1987-10-27-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 79 Nr. 79 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, October 27, 1987 Lk'.
' kunst • muusika
nn
'"J i^"y^ '•«^ ' « « ^ ' « 9 ^ ' ^ '^'••'*^**"^'"*~|
|sS\ Liidu meistriks
ivat maailmarekordit
nikke hämniahias - ühe
v c r g e j õ u s t i k l a s e Ste\e
jutine • ü l e s t u n n i s t u s,
(aagitakse. et spordiaFa-jiianna
on kergejõustik,
ütlen, et spordiala nr 1
\'ahetaksin kõhklemat
a rekordid j a tiitlid edu
pallivaljakul. eriti \ee .
•in-: niängida' ^dnia;,-deni-
Illlilllllillliilliiiililüiiiiilllitliiliilü
•ajii-parast.- Vüaras-Nünd-i-
11] • • lil cm a; :1 e i t n ant :K ai s i •
ji^jühtiiTirse/üle-patal:]^
vn 1 n:g;V.eraa• v^al e' 11 a'^
:ii: selg itanai seni
vr; dõh[Ui.k()htü-;^ J ä r e 1 e .'^
•:se" ka :.iüii: selgust ;saada;^^^
ka s ilc;:: D e it aant-Küts-õil i '
nakliNe,^tõtiu-jühtu
e^i;'; Ega ^õjas ••ju, kõik;
k^:. ^[Sicmii, saatn ud: \xis(ü:
•< i .1 11 nraaeiiu-.y kahekesti
last: nad'-n|gü.:nii;'ue^^^
\ i U ' i u d teata knhc
ati no^e? st: :|ala\: ü<>:Väf^ ist
J! katte ei saanud. Oleks
o andnud tagant järele
Icd' :\ 'ahe imj t • j üatiiu k;s k
-ida Ka \ a \.eposti o n u i
poole kuue paigu. kuna
'^erkuulioildu aiiza olnuc .
niunekumne meetri
alaga kahtlast krõbinat.:
\jiö tunnussõna. Oodanud
isna oma selja taga hulga
Lhinud mõte peast. . . K u i
lasse ja ootasin. Tahtsin
i \alanuul teha ai^a ei õ n -:
TõuMii ja \aatasin ringi,
liud enam kedagi näha.:
ipilduia otsa eest järvele^
ei julgenud sellest häbi ja
.ni mli kuli mõisteta\' ja
gemendiulemalc ja diviisi
lubasin omaltpoolt teha,-
lonel-leitnant Vcndile ja
-.ada ka tuinu seletus j a as-nuljed.
Vent lubas oodata.
Julma kuriteo ohvriks, langenud näitleja Valli Martini
äiestuseks toimub laupäeval, 21. novembril 1987 OISE
^Tlmiteatris 252 Bloor West „TIINA^^ filmi uus-etendus.
Etendused on algusega kell 6 ja 8.30 õhtul. Korraldajaks on
\'alli Martini nimeline NÄITEKUNSTIFOND, mille sihiks on
eesti teatriala edutamine, teatrinoorte esiletõstniSne ja
eda.siõppimist majanduslikult
. / 1 1 N A " film, mis auhinnati
Ra'h\us\ahelisel Filmi ja TV
}\^sn\alil New Yo|-gis j a Miamis,
sai a a s t a k ü n i n e i d tagasi ka
\ a n a d a eestlaskonna suure
poolehoiu osaliseks. F i lm on ra-lattid
meie i suurmeister August-
\ i t / b e r e i klassikalise näidendi
, , L i b a h u n d i " ainetele ja selles
esine\ad peaosalistena kadunuc
V a l l i Martin Tiinana ja kanada
eesti näitlejad Oudi lyalm Marina
nine Tarvo Kass Margusena.
Koe.u teeelaskond ulatab paarisaja
liizi. Filmile lõi originaalmuusika
helilooja Taavo Virkhaus.
F i l m i l on ineliskeelne all-tekst
ugematuid kordi ja iga ettekanne
on alati uus, sest ta teema — vaba-,
dust elu suurimaks aardeks pidava
uhke eesti neiu võitlus oma
eluõnne eest, on igavene. Samuti
manab , , T I I N A " film igakordsel
uusvaatamisel esile kaasaelamise
pimze. Kuid TIINA" filmil on
veel muud haaravat pakkuda,
Ainult filmiie omase piidikeele
jõuga viib ta vanemasse põlve
kuuluvaid:mälestuste reisile sinna,
kuhu maha jäi nende noorus-aeg,
j a nooremaid huvipakkuvale
• tutvumisreisile, maale ja maailma,
mille mullas on nende • sugupuu
(dialoogi tõlge), mis võimaldab ka juured,
eesti keelt mitlje-valdavatel
sõpradel ja ^tuttavatel meie kodumaist
maaelu idülfi meenutavas
õhkkonnas arenevat pingelist tegevust
jälgida.
August Kitzbergi näidendit
. . L I B A H U N T " o^n mänsJtud
Kogu , , T I I N A " etenduste tulu
läheb eranditult Valli Martini nimelise
NÄITEKUNSTIFONDI
täiendamiseks. Toronto eesti
näidejaskond, on abistamas oma
varalahkunud kolleegi mälestuse
vustamist.
!\ar Ivask, Baltic Elegies,
lk
ärgneib
Poola luuletajale Czeslaw M i -
o s / ' i l e pühendatud õhuke, kuic
tupi^graafiliselt imctleta\'alt maitsekas
luuleraamat har Ivaski
elee^iiate^ia on kolinas !\'aski in-gliskeelseist
värssidest. Varem (^n
ilmunud samasuguspina ,,Oklahoma
October" (1984) ja .,Snov\
Lessons" (1986). Mõlema kaane-loonisiused
luuletajalt, kes on tun-
[uks saanud oma kujutav kunstilis-fe
tõ(')deüa, Kask on varem ava -
danud luuleraamatui'|J eesti' ja
^aksa keeles (..Gespigelte ,Erde"
1967). nüüd on ta kirjutanud otse
inglise keeles, jõudes selliselt
siinse mandri laiema lugejaskonnani.
Kolmandas vihi.kus ..Baltic
hlegies"" on avaldatud kümn^e ba -
titeemalist eleegiatl 'Neis tõusevac
esile kaotatud maailma. Balti
eluruumi t.unneteiia seotud eleeci-
Ilsed variatsioonid. Pilt kodumaast
saastanijse. reostamise ja
radioaktiivse kiireuse^a äratab
'hirmutunde, kuigi inimestele
öeldakse, et kõik see on vee
ohutul tasemel, ehkki lehmad
teavad, hoidudes suvi.se rohu
sCKMnisest. Elatakse olukorras,
nulle vastu rahjvaluules pole
loiatatud. Hävitava meeleoluga
ahcb tänapäevane aeg universumi
musta auku. mis on ajatu, hääletu,
rahutagune ja tnõistmise tagune.
Konkreetseisse lauseis'sc on pai- :
gutatud kodumaa, laiemalt kogu :
maailma olukord! kus vaatamata
võimalusile, mis inimesile antud,'
ta ise hävitab keskkonna j a sellega
<()()s enese.
Balti rannikud on merevaigu
rannad, kristafed kärjed, päikese
^'aik, mis kunagi püüdnud enesesse
putukaid. Ajalugu neist maadest
on saanud ,,rasvaseks" kaotatud
ja võidetud lahinguist, katkust,
mis tühjendas talud ja väljad,
millejäref polnud-muud teha
kui uuesti sündida samades vormides.
Vaadates nüüd Baltikumi
suunas võidakse kuulda mesilaspere
häält ja-tajutakse veealust
va ispuri merevaigu ^ambreile.
mis ehitatud valu tolmukaist.
Kes aga suudab ratsutada välja
sellest tormist, mis murrab muistseid
tammepuid, metsa, mis andis
varju meie vendadele. Aga torm
ei saa eitada lõplikku kingitust,
cillustatud merevaigu, päikesed
leidetakse tuulte poolt pekstuna
randadele. Eelmiste generatsioonide
hääled laulavad üle mere tu-
Tandeis kogutud ja veel
^ogumatu i s, u nustatud ja jä l le
meenutatud generatsioonide lauludes.
Luuletaja mõistab, et meie
praegused eleegiad laulavad ainult,
säilimisest.
Selle kurbuse sügavuse mõist-mkseks
räägib luuletaja oma sidemeist
Eestiga ja soome-ugri
maailmaga. Ta tunnetab sugestiivselt,
et tema värsside keel ,,sec
on mu luule k e e L \ kuigi ta on õppinud
teisi keeli, arvestab ta ikka
veel eesti keeles oma aastaringe.
Samuti seal on baltlasi; Baltikumi
nurkades, kelle kunstilooming
tõuseb spiraalina lõpmatusse
toomaks neid tagasi Baltimaale
päeval kui päike laiub karikakra
väljana.
Sellise sügava inimese mõistmise
ja tajumisega läbib luuletaja
variatsioonide kaupa kogu tundeskaala,
suutes otse konkretselt
tuntavaks muuta vahekorra sünnimaaga,
vanemate päritolumaaga
j a enese noorusaastate maadega.
Balti eleegiais ilmneb Ivaski tun-netesügavusja
ikka jälle mõistmine
merevaigumaade olukorrast
H A N N E S O JA
mm
Helifilm „ Tiina" — pulmapidu Tammarude talu õuel.
Tänavune teine .
TULIMULD •
Eesti kirjanduse ja kultuuri'
ajakirja , ,Tulimulla'' tänavu.ses
teises numbris on Ants Hartmanni
.sonetinelik,,Tagantjärgi targutamist
Annus Rävälä aadressil'',T-mar
M i k i v e r i kõne Eesti
K u l t u u r i f o n d i k i r j a n d u s õ h t u l -
(8.03.1987) Karl R i s t i k i vi
cüitinendal .surmaasta puhul —
,, Võitleja viimse veretilgani";
uurimused Ristikivist' on^ praegu
eriti sagedased nii kodumaal kui
va paguluses. Felix" Oinas jätkab
kirjanike pihtimisi ,,Kuidas kirjanikud
kirjutavad", seekord
räägivad enesest Salme-Raatma ja
Alfred Kurlents.
Ago Vallas alustas eelmises
numbris ülevaatlikku ,,Muistne
Tartu" koos mitmete linna kujunemist
näitavate plaanidega.
Salme Raatmalt on ballaad
Kuldne süda'., Paul Reets
vaatleb. Endel Kõksi loomingut
pealkirja all ,,Ajajärk nimega
abstraktne", Arvo Mägi käsitleb
Põlvkondadest meie kultuuril
o o s " , Ilmar Arens jätkab
uurimust ,,Kas ;,Must surm"
Pärnust koputas 1710. a, suve
Dalarö kantsi väravaile?" " 1.
Arens on . kirj utanud sageli
uurimuslikke artikleid Eesti
ajaloo aspektidest, mis seni
laialipillatud ajalehtedes. Kas
p o l e k s mõeldav nendegi
eriteosena avaldamine, nagu
colme esseeraamatu saamislugu
näitab? Alo Raun kirjutab ,,Surmajärgsest
elust", kus faktide
tõlgendus o n andnud kahesuguseid
tulemusi, teaduslikust vaatekohast
ei saa seda tõeks ega valeks
tunnistada.. Valev Uibopuu
vaatleb ,,Saksa noorsooraamat
18. sajandi soomeugrilaste kirjeldajana",
loetlenud mitmeid
soomeugrilastest kõnelevaid
raamatuid, vaatleb ta pikemalt
sak^a päritoluga Johann Christian
August Baueri (I.H. Selkirch)
reisiraamatut Venemaast 19. sajandil
,,Sällsama Afycn^o- pa
dess Resor i fremmande länder''
(1819).
Viktor Kõressaar vaatleb ,,üle
sajandi hilinenud esikkogu".
Gustav Adolph Oldekopi (1755—
1 838) l u u l e t u s i iseseisva
raamatuna 1985.a. pealkirjaga
,,Suve õdang". Haapsalus sün^'
d i n u d , kuid L õ u n a - E e s t is
vaimulikuna töötanud eesti keeles
kirjutanud estofiili luuletused i l musid
varem ta naisevenna
Kanepi kihelkonna õpetaja J.P.
von Rothi ninie all. Alles J . H .
R o s e n p l ä n t e r i materjalide
uurimisel selgus õige autorlus.
Oldekop oli väikese kogu oma
luuletusi saatnud Rosenplänterile
tutvumiseks, kuna tal oli olnud
mõte seda raamatuna avaldada.
Rosenplänter tagastas käsikirja,
kuid tegi õnneks koopia, mis
avastatuna on nüüd kodumaal K i r jandusmuuseumi
Käsikirjade osakonnas.
Oldekopi luule oli
m õ e 1 d u d Ka n ep i k o õ l i d e s
laulmiseks.. Selle kõrval võib
märkida, et ka Kristjan Jaak
Petersoni luule avastati alles selle
sajandi alguses.
Kriitika osas Arvo Mägi vaatleb-
Rutt Eliaseri kahte Siberi-raamatut,
Peeter Lindsaar Gunnar
Neeme joonistuste kogu ,,Kalevipoeg
taidelises nägemuses" ja
Pola Negri suri
USA-s
Pola Negri, üks tuntumaid tummfilmi
tähti, suri augusti alguses
San Antonios, Texases 93 a.
vanuses.
T e g e l i k u l t oli ta p o o li
päritoluga, õige nimega Barbara
Chalupiec. Tema karjäär algas
Berliinis, kus ta mängis mitmes
Ernst Lubitsehi filmis, neist tuntuimad
,,Carmen" ja ,,Madame
du Barry".
Hiljem USA-s muutusid tema
isiklikud seildused sama kuulsaiks
kui ta filmid. Mõnda aeg oli ta
abielus ühe gruusia vürstiga, siis
kõneldi ka vahekorrast Charlie
Ghäpliniga ja lõpuks läks ta
Hollywoodi ajalukku Rudolf
Valentino ,,viimse kihlatuna".
Kriitikud arvavad, et ta oli
haruldaselt intelligentne ja peenetundeline
oma miljöö kohta ning
kahjatsevad, et tema talenti ei
osatud paremini ära kasutada.
E PL
Johannes Kaup Helmi Elleri
lühimonograafiat „Ain Kalmus":
H.O.
Osa Oskar Lutsu ^Tagahoovis'' tegelastest. Näidendi lavastab
Endla Komi 8. novembril Castle Franki koolimajas. Ees,
vasakult: Leiki Veskimets^ Pia Metsala. Istuvad: Meeri
Lehesalu, Eric Kastein, Valve Tali, Harry Lillioja, Oudi
Kalm, Elna Libe. Seisavad: Peter Roose, Kalle Viires, Endla
Komi, Enno Õunapuu. Foto: VE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871027 |
Description
| Title | 1987-10-27-07 |
| OCR text | Nr. 79 Nr. 79 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, October 27, 1987 Lk'. ' kunst • muusika nn '"J i^"y^ '•«^ ' « « ^ ' « 9 ^ ' ^ '^'••'*^**"^'"*~| |sS\ Liidu meistriks ivat maailmarekordit nikke hämniahias - ühe v c r g e j õ u s t i k l a s e Ste\e jutine • ü l e s t u n n i s t u s, (aagitakse. et spordiaFa-jiianna on kergejõustik, ütlen, et spordiala nr 1 \'ahetaksin kõhklemat a rekordid j a tiitlid edu pallivaljakul. eriti \ee . •in-: niängida' ^dnia;,-deni- Illlilllllillliilliiiililüiiiiilllitliiliilü •ajii-parast.- Vüaras-Nünd-i- 11] • • lil cm a; :1 e i t n ant :K ai s i • ji^jühtiiTirse/üle-patal:]^ vn 1 n:g;V.eraa• v^al e' 11 a'^ :ii: selg itanai seni vr; dõh[Ui.k()htü-;^ J ä r e 1 e .'^ •:se" ka :.iüii: selgust ;saada;^^^ ka s ilc;:: D e it aant-Küts-õil i ' nakliNe,^tõtiu-jühtu e^i;'; Ega ^õjas ••ju, kõik; k^:. ^[Sicmii, saatn ud: \xis(ü: •< i .1 11 nraaeiiu-.y kahekesti last: nad'-n|gü.:nii;'ue^^^ \ i U ' i u d teata knhc ati no^e? st: :|ala\: ü<>:Väf^ ist J! katte ei saanud. Oleks o andnud tagant järele Icd' :\ 'ahe imj t • j üatiiu k;s k -ida Ka \ a \.eposti o n u i poole kuue paigu. kuna '^erkuulioildu aiiza olnuc . niunekumne meetri alaga kahtlast krõbinat.: \jiö tunnussõna. Oodanud isna oma selja taga hulga Lhinud mõte peast. . . K u i lasse ja ootasin. Tahtsin i \alanuul teha ai^a ei õ n -: TõuMii ja \aatasin ringi, liud enam kedagi näha.: ipilduia otsa eest järvele^ ei julgenud sellest häbi ja .ni mli kuli mõisteta\' ja gemendiulemalc ja diviisi lubasin omaltpoolt teha,- lonel-leitnant Vcndile ja -.ada ka tuinu seletus j a as-nuljed. Vent lubas oodata. Julma kuriteo ohvriks, langenud näitleja Valli Martini äiestuseks toimub laupäeval, 21. novembril 1987 OISE ^Tlmiteatris 252 Bloor West „TIINA^^ filmi uus-etendus. Etendused on algusega kell 6 ja 8.30 õhtul. Korraldajaks on \'alli Martini nimeline NÄITEKUNSTIFOND, mille sihiks on eesti teatriala edutamine, teatrinoorte esiletõstniSne ja eda.siõppimist majanduslikult . / 1 1 N A " film, mis auhinnati Ra'h\us\ahelisel Filmi ja TV }\^sn\alil New Yo|-gis j a Miamis, sai a a s t a k ü n i n e i d tagasi ka \ a n a d a eestlaskonna suure poolehoiu osaliseks. F i lm on ra-lattid meie i suurmeister August- \ i t / b e r e i klassikalise näidendi , , L i b a h u n d i " ainetele ja selles esine\ad peaosalistena kadunuc V a l l i Martin Tiinana ja kanada eesti näitlejad Oudi lyalm Marina nine Tarvo Kass Margusena. Koe.u teeelaskond ulatab paarisaja liizi. Filmile lõi originaalmuusika helilooja Taavo Virkhaus. F i l m i l on ineliskeelne all-tekst ugematuid kordi ja iga ettekanne on alati uus, sest ta teema — vaba-, dust elu suurimaks aardeks pidava uhke eesti neiu võitlus oma eluõnne eest, on igavene. Samuti manab , , T I I N A " film igakordsel uusvaatamisel esile kaasaelamise pimze. Kuid TIINA" filmil on veel muud haaravat pakkuda, Ainult filmiie omase piidikeele jõuga viib ta vanemasse põlve kuuluvaid:mälestuste reisile sinna, kuhu maha jäi nende noorus-aeg, j a nooremaid huvipakkuvale • tutvumisreisile, maale ja maailma, mille mullas on nende • sugupuu (dialoogi tõlge), mis võimaldab ka juured, eesti keelt mitlje-valdavatel sõpradel ja ^tuttavatel meie kodumaist maaelu idülfi meenutavas õhkkonnas arenevat pingelist tegevust jälgida. August Kitzbergi näidendit . . L I B A H U N T " o^n mänsJtud Kogu , , T I I N A " etenduste tulu läheb eranditult Valli Martini nimelise NÄITEKUNSTIFONDI täiendamiseks. Toronto eesti näidejaskond, on abistamas oma varalahkunud kolleegi mälestuse vustamist. !\ar Ivask, Baltic Elegies, lk ärgneib Poola luuletajale Czeslaw M i - o s / ' i l e pühendatud õhuke, kuic tupi^graafiliselt imctleta\'alt maitsekas luuleraamat har Ivaski elee^iiate^ia on kolinas !\'aski in-gliskeelseist värssidest. Varem (^n ilmunud samasuguspina ,,Oklahoma October" (1984) ja .,Snov\ Lessons" (1986). Mõlema kaane-loonisiused luuletajalt, kes on tun- [uks saanud oma kujutav kunstilis-fe tõ(')deüa, Kask on varem ava - danud luuleraamatui'|J eesti' ja ^aksa keeles (..Gespigelte ,Erde" 1967). nüüd on ta kirjutanud otse inglise keeles, jõudes selliselt siinse mandri laiema lugejaskonnani. Kolmandas vihi.kus ..Baltic hlegies"" on avaldatud kümn^e ba - titeemalist eleegiatl 'Neis tõusevac esile kaotatud maailma. Balti eluruumi t.unneteiia seotud eleeci- Ilsed variatsioonid. Pilt kodumaast saastanijse. reostamise ja radioaktiivse kiireuse^a äratab 'hirmutunde, kuigi inimestele öeldakse, et kõik see on vee ohutul tasemel, ehkki lehmad teavad, hoidudes suvi.se rohu sCKMnisest. Elatakse olukorras, nulle vastu rahjvaluules pole loiatatud. Hävitava meeleoluga ahcb tänapäevane aeg universumi musta auku. mis on ajatu, hääletu, rahutagune ja tnõistmise tagune. Konkreetseisse lauseis'sc on pai- : gutatud kodumaa, laiemalt kogu : maailma olukord! kus vaatamata võimalusile, mis inimesile antud,' ta ise hävitab keskkonna j a sellega <()()s enese. Balti rannikud on merevaigu rannad, kristafed kärjed, päikese ^'aik, mis kunagi püüdnud enesesse putukaid. Ajalugu neist maadest on saanud ,,rasvaseks" kaotatud ja võidetud lahinguist, katkust, mis tühjendas talud ja väljad, millejäref polnud-muud teha kui uuesti sündida samades vormides. Vaadates nüüd Baltikumi suunas võidakse kuulda mesilaspere häält ja-tajutakse veealust va ispuri merevaigu ^ambreile. mis ehitatud valu tolmukaist. Kes aga suudab ratsutada välja sellest tormist, mis murrab muistseid tammepuid, metsa, mis andis varju meie vendadele. Aga torm ei saa eitada lõplikku kingitust, cillustatud merevaigu, päikesed leidetakse tuulte poolt pekstuna randadele. Eelmiste generatsioonide hääled laulavad üle mere tu- Tandeis kogutud ja veel ^ogumatu i s, u nustatud ja jä l le meenutatud generatsioonide lauludes. Luuletaja mõistab, et meie praegused eleegiad laulavad ainult, säilimisest. Selle kurbuse sügavuse mõist-mkseks räägib luuletaja oma sidemeist Eestiga ja soome-ugri maailmaga. Ta tunnetab sugestiivselt, et tema värsside keel ,,sec on mu luule k e e L \ kuigi ta on õppinud teisi keeli, arvestab ta ikka veel eesti keeles oma aastaringe. Samuti seal on baltlasi; Baltikumi nurkades, kelle kunstilooming tõuseb spiraalina lõpmatusse toomaks neid tagasi Baltimaale päeval kui päike laiub karikakra väljana. Sellise sügava inimese mõistmise ja tajumisega läbib luuletaja variatsioonide kaupa kogu tundeskaala, suutes otse konkretselt tuntavaks muuta vahekorra sünnimaaga, vanemate päritolumaaga j a enese noorusaastate maadega. Balti eleegiais ilmneb Ivaski tun-netesügavusja ikka jälle mõistmine merevaigumaade olukorrast H A N N E S O JA mm Helifilm „ Tiina" — pulmapidu Tammarude talu õuel. Tänavune teine . TULIMULD • Eesti kirjanduse ja kultuuri' ajakirja , ,Tulimulla'' tänavu.ses teises numbris on Ants Hartmanni .sonetinelik,,Tagantjärgi targutamist Annus Rävälä aadressil'',T-mar M i k i v e r i kõne Eesti K u l t u u r i f o n d i k i r j a n d u s õ h t u l - (8.03.1987) Karl R i s t i k i vi cüitinendal .surmaasta puhul — ,, Võitleja viimse veretilgani"; uurimused Ristikivist' on^ praegu eriti sagedased nii kodumaal kui va paguluses. Felix" Oinas jätkab kirjanike pihtimisi ,,Kuidas kirjanikud kirjutavad", seekord räägivad enesest Salme-Raatma ja Alfred Kurlents. Ago Vallas alustas eelmises numbris ülevaatlikku ,,Muistne Tartu" koos mitmete linna kujunemist näitavate plaanidega. Salme Raatmalt on ballaad Kuldne süda'., Paul Reets vaatleb. Endel Kõksi loomingut pealkirja all ,,Ajajärk nimega abstraktne", Arvo Mägi käsitleb Põlvkondadest meie kultuuril o o s " , Ilmar Arens jätkab uurimust ,,Kas ;,Must surm" Pärnust koputas 1710. a, suve Dalarö kantsi väravaile?" " 1. Arens on . kirj utanud sageli uurimuslikke artikleid Eesti ajaloo aspektidest, mis seni laialipillatud ajalehtedes. Kas p o l e k s mõeldav nendegi eriteosena avaldamine, nagu colme esseeraamatu saamislugu näitab? Alo Raun kirjutab ,,Surmajärgsest elust", kus faktide tõlgendus o n andnud kahesuguseid tulemusi, teaduslikust vaatekohast ei saa seda tõeks ega valeks tunnistada.. Valev Uibopuu vaatleb ,,Saksa noorsooraamat 18. sajandi soomeugrilaste kirjeldajana", loetlenud mitmeid soomeugrilastest kõnelevaid raamatuid, vaatleb ta pikemalt sak^a päritoluga Johann Christian August Baueri (I.H. Selkirch) reisiraamatut Venemaast 19. sajandil ,,Sällsama Afycn^o- pa dess Resor i fremmande länder'' (1819). Viktor Kõressaar vaatleb ,,üle sajandi hilinenud esikkogu". Gustav Adolph Oldekopi (1755— 1 838) l u u l e t u s i iseseisva raamatuna 1985.a. pealkirjaga ,,Suve õdang". Haapsalus sün^' d i n u d , kuid L õ u n a - E e s t is vaimulikuna töötanud eesti keeles kirjutanud estofiili luuletused i l musid varem ta naisevenna Kanepi kihelkonna õpetaja J.P. von Rothi ninie all. Alles J . H . R o s e n p l ä n t e r i materjalide uurimisel selgus õige autorlus. Oldekop oli väikese kogu oma luuletusi saatnud Rosenplänterile tutvumiseks, kuna tal oli olnud mõte seda raamatuna avaldada. Rosenplänter tagastas käsikirja, kuid tegi õnneks koopia, mis avastatuna on nüüd kodumaal K i r jandusmuuseumi Käsikirjade osakonnas. Oldekopi luule oli m õ e 1 d u d Ka n ep i k o õ l i d e s laulmiseks.. Selle kõrval võib märkida, et ka Kristjan Jaak Petersoni luule avastati alles selle sajandi alguses. Kriitika osas Arvo Mägi vaatleb- Rutt Eliaseri kahte Siberi-raamatut, Peeter Lindsaar Gunnar Neeme joonistuste kogu ,,Kalevipoeg taidelises nägemuses" ja Pola Negri suri USA-s Pola Negri, üks tuntumaid tummfilmi tähti, suri augusti alguses San Antonios, Texases 93 a. vanuses. T e g e l i k u l t oli ta p o o li päritoluga, õige nimega Barbara Chalupiec. Tema karjäär algas Berliinis, kus ta mängis mitmes Ernst Lubitsehi filmis, neist tuntuimad ,,Carmen" ja ,,Madame du Barry". Hiljem USA-s muutusid tema isiklikud seildused sama kuulsaiks kui ta filmid. Mõnda aeg oli ta abielus ühe gruusia vürstiga, siis kõneldi ka vahekorrast Charlie Ghäpliniga ja lõpuks läks ta Hollywoodi ajalukku Rudolf Valentino ,,viimse kihlatuna". Kriitikud arvavad, et ta oli haruldaselt intelligentne ja peenetundeline oma miljöö kohta ning kahjatsevad, et tema talenti ei osatud paremini ära kasutada. E PL Johannes Kaup Helmi Elleri lühimonograafiat „Ain Kalmus": H.O. Osa Oskar Lutsu ^Tagahoovis'' tegelastest. Näidendi lavastab Endla Komi 8. novembril Castle Franki koolimajas. Ees, vasakult: Leiki Veskimets^ Pia Metsala. Istuvad: Meeri Lehesalu, Eric Kastein, Valve Tali, Harry Lillioja, Oudi Kalm, Elna Libe. Seisavad: Peter Roose, Kalle Viires, Endla Komi, Enno Õunapuu. Foto: VE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-27-07
