Vaba eestlane , October 27, 1987

              Lk. 10 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, October 27, 1987
Ratiyamass Toronto Eesti a>n<aciM>4B»<t4a»«>«»<>«a»(i«si><Ksr»4: it^»»<niMi-
(Algus lk. 1)
lätlaste suur-meeleavaldus Riia
Vabadussamba juures 14. juunil.
Aga ka mais toimunud demons­tratsioonid
keskkona 'saastamise
vastu andsid neile kogemusi ja
õpetust. Seepärast moodustati 15.
augustil 7-inimeseline organisat-siooni-
komitee, kuhu kuulusid,
peale Madissoni veel sellised
hästifuntud nimed nagu Lagle
Parek, Heikki Ahonen, Mati
Kiirend, Ilse Heinsalu, Jüri Mikk
KaljulMätik. Nad teadsid 20 USA
senaatori kirjast Gorbatshovile ja
nii ,,Ameerika Hääle" kui ka
,,Vabadusraadio" kaudu said nad
uudiseid välismail kavatsetavatest
Musta Lindi Päeva demonstrat­sioonidest.
20. augustil oli Eesti
Täitevkomitee Esimehe asetäitja
S.iShuklova Madissoni jutu­ajamiseks
enda juurde kutsunud
— sellele järgnes kõnelus 21.
augustil siseministri abi polkovnik
Kass'iga. Mõlemad olnud väga
viisakad; rääkinud demonstrat­siooni
ohtudest ja küsinud demon-strantide
arvu. Pole tahtnud
uskuda, kui Madisson öelnud, et
ta ei tea — võibolla tuleb sada,
võibolla tuhat. Siis keelatud
viimasel momendil ära Raekoja­platsil
kogunemine, kuid see
olevat olnud liiga hilja et sellest
rahvale teatada. Eelmisel ööl
olevat Ij^allinna lähedal Pääskülas
valmistatud marssimise-loosun-.
gid, lööklausetega nagu: ,,Stalini
timukad kohtu alla" ja ,,Tahame
ausat ajalugu." Kokku tehti
umbes 20 loosungit.
Vastulöögiks oh organiseeritud
komsoitolide grupid, kes kand­nud
oma plakateid pealkirjadega
nagu ,,Maha fashism" ja ,,E[
USA rakettidele." Kuna keegi ei
olevat tahtnud vastudemonstratsi-oonile
minna, saanud plakati-.
kandjad 15 rubla isikult oma töö.
eest. I tJa nad näinud üpris
häbelikud välja. KGB oli
massiliselt kohal, pildistades iga­ühte
. Ning miilitsad, nagu juba
mainitud, oskasid eesti keelt.
Kuna Raekojaplatsil oli
kogumine keelatud, siis mindi
Harju tänava kaudu Hirveparki
(pilt ilmus juba varem meie
lehes). Pemo oli lubatud kuni
kella poole kaheni, kuid läks
kauemaks. Inimesi võis 'küll olla
mitme tuhande ümber. -Kogu asi
helilindistati.
Järgmisel päeval oli toimunud
EKP koosolek ning Karl Vaino
olevat 1 nõudnud Madissoni ar-
• reteerimist. Laimukampaania ta
vastu! algas, samuti teiste
aktivistide vastu, kes meeleaval­dust
organiseerisid. Selle kohta il­mu^
ajakirjanduses üle 40 artikli,
ka raadio ja TV lainetel toimus
mustamis-kampaania. 31. augustil
toimunud uus koosolek — ot­sustati
keelata Muinsuskaitse
Seltside kohtumine Viljandis. Kui
Lagle Parek Tartust sinna sõitis,
siis võeti ta vahi alla. Mati
Kiire^id kutsuti Tallinnas KGB
major Otsa jutule. Kuid kumbagil
ei olevat käsi-jalgu väänatud ja
, nad olevat varsti vabastatud. Ka
endise poliitvangi Kalju Mätiku,
kes meeleavaldust helilindistas,
korter olevat läbi otsitud. Kuid
lint olnud siis juba läinud ja
sadadpse koopiatesse paljun­datud.
• Enne demo't olevat KGB kind­ral
Kortelainen Moskva Balti
vabariikide KGB-juhtide kok­kutulemisel
kinnitanud, et Eestis
midagi ei juhtu. Nüüd olnud ta
maruvihane ja nõudnud ar-feteerimisi
ja maalt välja saatmisi.
juba enne demo't väljasõidu-luba
käes. Teda olevat lubatud küll
Iisraeli saata, kuid sinna, ta ei,
olevat tahtnud, minna. Öeldud
aga, et kui ta demo'st osa võtab,
siis on võimalik et ta välja ei pääse
ja läheb selle asemel Siberisse.
Siis mängis ta linti, mis kohati
halvasti kuulda oli, kuid siiski üle
andis kõnepidajate sõnad ja rahva
aplausi. Seeoli väga liigutav, eriti
pooletunnise audio-lindi lõpus
kõlav ühislaul „ M u isamaa on
minu arm" . K u i d nagu Tiit Ma­disson
pärast lausus, on laulmine
kena küll, kuid sellega üksi ei saa
vabadust kätte võita! Selle asemel
peab olema märtreid nagu Jüri
Kukk, Mart Niklus või Lagle
Parek, kes sealsamas demonstrat­sioonil
kutsus üles Stalini terrori
ohvreid endaga kontakti võtma.
Parekil olevat praegu organisat­sioon
üle 60 liikmega, kes Stalini
aega uurivad.
7. sept. kutsutud Madisson
uuesti võimude juurde ja talle
teatatud, et kui ta nädala jooksul
Eestist ei lahku, läheb ta
Siberisse. Madisson ütles, et ta ei
tahtnud enam vangi minna,
seepärast nõustus ta lahkuma,
Siis võttis sõna ka Veljo Kalep,
keda Laas leivat esitles. Kalep
olevat oma esialgse pikema teksti
kõrvale pannud ja ta lubas seda
mõni teine kord esitada. Nüüd
mainis ta ainult oma tutvusest
Madissoniga ja kuidas neid
oktoobris 1980 koos Pärnust
Tallinna vanglasse viidi. Neid
mõlemit olevat juba varem
hoiatatud Olümpiamängude hea
kordamineku takistamise eest.
Nad mõlemad kuulusid Tartus
asutatud „Nikluse gruppi", mis
järjest laienes. Madisson oli neile .
sidemeheks, mööda Eesti ringi
sõites. Ta ütles veel, et kõikidest
tookordsetest tegemistest ja
olukordadest ei tohi veel praegu
rääkida. 23. augusti mälestamise
kampaania olevat alustanud
Niklus ning Markus Hess võttis
selle Kanadas üles ja
. populariseesis seda. Küsimuste
perioodil hoiatas Madisson
pagulasi VEKSA meelituste eest,
öeldes et ta ei mõista hukka kir­janikke
ja kunstnikke, keda
VEKSA valve all ja eestvedamisel
grupireisidel välja lastakse, kuid
talle ja ta Eesti sõpradele on
vastumeelt näha pilte, kus
VEKSA tegelased nagu Arnold
Meri välismail pagulaste hulgas
eesti lippude ees seisavad.
Ta rõhutas, et välismail peaks
Enn Tartole ja Mart Niklusele
09
Kuulutamine
VABA EESTLASI
täidab oma eesmärgi!
nzM)aa»o4m>n<iii>(><niHi<iii>i)<DDiMiii>o«3x»4>«xoi><^o«B»i
vabadust nõutame, ning avaldas
lootust, et ka Niklus saab
tulevikus siin Toronto E. Majas
rääkida, kus ta nüüd oma vana
sõbra Kalepiga jälle kokku sai. Ta
mainis ka koolipoiste arreteeri­mist
— kus 20 poissi Tihemetsa
tehnikumist 70-datel aastatel sun-nitöölaagreisse
saadeti, sest nad
julgesid oma patriotismi avalda­da.
Ta hoiatas kallide saadetiste,
nagu autode, läkitamise eest
Eestisse, sest inimesed kes neid.
asju saavad, eralduvad muust
ühiskonnast ja käivad oma
v ä l i s m a i s t e kingitustega
uhkeldamas. Elukalliduse kohta
Eestis ütles ta, et kuigi keegi näl­jas
ei ole, siiski on igast asjast.
puudus. Hea vorsti kilo maksab 7
kuni 11 rubla, kuna töölise palk
on umb. 200—220 rubla kuus.
Pakisaatmise kohta ei olnud ta nii
kategooriline, öeldes et see on ig­aühele
oma südametunnistuse- as­jaks.
Kalep aga ütles, et tema on
pakisaatmise poolt, sest pakid
olevat tema perekonda ta
vangisoleku ajal palju aidanud.
Noorte hoiaku kohta Eestis lisas
ta; et väliskülalistele on arusaa­mata,
miks eesti noored tänaval
sõimavad venelasi. Need sõima­jad
on ise tihti komsomo 1 i li ik-vmed.
Gorbatshovi populaarsuse
kohta mainis Madisson, et see on
tõsi — inimesed ootavad talt pal­ju,
sest ta on palju lubanud. Kas
see teostub, on raske ette
kuulutada. KGB kindral Kortelai-neni
kohta ütles ta, et. kui see
5 aastat tagasi Eestisse tuli, ei
osanud ta üldse keelt ja nimetas
end eestlaseks — vene keeles.
Kuid nüüd olevat ta midagi juurde
õppinud. Ristlaan olevat aga ru-mees,
kes ainult venelaste käske
täidab. Ta oma parteikaaslasedki
ütlevat, et ta ei kõlbaks isegi
^'kolohoosi-juhatajaks, veel vähem
peaministriks või parteisekratä-riks.
Umbes kahetunnine kõnekoos­olek
lõppes tugeva aplausiga. Er­mi
Soomet ja Valdu Lillakas and­sid
Veljo Kalepile kui Kanada
elanikule üle ,,Eestlased
Kanadas" I ja teise osa ning Hain
Rebas kutsuti kõiki 14. nov.
TrinityGollege saali, kus ta peab
ettekande nendest kuulsatest
,,ajaloo valgetest laikudest."
Nii suure rahvahulgaga kõne­koosolekut,
kus kõnelejate igat
sõna hoolikalt jälgitakse, ei ole
Torontos ammu nähtud.
Manalasse langeniiid
ja
)iste:1d5daastMS miiii sõber
Täimuiikus
Ontarios on põtru palju —
Michigani osariigis on need suur­ulukid
aga välja suremas.
Seepärast viidi hiljuti Dntario
Algonquin'i pargist 29 põtra Mar-q
u e 11 e 1 äh e d a 1 e M i c h i g a n i
osariigis, kus nad peavad nüüd
•kodunema.'V-,^
See ön juba teine Ontario
põtrade ülekanne Michigani.
Esimest korda tõinlus see aastal
1985, mil viidi sämäsuur arv
põtru, millest 10 olid isased' ehk
,, pull i d " , Michigani Upper
Peninsula piirkonda. Kuid nende
juurdekasv ei olnud nii kiire kui
oli oodatud. Seepärast läks nüüd
sinna teine saadetis. Aastaks2000
loodetakse Michigani põtrade ar­vu
olevat kasvanud 1000 ligi.
Teistkordse saadetise korraL oli
,,pullide^' käes ülekaal ---15 olid
isased, 14 emased. See toimus
veebruari algupoolel ja võttis aega
kaks nädalat. Praegu loetakse
Michiganis 77 põtra, kel kevadel
vasikate tõttu on juurdekasvu
oodata.
droogid e a bi 1 (neile las t i
kopteritelt süstid selga või kaela).
Siis tõsteti nad õhku ja viidi
kogumiskohta, kus nad looma­arstide
poolt inspekteeriti ja raäm-kästides
veoautodele laeti. Ning
teekond läkski Michigani poole.
Kaks põtradest suri juba Algon-quinis
ja üks hiljem Michiganis —
nende süsteem ei kannatanud
drooge ja kinnivõtmisele kaasuvat
shokki. Kolimisoperatsioon laks
maksma 80.000 dollarit,'mille
Michigani osariik kinni maksis.
Väljanopitud põtrade arv on
vähem kui 1 protsent Älgonquini
4000-päisest karjast, ütleb
pargisuperintendent George.
:Whitney.. •.
Ontario "Loodusvarade
Ministerium teatab siia juurde, et
nende kompuuterid on praegu
järgmise aasta põtrade-saaki 'välja
rehkendamas. Teatavasti alustati
1983.a. nondanimetatuci ,,vaTikja-,
h i " programmiga, kus põdrakütid
jahilubade peale pidid loosi võt­ma.
Ehkki 1988. aasta jahihooa-jaks
arvatakse põtradearv On­tarios
olevat tilblisti kasvanud,"
jäädakse siiski käesolevad aastal
esialgu loosivõtmise-süsteemile
kindlaks, mida piirkondade järgi
kohandatakse.
Kuig i koi k ootusärevad
põdrakütid ei saa pulli — või
emaselitentsi, v5ivad koik kes
soovivad põdrajahile minna --
põdravasikate laskmises võib iga­üks
litsentsi saada, sest paljud
neist surevad nagunii karmi talve
Goiieiiiiiei6QiDieoiiiiiiio3iiiiiiBiiBiiiiiigiii9iiDiiaiiiiiBQa
Vdjo Kaäep ja TiM Madissoin
Kolmapäeva õhtul, 21.
toobril olid Eesti Maja suurde
saali kogunenud poolteistsada ini­mest,
kes võtsid osa Maakondliku
Esinduskogu poolt möödunud
suvel korraldatud reisist Vancou-verisse
Lääneranniku Eesti Päe­vadele.
Reis toimus lennuteel,
kusjuures tagasiteel Torontosse
läbiti Kaljumäed bussidega kuni
Calgary'ni, kust jätkati koduteed
jällegi õhuteel. ^
Reis kestis 11 päeva, milledest
5 päeva veedeti lääneranniku
eestlaste keskel nende suur-pidustustel,
mis toimuvad iga
teine aasta USA linnades ja üks
kord iga kümnes aasta Kanadas.
Toronto grupp tõi reisilt kaasa
toredaid mälestusi, palju pilte,
seisvaid ja liikuvaid, mida siis
vaadati üksteisega kohvilauas
I vesteldes.
Väikesed kingitused anti
maakondade reisijuhile Etidel
Ainsaär'ele Eatoni reisibüroo
juhatajale Willy van Kemenade'le
j a reisiüõunikule Frances
BroM^n'ile, kellede abi ulatus
kaugemale ettenähtud ametiko­hustustest.
Leiti, et maakonnad demons­treerisid
oma muude edukate et­tevõtmiste
kõrval ka oskust
reiside korraldamiseks, Kui
küsiti, kes oleks näiteks nõus
kaasa sõitma kahe aasta pärast
järgmistele Lääneranniku Eesti
Päevadele, mis toimuvad Los
Angeles'is, tõusis umbes 40 kätt.
• E.A.
seinast-seina, lahtiseid j
idamaiseid vaipu, mööblit ^
auto sisemust « kahjustusi
üleujutamište puhul, seinu ja
® Scotchgard ®
kodudes ® kontorites
225-t
Pentti ' Peter
IIIIIISilDIIHiDBIIBIDIIUIIIIOOIIiliOOIBQIIIIIIIIIIIIIIIllllil
N. Liidus
1V10SK\^\ (ReutW^^ - Eestis
kutsuti üks kohtunik ise vastust
andma selle eest, et ta mõistis 15
päevaks vangi ühe kooliõpetaja
kel olid liiga pikad juuksed, teatab
Eesti N. Vabariigis ilmuv vene­keelne
ajaleht , ,Molodjozh Esto-n
i i ' '.
Oma 26. märtsi numbris teatab
see noorteleht, et N. Eesti Ülem­kohus
tühistas kohtuniku otsuse ja
vabariigi jüstiitshiinisteeriüm
ai us t a s k^ h t u n i k u vastu
distsiplinaarse menetlusega. Ei
nimetatud, niida talle karistuseks
määrati, kuid tema otsust, et
)etajaliig-pikad juuksed
^sotsialistliku moraali vastu
ning seega häbiväärsed'' peeti
naeruyäärseks.
Kas peasekretär Gorbatshovi
,^glasnost'r kehtib nüüd ka so^^^^
im
m
f w i
i
m
i
• ui'
1. .
EELK TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDI
383 Järvis St., Toronto,
Ont. M5B 2C7
Õpetaja Udo Petersoo
3714 Beecholiow Cr-
Mississauga, Ont. L4Y 3T2l
Tel. 624-6128 või 625-5930l
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta BaiIstadt]
Pühapäeval, 1. nov. kell
homm. USUPÜHASTUSPÜ]
JUMALATEENISTUSV:^ :^
Pühap., 8. nov. kell 2
koguduse iga-aastane loterii,
malateenistust ei ole.
Pühap., 15. nov. kell 11
homm. pühapäevane JUMAl
TEENISTUS.
Pühap., 22. nov. kell 4
SURNUTE-PÜHA J U M A:
TEENISTUS armulauaga. Lai
koguduse segakoor.
Pühapäevakool iga jumalal!
nistuse ajal. Leerieelsed. iga h
mikuse jumalateenistuse ajal. •
Segakoori harjutused esmasp|
viti kell 6.30 õ.
Koguduse kantselei on aval
neljapäeviti kella 10 homm. k|
kella 4 p.l.
; •.ÕPETAJA. KÕNETUN
teisipäeviti kella 6—8 õhtul ja
jäpäeviti kella 4—8 õhtul.
TORONTO KOLMAINUl
EESTI EV.-LUT.: USU
KOGUDUS
Kirik: 619 Sherbourne St.,j
Toronto (Sherbourne'i allmž
jaam on kiriku kõrval).
Õpetaja 0. Gnadenteich
' 112 Fallinbrook Rd.,
Scarborough, Ont.
M1N2T6
Tel. 698-7977 või 766-785:
Kirikukantseleis tel. 921-9411
Koguduse 35. aastapäeva
MALATEENISTUS on pühJ
1 nov. kell 3 p.l. Jutlustab 6p|
ja E. Lootsmaa Londonist. Lai
ansambel. Jumalateenistusi
j ä r g n e b koosviibimi
einelauaga.
' ÕPETAJA KÕNETUNNIl
igal teisel esmaspäeval kij
juures kell 6—8 õhtul, või
TORONTO EESTI
SEITSMENDA-PÄEVA
ADVENTKOGÜDUS
Broadview Ave., Toroi
Broadview allmaaraudtee
trammipeatuse vastas,
hispaanlaste kiriklas.
• Tel. 626-3417,: _
JUMALATEENISTUS
laupäeval kell 9.30 homm. ja
11 e.l. PIIBLIKOOLIGA. K
eestlased on kutsutud!
H H l
.-J