1979-03-13-03 |
Previous | 3 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•m/m
intaarid
is, mis tolmas N . Li°
fil ja mida nimetatakse
vaUmisteks, m
Lahvale anti ühe nime*'
nValida'^ kommumsi-taiididaadid
ja seetõttm
|;!gi kandidaadil loomm-tunda
lähiknkfcamise
ajalehed did kolm
|nd valhniskampaanisi
)pägandakampaaniast,
ies aed inimesi masst«
ja lasti nefl knnlata
kõnesid, mis nagu
itsid kommnnistlikku
iiogude korda ja selle
jas Kremli peamehe
leviga.
need HM. valimised
põhjuseB, et Eestist
latide hulgas on suurel
perelisi venelasi ja V©-
lud eestlasi, kes ve-ismeestena
iSeštis
fhtadel tõotavad. Nea-itute
hulka kuulnvai
[ühtivad tegelased ees-tuusadega
nägu par-ir
Karl Vaiiio ja te-
[van Käbin. Oknpeen-lehtedes
avaüdatud väitest
selgub, et suur
ttel esinejad on vene-
}n omamoodi Mnnitu-iskva
on Eesti rahva
)tsessiga võrdlemisS
lud. Nii näiteks Mr-l.
Rahva Hääles" 20.
)imunud koosolekut
'stonias", kns valija-stati"
tilemnõakogu
£ogu kandidaati Ivan
itumise avas partei
)mkomitee eamene
iMnrtazina, koosoleku |
valiti Moskva p(^-
koosseisus ning teis-
^sid sõna Tallinna Vi»
iblikombinaadi partei-retär
Av Dimitrij^,
la linnakomitee teine
Ganjushov ja teiseö
ja tegelased. Veelgi
on põlevMvurajoonis,
itel eesti nimedega
enam ei esine. Ja
• veel ..EestE-las
imetletakse,
is nähakse nii palju
iitempli parlamendi'*'
ja valimiste paroo-
I kremloloogid on leiiä"
(simusele ka vastuse,
Irahva massUiselt va-
[ Juurde viimisega ja
)unuva valimispropa-
[se rahvast üles küt-ühiskonna
üles-ida
kindlustust parte
j et partei masina-sujüvalt
ja õlitatult
Ivälismaailmale, et No
moodustab partei ja
iihtse;ja tugeva ter-
[ast, kes oma ajaloo
demokraatlikku rügi-lautinud,
on võibolla
iste krobeliste propa-petta,
kuid Eestis
ietud rahvaste juu-
[jmmunistid endid sellisega
naeni^ärse-ön
sumiitud seda
tegema ainult terro^
irlamendis Ottawas
jbruaril ja 1. märtsil
teteyahetus Helsinga
|a neiide rakendamise
kohta Belgradis pe©-
Itsil. Küsunuseiiles-
/ärske parlamendüii-
[äritoluga Yuri Shym-tiiv
— Toronto Park-
[astuste andjaiks olid
D. Jamieson ja tema
iamehdis Louis Dac-
10 küsimu^ oli lihtne,
riide tah^^ pamutatud
iele rahvastele väga
)n tõsi, et Kanada va-
{elgradis viibinud Ka-siooni
juhile instruktJ
i kohaselt kanadaläsed
ilt protesteerida N.
Jvate Helsingi kokkii^
imise eest võitlejate
pärast ja peaksid
|e riikide nimede ni^
Ikes on rikkuhod Hel=
(Jäa^ lk. 3)
17. Ja 18. mMsä dff. H. Tad,
24. ia 25.
Torcmto PõJijafa Tütarde Vaiaem-gaidide
öiganistemisel^^^k^
ti Eesti Majas Pji^t komi ja Mai
Neali ^tvõttel Mehh&o 'kohvik.
Abüisteks olid Silvia Biit, Silvia
Terts, Tiisa Vaikla ja k<^ vanem-gaidi(
fe pe(re, tagades gäidideaema-
.tanduslikuJt õnnestuva ürituse.
Kohvikus p Ä i Mehhikole omaseid
toite; nagu täco ((praetud ubadega
aha), chili (tugevasti pipardatud),
oad tortilia helvete^a^ tor-tiila
helbed piprakassfcmega, mitmesuguseid
kooke ja See ek>
soötilise ilmega toidulaud pakkus
paljudele ikülalistele emieoileihätüt
ja tundmatut, viies sööjad* kuumale
lõmmpäfese maale.
. Vasakul, näete i m aasta mais ., ^ . „ „ - —
laste üldlaulupeo embleemi See m ^^^^^^^ y^^^^^^ kandlemotüv fö-napäevases
kujunduses. Sama motiiv tuleb '«sele laulupeo rinna-märkidel.
Selle on kujundanud arhitekt Eneri Pwj^J^eg töötab peadisained-na
ühes hästituntud Toronto arhitektlfumas. ^^^.^^ ^se on Toronto eest-lasüe
samuti hästi tuntud, ta on kujundanud ^ j .^.^J^PäM ja embleeme
eesti organisatsioomdele, tema' kavand! Jäfcle^^^^ti Vana Andrese Mri-uus
.altar, ta o i IHuste^riawd.i^^^ Eestlase
õhuline joom on /äratuntav Vana • Aaii^^se o^is,^ igaaastastelt jõulu-
IdrjadeltVKui eelnüsei saastal ,,EaravaE*Viühits^^ Änen^^ .aastapäeva
ja eesti paviljon sai esimese auhinna oma^^o^^
CALGARY (VE) — Calgary | Ka austati kauaaegsst OaSgaf§^
©esiti ja läti seltsid ce asutanud Eesti Seltsi juhatuse liiget Inge
noorte huviringi. EfelMie koos- j Zadil, fess on 30 aastat eaiergilli-viibiimine
toimus 9. veebruaril
leus a^itati kiisEmm! ikmd^
võiks noortes huvi äratada eesti
ja läti paguiasühlskondade t ^
vuse vastu, mis ^kohustused on
noortel selles ühlskoimas tegut-semiseiks.
Koosvübimisel oli ikuus
lätlast ja fcims eestlast, vamise
poolest peamiselt 20-ndaites aastates.
Huvi oli suur ja otsustati
saitiaseid kokfeutulefeuid jatikafca.
süaalse tagafooni Varsity staadionil,
missugune see deks?" esitan
5,Kavand oE 3a peas am-mugi
s.t. kooride seljatagune staadionil
on' täis igasuguseid trosse ja struk-pole
sisda järelfcült vaja e ^ ^ Ä
gata. Ä ktüdas ime nad 6 ^ rippuma
paneme? See muidugi on
suur saladus... aga nagu suured
asjad ikka, tegelikult väga lihtne.
Kalamehed näiteks kasuta
paistvat õngenööri, seda ci]
staadioni raudtalade ja trosside
tuure, me kavksemeheed kat- kiHge Mnnitad^^ ma mõtiei
ta. Ma ütlen meie, sest see on suur
töö, ideekavand on minult, aga tegelikeks
läbiviijaMcs on mul kaks
väga heaä abilist, Süvia Kaur ja
Viivi Tork, mõlemad Eyersoni si-šedekoratsiooniklassi
viimase kursuse
õi
seda mõtleme kasutada, Kõik
muusikalised sümbolid osi
dud supergraafika stiilis.
oleks nü, et
paistab nagu ripuksid õhus sajad
muusikalised sümbolid noodid*
kandled, noodivõtmed, kõik läbi-vn-enam
ma midagi ei
mõne väikese asja jätan
enda teada, nagu näiteks se!le
rlmidas me oma sümbolii
iMle iile kanname."
Tartu Institnul;
Tartu Instituut palub Teie
i<^|€iiidysllkkiii: fmfm
ja testamendis meenutamist
J-Informatsioon;
Dr. E , Anija
tel. (416) 447-8958
segi mitmes variatsiooms.
,,Kuidas te nad õhku rippuma
saate?"
i,Võib-olla ma räägin nüüd liiga
palju ja võtan üllatuse momendi
sulega ära. Me kasutame õhulist
pilastmaterjali (styrofoam), see on
vä|a sobiv, tä on kerge ja kuna
seda müüakse neli-korda-neli siis
Eneri Taulüonkolm iäst, ta elukutse
viib teda tihti Torontost eemale
Kalifomiasse, Texasesse ja
Arizonasse. Firmal, kus Eneri
T&ul töötab, on praegu käsi! suur
projekt Arizonas, köndomiinium-kuurordi
ehitamine ja Eneri Tauli
kavandada on 600-toaline hotell,
selle planeerimine ja esitamine ja
kogu väline disain. Peale selle on
ta EKN-u juhatuseliige, äsja alles
oli ta Vabariigi aiktusel teadustaja,
käis
äne ^^3^ f%a traditsioonüisel
vastuvõtul ja seega on päris loo
m*kuiinaiaisin:
te jõuate?
toi-
Ma
Laupäeval, 10. veebruaril
mus Jubilee AuditpÄmis
vusvaheline Pood Pair, mida on
korraldanud juba ^5 aastat Gal^
gacry. Citizenship Goimcü. Kohalik
Eesiti Selts võttis sellest osa esi-miesed
17 aastat> kuM siis teikkis
pikem vaheaeg. Käesoleval aastal
Aga teate, öiiaa ei ole koosoleku- [ Wiüsid rahvariietes eestlamiad
tel käija^ ^1 yaj^ l^jj^^ köisitöödega jkaünistatiid laua
„_j*„« irj!^-.. ära, seei^res kodutehtud poihlainarja
(cranberry) mahla, plruikaid,
mulgi ikoiipe,kringleidyvastlakuik-
M d , torte ning kooke, teenideä
endale, ei tundu mu kõrvaltööd nii toa summa seltsi kassale. Kõik
väga tähtsatena, üks plakat siia, t^^^ olid annetatud Calgary
teine sinna. Ideid võin küll | laiiikete perenaiste poolt,
haududa mitu ikuud, aga kui ma
. toe kerge lubama ja
kui mä juba midagi teha olen lubanud,
sus pean ^5,^3 pi^g^j^^
hest jääb na^ väheke; ajast puu
du.';.-"
esitan
selt kaasa löönud igale seltsi üritusele.
Kuna pr. Zach ipuudus haiguse
tõttu, kirjutasid feiõik afetu-sel
olijad alla õnne- ning tesTiSe-soovi
kaardile, mis hiljem tänate
saadeti koos lüledega.
Viieikümne osavõtja hulgas a e tusel
oli suur hulk .mitte-eestlas-tföst
külalisi. Calgary eestlaste feö-guarv
on umbes fes isikut.
Publikut oti päeva jooksul
üle 2000 ning osavõtjaid umbes
20.rahvusty • , •, - • ;: .
mõni isegi kahe lauaga, üitesküi-raskusi
oma ande rakendamisega
kui sellega kaasub kohusetunne ja
töörõõm.
V.V.
(Algus lk. 2)
ValismMister Jamiesm
28. vc^braaril
lubanud Shymkole anda
Iie kohta lähema seletuse.
Shymko võttis küsimus® kohta pikemalt
sõna 1. märtsil kritiseerides
Kanada valitsuse hoiakut Belgradis
mng kmnitades, et Kanada
valitsusel on moraalne vastutus
nende randeesnidetaguste inimeste
ees, kes ausalt uskusid, et Helsingis
allakirjutatud kokkulepped rakendatakse
ja neid respekteeritakse.
Yuri Shymko apelleeris parlamendi
ja valitsuse poole, et Kanada
peaks muutma oma seiist hoia-kord
maha istun, s.t. kui idee käes
on, siis lahel) kõik iseenesest, just
nagu. voolab ja kõik on ühtne ja
ääretult kerge'', ütleb^ Eneri Taid. .„
Mina muidugi usun teda, sest ma I i n a - i ^ ^
tean, et aiiöekal inimesel ei ole
Kõrvalsaalis, kus korraldati
rahvatainitsijate ja laulukooride
etendoisi, jagas aukülaline A l b ^ ^
feültuufiminister Horst Schmidt
ösavõtutunnistiisi Food Pair 25
a. juubeli puhiul. Eestlaste tunnistuse
võttis vastu itäinavuse eesti
laua korraldaja Helgi Leesment.
Laupäeval, 24; veebruaril to^^
mus Calgary Mont iioyal Cbllege
Rathskeller saalis E ^ t i Vabariii-gi
aasta^Äeva aktus ning pidu
CalgaryEesti Seltsi korraldusel
Etiiakain^ed o ^
ja noortelt kanada võimleaatelt
kohalikust Alitadore Gymnastics
klubist. '
TepvftusS andsid edast läti, sBing
leedu
i.Montrealis
Kari.
Eest! Vaharilgä ass tapäeva aktusel. sktusekõneleja Maid©
teadustaja oli seltsi «esimees P.
Leesment. Tants kestis öösel isel-la
üheni.
Kuna San Francisco
pü puudub Oma Kodu, siis on viimase
kümne aasta jooksul välja-kusjunemid
/tava — Eesti Kooli
ruumide asukoht määrab nji.
seltsimaja koha.' Möödunud aastal
oli ja ka sel aastal on San
Francisco ümbruskonna eestl8(öte
„varjupaigaiks" enamasti igal teisel
pühapäeval Hope liUtheräii
Church SaniMateos, 24-nda Ave.-ja
Alameda de las Puigase nurgal,
koolipäevadel peavad seal'teised
organisatsiöCKnid oma koosolekuid,
tullalise/ikoMm sõpradega
kohtumiseks jne.
25. märtsi koolipäevale on ikuii-junud
erakordselt palju üritusi,
niiapäfast seda päeva võib liialda*
mata nimetada Tahvuslikuks pü-ha
»päevaks. -
Pärast koolftimde M 2 pilV on
jumalateenistus, kus jutlustab
abipraost Kar! Lipping. Jumalateenistust
kaunistavad solistid.
Kl. 3 p l . tohniub SJP.E.S. peaa^^
olek. Arutusele ülevad uued tegevussuunad
ja uue juhatuse va-imine.
Nagu kuulemie kandideerib
seltsi esimehe ikohald mitu inimest,
mis teeb koosoleiku ajako- .
hasemalks ja huvitävamalks möödunud
aastatega võrreldes. Var
i?em tuil juhi isikut t i k u t u l ^ ots
i d a . V -
Kl. 4p.l. 0|n (kavas ERiKü^^^l^^
õhtU; Eesti Ralmiskomitee 'pea-'
voliiilk Põhja-Iöalifofniias mag.
Heino JÕgis näitab Kanada TV
filmi „ESTO-72" ja räägib Eesti
RahTTUsteomitee tegevusest Huvi
mainitud filmi vastu on kohapeal
äärmiselt suur, touigi vahofpeal on
mööduiaud seitse aastat Kanadas
tohnunud eestlaste suuifeokkutu
leikusfe.-^ .. •
l. Vaus, deklamaator A. Vaus Ja deklamaator L. ILesia. Foto: K.
vastuse Yuri Shymkole
Südis välismfaiistri parlamendi
sekretär Löuis Duclos, kes selgitas,
lähemalt mUliseid instruktsioone
anti Kanada delegatsioonile enne
Belgradi sõitu. Duclo|e sõmavõtet
selgus» et delegatsioonilt ei nõiitrad
seda, eiÜ ta peaks vältima; nende
isikute nimede nimetamist, kes
kannatasid N. Liidus Helsmgi kok-kul^
ete rakendamise nõudmise
eest. DelegatsiWnUe tehti aga
MontreaHis ioimupM Eesti Vabariigi 61. aastapäeva aktusel o i
tJhcndriMde pealinnast Wash^ kes on koha peal üldiselt tmitud
kandis ©ma-õlgadetm Balti-Ameerika
deid. Kõneleja; ^UMMIS® _ M SiiSgas ka meseoimavalielSsi
MäMo KM
elu tegelane ning
esimehe ülesass-ajada
oma asju tasa ja
targea ning erapooletult, mis või-läbu^
ääkimiste
hoidsnnst ilma )õrgeteta.
Duclos pidas vajalikuks Hsada, et
seniste kogemust^ põhjal annab
diskreetne käitumine seüisteliäbi-i-
ääkimistel paremaid tiüemnsi kui
Jõulised avaldused .
Yairi Shymko sõnai^õtt ja aru-pädmine
näitavad, et Ottawa par-lam^
dls sünnib sageli päris huvitavaid
asju, millest Kanada aja-karjandus
vaikides ja ignoreeriva
hoiakuga mööda sammub. Loüis
Duclose vastusest Yuri Shymkole
võib järeldada, et Kanada delegatsioon
ajas Belgradis põhiliselt samasugust
„yaikiva Idiplomaatia"
poliitikat, mida ta on kasutanud kä
Kanadas venelastega suhtlemisel.
Belgradi konverents näitas kahjuks,
et selline taktika ei anna venelastega
asju arutades positiivseid
tulemusi ja vahest tuleb loobuda
ka ümber nurga rääkimisest;
ja kirjeldada olukorda nü nagii see
on. Xoodame, et seda te-
"Vaadeldes meie vabadusvõitlust
jääb tihti muljej et see on
meil oniavaheüseks ibõne- ja tüliallikaks
ja ^ e k s , millega väljaspool
suurt ei saavuta. Ausad ja
head inimesed esitavad vaateid,
mis tžhti on konflMis teiste ausate
ja heade inimeste mõtetega.
Tihti kangekaeisus ei luba ei ühel
ega: teisel• alla ..anda.või'kuldset,
k^ikiteed otsida. Tihti me!© omar
vahelised jagelemised on veeks
vene veskile. Olgu selleks Misi-mui^
tks sugulasele paki saatmine,
isamaa Ikülastamine, sealt süa
tulnud kaasõpilaste vastuvõtfmi-ne
või eelseisev Eükliku Akadeemilise
Meeskoori kontse^
Ameerikasse. Need on kõik jiiiud
ja eriti on seda viimane, mida
peame Oma. vabadusvõitluse hü-vanguiks
edukalt kasutama. Orha-valheline
tütlitsemine seda ei tee.
Leian, ©t „Eesti Rahvuskomitee
ühendriSkides'' positsioon selles
küsimuses m õige.
: Meie ei toeta seda. aktsiooiü. s*a-
: • haliselt Ja mei^ ^ pole õsgiišt-ega
võimu seda takistada või kaas-niaal..
Paljud'kas .(miugavuse, ter-tuse
või mõnel niuul põhjusel cm
meie
^akse eeloleval Mädriidi konvC'
i^tsil kus samad küsimuse^ ara-tuasde
tulevad kuigi valitsus kavatseb
Duclose sõnade kohaselt ka
Madriidis jätkata samasugust var-
Eestf vfflhadasvõitus nõualb Iga
eestlase aktiivset osavõttu ks^s
isikliku panusega või teSsfte'
, f evuse
res meeles soovitud eesimäaM ja
kuidas seda praktiliselt saavutada,
aimab rohkem tulemusi, kui
omalks võetud idee^ läbiraiumine.
Ä , leiam© senisest:
võhnalusi kanada ja
asneerika eestlaskonna koostööks
ja laiendame seda üle ko-yarematel
sarnastel keeldudel
pole olnud mingit positiivset tagajärg
© meie ühiskomiale ei sim
ega Eesitis.: ;
Võiks öelda, ©t. oma väfe- ehk
vabadusvõitluses olem® kui sah?
vas olnud kes^cmiselt aktiivsssed,
kus j ^ u d ei ole täitnud ema
iilesaodisld Ikui, ©estlesssä välfe-
Kui vaatame
rahvas selleks annab, siis võime
öelda, et see on häbiväärselt väike.
Meie ifceskorgtasatsiopnide
kdiustuselks on rahvast rohkem
informeerida, n M d a t a t o nad
saavad aidata ja kuidas. Samal
ajal on rahval (kohustuseks oma
mõtteid avaldada, <uüši ideesid
üles tõsta ja näidata võlmahist
kuidas saaks neid a-akendadaühi-seiks
vaenlase vastu võitlemiseks.
Võiks maini^^^^^ et ERKU möödunud
aastal tõstis oma eelarvet
$11.000 võrra rrm oli ennekuulmata
sramm. Samal ajal (ta näitas
aga, mülekš see sumima oli tarvilik.
Eestlaskond. Aimeerte m -
geeris positiivselt ja meie ületa-shne
onia eelarve. Vaadata jtoo-hustjusi,
Ä vaba maailma e^t-
Mconnaiees s e t o senir
sed toetused peavad mitmekor-distuma
ning eestliaskond muutuma
senisest aktiivsemaks^^ k^^^ me
tahame neid kohustusi täita. Elame
feüreteonpolises maaihnas, kus
vana taktika ja meetodid alati ei
tööta. Siin ei tööta ka ainult nooruslik
enitüsiasm, hu^^ ja
läbimiõeidamafcud ideed. Kato
psa^ sarutainine, pidades sealjiisu-
Meie ei ole n^tte i k a i ^
ssd, ameerika eestlased või rootsi
eestlased me oleme eestlar
sed. Samuti tuleb laiemale alusele
vila maade balti komiteede
tööd "sest meie probleemid on samad
ja otsime sama lahendust —
vabadust ja iseseisvust balti rü-
'kidele. Kas oleme oma ülesande
k5õrguse!?-. .
;18.-
$35.—
$19.—
$io.5e
I B I P 0 S T I 6
•m
iiiiiti»liiiiiiiiiin^^^^^^
MAALID MÜÜGIL suures valita.
Helistage ette 225-5595.
399 Priacess Ave, WUlowdale
$30.
$16.
$344t®, veerandaastas $18.—
Aadreid muudatus # centi. tJksiknumhri hii^ ^
l^ada aadressidel® palame märMda , J»OSTÄL CX)DS
: ÜSA aadressidel® ..SBP GODE"
vöi posti rahakaart Mrjatada
Free Estonias PabUshers idmele.
: ¥ÄBÄ:iESTLÄN
Insurance
Ägency
2Š WESTMORE Dr;. Saige m
Tel 745-4822
mulle saata VABA EESTLANE aastate / poolaästto /
— t a v a l i s e / k ^ ^ i _ -
. _._ 197—-. l Ä n i s e katteks lisan $ sünjuopea
ma
1
I.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-03-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790313 |
Description
| Title | 1979-03-13-03 |
| OCR text |
•m/m
intaarid
is, mis tolmas N . Li°
fil ja mida nimetatakse
vaUmisteks, m
Lahvale anti ühe nime*'
nValida'^ kommumsi-taiididaadid
ja seetõttm
|;!gi kandidaadil loomm-tunda
lähiknkfcamise
ajalehed did kolm
|nd valhniskampaanisi
)pägandakampaaniast,
ies aed inimesi masst«
ja lasti nefl knnlata
kõnesid, mis nagu
itsid kommnnistlikku
iiogude korda ja selle
jas Kremli peamehe
leviga.
need HM. valimised
põhjuseB, et Eestist
latide hulgas on suurel
perelisi venelasi ja V©-
lud eestlasi, kes ve-ismeestena
iSeštis
fhtadel tõotavad. Nea-itute
hulka kuulnvai
[ühtivad tegelased ees-tuusadega
nägu par-ir
Karl Vaiiio ja te-
[van Käbin. Oknpeen-lehtedes
avaüdatud väitest
selgub, et suur
ttel esinejad on vene-
}n omamoodi Mnnitu-iskva
on Eesti rahva
)tsessiga võrdlemisS
lud. Nii näiteks Mr-l.
Rahva Hääles" 20.
)imunud koosolekut
'stonias", kns valija-stati"
tilemnõakogu
£ogu kandidaati Ivan
itumise avas partei
)mkomitee eamene
iMnrtazina, koosoleku |
valiti Moskva p(^-
koosseisus ning teis-
^sid sõna Tallinna Vi»
iblikombinaadi partei-retär
Av Dimitrij^,
la linnakomitee teine
Ganjushov ja teiseö
ja tegelased. Veelgi
on põlevMvurajoonis,
itel eesti nimedega
enam ei esine. Ja
• veel ..EestE-las
imetletakse,
is nähakse nii palju
iitempli parlamendi'*'
ja valimiste paroo-
I kremloloogid on leiiä"
(simusele ka vastuse,
Irahva massUiselt va-
[ Juurde viimisega ja
)unuva valimispropa-
[se rahvast üles küt-ühiskonna
üles-ida
kindlustust parte
j et partei masina-sujüvalt
ja õlitatult
Ivälismaailmale, et No
moodustab partei ja
iihtse;ja tugeva ter-
[ast, kes oma ajaloo
demokraatlikku rügi-lautinud,
on võibolla
iste krobeliste propa-petta,
kuid Eestis
ietud rahvaste juu-
[jmmunistid endid sellisega
naeni^ärse-ön
sumiitud seda
tegema ainult terro^
irlamendis Ottawas
jbruaril ja 1. märtsil
teteyahetus Helsinga
|a neiide rakendamise
kohta Belgradis pe©-
Itsil. Küsunuseiiles-
/ärske parlamendüii-
[äritoluga Yuri Shym-tiiv
— Toronto Park-
[astuste andjaiks olid
D. Jamieson ja tema
iamehdis Louis Dac-
10 küsimu^ oli lihtne,
riide tah^^ pamutatud
iele rahvastele väga
)n tõsi, et Kanada va-
{elgradis viibinud Ka-siooni
juhile instruktJ
i kohaselt kanadaläsed
ilt protesteerida N.
Jvate Helsingi kokkii^
imise eest võitlejate
pärast ja peaksid
|e riikide nimede ni^
Ikes on rikkuhod Hel=
(Jäa^ lk. 3)
17. Ja 18. mMsä dff. H. Tad,
24. ia 25.
Torcmto PõJijafa Tütarde Vaiaem-gaidide
öiganistemisel^^^k^
ti Eesti Majas Pji^t komi ja Mai
Neali ^tvõttel Mehh&o 'kohvik.
Abüisteks olid Silvia Biit, Silvia
Terts, Tiisa Vaikla ja k<^ vanem-gaidi(
fe pe(re, tagades gäidideaema-
.tanduslikuJt õnnestuva ürituse.
Kohvikus p Ä i Mehhikole omaseid
toite; nagu täco ((praetud ubadega
aha), chili (tugevasti pipardatud),
oad tortilia helvete^a^ tor-tiila
helbed piprakassfcmega, mitmesuguseid
kooke ja See ek>
soötilise ilmega toidulaud pakkus
paljudele ikülalistele emieoileihätüt
ja tundmatut, viies sööjad* kuumale
lõmmpäfese maale.
. Vasakul, näete i m aasta mais ., ^ . „ „ - —
laste üldlaulupeo embleemi See m ^^^^^^^ y^^^^^^ kandlemotüv fö-napäevases
kujunduses. Sama motiiv tuleb '«sele laulupeo rinna-märkidel.
Selle on kujundanud arhitekt Eneri Pwj^J^eg töötab peadisained-na
ühes hästituntud Toronto arhitektlfumas. ^^^.^^ ^se on Toronto eest-lasüe
samuti hästi tuntud, ta on kujundanud ^ j .^.^J^PäM ja embleeme
eesti organisatsioomdele, tema' kavand! Jäfcle^^^^ti Vana Andrese Mri-uus
.altar, ta o i IHuste^riawd.i^^^ Eestlase
õhuline joom on /äratuntav Vana • Aaii^^se o^is,^ igaaastastelt jõulu-
IdrjadeltVKui eelnüsei saastal ,,EaravaE*Viühits^^ Änen^^ .aastapäeva
ja eesti paviljon sai esimese auhinna oma^^o^^
CALGARY (VE) — Calgary | Ka austati kauaaegsst OaSgaf§^
©esiti ja läti seltsid ce asutanud Eesti Seltsi juhatuse liiget Inge
noorte huviringi. EfelMie koos- j Zadil, fess on 30 aastat eaiergilli-viibiimine
toimus 9. veebruaril
leus a^itati kiisEmm! ikmd^
võiks noortes huvi äratada eesti
ja läti paguiasühlskondade t ^
vuse vastu, mis ^kohustused on
noortel selles ühlskoimas tegut-semiseiks.
Koosvübimisel oli ikuus
lätlast ja fcims eestlast, vamise
poolest peamiselt 20-ndaites aastates.
Huvi oli suur ja otsustati
saitiaseid kokfeutulefeuid jatikafca.
süaalse tagafooni Varsity staadionil,
missugune see deks?" esitan
5,Kavand oE 3a peas am-mugi
s.t. kooride seljatagune staadionil
on' täis igasuguseid trosse ja struk-pole
sisda järelfcült vaja e ^ ^ Ä
gata. Ä ktüdas ime nad 6 ^ rippuma
paneme? See muidugi on
suur saladus... aga nagu suured
asjad ikka, tegelikult väga lihtne.
Kalamehed näiteks kasuta
paistvat õngenööri, seda ci]
staadioni raudtalade ja trosside
tuure, me kavksemeheed kat- kiHge Mnnitad^^ ma mõtiei
ta. Ma ütlen meie, sest see on suur
töö, ideekavand on minult, aga tegelikeks
läbiviijaMcs on mul kaks
väga heaä abilist, Süvia Kaur ja
Viivi Tork, mõlemad Eyersoni si-šedekoratsiooniklassi
viimase kursuse
õi
seda mõtleme kasutada, Kõik
muusikalised sümbolid osi
dud supergraafika stiilis.
oleks nü, et
paistab nagu ripuksid õhus sajad
muusikalised sümbolid noodid*
kandled, noodivõtmed, kõik läbi-vn-enam
ma midagi ei
mõne väikese asja jätan
enda teada, nagu näiteks se!le
rlmidas me oma sümbolii
iMle iile kanname."
Tartu Institnul;
Tartu Instituut palub Teie
i<^|€iiidysllkkiii: fmfm
ja testamendis meenutamist
J-Informatsioon;
Dr. E , Anija
tel. (416) 447-8958
segi mitmes variatsiooms.
,,Kuidas te nad õhku rippuma
saate?"
i,Võib-olla ma räägin nüüd liiga
palju ja võtan üllatuse momendi
sulega ära. Me kasutame õhulist
pilastmaterjali (styrofoam), see on
vä|a sobiv, tä on kerge ja kuna
seda müüakse neli-korda-neli siis
Eneri Taulüonkolm iäst, ta elukutse
viib teda tihti Torontost eemale
Kalifomiasse, Texasesse ja
Arizonasse. Firmal, kus Eneri
T&ul töötab, on praegu käsi! suur
projekt Arizonas, köndomiinium-kuurordi
ehitamine ja Eneri Tauli
kavandada on 600-toaline hotell,
selle planeerimine ja esitamine ja
kogu väline disain. Peale selle on
ta EKN-u juhatuseliige, äsja alles
oli ta Vabariigi aiktusel teadustaja,
käis
äne ^^3^ f%a traditsioonüisel
vastuvõtul ja seega on päris loo
m*kuiinaiaisin:
te jõuate?
toi-
Ma
Laupäeval, 10. veebruaril
mus Jubilee AuditpÄmis
vusvaheline Pood Pair, mida on
korraldanud juba ^5 aastat Gal^
gacry. Citizenship Goimcü. Kohalik
Eesiti Selts võttis sellest osa esi-miesed
17 aastat> kuM siis teikkis
pikem vaheaeg. Käesoleval aastal
Aga teate, öiiaa ei ole koosoleku- [ Wiüsid rahvariietes eestlamiad
tel käija^ ^1 yaj^ l^jj^^ köisitöödega jkaünistatiid laua
„_j*„« irj!^-.. ära, seei^res kodutehtud poihlainarja
(cranberry) mahla, plruikaid,
mulgi ikoiipe,kringleidyvastlakuik-
M d , torte ning kooke, teenideä
endale, ei tundu mu kõrvaltööd nii toa summa seltsi kassale. Kõik
väga tähtsatena, üks plakat siia, t^^^ olid annetatud Calgary
teine sinna. Ideid võin küll | laiiikete perenaiste poolt,
haududa mitu ikuud, aga kui ma
. toe kerge lubama ja
kui mä juba midagi teha olen lubanud,
sus pean ^5,^3 pi^g^j^^
hest jääb na^ väheke; ajast puu
du.';.-"
esitan
selt kaasa löönud igale seltsi üritusele.
Kuna pr. Zach ipuudus haiguse
tõttu, kirjutasid feiõik afetu-sel
olijad alla õnne- ning tesTiSe-soovi
kaardile, mis hiljem tänate
saadeti koos lüledega.
Viieikümne osavõtja hulgas a e tusel
oli suur hulk .mitte-eestlas-tföst
külalisi. Calgary eestlaste feö-guarv
on umbes fes isikut.
Publikut oti päeva jooksul
üle 2000 ning osavõtjaid umbes
20.rahvusty • , •, - • ;: .
mõni isegi kahe lauaga, üitesküi-raskusi
oma ande rakendamisega
kui sellega kaasub kohusetunne ja
töörõõm.
V.V.
(Algus lk. 2)
ValismMister Jamiesm
28. vc^braaril
lubanud Shymkole anda
Iie kohta lähema seletuse.
Shymko võttis küsimus® kohta pikemalt
sõna 1. märtsil kritiseerides
Kanada valitsuse hoiakut Belgradis
mng kmnitades, et Kanada
valitsusel on moraalne vastutus
nende randeesnidetaguste inimeste
ees, kes ausalt uskusid, et Helsingis
allakirjutatud kokkulepped rakendatakse
ja neid respekteeritakse.
Yuri Shymko apelleeris parlamendi
ja valitsuse poole, et Kanada
peaks muutma oma seiist hoia-kord
maha istun, s.t. kui idee käes
on, siis lahel) kõik iseenesest, just
nagu. voolab ja kõik on ühtne ja
ääretult kerge'', ütleb^ Eneri Taid. .„
Mina muidugi usun teda, sest ma I i n a - i ^ ^
tean, et aiiöekal inimesel ei ole
Kõrvalsaalis, kus korraldati
rahvatainitsijate ja laulukooride
etendoisi, jagas aukülaline A l b ^ ^
feültuufiminister Horst Schmidt
ösavõtutunnistiisi Food Pair 25
a. juubeli puhiul. Eestlaste tunnistuse
võttis vastu itäinavuse eesti
laua korraldaja Helgi Leesment.
Laupäeval, 24; veebruaril to^^
mus Calgary Mont iioyal Cbllege
Rathskeller saalis E ^ t i Vabariii-gi
aasta^Äeva aktus ning pidu
CalgaryEesti Seltsi korraldusel
Etiiakain^ed o ^
ja noortelt kanada võimleaatelt
kohalikust Alitadore Gymnastics
klubist. '
TepvftusS andsid edast läti, sBing
leedu
i.Montrealis
Kari.
Eest! Vaharilgä ass tapäeva aktusel. sktusekõneleja Maid©
teadustaja oli seltsi «esimees P.
Leesment. Tants kestis öösel isel-la
üheni.
Kuna San Francisco
pü puudub Oma Kodu, siis on viimase
kümne aasta jooksul välja-kusjunemid
/tava — Eesti Kooli
ruumide asukoht määrab nji.
seltsimaja koha.' Möödunud aastal
oli ja ka sel aastal on San
Francisco ümbruskonna eestl8(öte
„varjupaigaiks" enamasti igal teisel
pühapäeval Hope liUtheräii
Church SaniMateos, 24-nda Ave.-ja
Alameda de las Puigase nurgal,
koolipäevadel peavad seal'teised
organisatsiöCKnid oma koosolekuid,
tullalise/ikoMm sõpradega
kohtumiseks jne.
25. märtsi koolipäevale on ikuii-junud
erakordselt palju üritusi,
niiapäfast seda päeva võib liialda*
mata nimetada Tahvuslikuks pü-ha
»päevaks. -
Pärast koolftimde M 2 pilV on
jumalateenistus, kus jutlustab
abipraost Kar! Lipping. Jumalateenistust
kaunistavad solistid.
Kl. 3 p l . tohniub SJP.E.S. peaa^^
olek. Arutusele ülevad uued tegevussuunad
ja uue juhatuse va-imine.
Nagu kuulemie kandideerib
seltsi esimehe ikohald mitu inimest,
mis teeb koosoleiku ajako- .
hasemalks ja huvitävamalks möödunud
aastatega võrreldes. Var
i?em tuil juhi isikut t i k u t u l ^ ots
i d a . V -
Kl. 4p.l. 0|n (kavas ERiKü^^^l^^
õhtU; Eesti Ralmiskomitee 'pea-'
voliiilk Põhja-Iöalifofniias mag.
Heino JÕgis näitab Kanada TV
filmi „ESTO-72" ja räägib Eesti
RahTTUsteomitee tegevusest Huvi
mainitud filmi vastu on kohapeal
äärmiselt suur, touigi vahofpeal on
mööduiaud seitse aastat Kanadas
tohnunud eestlaste suuifeokkutu
leikusfe.-^ .. •
l. Vaus, deklamaator A. Vaus Ja deklamaator L. ILesia. Foto: K.
vastuse Yuri Shymkole
Südis välismfaiistri parlamendi
sekretär Löuis Duclos, kes selgitas,
lähemalt mUliseid instruktsioone
anti Kanada delegatsioonile enne
Belgradi sõitu. Duclo|e sõmavõtet
selgus» et delegatsioonilt ei nõiitrad
seda, eiÜ ta peaks vältima; nende
isikute nimede nimetamist, kes
kannatasid N. Liidus Helsmgi kok-kul^
ete rakendamise nõudmise
eest. DelegatsiWnUe tehti aga
MontreaHis ioimupM Eesti Vabariigi 61. aastapäeva aktusel o i
tJhcndriMde pealinnast Wash^ kes on koha peal üldiselt tmitud
kandis ©ma-õlgadetm Balti-Ameerika
deid. Kõneleja; ^UMMIS® _ M SiiSgas ka meseoimavalielSsi
MäMo KM
elu tegelane ning
esimehe ülesass-ajada
oma asju tasa ja
targea ning erapooletult, mis või-läbu^
ääkimiste
hoidsnnst ilma )õrgeteta.
Duclos pidas vajalikuks Hsada, et
seniste kogemust^ põhjal annab
diskreetne käitumine seüisteliäbi-i-
ääkimistel paremaid tiüemnsi kui
Jõulised avaldused .
Yairi Shymko sõnai^õtt ja aru-pädmine
näitavad, et Ottawa par-lam^
dls sünnib sageli päris huvitavaid
asju, millest Kanada aja-karjandus
vaikides ja ignoreeriva
hoiakuga mööda sammub. Loüis
Duclose vastusest Yuri Shymkole
võib järeldada, et Kanada delegatsioon
ajas Belgradis põhiliselt samasugust
„yaikiva Idiplomaatia"
poliitikat, mida ta on kasutanud kä
Kanadas venelastega suhtlemisel.
Belgradi konverents näitas kahjuks,
et selline taktika ei anna venelastega
asju arutades positiivseid
tulemusi ja vahest tuleb loobuda
ka ümber nurga rääkimisest;
ja kirjeldada olukorda nü nagii see
on. Xoodame, et seda te-
"Vaadeldes meie vabadusvõitlust
jääb tihti muljej et see on
meil oniavaheüseks ibõne- ja tüliallikaks
ja ^ e k s , millega väljaspool
suurt ei saavuta. Ausad ja
head inimesed esitavad vaateid,
mis tžhti on konflMis teiste ausate
ja heade inimeste mõtetega.
Tihti kangekaeisus ei luba ei ühel
ega: teisel• alla ..anda.või'kuldset,
k^ikiteed otsida. Tihti me!© omar
vahelised jagelemised on veeks
vene veskile. Olgu selleks Misi-mui^
tks sugulasele paki saatmine,
isamaa Ikülastamine, sealt süa
tulnud kaasõpilaste vastuvõtfmi-ne
või eelseisev Eükliku Akadeemilise
Meeskoori kontse^
Ameerikasse. Need on kõik jiiiud
ja eriti on seda viimane, mida
peame Oma. vabadusvõitluse hü-vanguiks
edukalt kasutama. Orha-valheline
tütlitsemine seda ei tee.
Leian, ©t „Eesti Rahvuskomitee
ühendriSkides'' positsioon selles
küsimuses m õige.
: Meie ei toeta seda. aktsiooiü. s*a-
: • haliselt Ja mei^ ^ pole õsgiišt-ega
võimu seda takistada või kaas-niaal..
Paljud'kas .(miugavuse, ter-tuse
või mõnel niuul põhjusel cm
meie
^akse eeloleval Mädriidi konvC'
i^tsil kus samad küsimuse^ ara-tuasde
tulevad kuigi valitsus kavatseb
Duclose sõnade kohaselt ka
Madriidis jätkata samasugust var-
Eestf vfflhadasvõitus nõualb Iga
eestlase aktiivset osavõttu ks^s
isikliku panusega või teSsfte'
, f evuse
res meeles soovitud eesimäaM ja
kuidas seda praktiliselt saavutada,
aimab rohkem tulemusi, kui
omalks võetud idee^ läbiraiumine.
Ä , leiam© senisest:
võhnalusi kanada ja
asneerika eestlaskonna koostööks
ja laiendame seda üle ko-yarematel
sarnastel keeldudel
pole olnud mingit positiivset tagajärg
© meie ühiskomiale ei sim
ega Eesitis.: ;
Võiks öelda, ©t. oma väfe- ehk
vabadusvõitluses olem® kui sah?
vas olnud kes^cmiselt aktiivsssed,
kus j ^ u d ei ole täitnud ema
iilesaodisld Ikui, ©estlesssä välfe-
Kui vaatame
rahvas selleks annab, siis võime
öelda, et see on häbiväärselt väike.
Meie ifceskorgtasatsiopnide
kdiustuselks on rahvast rohkem
informeerida, n M d a t a t o nad
saavad aidata ja kuidas. Samal
ajal on rahval (kohustuseks oma
mõtteid avaldada, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-13-03
