olevat need üle-
'aisaviskamised ainult „kommuni-katsiooni
mõttes". Luues meestega
suhteid kutseliselj eriharrastuse
või muul pinnal, tekib lähem sõp­rus,
Willešt tavaliselt ei lülitavat
välja ka seksi. 1953. a. Kinsey lei­dis,
et. ainult 38% ameerika, naisi
; rikub abielu. Pr. Atwateril olid
statistika .koostamiseks uurimuse
all naised 16—40 a.
WASHINGTON - USA super-au-toteed
tähistavad tänavu 25-ndat
aastapäeva. Kavale 42.500 miili
pikkuse autoteedevõrgu ehitami­seks
kirjutas 1956. a. alla president
Eisenhowei".' Teedevõrk pidi maks­ma
minema 27 bilj. dollarit. Nüüd
25 aastat hiljem, on veel ehitamata
2247 müli, kuid kulusid oh olnud
juba- 79j biljoni dollarit. Autoteede
idee isaks OÜ õietiMndralPershing,
kes 1917. a. tahtis rajada häid teid
läbi mapdri sõjavägede transpor­dis.
Tookordsest kavast valmis
ainult 8195 miili. Osa toUeaja tee­devõrgust
on nüüd juba vananenud.
PEKING — Pekingi raadio aval­das
uueaasta läkituse: ära põhjus­ta
rasedust! Raadios öeldi, et hiina
uusaasta, mis on 25. jaanuaril, on
abiellumise ja nende abielupaaride
kokkusaamise aeg, kes töö tõttu
on pikemaks ajaks lahku vüdud.
Neid on kuni 300.000. Tuginedes
möödunud aastate kogemusile^ olid
plaanitsemata rasedused sel ajal
suhteliselt sagedased, mistõttu
seltsime'estele soovitati seda mee­les
pidada ja mitte Hiina rahvaar^
mi ühesi miljardist kõrgemale tõs­ta.
• I •• . . • . • , • • -
HELSINGI — Soomes oli hiljuti
külaskäigul UNICEF'i peadirektor
James P. Grant. Ta kiitis soomla-sl,
et Soome on tõstnud oma abi
8,5 miljonile Soome margale (ca
2 miljonit dollarit), tõustes sellega
I Skandinaavia maade hulgas esiko­hale;
J . P . Grant ütles, et praegu
on olukord selline, et iga päev su­reb
40.000, alla neljaastast last näl­ga
või nälja poolt nõrgestutuma
lastehaigustesse ja olukorrad muu­tuvad
veelgi halvemaks, kuigi aas-ta-
aastalt on suudetud üha rohkem
aidata.
HELSINGI — Soomlane Jarl
\ Wahlström valiti Londonis üle­maailmse
Päästearmee kõrgeimaks
Juhatajaks. Valiku tegi Päästear­mee
44-liikmeline kõrgem nõuko­gu.
Wahlström jätkab kindralina
kanadalase Browni tööd, kes läks
68-aastasena pensionile. Wahlström
on lõpetanud Päästearmee rahvus­vahelise
kadettidekooli Londonis
ja tbötäs Soomes 1972. aastani
Päästearmee eriülesannetes.
BRÜSSEL—. Ford teatas oma
Hollandis asuva harukompanii sul^
gemiše hoolimata, et tööKsed on
sellele ägedalt vastu võidelnud. Sul­gemise
tõttu kokkumonteerimis-tööstuse
1200 töötajat jäävad töö-tuiks
jaanuari lõpus.
WASHINGTON — Maksud tõuse­vad
kiiremini kui palgad, näitab
riikliku kaubanduskomitee statisti­ka.
1978. a. oli keskmine nädala-palk
$251, seega föderaalmaks oli
$23. 1981. a. on keskmine nädala-spalk
$251, seega 24% kõrgem kui
:^978. a. Kuid maksud on samal ajal
tõusnud 49% võrra.
HELSINGI — Soomes pandi 1.
\ detsembrist- alates kehtima mää­rus,
mis on jõus kolmel talvekuul,
mille kohaselt tuleb autodel kolmel
talvekuul kasutada talvekumme.
'Sellejuures ei ole sunduslik kasuta-
^ da kummidele külge pandu(f*me-tallna^
stusid, aga lüklusamet üt-
Jeb, et ainult nendega varustatud
kummidega on tagatud Õigeaegne
peatamine. Soomes peavad autol
iõik neli olema talvekummid.
• a a a a a n a n a B D D D D a a a D D O D O D Q o a a a i n i i a a a i D D b n n a o D D a o o o o a o a a o o B B B D t
Moment Neeme Järvi auks korraldatud vastuvõtust. Pildil vasakdt Rudolf Lipp tervitamas pr. Järvit, pr.
Järvi, Riina- Reimk, Neeme Järvi/ ees Eesti Kunstide Keskuse president SkllaKersopa.
Foto: Vaba Eestlane
Eesti muusikasuurused Toron
Kanada kriitikud Neeme Järvist ja
Arvo Pärtist
Neeme Järvi kaks Torontos veedetud kontserdinädalat tekitasid eri­lise
elevuse siinsete eestlaste hulgas ja Massey Halli kontserdisaalis oli
eestlaste osa märgatav, kes tahtsid kaasaelada meie rahvusvaheliselt
eriti tähelepandavale kohale tõusnud dirigendi maailmaklassikute in­terpreteerimisele.
Nende kõrval oli eriti lähedaseks Arvo Parti helitöö
„Gantus Benjamin Britteni mälestuseks''. Kaasahaarav oli moment,
kus Neeme Järvi laval ja Arvo Pärt esimesel rõdul võtsid' vastu pärast
helitööd antavat tormilist aplausi. Igal kontserdiõhtnl alnti dirigeBäile
üle roosiMmp rahvusvärviliste lintidega.
' Aidake kaasa
V A B A E E S T L A SE
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele sänitamisele!
DII
alustab kriitik kontserdi käsitle-
Toronto ajalehtede muusikakriiti­kud
olid helded kiituse ja hea hin-»
nangu andmisel. Esimese, Mus-sorgski
helitööde kontserdi puhul
kirjutas„The Globe and Mail^i"
kriitik John Kraglund. Ta tutvus­tas
Järvi tööd pärast 1980. a. emi­greerumist
USA-sse, misjärel 41-
aastane dirigent on esinenud mit­me
sümfooniaorkestri juhtimisel
ja jõudis lõpuks ka Torontosse
käesoleva hooaja Suurte Kompo­nistide
seeria avamiseks koos Met-ropalitan
Opera laulja bass Paul
Plishkaga, Mussorgski helitööde
progammiga ja nädal hiljem teise
kontserdiga A-seerias.
Kriitikule näis olevat võõrastav
täis-Musssorgski programm, ku-na
enamus t a töödest on ümber­töötatud
või vokaaltööd Ja soolo­laulud.
Kontserdiõhtu näitas siiski, et see
valik oli õigustatud, kuigi Toronto
Sümfooniaorkester on varem „öö
lagedal mäel" määritlenud popu­laarse
muusika programmidesse.
Enne selle „sõjaratsu" juurde mi­nekut
andis Järvi suigutava, kuid
särava muusikalise pildi ooper
,,Hovanshtsh" avamänguga „Koit
Moskva jõel". Järvi mitte ainult ei
tabanud vene iseloomu, vaid ta
vormis oma orkestrilise jõu suure­pärasesse
tasakaalu, kus soolo
puhkpillid olid dekoratiivseks ele­mendiks
pianos mängivate, keelpil­lide
kohal.
Kriitik pidas aeglaseks järgmise
pala „ ö ö lagedal mäel" tempot,
miUega olevat kaduma läinud õhtu
vitaalsus. Orkestri osa program­mist
lõppes tuntud tööga „Pildid
näitusel" (Raveli orkestratsioon)."
Järvi dünaamiline tempiiD ei ol­nud
alati Itriitikule tuttav.
Tervikuna need olid veenvad ja
alati' hästi mängitud, pu^hkpillide
sektsiooni tõustes lustikalt kõrvu­lukustavale
kulminatsioonile Suu­res
Kiievi väravas".
Kraglund iseloomustab solisti
laulu ja orkestri koostööd, märki­des
et solisti terrori projetseerimi-ne
polnud täielik, kuna orkester oli
veidi liiga prominentne, surudes
teda laulma enemuse aariast va­rieerumiseta
tugevusega.
Sama kontserti vaatleb kriitik
Wüliam Littler ajalehes „The
Star". Kriitik vaatieb helüoojat,
kes 42-aastasena suri, olles olnud
laevastiku ohvitser,', osallise ajaga
komponist ja virtuooslik pudeli-tõstja,
kes kunagi oma töid ei lõ­petanud,
vaid lasi seda sõbral te­ha.
Tänapäeval on Mussorgski töid
jälle tahetuid vabastada Rimski-
Korsakovi mõjudest^ mida tunnis­tas
ka äsjane Toronto Sümfoonia­orkestri
kontsert Neeme .Järvi ju
hatusel, kus aariat ooperist „Boris
Godunoy" esitati Mussorgski, origi­naalse
partituuri järgi.
Omalt poolt andis Neeme Järvi
mõned samaväärsed impressiivse!l
iseloomustused, kui ta, juhatas
„öö lagedal mäel". Kriitik ei mä­leta
ühtki selle helitöö esitust, kus
seUel vaimudega helipbeemil ol­nuks
täielikumat atmosfäärid
Ka selle töö juures soovib krii-tikj
et dirigent läinuks kaugema­le
tagasi aega Mussorgski origi­naalse
versiooni juurde,
selle asemel, et kuulajaid jälle lä­bi
viia Rimski-Korsakovi väljaan­dest,
samuti kui antuks võimalus
kuulda Shostakovitshi katset Rims-ki-
Korsakovist vabastada „ H o -
vanshtshina" avamängus. Kriitik
ütleb, et kahtlemata on praegused
versioonid värvirikkad, kuid roh­kem
Rinaski-Korsakovi kui Mus­sorgski
viisil.
Littler mainib, et sama võiks
öelda ka Raveli tehtud orkestratsi­ooni
kohta, kuna origina,alselt oli
töö kirjutatud viiulile, kuhu orkest-reerija
lisas palju iseenesest. Nee­me
Järvi ei andnud küresti kulu­nuks
saavat esitust, see Eestis-sündinud
dirigent lisas palju indi
viduaalseid puudutusi oma fraaside
lugemisel ja lõi Suure Küevi vära­va
kinni; nii võimsa pauguga Mas­sey
Hallis, mida pole nähtud pä­rast
suure krohvitüki maha lange­mist
laest.
Järvi avas programmi Händeli
„Contserto Grosso'iga", leides et
see oli Järvi teine harjutus aegla­se
tempoga. Kriitik arvab siiski, et
võibolla Järvi ei võta asju aegla­semalt
kui teised dirigendid, aga
ta laseb pinge langeda, mis jätab
järelikult sellise mulje.
Nii oli õhtu tippteoseks eesti heli­looja
Arvo Parti ,,Cantus Benja-min
Britteni mälestuseks", kom­poneeritud
keelpillidele ja kellale
(üksik kell markeeris tempo aeg­lustamist
— või nootide pikenda­mise
selles kanoonilises helitöös).
See õli suurepäraselt kirjutatud
töö, mis andis tähelepandavalt r i ­kast
heli, kutsudes esile Benjamin
Britteni fuuga-kompositsiooni mul-n
n
D
B-O
O '
D
O '
B
B
. D
D
O
D
n,
a
B
B
B
B
B
B
•
•
B
B
a
a
B
Q
•
B
a
B.'
B
B
a
a
D
B
B
. n
•
D
B
a
a
B
•••
B
B'
D
B
B
B
O
B
O
B
' B
a
B
B
D
B •
B
. B
a .
a
a
B
B
B
0
B
' B-a
ünnipäev
Teise kontserdi puhul J.- Krag­lund
ütleb, et on kontserte, mis jä­tavad
imestuse kuidas mi palju
suurepärast mängu annavad tule­museks"
nii vähe muusikalist ele­vust.
See juhtus eile õhtul Massey
Hallis, kui Eestis-sündinud Neeme
Järvi oli: tagasi poodiumil juhata^
mas Toronto Sümfooniaorkestrit.
Pidanuks olema rohkemat kui möö­duvat
huvi programmis, mis hõl­mas
kolm tööd, mida* polnud va­rem
orkestri poolt esitatud, kuigi
programmis oli ka Beethoveni, nel-jas
klaverikontsert, küs solistiks
oli kanada pianist Robert P^H^er-
; man. Nagu orkester, mäugio ka
solist hästi.
Pärasfl; viiulikontserdi vaatle­mist,
mis jättis talle bea ^ÕJ"'
ftuse kõrge tonaalse kvalltetfli ja
tehnilise tasemega, ilma et and-
... muks • ekstra-muüsi ^sisra,
Kuigi J . Kraglund on kriitiline
teise kontsertprogrammi osas, siis
W. Littler leiab hinnatavana, et
Toronto Sümfooniaorkester oli val­mis
esitama kaht mittetuttavat
tööd samas programmis ,
ja tänab selle eest ühte teretul-numat
külalisdirigenti, kes on or­kestri
poodiumil oMud viimaseil
aastail.
Neeme Järvi ei oma suurt nime
ega kanna Hollywoodi profiili, mär­gib
Littler. Ta just juhtub olema
suurepärane, traditsioonilise muu­sikalise
haridusega muusik, kes on
tahtlik oma muusücalist horisonti
laiendama, mis on haruldane diri­gentide
hulgas. Kriitik vaatleb neid
„teise järgu" helitöid, kuhu on ar­vestatud
Glazunov, leides et kuigi
seherzo ja finaal olid võõrastavad
kaaslased, esitas dirigent neid siis­ki
vürtsikalt. Ta tutvustab siis Jär-vit
omaaegse Mravlnski õpilasena
Leningradi konservatooriumis. Ta
ütleb, et Järvi ph patriitslik, kos-mopolütüise
vene traditsiooniga,
kes teab kuidas maalida teatrilist
lõuendit ilma, et Jta lasknulcs värvil
tUkuda.
Littler selgitab, et Järvi pole te­gelikult
venelane, kuid on sündinud
Eestis 1937 ja juhatas Eesti Raadio
ja Televisiooni Orkestrit ning Riik­likku
Ooperiteatrit Eestis 'enne
läände tulekut. .
Tema eesti veri aga tõusis pm-nale
ta Arvo Parti helitöö „Cantus
Benjamin Britteni mälestuseks"
valiku puhul Glazunovi kaaslaseks.
Kaaslõpetaja Tallinna konservatoo­riumis,
on Pärt loonud väga lihtsa
töö, lastes modaalset teemat are­neda
aeglasel, kanoonilisel teel or­kestri
keelpillide koori kohale ase­tatud
kellalöökide vahele, aga tu­lemuseks
on 6 mmutit ilu.
Tänutäheks kontserdiõhtuil antud
roosid saatsid Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas, Eesti Kunstide
Keskus, Toronto Eesti Selts, Toron­to.
Eesti Meeskoor Ja Toronto Ees-läev
on selline pä«v,
mis paratamatult tabab igaühte.
Enamasti tuleb see päev igal
aastal vaatamata sellele, kas se­da
soovid või ei, aga on ka neid
õnnelikke, keUe sünnipäev saa­bub
vaid Iga! neljandal aastal,
kuna nad lügaasta 29. veebmd-rU
sündinud on. Arviatavasti pü­sivad
need inimesed siis ka
kauem värsked ja noqred, sest
et mitte igaaasta ei tuleta meel­de
aegade kulgu ja kiiret kadu.
No Igal juhul ei kuulu mina
nende viimaste hulka ja olen
juba üsna hulk neid sinatseid
sünnipäevi Igal sügis-talvel üle
elanud. KüU on neid saanud
pühitsetud suure hulga sõprade
seltsis, küll kahekesi või päris
üksi, kün reisfl või kodus, ent
täiesti unustatud pole see päev
olnud vähemalt iseemesele ei
kunagi.
„Aastad tähendavad arve,
iga] aastal sadai sarve,
kümneid mure kühmukesi,
veidi rõõmnraasukesi,"
nõnda olin kord ühel sünnipäe­val
kirja pannud ja kuigi neid
roõmuraasukesi sel korral Isegi
sünnipäeval vähe näis olevat,
tuli neid seekordselt ühe ainsa
seiga näol kui küllusesarvest.
Kuigi oli tervel suguvõsal
ammu teada, et Riin oma sün­nipäevaks
ära sõidab. Ilmus sel­le
päeva eelõhtul hoopis oota­matult
ja tasakesi välisuksest
sisse kõige esmalt suur lillepun-dar
ja selle järele „lauluköor^':
väike Tipa, Tõnn ning Aadu
koos oma emaga tervitasid va­naema
sünnipäevalauluga^ mis
kõlas ikka nii;
j,Me õnnitleme, me õnnitle­me,
me õnnitleme sünnipäe­valast
. . . " No mis sa ütled,
rõõm, mis tuleb üllatusena^ on
alati erilaadne, aga. ^. mis me
nüüd seUest! M a ju tahtsin õieti
jutustada Arukeste Annist, et
kuidas tema oma sünnipäevaga
tänavu hakkama sai.
.No jah, temal on ka see kom­me,
et oma sünnipäeva pühitse­mist
laiemate hulkade seltsis te­ma
ei tee. Läheb selleks ajaks
reisile kui saab, aga näe, tänavu
ei saanud. Oleks sõitnud New
Yorki teatreid vaatama, aga
Augustil kaasa tuUä ei olnud
võimalik ja seepärast tema ai­nult
Õpetas:
„Hull oled VÕI, naisterahvast
inimene ja üksinda New Yorki!
Kas jsa tead, kui palju naisi seal
tänavail maha lüüal^e, kui psd^
judel rahakotid ära tõmmatak­se,
ehted maha rabatakse nii et
sõrmelnud katki ja kõrvälehed
puruks ja veel — tead isegi!
Ühesõnaga — minek ei tule kõ­ne
allagi!**
Nii ei saanud sellest asjast
asja, niis muidugi ei tähenda, et
Annikese ajukesed mõnda mõ­tet
üles ei keerutuks.
Nõnda sus seisiski Annike
ühel hommikul uksepüda najal
nonchalantse olemisega nagu
LUi Marlen, ainult, selle vahega,
et see viimane seisis latemaposti
najal ja Annike toetas uksepii­dale.
August sai kohe aru, et nüüd
midagi tulemas m ja sellepä­rast
pidas tema paremaks vait
olla, ml et Annike ise alustas: '
,,Sünnipäevaklngiks tahan ja
lähen maale.'* August ajas vas-tu:
I
„EI, see põte küll ei kõlba!
Üksinda, kiilmaga, pimedal
ajal! Külmetad enda veel ära ja
kes su eest seal hoolitseb., .**
„Ei külmeta. Säärikud jalga,
kui vee äärde lähen, kasu­kas
. . . Voodisse elektritekk, no
absoluutselt ei külmeta!**
£t August nüüd sellega välja
tuleb^ milleks paarkümmend
km eemal asuv vangla põhjust
anda võib, oli ka oodata;
„Pime aeg, mÕni tuleb ehk
maja juurde hirmutama, kui
üksi oled. Jah, oligi hiljaaegu
raadios, et üks kardetav vang
on jälle põgeiiema saanud, tu­leb
loöh su viimaks maha... ]a
mida sa seal siis üksinda ikka
teed?**
Aga Annike ei lasknud end
kõigutada:
,,Pole karta, see põgenenud
saadi Kanadamaa teiselt kaldalt
juba hiljuti kätte ja ma tõotan
ja vannuih et mi pea, kui raa­dios
mÕni uus hoiatus antakse,
tõstan oma kampsuni ja raama­tud
autosse, löön masinale tuu­rid
peale ja sõidan Imna tagasi.
Ja mida ma seal t e e n— ma ta-,
han seal mõelda.. .** i
„Halastus küll — mõelda!!
Eks istu maha ja mÕÜe siin,
mine parld puude alla ja mõtle
$eal —- nüsuguse tühja asja pä­rast
ei tarvitse ometi mitusada
küomeetrit iära metsamajja sõi­ta
ja oma elu hädaohtu panna!**
„Vaat, kuis meesterahva ani
kõiki asju ei võta,** mõtles An­nike
vaikselt ega öelnud mida­gi,
„Mõelda ei saa ometi seal,
kus telefon aina heliseb,/ ukse­kell
tiriseb, lüklusmüra peksab
kui pealuu sissi ja tänavaparan-dajad
lõrlstavad-plagistavad
päevatundidel lul, et kõrvad un­davad/
Naabripoiss puhub va?
helduseks vahest veel pasunat
ka.**
NÕndasi siis Annike läks, sest
sai sellest aru Augustid, et „ega
ei suudaks seda virinat muidu
hiljem ära kuulata, kui jõuaks-kl
sellisele pöörasele plaanile
kindlalt vastu seista.**
Maakodus võtsid Annikest
vastu kuuvalged ööd ja tuule­vaiksed
I päevad. Vald haruhar­va
langes poolraagus puudelt
veel üksikuid lehti nagu suve-aegseid
aeglaselt hõljuvaid vee­linde
ja vaikus ja rahu tegid esi­algu
kõrvadele haiget.
Tükk aega Annike istus ja
mõties.
Istus väljas sügispäikeses kivi
otsas ja istus toas leentoolis.
Mõties minevikust, olevikust ja
õige pisut ka tulevikust. Sellest
vümasest on üsna vähe ette tea­da
Ja seepärast pole suurt täht-sist
sellele mõeldagi. Miks ja
milleks? Neid mõlemaid võib
küsida nüüd, võis küsida enne
ja võib küsida tulevikuski. Vas­tust
neile leiab vaid haruharva.
Kui viimati Annikese järgi
küsisin, ei ohiud ta veel linna
tagasi tulnud. ( Võibolla piken­das
oma rahupäevl järgmise
sünnipäevani, aga eks me sellest
kilule edaspidi.
0
a •
a
a
a
. 9 '
n
u
D
n
D. '
D
D
' O
n
O
D
' D
a
D
o
•
a
D
0.
O
a
0
a
o
a
a
•m
B
B
n
D
n
D
n
O '
n'
P
o
D
' D
a
D
O
o
. D '
0
D
D v •
n
D
•
O
B
B
a
a
0
B .
B .
n
D
o
D
n
D
D
0
a
' B .
• QV.
. a
•9-
n •
. o
0 •
D
D
n
D
' O
0
O
•
a
0
D
D
O
a
a.
a
a
Q
a
a
a
a:
• a
o
o
0
•
a
B
' 9 •
•
O
a
a.
u
B
a
•
o
. B
a
a
a
a
a
o
o
a
••n ,
D
• .
0
'
0
a
a
D
0
•
' 0 ' '
. n
B'
• • • ,0
a a a a B B a a i o a B a B B a a D B a a a o o n a a a B B B B B D D B n B O B D a D a a a B a B a B B D B B . a o a a a a B B g o a a B D B B B B a i s
Saad aru, @t oled vana
— kui, siin ja seal valutab ja koht,,
kus valu ei ole, ei funktsioneeri
enam normaalselt;
kui hommikul ärgates on tun­ne,
nagu oleksid eelmisel õhtul
pidutsenud, kuid ometi veetsid
kogu aja koduses vaikuses;
kui väikeses aadressraamatus
järgneb nimedele dr. med^;
— kui ''isegi kaardimängu juuresi
hakkad hingeldama; - :
— kui igatsed rahulikku ja igavat
õhtut kodus;
kui ikka veel ajad taga naisi,
aga ei mäleta milleks seda te­ha;
— kui veedad õhtud hämaras val­guses
ja teed seda • kokkuhoiu
parast ning mitte romantilistel
põhjustel;
— kui oled vajunud küüru ja selg
enam ei paendu;
— kui püüad sokkidest kortse väk
ja siludal ja leiad äkki, et neid
jalas veel ei olegi.
— kui ^ kõhetu hallipäine daam
püüab sind aidata üle tänava
ja märkad, et see on su oma
nainei
Vü koer kiriku ehk too tagasi,
ühesugu karvane ikka.
Eesti vanasõna