1982-01-05-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Teisipäeval, 5. jäaniaril 1982 — Tuesday, Jamuary 5,1982 NEW YORK — Ameerika naiste truudus on juba väga suure küsi-musmägi all, kinnitab Seton HaU University sotsioloog ja uurija jjynn Atwater. Tema statistika järel pooled amerika abielunaised on omanpd suhteid väljaspool abielu. Euid pr. Atwater Mnnitab, et rõhuvas enamuses olevat need üle- 'aisaviskamised ainult „kommuni-katsiooni mõttes". Luues meestega suhteid kutseliselj eriharrastuse või muul pinnal, tekib lähem sõprus, Willešt tavaliselt ei lülitavat välja ka seksi. 1953. a. Kinsey leidis, et. ainult 38% ameerika, naisi ; rikub abielu. Pr. Atwateril olid statistika .koostamiseks uurimuse all naised 16—40 a. WASHINGTON - USA super-au-toteed tähistavad tänavu 25-ndat aastapäeva. Kavale 42.500 miili pikkuse autoteedevõrgu ehitamiseks kirjutas 1956. a. alla president Eisenhowei".' Teedevõrk pidi maksma minema 27 bilj. dollarit. Nüüd 25 aastat hiljem, on veel ehitamata 2247 müli, kuid kulusid oh olnud juba- 79j biljoni dollarit. Autoteede idee isaks OÜ õietiMndralPershing, kes 1917. a. tahtis rajada häid teid läbi mapdri sõjavägede transpordis. Tookordsest kavast valmis ainult 8195 miili. Osa toUeaja teedevõrgust on nüüd juba vananenud. PEKING — Pekingi raadio avaldas uueaasta läkituse: ära põhjusta rasedust! Raadios öeldi, et hiina uusaasta, mis on 25. jaanuaril, on abiellumise ja nende abielupaaride kokkusaamise aeg, kes töö tõttu on pikemaks ajaks lahku vüdud. Neid on kuni 300.000. Tuginedes möödunud aastate kogemusile^ olid plaanitsemata rasedused sel ajal suhteliselt sagedased, mistõttu seltsime'estele soovitati seda meeles pidada ja mitte Hiina rahvaar^ mi ühesi miljardist kõrgemale tõsta. • I •• . . • . • , • • - HELSINGI — Soomes oli hiljuti külaskäigul UNICEF'i peadirektor James P. Grant. Ta kiitis soomla-sl, et Soome on tõstnud oma abi 8,5 miljonile Soome margale (ca 2 miljonit dollarit), tõustes sellega I Skandinaavia maade hulgas esikohale; J . P . Grant ütles, et praegu on olukord selline, et iga päev sureb 40.000, alla neljaastast last nälga või nälja poolt nõrgestutuma lastehaigustesse ja olukorrad muutuvad veelgi halvemaks, kuigi aas-ta- aastalt on suudetud üha rohkem aidata. HELSINGI — Soomlane Jarl \ Wahlström valiti Londonis ülemaailmse Päästearmee kõrgeimaks Juhatajaks. Valiku tegi Päästearmee 44-liikmeline kõrgem nõukogu. Wahlström jätkab kindralina kanadalase Browni tööd, kes läks 68-aastasena pensionile. Wahlström on lõpetanud Päästearmee rahvusvahelise kadettidekooli Londonis ja tbötäs Soomes 1972. aastani Päästearmee eriülesannetes. BRÜSSEL—. Ford teatas oma Hollandis asuva harukompanii sul^ gemiše hoolimata, et tööKsed on sellele ägedalt vastu võidelnud. Sulgemise tõttu kokkumonteerimis-tööstuse 1200 töötajat jäävad töö-tuiks jaanuari lõpus. WASHINGTON — Maksud tõusevad kiiremini kui palgad, näitab riikliku kaubanduskomitee statistika. 1978. a. oli keskmine nädala-palk $251, seega föderaalmaks oli $23. 1981. a. on keskmine nädala-spalk $251, seega 24% kõrgem kui :^978. a. Kuid maksud on samal ajal tõusnud 49% võrra. HELSINGI — Soomes pandi 1. \ detsembrist- alates kehtima määrus, mis on jõus kolmel talvekuul, mille kohaselt tuleb autodel kolmel talvekuul kasutada talvekumme. 'Sellejuures ei ole sunduslik kasuta- ^ da kummidele külge pandu(f*me-tallna^ stusid, aga lüklusamet üt- Jeb, et ainult nendega varustatud kummidega on tagatud Õigeaegne peatamine. Soomes peavad autol iõik neli olema talvekummid. • a a a a a n a n a B D D D D a a a D D O D O D Q o a a a i n i i a a a i D D b n n a o D D a o o o o a o a a o o B B B D t Moment Neeme Järvi auks korraldatud vastuvõtust. Pildil vasakdt Rudolf Lipp tervitamas pr. Järvit, pr. Järvi, Riina- Reimk, Neeme Järvi/ ees Eesti Kunstide Keskuse president SkllaKersopa. Foto: Vaba Eestlane Eesti muusikasuurused Toron Kanada kriitikud Neeme Järvist ja Arvo Pärtist Neeme Järvi kaks Torontos veedetud kontserdinädalat tekitasid erilise elevuse siinsete eestlaste hulgas ja Massey Halli kontserdisaalis oli eestlaste osa märgatav, kes tahtsid kaasaelada meie rahvusvaheliselt eriti tähelepandavale kohale tõusnud dirigendi maailmaklassikute interpreteerimisele. Nende kõrval oli eriti lähedaseks Arvo Parti helitöö „Gantus Benjamin Britteni mälestuseks''. Kaasahaarav oli moment, kus Neeme Järvi laval ja Arvo Pärt esimesel rõdul võtsid' vastu pärast helitööd antavat tormilist aplausi. Igal kontserdiõhtnl alnti dirigeBäile üle roosiMmp rahvusvärviliste lintidega. ' Aidake kaasa V A B A E E S T L A SE levikule, sellega aitate kaasa eesti keele sänitamisele! DII alustab kriitik kontserdi käsitle- Toronto ajalehtede muusikakriitikud olid helded kiituse ja hea hin-» nangu andmisel. Esimese, Mus-sorgski helitööde kontserdi puhul kirjutas„The Globe and Mail^i" kriitik John Kraglund. Ta tutvustas Järvi tööd pärast 1980. a. emigreerumist USA-sse, misjärel 41- aastane dirigent on esinenud mitme sümfooniaorkestri juhtimisel ja jõudis lõpuks ka Torontosse käesoleva hooaja Suurte Komponistide seeria avamiseks koos Met-ropalitan Opera laulja bass Paul Plishkaga, Mussorgski helitööde progammiga ja nädal hiljem teise kontserdiga A-seerias. Kriitikule näis olevat võõrastav täis-Musssorgski programm, ku-na enamus t a töödest on ümbertöötatud või vokaaltööd Ja soololaulud. Kontserdiõhtu näitas siiski, et see valik oli õigustatud, kuigi Toronto Sümfooniaorkester on varem „öö lagedal mäel" määritlenud populaarse muusika programmidesse. Enne selle „sõjaratsu" juurde minekut andis Järvi suigutava, kuid särava muusikalise pildi ooper ,,Hovanshtsh" avamänguga „Koit Moskva jõel". Järvi mitte ainult ei tabanud vene iseloomu, vaid ta vormis oma orkestrilise jõu suurepärasesse tasakaalu, kus soolo puhkpillid olid dekoratiivseks elemendiks pianos mängivate, keelpillide kohal. Kriitik pidas aeglaseks järgmise pala „ ö ö lagedal mäel" tempot, miUega olevat kaduma läinud õhtu vitaalsus. Orkestri osa programmist lõppes tuntud tööga „Pildid näitusel" (Raveli orkestratsioon)." Järvi dünaamiline tempiiD ei olnud alati Itriitikule tuttav. Tervikuna need olid veenvad ja alati' hästi mängitud, pu^hkpillide sektsiooni tõustes lustikalt kõrvulukustavale kulminatsioonile Suures Kiievi väravas". Kraglund iseloomustab solisti laulu ja orkestri koostööd, märkides et solisti terrori projetseerimi-ne polnud täielik, kuna orkester oli veidi liiga prominentne, surudes teda laulma enemuse aariast varieerumiseta tugevusega. Sama kontserti vaatleb kriitik Wüliam Littler ajalehes „The Star". Kriitik vaatieb helüoojat, kes 42-aastasena suri, olles olnud laevastiku ohvitser,', osallise ajaga komponist ja virtuooslik pudeli-tõstja, kes kunagi oma töid ei lõpetanud, vaid lasi seda sõbral teha. Tänapäeval on Mussorgski töid jälle tahetuid vabastada Rimski- Korsakovi mõjudest^ mida tunnistas ka äsjane Toronto Sümfooniaorkestri kontsert Neeme .Järvi ju hatusel, kus aariat ooperist „Boris Godunoy" esitati Mussorgski, originaalse partituuri järgi. Omalt poolt andis Neeme Järvi mõned samaväärsed impressiivse!l iseloomustused, kui ta, juhatas „öö lagedal mäel". Kriitik ei mäleta ühtki selle helitöö esitust, kus seUel vaimudega helipbeemil olnuks täielikumat atmosfäärid Ka selle töö juures soovib krii-tikj et dirigent läinuks kaugemale tagasi aega Mussorgski originaalse versiooni juurde, selle asemel, et kuulajaid jälle läbi viia Rimski-Korsakovi väljaandest, samuti kui antuks võimalus kuulda Shostakovitshi katset Rims-ki- Korsakovist vabastada „ H o - vanshtshina" avamängus. Kriitik ütleb, et kahtlemata on praegused versioonid värvirikkad, kuid rohkem Rinaski-Korsakovi kui Mussorgski viisil. Littler mainib, et sama võiks öelda ka Raveli tehtud orkestratsiooni kohta, kuna origina,alselt oli töö kirjutatud viiulile, kuhu orkest-reerija lisas palju iseenesest. Neeme Järvi ei andnud küresti kulunuks saavat esitust, see Eestis-sündinud dirigent lisas palju indi viduaalseid puudutusi oma fraaside lugemisel ja lõi Suure Küevi värava kinni; nii võimsa pauguga Massey Hallis, mida pole nähtud pärast suure krohvitüki maha langemist laest. Järvi avas programmi Händeli „Contserto Grosso'iga", leides et see oli Järvi teine harjutus aeglase tempoga. Kriitik arvab siiski, et võibolla Järvi ei võta asju aeglasemalt kui teised dirigendid, aga ta laseb pinge langeda, mis jätab järelikult sellise mulje. Nii oli õhtu tippteoseks eesti helilooja Arvo Parti ,,Cantus Benja-min Britteni mälestuseks", komponeeritud keelpillidele ja kellale (üksik kell markeeris tempo aeglustamist — või nootide pikendamise selles kanoonilises helitöös). See õli suurepäraselt kirjutatud töö, mis andis tähelepandavalt r i kast heli, kutsudes esile Benjamin Britteni fuuga-kompositsiooni mul-n n D B-O O ' D O ' B B . D D O D n, a B B B B B B • • B B a a B Q • B a B.' B B a a D B B . n • D B a a B ••• B B' D B B B O B O B ' B a B B D B • B . B a . a a B B B 0 B ' B-a ünnipäev Teise kontserdi puhul J.- Kraglund ütleb, et on kontserte, mis jätavad imestuse kuidas mi palju suurepärast mängu annavad tulemuseks" nii vähe muusikalist elevust. See juhtus eile õhtul Massey Hallis, kui Eestis-sündinud Neeme Järvi oli: tagasi poodiumil juhata^ mas Toronto Sümfooniaorkestrit. Pidanuks olema rohkemat kui mööduvat huvi programmis, mis hõlmas kolm tööd, mida* polnud varem orkestri poolt esitatud, kuigi programmis oli ka Beethoveni, nel-jas klaverikontsert, küs solistiks oli kanada pianist Robert P^H^er- ; man. Nagu orkester, mäugio ka solist hästi. Pärasfl; viiulikontserdi vaatlemist, mis jättis talle bea ^ÕJ"' ftuse kõrge tonaalse kvalltetfli ja tehnilise tasemega, ilma et and- ... muks • ekstra-muüsi ^sisra, Kuigi J . Kraglund on kriitiline teise kontsertprogrammi osas, siis W. Littler leiab hinnatavana, et Toronto Sümfooniaorkester oli valmis esitama kaht mittetuttavat tööd samas programmis , ja tänab selle eest ühte teretul-numat külalisdirigenti, kes on orkestri poodiumil oMud viimaseil aastail. Neeme Järvi ei oma suurt nime ega kanna Hollywoodi profiili, märgib Littler. Ta just juhtub olema suurepärane, traditsioonilise muusikalise haridusega muusik, kes on tahtlik oma muusücalist horisonti laiendama, mis on haruldane dirigentide hulgas. Kriitik vaatleb neid „teise järgu" helitöid, kuhu on arvestatud Glazunov, leides et kuigi seherzo ja finaal olid võõrastavad kaaslased, esitas dirigent neid siiski vürtsikalt. Ta tutvustab siis Jär-vit omaaegse Mravlnski õpilasena Leningradi konservatooriumis. Ta ütleb, et Järvi ph patriitslik, kos-mopolütüise vene traditsiooniga, kes teab kuidas maalida teatrilist lõuendit ilma, et Jta lasknulcs värvil tUkuda. Littler selgitab, et Järvi pole tegelikult venelane, kuid on sündinud Eestis 1937 ja juhatas Eesti Raadio ja Televisiooni Orkestrit ning Riiklikku Ooperiteatrit Eestis 'enne läände tulekut. . Tema eesti veri aga tõusis pm-nale ta Arvo Parti helitöö „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" valiku puhul Glazunovi kaaslaseks. Kaaslõpetaja Tallinna konservatooriumis, on Pärt loonud väga lihtsa töö, lastes modaalset teemat areneda aeglasel, kanoonilisel teel orkestri keelpillide koori kohale asetatud kellalöökide vahele, aga tulemuseks on 6 mmutit ilu. Tänutäheks kontserdiõhtuil antud roosid saatsid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Kunstide Keskus, Toronto Eesti Selts, Toronto. Eesti Meeskoor Ja Toronto Ees-läev on selline pä«v, mis paratamatult tabab igaühte. Enamasti tuleb see päev igal aastal vaatamata sellele, kas seda soovid või ei, aga on ka neid õnnelikke, keUe sünnipäev saabub vaid Iga! neljandal aastal, kuna nad lügaasta 29. veebmd-rU sündinud on. Arviatavasti püsivad need inimesed siis ka kauem värsked ja noqred, sest et mitte igaaasta ei tuleta meelde aegade kulgu ja kiiret kadu. No Igal juhul ei kuulu mina nende viimaste hulka ja olen juba üsna hulk neid sinatseid sünnipäevi Igal sügis-talvel üle elanud. KüU on neid saanud pühitsetud suure hulga sõprade seltsis, küll kahekesi või päris üksi, kün reisfl või kodus, ent täiesti unustatud pole see päev olnud vähemalt iseemesele ei kunagi. „Aastad tähendavad arve, iga] aastal sadai sarve, kümneid mure kühmukesi, veidi rõõmnraasukesi," nõnda olin kord ühel sünnipäeval kirja pannud ja kuigi neid roõmuraasukesi sel korral Isegi sünnipäeval vähe näis olevat, tuli neid seekordselt ühe ainsa seiga näol kui küllusesarvest. Kuigi oli tervel suguvõsal ammu teada, et Riin oma sünnipäevaks ära sõidab. Ilmus selle päeva eelõhtul hoopis ootamatult ja tasakesi välisuksest sisse kõige esmalt suur lillepun-dar ja selle järele „lauluköor^': väike Tipa, Tõnn ning Aadu koos oma emaga tervitasid vanaema sünnipäevalauluga^ mis kõlas ikka nii; j,Me õnnitleme, me õnnitleme, me õnnitleme sünnipäevalast . . . " No mis sa ütled, rõõm, mis tuleb üllatusena^ on alati erilaadne, aga. ^. mis me nüüd seUest! M a ju tahtsin õieti jutustada Arukeste Annist, et kuidas tema oma sünnipäevaga tänavu hakkama sai. .No jah, temal on ka see komme, et oma sünnipäeva pühitsemist laiemate hulkade seltsis tema ei tee. Läheb selleks ajaks reisile kui saab, aga näe, tänavu ei saanud. Oleks sõitnud New Yorki teatreid vaatama, aga Augustil kaasa tuUä ei olnud võimalik ja seepärast tema ainult Õpetas: „Hull oled VÕI, naisterahvast inimene ja üksinda New Yorki! Kas jsa tead, kui palju naisi seal tänavail maha lüüal^e, kui psd^ judel rahakotid ära tõmmatakse, ehted maha rabatakse nii et sõrmelnud katki ja kõrvälehed puruks ja veel — tead isegi! Ühesõnaga — minek ei tule kõne allagi!** Nii ei saanud sellest asjast asja, niis muidugi ei tähenda, et Annikese ajukesed mõnda mõtet üles ei keerutuks. Nõnda sus seisiski Annike ühel hommikul uksepüda najal nonchalantse olemisega nagu LUi Marlen, ainult, selle vahega, et see viimane seisis latemaposti najal ja Annike toetas uksepiidale. August sai kohe aru, et nüüd midagi tulemas m ja sellepärast pidas tema paremaks vait olla, ml et Annike ise alustas: ' ,,Sünnipäevaklngiks tahan ja lähen maale.'* August ajas vas-tu: I „EI, see põte küll ei kõlba! Üksinda, kiilmaga, pimedal ajal! Külmetad enda veel ära ja kes su eest seal hoolitseb., .** „Ei külmeta. Säärikud jalga, kui vee äärde lähen, kasukas . . . Voodisse elektritekk, no absoluutselt ei külmeta!** £t August nüüd sellega välja tuleb^ milleks paarkümmend km eemal asuv vangla põhjust anda võib, oli ka oodata; „Pime aeg, mÕni tuleb ehk maja juurde hirmutama, kui üksi oled. Jah, oligi hiljaaegu raadios, et üks kardetav vang on jälle põgeiiema saanud, tuleb loöh su viimaks maha... ]a mida sa seal siis üksinda ikka teed?** Aga Annike ei lasknud end kõigutada: ,,Pole karta, see põgenenud saadi Kanadamaa teiselt kaldalt juba hiljuti kätte ja ma tõotan ja vannuih et mi pea, kui raadios mÕni uus hoiatus antakse, tõstan oma kampsuni ja raamatud autosse, löön masinale tuurid peale ja sõidan Imna tagasi. Ja mida ma seal t e e n— ma ta-, han seal mõelda.. .** i „Halastus küll — mõelda!! Eks istu maha ja mÕÜe siin, mine parld puude alla ja mõtle $eal —- nüsuguse tühja asja pärast ei tarvitse ometi mitusada küomeetrit iära metsamajja sõita ja oma elu hädaohtu panna!** „Vaat, kuis meesterahva ani kõiki asju ei võta,** mõtles Annike vaikselt ega öelnud midagi, „Mõelda ei saa ometi seal, kus telefon aina heliseb,/ uksekell tiriseb, lüklusmüra peksab kui pealuu sissi ja tänavaparan-dajad lõrlstavad-plagistavad päevatundidel lul, et kõrvad undavad/ Naabripoiss puhub va? helduseks vahest veel pasunat ka.** NÕndasi siis Annike läks, sest sai sellest aru Augustid, et „ega ei suudaks seda virinat muidu hiljem ära kuulata, kui jõuaks-kl sellisele pöörasele plaanile kindlalt vastu seista.** Maakodus võtsid Annikest vastu kuuvalged ööd ja tuulevaiksed I päevad. Vald haruharva langes poolraagus puudelt veel üksikuid lehti nagu suve-aegseid aeglaselt hõljuvaid veelinde ja vaikus ja rahu tegid esialgu kõrvadele haiget. Tükk aega Annike istus ja mõties. Istus väljas sügispäikeses kivi otsas ja istus toas leentoolis. Mõties minevikust, olevikust ja õige pisut ka tulevikust. Sellest vümasest on üsna vähe ette teada Ja seepärast pole suurt täht-sist sellele mõeldagi. Miks ja milleks? Neid mõlemaid võib küsida nüüd, võis küsida enne ja võib küsida tulevikuski. Vastust neile leiab vaid haruharva. Kui viimati Annikese järgi küsisin, ei ohiud ta veel linna tagasi tulnud. ( Võibolla pikendas oma rahupäevl järgmise sünnipäevani, aga eks me sellest kilule edaspidi. 0 a • a a a . 9 ' n u D n D. ' D D ' O n O D ' D a D o • a D 0. O a 0 a o a a •m B B n D n D n O ' n' P o D ' D a D O o . D ' 0 D D v • n D • O B B a a 0 B . B . n D o D n D D 0 a ' B . • QV. . a •9- n • . o 0 • D D n D ' O 0 O • a 0 D D O a a. a a Q a a a a: • a o o 0 • a B ' 9 • • O a a. u B a • o . B a a a a a o o a ••n , D • . 0 ' 0 a a D 0 • ' 0 ' ' . n B' • • • ,0 a a a a B B a a i o a B a B B a a D B a a a o o n a a a B B B B B D D B n B O B D a D a a a B a B a B B D B B . a o a a a a B B g o a a B D B B B B a i s Saad aru, @t oled vana — kui, siin ja seal valutab ja koht,, kus valu ei ole, ei funktsioneeri enam normaalselt; kui hommikul ärgates on tunne, nagu oleksid eelmisel õhtul pidutsenud, kuid ometi veetsid kogu aja koduses vaikuses; kui väikeses aadressraamatus järgneb nimedele dr. med^; — kui ''isegi kaardimängu juuresi hakkad hingeldama; - : — kui igatsed rahulikku ja igavat õhtut kodus; kui ikka veel ajad taga naisi, aga ei mäleta milleks seda teha; — kui veedad õhtud hämaras valguses ja teed seda • kokkuhoiu parast ning mitte romantilistel põhjustel; — kui oled vajunud küüru ja selg enam ei paendu; — kui püüad sokkidest kortse väk ja siludal ja leiad äkki, et neid jalas veel ei olegi. — kui ^ kõhetu hallipäine daam püüab sind aidata üle tänava ja märkad, et see on su oma nainei Vü koer kiriku ehk too tagasi, ühesugu karvane ikka. Eesti vanasõna
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 5, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-01-05 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820105 |
Description
Title | 1982-01-05-12 |
OCR text | Teisipäeval, 5. jäaniaril 1982 — Tuesday, Jamuary 5,1982 NEW YORK — Ameerika naiste truudus on juba väga suure küsi-musmägi all, kinnitab Seton HaU University sotsioloog ja uurija jjynn Atwater. Tema statistika järel pooled amerika abielunaised on omanpd suhteid väljaspool abielu. Euid pr. Atwater Mnnitab, et rõhuvas enamuses olevat need üle- 'aisaviskamised ainult „kommuni-katsiooni mõttes". Luues meestega suhteid kutseliselj eriharrastuse või muul pinnal, tekib lähem sõprus, Willešt tavaliselt ei lülitavat välja ka seksi. 1953. a. Kinsey leidis, et. ainult 38% ameerika, naisi ; rikub abielu. Pr. Atwateril olid statistika .koostamiseks uurimuse all naised 16—40 a. WASHINGTON - USA super-au-toteed tähistavad tänavu 25-ndat aastapäeva. Kavale 42.500 miili pikkuse autoteedevõrgu ehitamiseks kirjutas 1956. a. alla president Eisenhowei".' Teedevõrk pidi maksma minema 27 bilj. dollarit. Nüüd 25 aastat hiljem, on veel ehitamata 2247 müli, kuid kulusid oh olnud juba- 79j biljoni dollarit. Autoteede idee isaks OÜ õietiMndralPershing, kes 1917. a. tahtis rajada häid teid läbi mapdri sõjavägede transpordis. Tookordsest kavast valmis ainult 8195 miili. Osa toUeaja teedevõrgust on nüüd juba vananenud. PEKING — Pekingi raadio avaldas uueaasta läkituse: ära põhjusta rasedust! Raadios öeldi, et hiina uusaasta, mis on 25. jaanuaril, on abiellumise ja nende abielupaaride kokkusaamise aeg, kes töö tõttu on pikemaks ajaks lahku vüdud. Neid on kuni 300.000. Tuginedes möödunud aastate kogemusile^ olid plaanitsemata rasedused sel ajal suhteliselt sagedased, mistõttu seltsime'estele soovitati seda meeles pidada ja mitte Hiina rahvaar^ mi ühesi miljardist kõrgemale tõsta. • I •• . . • . • , • • - HELSINGI — Soomes oli hiljuti külaskäigul UNICEF'i peadirektor James P. Grant. Ta kiitis soomla-sl, et Soome on tõstnud oma abi 8,5 miljonile Soome margale (ca 2 miljonit dollarit), tõustes sellega I Skandinaavia maade hulgas esikohale; J . P . Grant ütles, et praegu on olukord selline, et iga päev sureb 40.000, alla neljaastast last nälga või nälja poolt nõrgestutuma lastehaigustesse ja olukorrad muutuvad veelgi halvemaks, kuigi aas-ta- aastalt on suudetud üha rohkem aidata. HELSINGI — Soomlane Jarl \ Wahlström valiti Londonis ülemaailmse Päästearmee kõrgeimaks Juhatajaks. Valiku tegi Päästearmee 44-liikmeline kõrgem nõukogu. Wahlström jätkab kindralina kanadalase Browni tööd, kes läks 68-aastasena pensionile. Wahlström on lõpetanud Päästearmee rahvusvahelise kadettidekooli Londonis ja tbötäs Soomes 1972. aastani Päästearmee eriülesannetes. BRÜSSEL—. Ford teatas oma Hollandis asuva harukompanii sul^ gemiše hoolimata, et tööKsed on sellele ägedalt vastu võidelnud. Sulgemise tõttu kokkumonteerimis-tööstuse 1200 töötajat jäävad töö-tuiks jaanuari lõpus. WASHINGTON — Maksud tõusevad kiiremini kui palgad, näitab riikliku kaubanduskomitee statistika. 1978. a. oli keskmine nädala-palk $251, seega föderaalmaks oli $23. 1981. a. on keskmine nädala-spalk $251, seega 24% kõrgem kui :^978. a. Kuid maksud on samal ajal tõusnud 49% võrra. HELSINGI — Soomes pandi 1. \ detsembrist- alates kehtima määrus, mis on jõus kolmel talvekuul, mille kohaselt tuleb autodel kolmel talvekuul kasutada talvekumme. 'Sellejuures ei ole sunduslik kasuta- ^ da kummidele külge pandu(f*me-tallna^ stusid, aga lüklusamet üt- Jeb, et ainult nendega varustatud kummidega on tagatud Õigeaegne peatamine. Soomes peavad autol iõik neli olema talvekummid. • a a a a a n a n a B D D D D a a a D D O D O D Q o a a a i n i i a a a i D D b n n a o D D a o o o o a o a a o o B B B D t Moment Neeme Järvi auks korraldatud vastuvõtust. Pildil vasakdt Rudolf Lipp tervitamas pr. Järvit, pr. Järvi, Riina- Reimk, Neeme Järvi/ ees Eesti Kunstide Keskuse president SkllaKersopa. Foto: Vaba Eestlane Eesti muusikasuurused Toron Kanada kriitikud Neeme Järvist ja Arvo Pärtist Neeme Järvi kaks Torontos veedetud kontserdinädalat tekitasid erilise elevuse siinsete eestlaste hulgas ja Massey Halli kontserdisaalis oli eestlaste osa märgatav, kes tahtsid kaasaelada meie rahvusvaheliselt eriti tähelepandavale kohale tõusnud dirigendi maailmaklassikute interpreteerimisele. Nende kõrval oli eriti lähedaseks Arvo Parti helitöö „Gantus Benjamin Britteni mälestuseks''. Kaasahaarav oli moment, kus Neeme Järvi laval ja Arvo Pärt esimesel rõdul võtsid' vastu pärast helitööd antavat tormilist aplausi. Igal kontserdiõhtnl alnti dirigeBäile üle roosiMmp rahvusvärviliste lintidega. ' Aidake kaasa V A B A E E S T L A SE levikule, sellega aitate kaasa eesti keele sänitamisele! DII alustab kriitik kontserdi käsitle- Toronto ajalehtede muusikakriitikud olid helded kiituse ja hea hin-» nangu andmisel. Esimese, Mus-sorgski helitööde kontserdi puhul kirjutas„The Globe and Mail^i" kriitik John Kraglund. Ta tutvustas Järvi tööd pärast 1980. a. emigreerumist USA-sse, misjärel 41- aastane dirigent on esinenud mitme sümfooniaorkestri juhtimisel ja jõudis lõpuks ka Torontosse käesoleva hooaja Suurte Komponistide seeria avamiseks koos Met-ropalitan Opera laulja bass Paul Plishkaga, Mussorgski helitööde progammiga ja nädal hiljem teise kontserdiga A-seerias. Kriitikule näis olevat võõrastav täis-Musssorgski programm, ku-na enamus t a töödest on ümbertöötatud või vokaaltööd Ja soololaulud. Kontserdiõhtu näitas siiski, et see valik oli õigustatud, kuigi Toronto Sümfooniaorkester on varem „öö lagedal mäel" määritlenud populaarse muusika programmidesse. Enne selle „sõjaratsu" juurde minekut andis Järvi suigutava, kuid särava muusikalise pildi ooper ,,Hovanshtsh" avamänguga „Koit Moskva jõel". Järvi mitte ainult ei tabanud vene iseloomu, vaid ta vormis oma orkestrilise jõu suurepärasesse tasakaalu, kus soolo puhkpillid olid dekoratiivseks elemendiks pianos mängivate, keelpillide kohal. Kriitik pidas aeglaseks järgmise pala „ ö ö lagedal mäel" tempot, miUega olevat kaduma läinud õhtu vitaalsus. Orkestri osa programmist lõppes tuntud tööga „Pildid näitusel" (Raveli orkestratsioon)." Järvi dünaamiline tempiiD ei olnud alati Itriitikule tuttav. Tervikuna need olid veenvad ja alati' hästi mängitud, pu^hkpillide sektsiooni tõustes lustikalt kõrvulukustavale kulminatsioonile Suures Kiievi väravas". Kraglund iseloomustab solisti laulu ja orkestri koostööd, märkides et solisti terrori projetseerimi-ne polnud täielik, kuna orkester oli veidi liiga prominentne, surudes teda laulma enemuse aariast varieerumiseta tugevusega. Sama kontserti vaatleb kriitik Wüliam Littler ajalehes „The Star". Kriitik vaatieb helüoojat, kes 42-aastasena suri, olles olnud laevastiku ohvitser,', osallise ajaga komponist ja virtuooslik pudeli-tõstja, kes kunagi oma töid ei lõpetanud, vaid lasi seda sõbral teha. Tänapäeval on Mussorgski töid jälle tahetuid vabastada Rimski- Korsakovi mõjudest^ mida tunnistas ka äsjane Toronto Sümfooniaorkestri kontsert Neeme .Järvi ju hatusel, kus aariat ooperist „Boris Godunoy" esitati Mussorgski, originaalse partituuri järgi. Omalt poolt andis Neeme Järvi mõned samaväärsed impressiivse!l iseloomustused, kui ta, juhatas „öö lagedal mäel". Kriitik ei mäleta ühtki selle helitöö esitust, kus seUel vaimudega helipbeemil olnuks täielikumat atmosfäärid Ka selle töö juures soovib krii-tikj et dirigent läinuks kaugemale tagasi aega Mussorgski originaalse versiooni juurde, selle asemel, et kuulajaid jälle läbi viia Rimski-Korsakovi väljaandest, samuti kui antuks võimalus kuulda Shostakovitshi katset Rims-ki- Korsakovist vabastada „ H o - vanshtshina" avamängus. Kriitik ütleb, et kahtlemata on praegused versioonid värvirikkad, kuid rohkem Rinaski-Korsakovi kui Mussorgski viisil. Littler mainib, et sama võiks öelda ka Raveli tehtud orkestratsiooni kohta, kuna origina,alselt oli töö kirjutatud viiulile, kuhu orkest-reerija lisas palju iseenesest. Neeme Järvi ei andnud küresti kulunuks saavat esitust, see Eestis-sündinud dirigent lisas palju indi viduaalseid puudutusi oma fraaside lugemisel ja lõi Suure Küevi värava kinni; nii võimsa pauguga Massey Hallis, mida pole nähtud pärast suure krohvitüki maha langemist laest. Järvi avas programmi Händeli „Contserto Grosso'iga", leides et see oli Järvi teine harjutus aeglase tempoga. Kriitik arvab siiski, et võibolla Järvi ei võta asju aeglasemalt kui teised dirigendid, aga ta laseb pinge langeda, mis jätab järelikult sellise mulje. Nii oli õhtu tippteoseks eesti helilooja Arvo Parti ,,Cantus Benja-min Britteni mälestuseks", komponeeritud keelpillidele ja kellale (üksik kell markeeris tempo aeglustamist — või nootide pikendamise selles kanoonilises helitöös). See õli suurepäraselt kirjutatud töö, mis andis tähelepandavalt r i kast heli, kutsudes esile Benjamin Britteni fuuga-kompositsiooni mul-n n D B-O O ' D O ' B B . D D O D n, a B B B B B B • • B B a a B Q • B a B.' B B a a D B B . n • D B a a B ••• B B' D B B B O B O B ' B a B B D B • B . B a . a a B B B 0 B ' B-a ünnipäev Teise kontserdi puhul J.- Kraglund ütleb, et on kontserte, mis jätavad imestuse kuidas mi palju suurepärast mängu annavad tulemuseks" nii vähe muusikalist elevust. See juhtus eile õhtul Massey Hallis, kui Eestis-sündinud Neeme Järvi oli: tagasi poodiumil juhata^ mas Toronto Sümfooniaorkestrit. Pidanuks olema rohkemat kui mööduvat huvi programmis, mis hõlmas kolm tööd, mida* polnud varem orkestri poolt esitatud, kuigi programmis oli ka Beethoveni, nel-jas klaverikontsert, küs solistiks oli kanada pianist Robert P^H^er- ; man. Nagu orkester, mäugio ka solist hästi. Pärasfl; viiulikontserdi vaatlemist, mis jättis talle bea ^ÕJ"' ftuse kõrge tonaalse kvalltetfli ja tehnilise tasemega, ilma et and- ... muks • ekstra-muüsi ^sisra, Kuigi J . Kraglund on kriitiline teise kontsertprogrammi osas, siis W. Littler leiab hinnatavana, et Toronto Sümfooniaorkester oli valmis esitama kaht mittetuttavat tööd samas programmis , ja tänab selle eest ühte teretul-numat külalisdirigenti, kes on orkestri poodiumil oMud viimaseil aastail. Neeme Järvi ei oma suurt nime ega kanna Hollywoodi profiili, märgib Littler. Ta just juhtub olema suurepärane, traditsioonilise muusikalise haridusega muusik, kes on tahtlik oma muusücalist horisonti laiendama, mis on haruldane dirigentide hulgas. Kriitik vaatleb neid „teise järgu" helitöid, kuhu on arvestatud Glazunov, leides et kuigi seherzo ja finaal olid võõrastavad kaaslased, esitas dirigent neid siiski vürtsikalt. Ta tutvustab siis Jär-vit omaaegse Mravlnski õpilasena Leningradi konservatooriumis. Ta ütleb, et Järvi ph patriitslik, kos-mopolütüise vene traditsiooniga, kes teab kuidas maalida teatrilist lõuendit ilma, et Jta lasknulcs värvil tUkuda. Littler selgitab, et Järvi pole tegelikult venelane, kuid on sündinud Eestis 1937 ja juhatas Eesti Raadio ja Televisiooni Orkestrit ning Riiklikku Ooperiteatrit Eestis 'enne läände tulekut. . Tema eesti veri aga tõusis pm-nale ta Arvo Parti helitöö „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" valiku puhul Glazunovi kaaslaseks. Kaaslõpetaja Tallinna konservatooriumis, on Pärt loonud väga lihtsa töö, lastes modaalset teemat areneda aeglasel, kanoonilisel teel orkestri keelpillide koori kohale asetatud kellalöökide vahele, aga tulemuseks on 6 mmutit ilu. Tänutäheks kontserdiõhtuil antud roosid saatsid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Kunstide Keskus, Toronto Eesti Selts, Toronto. Eesti Meeskoor Ja Toronto Ees-läev on selline pä«v, mis paratamatult tabab igaühte. Enamasti tuleb see päev igal aastal vaatamata sellele, kas seda soovid või ei, aga on ka neid õnnelikke, keUe sünnipäev saabub vaid Iga! neljandal aastal, kuna nad lügaasta 29. veebmd-rU sündinud on. Arviatavasti püsivad need inimesed siis ka kauem värsked ja noqred, sest et mitte igaaasta ei tuleta meelde aegade kulgu ja kiiret kadu. No Igal juhul ei kuulu mina nende viimaste hulka ja olen juba üsna hulk neid sinatseid sünnipäevi Igal sügis-talvel üle elanud. KüU on neid saanud pühitsetud suure hulga sõprade seltsis, küll kahekesi või päris üksi, kün reisfl või kodus, ent täiesti unustatud pole see päev olnud vähemalt iseemesele ei kunagi. „Aastad tähendavad arve, iga] aastal sadai sarve, kümneid mure kühmukesi, veidi rõõmnraasukesi," nõnda olin kord ühel sünnipäeval kirja pannud ja kuigi neid roõmuraasukesi sel korral Isegi sünnipäeval vähe näis olevat, tuli neid seekordselt ühe ainsa seiga näol kui küllusesarvest. Kuigi oli tervel suguvõsal ammu teada, et Riin oma sünnipäevaks ära sõidab. Ilmus selle päeva eelõhtul hoopis ootamatult ja tasakesi välisuksest sisse kõige esmalt suur lillepun-dar ja selle järele „lauluköor^': väike Tipa, Tõnn ning Aadu koos oma emaga tervitasid vanaema sünnipäevalauluga^ mis kõlas ikka nii; j,Me õnnitleme, me õnnitleme, me õnnitleme sünnipäevalast . . . " No mis sa ütled, rõõm, mis tuleb üllatusena^ on alati erilaadne, aga. ^. mis me nüüd seUest! M a ju tahtsin õieti jutustada Arukeste Annist, et kuidas tema oma sünnipäevaga tänavu hakkama sai. .No jah, temal on ka see komme, et oma sünnipäeva pühitsemist laiemate hulkade seltsis tema ei tee. Läheb selleks ajaks reisile kui saab, aga näe, tänavu ei saanud. Oleks sõitnud New Yorki teatreid vaatama, aga Augustil kaasa tuUä ei olnud võimalik ja seepärast tema ainult Õpetas: „Hull oled VÕI, naisterahvast inimene ja üksinda New Yorki! Kas jsa tead, kui palju naisi seal tänavail maha lüüal^e, kui psd^ judel rahakotid ära tõmmatakse, ehted maha rabatakse nii et sõrmelnud katki ja kõrvälehed puruks ja veel — tead isegi! Ühesõnaga — minek ei tule kõne allagi!** Nii ei saanud sellest asjast asja, niis muidugi ei tähenda, et Annikese ajukesed mõnda mõtet üles ei keerutuks. Nõnda sus seisiski Annike ühel hommikul uksepüda najal nonchalantse olemisega nagu LUi Marlen, ainult, selle vahega, et see viimane seisis latemaposti najal ja Annike toetas uksepiidale. August sai kohe aru, et nüüd midagi tulemas m ja sellepärast pidas tema paremaks vait olla, ml et Annike ise alustas: ' ,,Sünnipäevaklngiks tahan ja lähen maale.'* August ajas vas-tu: I „EI, see põte küll ei kõlba! Üksinda, kiilmaga, pimedal ajal! Külmetad enda veel ära ja kes su eest seal hoolitseb., .** „Ei külmeta. Säärikud jalga, kui vee äärde lähen, kasukas . . . Voodisse elektritekk, no absoluutselt ei külmeta!** £t August nüüd sellega välja tuleb^ milleks paarkümmend km eemal asuv vangla põhjust anda võib, oli ka oodata; „Pime aeg, mÕni tuleb ehk maja juurde hirmutama, kui üksi oled. Jah, oligi hiljaaegu raadios, et üks kardetav vang on jälle põgeiiema saanud, tuleb loöh su viimaks maha... ]a mida sa seal siis üksinda ikka teed?** Aga Annike ei lasknud end kõigutada: ,,Pole karta, see põgenenud saadi Kanadamaa teiselt kaldalt juba hiljuti kätte ja ma tõotan ja vannuih et mi pea, kui raadios mÕni uus hoiatus antakse, tõstan oma kampsuni ja raamatud autosse, löön masinale tuurid peale ja sõidan Imna tagasi. Ja mida ma seal t e e n— ma ta-, han seal mõelda.. .** i „Halastus küll — mõelda!! Eks istu maha ja mÕÜe siin, mine parld puude alla ja mõtle $eal —- nüsuguse tühja asja pärast ei tarvitse ometi mitusada küomeetrit iära metsamajja sõita ja oma elu hädaohtu panna!** „Vaat, kuis meesterahva ani kõiki asju ei võta,** mõtles Annike vaikselt ega öelnud midagi, „Mõelda ei saa ometi seal, kus telefon aina heliseb,/ uksekell tiriseb, lüklusmüra peksab kui pealuu sissi ja tänavaparan-dajad lõrlstavad-plagistavad päevatundidel lul, et kõrvad undavad/ Naabripoiss puhub va? helduseks vahest veel pasunat ka.** NÕndasi siis Annike läks, sest sai sellest aru Augustid, et „ega ei suudaks seda virinat muidu hiljem ära kuulata, kui jõuaks-kl sellisele pöörasele plaanile kindlalt vastu seista.** Maakodus võtsid Annikest vastu kuuvalged ööd ja tuulevaiksed I päevad. Vald haruharva langes poolraagus puudelt veel üksikuid lehti nagu suve-aegseid aeglaselt hõljuvaid veelinde ja vaikus ja rahu tegid esialgu kõrvadele haiget. Tükk aega Annike istus ja mõties. Istus väljas sügispäikeses kivi otsas ja istus toas leentoolis. Mõties minevikust, olevikust ja õige pisut ka tulevikust. Sellest vümasest on üsna vähe ette teada Ja seepärast pole suurt täht-sist sellele mõeldagi. Miks ja milleks? Neid mõlemaid võib küsida nüüd, võis küsida enne ja võib küsida tulevikuski. Vastust neile leiab vaid haruharva. Kui viimati Annikese järgi küsisin, ei ohiud ta veel linna tagasi tulnud. ( Võibolla pikendas oma rahupäevl järgmise sünnipäevani, aga eks me sellest kilule edaspidi. 0 a • a a a . 9 ' n u D n D. ' D D ' O n O D ' D a D o • a D 0. O a 0 a o a a •m B B n D n D n O ' n' P o D ' D a D O o . D ' 0 D D v • n D • O B B a a 0 B . B . n D o D n D D 0 a ' B . • QV. . a •9- n • . o 0 • D D n D ' O 0 O • a 0 D D O a a. a a Q a a a a: • a o o 0 • a B ' 9 • • O a a. u B a • o . B a a a a a o o a ••n , D • . 0 ' 0 a a D 0 • ' 0 ' ' . n B' • • • ,0 a a a a B B a a i o a B a B B a a D B a a a o o n a a a B B B B B D D B n B O B D a D a a a B a B a B B D B B . a o a a a a B B g o a a B D B B B B a i s Saad aru, @t oled vana — kui, siin ja seal valutab ja koht,, kus valu ei ole, ei funktsioneeri enam normaalselt; kui hommikul ärgates on tunne, nagu oleksid eelmisel õhtul pidutsenud, kuid ometi veetsid kogu aja koduses vaikuses; kui väikeses aadressraamatus järgneb nimedele dr. med^; — kui ''isegi kaardimängu juuresi hakkad hingeldama; - : — kui igatsed rahulikku ja igavat õhtut kodus; kui ikka veel ajad taga naisi, aga ei mäleta milleks seda teha; — kui veedad õhtud hämaras valguses ja teed seda • kokkuhoiu parast ning mitte romantilistel põhjustel; — kui oled vajunud küüru ja selg enam ei paendu; — kui püüad sokkidest kortse väk ja siludal ja leiad äkki, et neid jalas veel ei olegi. — kui ^ kõhetu hallipäine daam püüab sind aidata üle tänava ja märkad, et see on su oma nainei Vü koer kiriku ehk too tagasi, ühesugu karvane ikka. Eesti vanasõna |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-05-12