1982-01-05-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ioml Lijrary 55 253
A¥Ä^ Ont, IOÄ om
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
aset
Nr. /(2825) XXXI aastakäik Teisipäeval, 5. jaanuaril 1982 January 5,1982 üksiknumbri hind Sa eeni
r i i i i i i , III
illiMa31!ll9i»iillllilllilillUlilllllllillUUIlUIUIUiUllHIUUlUHHlHillllinilllUUIIIIini^
te,'
aastaks
Sl
»£est3ased d de mitte orjastatute südameis fa puhkeb kondadesse lähetavad, k neid 1
kärbsed, kes täna sünnivad uueks leegiks sobival ajal ja ko- ühiskondi ja nende rahvnsUkku 1
ja homme surevad, vaid hai. Poola sündmused on jäUe- hoiakut ja võitlusvaimu lammu-üks
vana ja visa rahvasu- kordselt paljastanud maailmale tada. „Vaba Eestlane** oma s
gU) kes ammu juba maa- müüdi ' kommunismi küüsis juhtkirjade, kommentaaride ja 1
ilmas elanud ja ka pärast vaevlevate rahvaste „sõbralikust asjalike analüüsidega on 30-ne 1
meid v®el kaua kestma F solidaarsest** koostööst. aasta jooksul andnud kõrgelt 1
. , . ^ Meie rahvas kodumaal jälgis ^T}^"^^ FT' ^fu i
Jakob Hm4 Poola sündmusi suure pinevuse ^^^^^ 1
ja lootusega. Repressioon Poo- P^^^^^e abil on meie ühiskond |
OSgi! meed meie rahva ärka- ^^ob endaga kaasa tõeriäo- Kanadas pusmud tervena ja tu- |
^fTt'**^'""?^ ä^^^^- selt ka uue survekoorma meie g«^f««- , 1
yavalgus^aja sõnad meile julgus- ^^vale Nõukogude julgeoleku pagidas-ajalehe touneta- =
^avaks kmnituseks, kui oleme aparatuuri poolt, et vältida sa- ""'"^ 3« valjaandmme nõuab |
jalle astumas ule uue aastakun- ^alaadsete ülestõusude tekki- ennastsalgavat panust toi- |
T . • . . ^ See paneb erilise kohustu- metajatelt,^ 1^^^^ ja aja- |
Traagilised sündmused Poo- vabadele eestlastele nü mdi- tehniliste probleemide la- =
las, kus selle rahva spontaane ^iduaalselt kui organiseeritult lendajatelt, miDest lugejal on |
Ülestõus kommunistliku korra jä^^amaks Nõukogude Vene ^*!»f, ettekujutustX |
«lekdhtu, vale ja korrupfsioom ebaseadusliku ja ebainimliku .. ^""''^^ """"^"^ 1
vastu sunitakse maha juhna po- okupatsiooni lõpetamise nõud- Eestlase** perele |
htsemigi meetoditega suure ida- j„gj ^^jg ijodn^aal ^^^^ lugejate ja kogu Kanada =
naabri võimumeeste juhtimisel, ' eestiaskonna sivas ja tmmustav E
toob meie sihne ette ja meeltes- Vabal eesti ajakirjandusel on tänu. Teie olete oma panusega |
se meie enda kodumaa saatuse, olnimd selles võitluses täita olu- meie rahvuslikule elule ja võit- §
kus samuti võimiitseb võõra lin^ osa. Ajkleht „Vaba Eestla- lusele andnud seda selgroogu, |
võimu ülekohus, vale ja Eesti ne**, mida 1. jaanuaril 1982 on mUlest kõneleb Jakob Hurt. |
rahva põliste loodusvarade hoo- pidevalt väljaantud 30 aastat^ ,,Vaba Eestlase** arvukale l u - |
Ilmatu espluateerimine. on sihikindlalt, julgelt ja eesti gejaskonnale aga sooVm jätku- |
Pooja rahva tung vabaduse ja ajakirjanduse parimate traditsi- vat jõudu |ä edu meie ühiste |
inunväärsete elutingimuste poo- oonide kohaselt kandnud meie rahvuslike eesmärkide poole >y J
le võidakse sel korral relvade rahva vabadusnõudluse sõnn- pürgimisel. > ; <|
terroriga alla suruda. Vabaduse mit oma lugejate ette. Meie pä-nakatavat
ideed, mis on levimas gulas-ajakirjandus omab erilist
põranda all üle kogu ikestatud tähtsust kommunistliku vale-
Ida-Euroopa, ei suuda lämmata- propaganda paljastamisel, mida
da ka kõige toorem vägivald, sealsed elukutselised agitpropi
See idee elab edasi ja süveneb käsilased massiliselt meie ühis-
HEAD M - ÕNNERIKAST
UUT A A S T A T ! ' •
•ILMAR HEINSOO
E. ^V. aupeakonsid Kanadas
^nMUniniHIHUHIillilBilU
on kaasa aidanud?
Viimased aastad on eestlastele Kuigi siinsed noored on lahnta-ülemaailmselt
kinnitanud et kodu- tud põlisest ^ kodupinnast, oleme
maal leidub tuhandeid tulihingelisi isade maa külge ikkagi seotud tu-ecstlasi,
kes ei lase end lämmatada bande nägematu niidiga. Neid ei
valitseval terroril ja kes tuha all suuda purustada okupatsiooni julm
hoiavad elavana rahvuslikku tuld. võim. Kuid olgu meie pühamaks
Mitte ainult vabas maailmas vaid^^üüdeks hoolitseda selle eest, et
ka okupeeritud Eestis toimub võit- me ise ei lase neil sidemeil lõtvu-lus
orjastajate vastu. Selleski võit- da. Aidaku neid sidemeid tugeva-
Imses on võite. maks koita Eestis tounuva vastu-
Vabadus, mida ainult pettekski panuliikumise - vaim ja eeskuju.'
on antud, on nakkav ja selle ideed Iga üks võiks endalt küsida, kas
^p^^r„^a„^e* g u tähenle p^a nna mitmes„ It4d«a - t_ka a asoan aiVdaanbuajd E—e sök, ast.asao«sn taam, istxee ko^s,
-laienevad. Seda protsessi võime
või materiaalse toetusega? Kui vastus
on eitav^ siis võib ta selle kohe
Laiemal alusei luleviidcu
Vabade eestlaste häälekandja Vaba jEestlane tähistab 12)82. aastavahetusel oma 30-aastasi edikat
ilmumist. Aastavahetusel toimub rida muudatusi ajalehe toimetamises ja organisatsioonis. Olulisem neist
on inuudatus osakapitali jaotuses: senise vüe osaniku asemel on Vaba Eestlasel nüüd 20 osanikku. Lehe
asutamisest tänaseni tegutsenud tegev- ja peatoimetaja Karl Arro lahkub erru 1. jaanuarist 1982'ja toimetajana
jääb tegutsema Hannes Oja. Vaba Eestlane jätkab ka tulevikus oma senist rahvuslikult ülesehitavat
suunda erapooletu ja mitmekülgse informatsioonUehena. Muudatused ei puuduta ajalehe ilmumise sage-iust
ega ilmumise päevi, samuti mitte toimetuse ja talituse tööd.
Euroopa maas.
Teadmine, et eesti noorus kodumaal
on jäänud truuks oma esiisa-, . . . ,
oe a„ a„ dj et/eTleI , on meile ™suu- r voit m- uu^ta ja.a t_a vaks — selleks jätkugu
Vaatamata sellele, et.Womsele su- ^^^^^
nstakse tjeäle võõrast ideoloogiat. Meie ei taha näha oma rahvast
ei kustu noortes rahvuslik vaim ja kadumas, sulamas suures sulatus-eesti
meelsus. Vabaduspüüded on potis. Meie missiooniks on säilita-alati
paelnnud noori. Nad et taha da kõlav emakeel, hoida alal kir-võjMUses.
Jandus |a ajakirjandus. Meie jõnks
on tugev tahe ja relvaks sõna meie
sõdalased ei saa praegusel hetkel
haarata relva. Seda sõna on Vaba
Eestlane kuulutanud kolmkümmend
aastat. Iga meie rahvuslik
üritus, kultuuriline > tegevus jai
võibolla kõige tähtsam — meie.
vaba ajakirjandus, mis kajastab
meie vabadustahet — on võitlus
meie rahva ja seUe õiguste eest. ^
Läinud sajandil ütles postipapa
Jannsen hoiatavalt nendele^ kes
kaldusid ümberrahvustuma: „Saksa
keel on hea asi, aga emakeel on
peaasi!'* Olgu see hoiatus maksev
ka kõigile pagulaseeptlastelej Vaba
Eestlase 3Õ. juubeli aastapäeva pm-huL
. / >
Palju võitlustahet ning kÕige paremat
uneks aastaks!
LAAS LEIVAT
E K N esimees
annab m panuse
Vaba Eestlane asutati 1952 kirjastus
„Orto" juures Andres Lauri
pooltj eraettevõttena ja muutus aktsiaseltsiks
kui kuus osanikku,
peamiselt lehe teenistujad, lehe
Laudit ära ostsid. Praegune muudatus
ei ole ühenduses 1964. kokku
pandud aktsiakapitali suurendamisega,
milleks pole vajadust.
Aktsiakapitali jaotamme endiselt
viielt osanikult kahekümnele
taotleb amult ajalehe ühiskond-like
aluste laiendamist tuleviku
huvides.
Ajalehe väljaandjaks on osaühi-
'sks Vaba Eestlane, registreeritud
nimetusega Free Estonian Publis-h^
rs Ltd. Uue juhatuse esimeheks
on Olev Träss ja Juhatuse liikmeteks
Heino Jõe, Tõnis Laar, Helmi
Liivandi, Leida Marley, Hannes
Oja, Ermi Soomet ja Alfred Tamm.
Vaba: Eestlase senine peatoimetaja
Karl Arro siirdub erru ja ' annab
toimetamise üle Hannes Ojale. Ajalehe
30. aastapäev on märkimisväärseks
tähtpäevaks ka toimetaja
: K . . toole, kes ajalehe toimetuse
laua taga on istunud lehe asutamisest
peale. Suur osa sellest respektist,
mida Vaba Eestlane omab
maailma ja Kanada eestlaskonnas,
kuulub toimetaja Arrole. Hannes
Oja, tema järglane Vaba Eestlase
toimetaja vastutusrikkal toolil, on
tuntud ja kutsumusega eesti" sulemees
juba aastatest enne toimetaja
kohale asumist.
Toimetuses alustab tegevust toimetuse
kolleegium koosseisus:
. Karl too, Heino . |a Olev
Trass.
Karl Arro jätkab tegevust Vaba
Eestlase juhtkirjanikuna. Ajalehe
kaastööliste võrk laieneb ja muutub
mitmekülgsemaks.
' ühiskondlikus, poliitilises ja rahvuslikus
hoiakus jätkab Vaba Eestlane
endifet kindlaks kujunenud
suunda. Senine aus ja tasakaalukas
joon kõikide eluavalduste hindamisel
seob vaba eestlasi, meie ajalehe
lugejaid, oma lehega. Lugejate
ja ajalehe tihe side on üks oluline
ošä eesti ühiskonna sisemisest
tugevusest ja tulevikust. See on Vaba
Eestlase programm. ^ '^o
Uus aasta on kätte jõudnud ja
aeg on mõtteid tuleviku poole suunata.
„Vaba Eestlane** on 30 aastat
vanaks saanud ja uus aasta on
toonud muudatusi ka „Vaba Eest-,
lase" peres. Toimetaja Karl Arro
on lehte juhtinud need kolm aastakümmet
— selge pilguga, sirgjooneliselt
ja alati eesti ühiskonna
heaks. Tänu talle erru minekul
selle püsiva, generatsioonipikkuse
panuse ja hea töö eest!
TOskondlikiEs elus ei tohi n.n.
vahtkonna vahetus olla järsk ega
murdeline sündmus, vaid' peab toi-muHma
sujuvalt. Uuendused „Vaba
Eestlase** osanikkude peres, juhatuses
ja toimetuses kulgevad selliselt,
et lehega liitunud uute osanikkude
grupp on laia vanusejaotu-
. sega - T - vilunui
kes noortetööga seotud nö. kesk-generatsiooni
nooremate lükmete-ni
välja, seega tunduva noorenemisega
kogu' grupis. Uus toimetaja,
küll juba praktikaga lehe juures,
ja kasvav kaastööliste võrk tagavad
jätkuva eesti ühiskonna teenimise.
Meie kohustus ja siht on selged.
Peame hoidma eesti keelt ja eduta-ma
meie kultuuriKst tegevust, et
jääks püsima teadlik, võimekas ja
rahvuslikult meelestatud eesti ühiskonna
tuumik. See tuumik, koos
meie sõpradega laiemas ühiskonnas,
peab andma oma panuse tulevase,
vaba Eesti taastamisele. Tuumik
peab olema ka vahendajaks,
kes tegelikke Eesti ja meie ühiskonna
vajadusi teades, saab tüvus-tada
meile sõbralike- inimeste -tege-"
vust, ka poliitilisei pmnai, Eesti
heaks.
Statistika on meie vastu, nü
eestlaste ülimadala sündivuse kui
ümberrahvus^mise surve tõtfu.
Sellepärast peame veelgi; rohkem
pingutama, ühiselt, vastastikuse
arusaamisega ja igaüks oma võimete
kohaselt. Selles pingsas töös
annab„Vaba Eestlane** oma«panu-se
šuunatesj edutades ja informatsiooni
levitades meie lugejate hulgas.
Selleks jõudu toimetajale ja
kaastöölistele!
Soovm kogu „Vaba Eestlase**
lugejaskonnale head ja edukat uut
aastat 1982, nii isiklikus elus, kui
ka meie eesta ühiskonna tegevuses»
OLEV TRASS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 5, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820105 |
Description
| Title | 1982-01-05-01 |
| OCR text | ioml Lijrary 55 253 A¥Ä^ Ont, IOÄ om ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEVAL aset Nr. /(2825) XXXI aastakäik Teisipäeval, 5. jaanuaril 1982 January 5,1982 üksiknumbri hind Sa eeni r i i i i i i , III illiMa31!ll9i»iillllilllilillUlilllllllillUUIlUIUIUiUllHIUUlUHHlHillllinilllUUIIIIini^ te,' aastaks Sl »£est3ased d de mitte orjastatute südameis fa puhkeb kondadesse lähetavad, k neid 1 kärbsed, kes täna sünnivad uueks leegiks sobival ajal ja ko- ühiskondi ja nende rahvnsUkku 1 ja homme surevad, vaid hai. Poola sündmused on jäUe- hoiakut ja võitlusvaimu lammu-üks vana ja visa rahvasu- kordselt paljastanud maailmale tada. „Vaba Eestlane** oma s gU) kes ammu juba maa- müüdi ' kommunismi küüsis juhtkirjade, kommentaaride ja 1 ilmas elanud ja ka pärast vaevlevate rahvaste „sõbralikust asjalike analüüsidega on 30-ne 1 meid v®el kaua kestma F solidaarsest** koostööst. aasta jooksul andnud kõrgelt 1 . , . ^ Meie rahvas kodumaal jälgis ^T}^"^^ FT' ^fu i Jakob Hm4 Poola sündmusi suure pinevuse ^^^^^ 1 ja lootusega. Repressioon Poo- P^^^^^e abil on meie ühiskond | OSgi! meed meie rahva ärka- ^^ob endaga kaasa tõeriäo- Kanadas pusmud tervena ja tu- | ^fTt'**^'""?^ ä^^^^- selt ka uue survekoorma meie g«^f««- , 1 yavalgus^aja sõnad meile julgus- ^^vale Nõukogude julgeoleku pagidas-ajalehe touneta- = ^avaks kmnituseks, kui oleme aparatuuri poolt, et vältida sa- ""'"^ 3« valjaandmme nõuab | jalle astumas ule uue aastakun- ^alaadsete ülestõusude tekki- ennastsalgavat panust toi- | T . • . . ^ See paneb erilise kohustu- metajatelt,^ 1^^^^ ja aja- | Traagilised sündmused Poo- vabadele eestlastele nü mdi- tehniliste probleemide la- = las, kus selle rahva spontaane ^iduaalselt kui organiseeritult lendajatelt, miDest lugejal on | Ülestõus kommunistliku korra jä^^amaks Nõukogude Vene ^*!»f, ettekujutustX | «lekdhtu, vale ja korrupfsioom ebaseadusliku ja ebainimliku .. ^""''^^ """"^"^ 1 vastu sunitakse maha juhna po- okupatsiooni lõpetamise nõud- Eestlase** perele | htsemigi meetoditega suure ida- j„gj ^^jg ijodn^aal ^^^^ lugejate ja kogu Kanada = naabri võimumeeste juhtimisel, ' eestiaskonna sivas ja tmmustav E toob meie sihne ette ja meeltes- Vabal eesti ajakirjandusel on tänu. Teie olete oma panusega | se meie enda kodumaa saatuse, olnimd selles võitluses täita olu- meie rahvuslikule elule ja võit- § kus samuti võimiitseb võõra lin^ osa. Ajkleht „Vaba Eestla- lusele andnud seda selgroogu, | võimu ülekohus, vale ja Eesti ne**, mida 1. jaanuaril 1982 on mUlest kõneleb Jakob Hurt. | rahva põliste loodusvarade hoo- pidevalt väljaantud 30 aastat^ ,,Vaba Eestlase** arvukale l u - | Ilmatu espluateerimine. on sihikindlalt, julgelt ja eesti gejaskonnale aga sooVm jätku- | Pooja rahva tung vabaduse ja ajakirjanduse parimate traditsi- vat jõudu |ä edu meie ühiste | inunväärsete elutingimuste poo- oonide kohaselt kandnud meie rahvuslike eesmärkide poole >y J le võidakse sel korral relvade rahva vabadusnõudluse sõnn- pürgimisel. > ; <| terroriga alla suruda. Vabaduse mit oma lugejate ette. Meie pä-nakatavat ideed, mis on levimas gulas-ajakirjandus omab erilist põranda all üle kogu ikestatud tähtsust kommunistliku vale- Ida-Euroopa, ei suuda lämmata- propaganda paljastamisel, mida da ka kõige toorem vägivald, sealsed elukutselised agitpropi See idee elab edasi ja süveneb käsilased massiliselt meie ühis- HEAD M - ÕNNERIKAST UUT A A S T A T ! ' • •ILMAR HEINSOO E. ^V. aupeakonsid Kanadas ^nMUniniHIHUHIillilBilU on kaasa aidanud? Viimased aastad on eestlastele Kuigi siinsed noored on lahnta-ülemaailmselt kinnitanud et kodu- tud põlisest ^ kodupinnast, oleme maal leidub tuhandeid tulihingelisi isade maa külge ikkagi seotud tu-ecstlasi, kes ei lase end lämmatada bande nägematu niidiga. Neid ei valitseval terroril ja kes tuha all suuda purustada okupatsiooni julm hoiavad elavana rahvuslikku tuld. võim. Kuid olgu meie pühamaks Mitte ainult vabas maailmas vaid^^üüdeks hoolitseda selle eest, et ka okupeeritud Eestis toimub võit- me ise ei lase neil sidemeil lõtvu-lus orjastajate vastu. Selleski võit- da. Aidaku neid sidemeid tugeva- Imses on võite. maks koita Eestis tounuva vastu- Vabadus, mida ainult pettekski panuliikumise - vaim ja eeskuju.' on antud, on nakkav ja selle ideed Iga üks võiks endalt küsida, kas ^p^^r„^a„^e* g u tähenle p^a nna mitmes„ It4d«a - t_ka a asoan aiVdaanbuajd E—e sök, ast.asao«sn taam, istxee ko^s, -laienevad. Seda protsessi võime või materiaalse toetusega? Kui vastus on eitav^ siis võib ta selle kohe Laiemal alusei luleviidcu Vabade eestlaste häälekandja Vaba jEestlane tähistab 12)82. aastavahetusel oma 30-aastasi edikat ilmumist. Aastavahetusel toimub rida muudatusi ajalehe toimetamises ja organisatsioonis. Olulisem neist on inuudatus osakapitali jaotuses: senise vüe osaniku asemel on Vaba Eestlasel nüüd 20 osanikku. Lehe asutamisest tänaseni tegutsenud tegev- ja peatoimetaja Karl Arro lahkub erru 1. jaanuarist 1982'ja toimetajana jääb tegutsema Hannes Oja. Vaba Eestlane jätkab ka tulevikus oma senist rahvuslikult ülesehitavat suunda erapooletu ja mitmekülgse informatsioonUehena. Muudatused ei puuduta ajalehe ilmumise sage-iust ega ilmumise päevi, samuti mitte toimetuse ja talituse tööd. Euroopa maas. Teadmine, et eesti noorus kodumaal on jäänud truuks oma esiisa-, . . . , oe a„ a„ dj et/eTleI , on meile ™suu- r voit m- uu^ta ja.a t_a vaks — selleks jätkugu Vaatamata sellele, et.Womsele su- ^^^^^ nstakse tjeäle võõrast ideoloogiat. Meie ei taha näha oma rahvast ei kustu noortes rahvuslik vaim ja kadumas, sulamas suures sulatus-eesti meelsus. Vabaduspüüded on potis. Meie missiooniks on säilita-alati paelnnud noori. Nad et taha da kõlav emakeel, hoida alal kir-võjMUses. Jandus |a ajakirjandus. Meie jõnks on tugev tahe ja relvaks sõna meie sõdalased ei saa praegusel hetkel haarata relva. Seda sõna on Vaba Eestlane kuulutanud kolmkümmend aastat. Iga meie rahvuslik üritus, kultuuriline > tegevus jai võibolla kõige tähtsam — meie. vaba ajakirjandus, mis kajastab meie vabadustahet — on võitlus meie rahva ja seUe õiguste eest. ^ Läinud sajandil ütles postipapa Jannsen hoiatavalt nendele^ kes kaldusid ümberrahvustuma: „Saksa keel on hea asi, aga emakeel on peaasi!'* Olgu see hoiatus maksev ka kõigile pagulaseeptlastelej Vaba Eestlase 3Õ. juubeli aastapäeva pm-huL . / > Palju võitlustahet ning kÕige paremat uneks aastaks! LAAS LEIVAT E K N esimees annab m panuse Vaba Eestlane asutati 1952 kirjastus „Orto" juures Andres Lauri pooltj eraettevõttena ja muutus aktsiaseltsiks kui kuus osanikku, peamiselt lehe teenistujad, lehe Laudit ära ostsid. Praegune muudatus ei ole ühenduses 1964. kokku pandud aktsiakapitali suurendamisega, milleks pole vajadust. Aktsiakapitali jaotamme endiselt viielt osanikult kahekümnele taotleb amult ajalehe ühiskond-like aluste laiendamist tuleviku huvides. Ajalehe väljaandjaks on osaühi- 'sks Vaba Eestlane, registreeritud nimetusega Free Estonian Publis-h^ rs Ltd. Uue juhatuse esimeheks on Olev Träss ja Juhatuse liikmeteks Heino Jõe, Tõnis Laar, Helmi Liivandi, Leida Marley, Hannes Oja, Ermi Soomet ja Alfred Tamm. Vaba: Eestlase senine peatoimetaja Karl Arro siirdub erru ja ' annab toimetamise üle Hannes Ojale. Ajalehe 30. aastapäev on märkimisväärseks tähtpäevaks ka toimetaja : K . . toole, kes ajalehe toimetuse laua taga on istunud lehe asutamisest peale. Suur osa sellest respektist, mida Vaba Eestlane omab maailma ja Kanada eestlaskonnas, kuulub toimetaja Arrole. Hannes Oja, tema järglane Vaba Eestlase toimetaja vastutusrikkal toolil, on tuntud ja kutsumusega eesti" sulemees juba aastatest enne toimetaja kohale asumist. Toimetuses alustab tegevust toimetuse kolleegium koosseisus: . Karl too, Heino . |a Olev Trass. Karl Arro jätkab tegevust Vaba Eestlase juhtkirjanikuna. Ajalehe kaastööliste võrk laieneb ja muutub mitmekülgsemaks. ' ühiskondlikus, poliitilises ja rahvuslikus hoiakus jätkab Vaba Eestlane endifet kindlaks kujunenud suunda. Senine aus ja tasakaalukas joon kõikide eluavalduste hindamisel seob vaba eestlasi, meie ajalehe lugejaid, oma lehega. Lugejate ja ajalehe tihe side on üks oluline ošä eesti ühiskonna sisemisest tugevusest ja tulevikust. See on Vaba Eestlase programm. ^ '^o Uus aasta on kätte jõudnud ja aeg on mõtteid tuleviku poole suunata. „Vaba Eestlane** on 30 aastat vanaks saanud ja uus aasta on toonud muudatusi ka „Vaba Eest-, lase" peres. Toimetaja Karl Arro on lehte juhtinud need kolm aastakümmet — selge pilguga, sirgjooneliselt ja alati eesti ühiskonna heaks. Tänu talle erru minekul selle püsiva, generatsioonipikkuse panuse ja hea töö eest! TOskondlikiEs elus ei tohi n.n. vahtkonna vahetus olla järsk ega murdeline sündmus, vaid' peab toi-muHma sujuvalt. Uuendused „Vaba Eestlase** osanikkude peres, juhatuses ja toimetuses kulgevad selliselt, et lehega liitunud uute osanikkude grupp on laia vanusejaotu- . sega - T - vilunui kes noortetööga seotud nö. kesk-generatsiooni nooremate lükmete-ni välja, seega tunduva noorenemisega kogu' grupis. Uus toimetaja, küll juba praktikaga lehe juures, ja kasvav kaastööliste võrk tagavad jätkuva eesti ühiskonna teenimise. Meie kohustus ja siht on selged. Peame hoidma eesti keelt ja eduta-ma meie kultuuriKst tegevust, et jääks püsima teadlik, võimekas ja rahvuslikult meelestatud eesti ühiskonna tuumik. See tuumik, koos meie sõpradega laiemas ühiskonnas, peab andma oma panuse tulevase, vaba Eesti taastamisele. Tuumik peab olema ka vahendajaks, kes tegelikke Eesti ja meie ühiskonna vajadusi teades, saab tüvus-tada meile sõbralike- inimeste -tege-" vust, ka poliitilisei pmnai, Eesti heaks. Statistika on meie vastu, nü eestlaste ülimadala sündivuse kui ümberrahvus^mise surve tõtfu. Sellepärast peame veelgi; rohkem pingutama, ühiselt, vastastikuse arusaamisega ja igaüks oma võimete kohaselt. Selles pingsas töös annab„Vaba Eestlane** oma«panu-se šuunatesj edutades ja informatsiooni levitades meie lugejate hulgas. Selleks jõudu toimetajale ja kaastöölistele! Soovm kogu „Vaba Eestlase** lugejaskonnale head ja edukat uut aastat 1982, nii isiklikus elus, kui ka meie eesta ühiskonna tegevuses» OLEV TRASS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-05-01
