1987-10-27-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, Qctober 27, 1987
Spordist lühidalt
On selgunud, et austraallanna
Saxby ei käinud 5 km ajaga
21.01, mitte staadionirajal, vaid
väljaspool seda. Seega ei saa aega
maailmarekordiks kinnitada, vaid
see läheb kirja ainult kui tipptulemus.
o
13 tipptulemest -Eesti Mängudel
Eesti Mängude kergejõustik
's on kujunenud oodatud
sündmuseks. Osalejaid oli 22
neist kaks naismasterit. Uusi
võistlejaid oli viis. Jaak Vilms oli
kohale saabunud isegi Colorado
osariigist. Kuulitõuge oli rekordiliselt
esindatud 10-ne vanuseklassiga
alates 30-ga ja lõpetades
75-2a!
Parimate saavutuste hulka
kuulus Hillar Saareste {65 +
klassis) kaugushüpe 3.79 m
millega ületas ,,Masters All
American-' standardi 3.72 m.
Mullu ,,teenisid":selle nime Mart
Neuman (65 + ) odaviskes ja
Al tred Skonberg (70+) vasaraheites.
Alfredi nimel on ka Välis-
Eesti Irekord kettaheites (1 kg) —
30.70 m tehtud USA-Kanäda
maadevõistlusel 1984. ,,Meie
üldtase on paranenud", kirjutas
mulle Alfred Skonberg kes on
e^sti masterite organiseerija
USA-s alates 1982.
: Võistluse korraldus toimus
teistkordselt W.A.V.A. (World
Asso!c. of Veteran Athletes)
määruste kohaselt. New Jersey
TA^masterite esindaja Daye Saul
osavõtu l . E d a spi d i pea k s
1500, m Toomas Šõrra 5.44.
Kaugus Allan Laupa (30+)
4.33. Ycllo Nieman (50+) 4.51.
Kõrgus Aarand Roos (45+)
1.48.^
Kolmik Hillar Saareste (65+)
7,96.
^Kuul 7.26 kg Allan Laupa 9.10.
Juri Villand (40+) 9.44. 4 kg Pia
Steger-Laupa (30+) 6.87: ,
Ketas 2 kg Allan Laupa 23.69.
Jüri Villand'16.87.
Oda 0,8 kg Niis Parma (55 + )
33.45,.
Vasar 6 kg Toomas Nurk (35 + )
28.75.
Aegade jooksul on edukaimaks
võistlejaks Euroopa meistrivõistlustel
ujumises "olnud lääne-saks-lane
Michael Gross, kel on 11
kuld-, 2 hõbe- ja 1 pronksmedal.
Seda enne tänavust EM-i. Järgnevad
kaasmaalane Peter Nocke (9,
1,0), Roland Matthes Ida-Saksa
(5, 2, 3), Klaus Steinbach
L.-Saksa (5, 2, 2) ja ennesõjaaegne
Rootsi suurus Arne Borg(5, '
0
lühi jooksude aegu võtma
elektrooni
Uute Välis-Eesti master-rekor-dite
nimestik:
7
VÕISTLÜSILT USA-s:
SISEVÕISTLUSED:
200 m Meeme Maasik (50+)
32^1 sek. Kaugus Meeme Maasik
3.76.
Kõrgus Aarand Roos (45+)
1.47. Kuul 7.26 kg Aarand Roos
9.11.
VÄLISVÕISTLUSED:
Oda 0,8 kg Meeme Maasik
i6J0.::;.:;:c^^^^
Raskus 25 Ib Mart Neuman
<65;+)-8.58.;:;v^V';'^^^
Teivashüpe Aarand Roos 2.30;
:EestiMasterite spordi algatajana
ja edutajana P.-Ameerikas
soovin õnne ja uut edu rekordiomanikele
ja suuremat treeningut
kandidaatidele: ERK
Ida-Saksa esivõistlustel saavutas
Ralf Haber kõigi aegade seitsmenda
tulemuse vasaraheites
81.84. Ketast heitis tänavu suvel
teist korda üle 69 metri • (69.18)
maailmarekordiomanik Jürgen
Schuit. Kuulitõukes võitis meistrikulla
11. korda Udo Beyer
(22.31). Esmakordseh tuli meistriks
Marco Delonge kaugushüppes
8.18-ga.
Nr.
©
Jahilaskmise kaevikfajal tuli Frunzes NSV Liidu meistriks
Urmas Saaiiste, kes ühtlasi kordas kehtivat maailmarekordit
— 224 tabamust 225-st<>
Võistlustel Lääne-Bediinis saavutas
tänavuse parima aja
maailmas 3000 meetris
7.40,26-ga Lääne-Sakslane Dieter
Baumann, hooaja tippmargi ning
rahvusrekordi jooksis USA naiskond
4 x 100 m teatejooksus ajaga
4-1,55, mis on ka .kõigi aegade
teine tulemus. Ainult Ida-
Sakslannadorf sellest korra kiiremini
jooksnud (41,37 1985. a.).
Naiste odaviskes võitis Ingrid
Thyssen Lääne-Saksa rekordiga ja
tänavuse maailma kolmanda tulemusega
(69.68).
MM-võistlustel võrkpallis
noormeestele, mis peeti neljandat
korda, oli finaalis võidukas
Lõuna-Korea meeskond, alistades
Kuuba esinduse geimidega 3:2.
Eelmised kolm turniiri olid võitnud
N. Liidu võrkpallurid.
Kanada kaotas veerandfinaalis
venelastele 0:3.
0)
Omaaegne N . Liidu hokistaar
lätlane Helmut Balderis on juba
kolm aastat töötanud Jaapanis ühe
klubi treenerkonsu 1 tandina.
Ajakirjanikke hämmastas ühe
parima kergejõustiklase Steve
Grami hiljutine ülestunnistus.
Cram: Räägitakse, et spordialade
kuninganna on kergejõustik,
mina aga ütlen, et spordiala nr l
on jalgpall. Vahetaksin kõhklemata
kõikoma rekordid ja tiitlid edu
vastu jalgpalliväljakul, eriti veel.
kui saaksin mängida oma lem-mikmeeskonnas
,
Sunderland".
Mõnel paistnud ka relvad. Virgats oli visanud en-
)õõsasse ja lasknud saigal vaikselt mõõda minna.
Umbes lOÖ m kauguses järgnenud eelmiste jälgedes teine
viiekümne-mehelihe salk.
Asi oli selge. Virgats oli tuntud usaldatava ja külmaverelise
poisina, k^lle jutus polnud põhjust kahelda. Kogu
^pataljoni rindel oli korraga lahinguline valvsus. Varukom-panii
ruttas välja ja tõkestas ootamatuile külal isile tagasitee.
Rügement ja haaberpataljonid alarmeeriti ning kõik
võimalikud vabad üksused asusid piiramisrõngale. Oli ilmne,
et partisanide jõuk tahtis läbida rinde. Sobivaim koht
selleks näis olevat II pataljoni lõik, Meshno järve
lõunatipus. Siin asusid vaenulikud pooled üksteisest
gr^naadiviškekaugiises ning rindelt t
käepärast. Seda oletust nais kinnitavat ka jõugu liikumissuund.
Et sellist üritust ei korraldatud ilma punarind
raata ja ettevalTnistuseta,; näis sartiuti olevat kindel, sest ule-järverahvas
oli relvad „sisse õlitanud" ning mõnest kohast
kostsid rõõmsad laulujorud. Nähtavasti ioli see määratud
mfeile pidulikuma meeleolu tõstrnlseks!
Küna rügemendi rindetagune mets öli peagu läbipaäse-matu
padrik, QÖ pime ja pilves, siis lükkas
partisanide hävitamisoperatsiooni järgmisele hommikule, et
vältida pimedusesV võimalikke omapoolsed kaotusi hing
partisanide lipsamist tagasi. Öö jooksul tuli hoida aga par-tisahid
ijkotis. Mind määra^^
juhiks .Diviis lubas pataljonile eduka tegevuse korral kolm
päeva lisapuhkust.
Saabus kesköö ja rindel ennenähtanlatü^^e^^^ ja
valvsuse saatel andis vanä-aasta omad volituseci üle
1944-le. Rügemendiülem üües oma^
telefoni teel ning meie lute^ tublid poisid olla.^^^^^^^^^:;
Kohe peale keskööd tegid sissepiiratud^ nagu ette võis
arvata, ülenlinekukatse II pata See
Küna katse ebaõnnestus, paistis tõenäolikuna, et partisan^^^
tagasi pääseda oma vabariiki. Tund hiljem
i väljapääsukatse. See pole pimedas ürgmetsas
venelasest partisanilegi kerge! Tulijad sattusid meie 1.
korilpanii taga asuvale j ai aväe-saatekahuri rühmale, said
tuld ja tõmbusid ringi keskele tagasi. Järgnes veel läbimur-dekatse
kohas, kus nad kotti tüjid ning K kompanii virgats
neid märkas. Kella kolme paigu öli kõva tulevahetus
punkritelinna ees. Pataljoni konirnandopunkti aken purunes
püstolkuulipilduja valangust ja raksatasid ka ;mõned '
käsigranaadid. Rõngas oli aga kindel ning väljapääsuotsijad
tõmbusid tagasi.
Esimesel aovalgel tulid teated: rindest läbi pole läinud, .
rõngast välja pole pääsenud. Pealetung võist alata.
Rügemendiülem kolonel-leitnant Vent lubas lõppvaatuse
ajaks kohale sõita.
Võis juba olla umbes tund meie kallaletungi algusest,
kui telefon heli$es ja 1. kompanii ülem palus rnind isiklikult
telefoni juurde. ,,Ma vist lasen enda maha!„Noh^ nüüd
uusaasta hommikul kohe?" võtsin teate naljana vastu:
,,Kallis sõber, lugu on väga tõsine. Sõida kohe siia. Partisanid
on minu kompanii lõigus siiski läbi läinud!"
Rutern kui muidu olin kompanii juures. Leitnant Käis
koos teiste , ,käassüüdlastega" ootas juba teel. Koht, kus
üleminek oli toimunud, asus Habeme rühma lõigus: H
oli täiesti sõnatu ja löödud ning seisis vaiksena:- Käisi seljataga
seisis ka Pats, leitnant Toffer, keda ma olin
niääranud abiks leitnant Käisile eriti selle lõigu kön-trölliniiseks.
Kolmele õnnetule juhile lisaks seisis mõni
samm eemal kuulipildur, kelle valveloleku ajal asi oli
'juhtunud,
Läksime sündmuse kohale. Põlvini sügavasse lumme
sõtkutud rada, mida mööda tõesti sada meest võis läinud
olla, lookles põõsaste vahel, ligines mõne meetri kaugusele
küülipildujäpesast, kus ligiolev kutilipildur oli postil olnud,
tegi edasi väikese kaare paremale ja pöördus just kuulipilduja
otsa ees kümme meetrit eemal olevale järvele. Kaldast
alla libisedes oli kaotatud kõtikene nisuteradega ja üks
süurrätikutaoline tekk. See oli kõik, mis sajast mehest järgi
oli jäänud. Selge, sügav pehmesse lumme sõtkutud rada
viis aga üle järve ja vastaskaldalt uuesti üles.
Läksin kohe 1. korhpanii komandopunkti. Kuulutasin
ikka veel piiravatele üksustele„sõja-lõppu" ning võtsin
ühenduse rügeme:ndiülemaga. Jutustasin lühidalt äsja
rügemendiülem vastas. Tuligi veidi aja pärast. Vaatas sündmuse
kohta. Tagandas L kompanii; ülema leitnant Käisi.
omalt kohalt. Samas võttis kompanii juhtimise üle pataljoni
käsundöhvitser leitnant Adoson ning tema valve alla
määrati ka kõik süüdlased kuni asja selgitamiseni.
Näis enam kui selge', et asi lõhnas kohtu järele.
Sellepärast oli minu mureks asjasse ka täit selgust saada.
Sõitsin tagasi ja võtsin valvealused käsile. Leitnant Käis oli
kindel kui kalju, et asi on tema lohakuse tõttu juhtunud.
Oleks.mõnigi pauk lastud, siis veel! Ega sõjas ju kõik
kuulid taba.
•: Häbe tunnistas avameelselt üles, et temii saatnud vastu.
hommikut teise mehe ära, et mis ilmaaegu kahekesi
külmetavad. Järve kõige laiemast kohast nad nägu nii üle
minema ei hakka. Ja;kui tulevad, eks siis paugud teata kohe
alarmi. ./ :
Pats väitis, et teriTa miinipildurina ses^ jalaväevärgist
palju ei tea. Kahju on küll, et ühtegi kätte ei saanud. Oleks
teadnud, et just siit lähevad, oleks andnud tagant järele
niisugust miinipildujatuld, et pooled vähemalt jäänuksid
Lõpuks sain neljasilma-all kõnelda ka valvepostil olnud
mehega. Asi juhtunud umbes kella poole kuue paigu, kuna
kell viis tulnud tema postile. Naaberkuulipildujaiga olnud
side korras, kuna need asusid vaevalt mõnekümne meetri
kauguses; Korraga kuulnud seljataga kahtlast krõbinat.
vaadanud ümber ja tahtnud hõigata tunnussõna.^^^^^0
aga veel viivu ja siis märganudki üsna oma selja taga hulga
inimkogusid.;,Parti^anid-', — läbinud mqte peast. Kui
teen, löövad maha!
Tõmbusin augu põhja kägarasse ja ootasin. Tahtsin
ulatada kätt ja kuulipildujast valangut teha aga ei õnnestunud.
Viivu jäi kõik vaikseks. Tõusin ja vaatasin ringi.
Seljataga seisnud kogudest polnud enam kedagi näha.
samuti ka järvel. Märgates kuulipilduja otsa eest järvele
minevat rada olin nii ehmunud, et ei julgenud sellest hähi ja
kartuse pärast kellelegi rääkida".
Mul oli saladus käes. IniiTilikult mõistetav ja
arusaadav. Oli see sama aga ka rügemendiülemale ja diviisi
staabile? Lohutasin noormeest ja lubasin omaltpoolt teha,
mis teha annab. Kõlistasin kolonel-leitnant Vendile ja
palusin tema ettekandele juurde lisada ka minu seletus ja a
jaomaste ülekuulamisel saadud muljed. Vent lubas oodata
ininu ettekande saabumist.
eusH
Julma kuriteo ohvriks
mälestuseks toimub laupi
Filmiteatris 252 Bloor W|
Etendused on algusega kell
Valli Martini nimeline NÄI]
eesti teatriala edutamii
edasiõppimist majandusliku
,,TIINA" film, mis auhinn|
Rahvusvahelisel Filmi ja
Festivalil New Yorgis ja Miam
sai aastakümneid tagasi
Kanada eestlaskonna sui
poolehoiu osaliseks. Film on
jatiid meie suurmeister Au^
Kitzbergi klassikalise näidei
„Libahundi" ainetele ja sel|
esinevad peaosal istena kadui
Valli Martin Tiinana ja kan<
eesti näitlejad Oudi Kalm Marj
ning Tarvo Kass Märgu
Kogu tegelaskond ulatab paaris j
ligi. Filmile lõi originaalmuusi
helilooja Taavo Virkhaus.
Filmil on ingliskeelne all-te]
(dialoogi tõlge), mis võimalda!
eesti keelt mitte-valdaval
sõpradel ja tuttavatel meie ko(
maist maaelu idülli meenuta^
õhkkonnas arenevat pingelist
gevust jälgida.
August Kitzbergi näiden|
,,LIBAHUNT" on mängil
Ivar Ivask, Baltic Elegij
WLT, Oklahoma 1987.
,,See on siis sinu uusaastakingitus minule, oma
'sea^: ii,
Poola luuletajale Czeslaw
losz'ile pühendatud õhuke, ki
tüpograafiliselt imetletavalt mJ
sekas luuleraamat Ivar Ival
eleegiatega on kolmas Ivaski
gliskeelseist värssidest. Varen]
ilmunud samasuguseina ,.Oklal
ma, October" (1984) ja „Sn
. Lessons" (1986). Mõlema: kaa
joonistused luuletajalt, kes on ti
tuks saanud oma kujutavkunsti|
te töödega. Ivask on varem a>
danud luuleraamatuid eesti
saksa keeles (,,Gespigelte En
1967), nüüd on ta kirjutanud
inglise keeles, jõudes selli|
siinse mandri laiema lugejasl
nani. •
Kolmandas vihikus ,,B<
Elegies.'' on avaldatud kümn^e
titeemalist eleegiat. Neis tõuse]
esile kaotatud maailma,
eluruumi tunnetega seotud eld
lised variatsioonid. Pilt k(
maast saastamise, reostamise
radioaktiivse kiirgusega är<
hirmutunde, kuigi inimest
öeldakse, et kõik see on
ohutul tasemel, ehkki lehi
teavad, hoidudes suvise r
söömisest. Elatakse õlukori
mille vastu rahvaluules
hoiatatud. Hävitava meeleoll
läheb tänapäevane aeg univers
musta auku, mis on ajatu, häält
rahutagune ja mõistmise tagi
Konkreetseisse lauseisse on
gutatud kodumaa, laiemalt k\
maailma olukord, kus, vaatai
võimalusile, mis inimesile anti
ta ise hävitab keskkonna ja seilj
koos enese.
Balti rannikud on merevi
rannad, kristalsed kärjed, päik
vaik, mis kunagi püüdnud enej
se putukaid. Ajalugu neist n
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871027 |
Description
| Title | 1987-10-27-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1987 - Tuesday, Qctober 27, 1987 Spordist lühidalt On selgunud, et austraallanna Saxby ei käinud 5 km ajaga 21.01, mitte staadionirajal, vaid väljaspool seda. Seega ei saa aega maailmarekordiks kinnitada, vaid see läheb kirja ainult kui tipptulemus. o 13 tipptulemest -Eesti Mängudel Eesti Mängude kergejõustik 's on kujunenud oodatud sündmuseks. Osalejaid oli 22 neist kaks naismasterit. Uusi võistlejaid oli viis. Jaak Vilms oli kohale saabunud isegi Colorado osariigist. Kuulitõuge oli rekordiliselt esindatud 10-ne vanuseklassiga alates 30-ga ja lõpetades 75-2a! Parimate saavutuste hulka kuulus Hillar Saareste {65 + klassis) kaugushüpe 3.79 m millega ületas ,,Masters All American-' standardi 3.72 m. Mullu ,,teenisid":selle nime Mart Neuman (65 + ) odaviskes ja Al tred Skonberg (70+) vasaraheites. Alfredi nimel on ka Välis- Eesti Irekord kettaheites (1 kg) — 30.70 m tehtud USA-Kanäda maadevõistlusel 1984. ,,Meie üldtase on paranenud", kirjutas mulle Alfred Skonberg kes on e^sti masterite organiseerija USA-s alates 1982. : Võistluse korraldus toimus teistkordselt W.A.V.A. (World Asso!c. of Veteran Athletes) määruste kohaselt. New Jersey TA^masterite esindaja Daye Saul osavõtu l . E d a spi d i pea k s 1500, m Toomas Šõrra 5.44. Kaugus Allan Laupa (30+) 4.33. Ycllo Nieman (50+) 4.51. Kõrgus Aarand Roos (45+) 1.48.^ Kolmik Hillar Saareste (65+) 7,96. ^Kuul 7.26 kg Allan Laupa 9.10. Juri Villand (40+) 9.44. 4 kg Pia Steger-Laupa (30+) 6.87: , Ketas 2 kg Allan Laupa 23.69. Jüri Villand'16.87. Oda 0,8 kg Niis Parma (55 + ) 33.45,. Vasar 6 kg Toomas Nurk (35 + ) 28.75. Aegade jooksul on edukaimaks võistlejaks Euroopa meistrivõistlustel ujumises "olnud lääne-saks-lane Michael Gross, kel on 11 kuld-, 2 hõbe- ja 1 pronksmedal. Seda enne tänavust EM-i. Järgnevad kaasmaalane Peter Nocke (9, 1,0), Roland Matthes Ida-Saksa (5, 2, 3), Klaus Steinbach L.-Saksa (5, 2, 2) ja ennesõjaaegne Rootsi suurus Arne Borg(5, ' 0 lühi jooksude aegu võtma elektrooni Uute Välis-Eesti master-rekor-dite nimestik: 7 VÕISTLÜSILT USA-s: SISEVÕISTLUSED: 200 m Meeme Maasik (50+) 32^1 sek. Kaugus Meeme Maasik 3.76. Kõrgus Aarand Roos (45+) 1.47. Kuul 7.26 kg Aarand Roos 9.11. VÄLISVÕISTLUSED: Oda 0,8 kg Meeme Maasik i6J0.::;.:;:c^^^^ Raskus 25 Ib Mart Neuman <65;+)-8.58.;:;v^V';'^^^ Teivashüpe Aarand Roos 2.30; :EestiMasterite spordi algatajana ja edutajana P.-Ameerikas soovin õnne ja uut edu rekordiomanikele ja suuremat treeningut kandidaatidele: ERK Ida-Saksa esivõistlustel saavutas Ralf Haber kõigi aegade seitsmenda tulemuse vasaraheites 81.84. Ketast heitis tänavu suvel teist korda üle 69 metri • (69.18) maailmarekordiomanik Jürgen Schuit. Kuulitõukes võitis meistrikulla 11. korda Udo Beyer (22.31). Esmakordseh tuli meistriks Marco Delonge kaugushüppes 8.18-ga. Nr. © Jahilaskmise kaevikfajal tuli Frunzes NSV Liidu meistriks Urmas Saaiiste, kes ühtlasi kordas kehtivat maailmarekordit — 224 tabamust 225-st<> Võistlustel Lääne-Bediinis saavutas tänavuse parima aja maailmas 3000 meetris 7.40,26-ga Lääne-Sakslane Dieter Baumann, hooaja tippmargi ning rahvusrekordi jooksis USA naiskond 4 x 100 m teatejooksus ajaga 4-1,55, mis on ka .kõigi aegade teine tulemus. Ainult Ida- Sakslannadorf sellest korra kiiremini jooksnud (41,37 1985. a.). Naiste odaviskes võitis Ingrid Thyssen Lääne-Saksa rekordiga ja tänavuse maailma kolmanda tulemusega (69.68). MM-võistlustel võrkpallis noormeestele, mis peeti neljandat korda, oli finaalis võidukas Lõuna-Korea meeskond, alistades Kuuba esinduse geimidega 3:2. Eelmised kolm turniiri olid võitnud N. Liidu võrkpallurid. Kanada kaotas veerandfinaalis venelastele 0:3. 0) Omaaegne N . Liidu hokistaar lätlane Helmut Balderis on juba kolm aastat töötanud Jaapanis ühe klubi treenerkonsu 1 tandina. Ajakirjanikke hämmastas ühe parima kergejõustiklase Steve Grami hiljutine ülestunnistus. Cram: Räägitakse, et spordialade kuninganna on kergejõustik, mina aga ütlen, et spordiala nr l on jalgpall. Vahetaksin kõhklemata kõikoma rekordid ja tiitlid edu vastu jalgpalliväljakul, eriti veel. kui saaksin mängida oma lem-mikmeeskonnas , Sunderland". Mõnel paistnud ka relvad. Virgats oli visanud en- )õõsasse ja lasknud saigal vaikselt mõõda minna. Umbes lOÖ m kauguses järgnenud eelmiste jälgedes teine viiekümne-mehelihe salk. Asi oli selge. Virgats oli tuntud usaldatava ja külmaverelise poisina, k^lle jutus polnud põhjust kahelda. Kogu ^pataljoni rindel oli korraga lahinguline valvsus. Varukom-panii ruttas välja ja tõkestas ootamatuile külal isile tagasitee. Rügement ja haaberpataljonid alarmeeriti ning kõik võimalikud vabad üksused asusid piiramisrõngale. Oli ilmne, et partisanide jõuk tahtis läbida rinde. Sobivaim koht selleks näis olevat II pataljoni lõik, Meshno järve lõunatipus. Siin asusid vaenulikud pooled üksteisest gr^naadiviškekaugiises ning rindelt t käepärast. Seda oletust nais kinnitavat ka jõugu liikumissuund. Et sellist üritust ei korraldatud ilma punarind raata ja ettevalTnistuseta,; näis sartiuti olevat kindel, sest ule-järverahvas oli relvad „sisse õlitanud" ning mõnest kohast kostsid rõõmsad laulujorud. Nähtavasti ioli see määratud mfeile pidulikuma meeleolu tõstrnlseks! Küna rügemendi rindetagune mets öli peagu läbipaäse-matu padrik, QÖ pime ja pilves, siis lükkas partisanide hävitamisoperatsiooni järgmisele hommikule, et vältida pimedusesV võimalikke omapoolsed kaotusi hing partisanide lipsamist tagasi. Öö jooksul tuli hoida aga par-tisahid ijkotis. Mind määra^^ juhiks .Diviis lubas pataljonile eduka tegevuse korral kolm päeva lisapuhkust. Saabus kesköö ja rindel ennenähtanlatü^^e^^^ ja valvsuse saatel andis vanä-aasta omad volituseci üle 1944-le. Rügemendiülem üües oma^ telefoni teel ning meie lute^ tublid poisid olla.^^^^^^^^^:; Kohe peale keskööd tegid sissepiiratud^ nagu ette võis arvata, ülenlinekukatse II pata See Küna katse ebaõnnestus, paistis tõenäolikuna, et partisan^^^ tagasi pääseda oma vabariiki. Tund hiljem i väljapääsukatse. See pole pimedas ürgmetsas venelasest partisanilegi kerge! Tulijad sattusid meie 1. korilpanii taga asuvale j ai aväe-saatekahuri rühmale, said tuld ja tõmbusid ringi keskele tagasi. Järgnes veel läbimur-dekatse kohas, kus nad kotti tüjid ning K kompanii virgats neid märkas. Kella kolme paigu öli kõva tulevahetus punkritelinna ees. Pataljoni konirnandopunkti aken purunes püstolkuulipilduja valangust ja raksatasid ka ;mõned ' käsigranaadid. Rõngas oli aga kindel ning väljapääsuotsijad tõmbusid tagasi. Esimesel aovalgel tulid teated: rindest läbi pole läinud, . rõngast välja pole pääsenud. Pealetung võist alata. Rügemendiülem kolonel-leitnant Vent lubas lõppvaatuse ajaks kohale sõita. Võis juba olla umbes tund meie kallaletungi algusest, kui telefon heli$es ja 1. kompanii ülem palus rnind isiklikult telefoni juurde. ,,Ma vist lasen enda maha!„Noh^ nüüd uusaasta hommikul kohe?" võtsin teate naljana vastu: ,,Kallis sõber, lugu on väga tõsine. Sõida kohe siia. Partisanid on minu kompanii lõigus siiski läbi läinud!" Rutern kui muidu olin kompanii juures. Leitnant Käis koos teiste , ,käassüüdlastega" ootas juba teel. Koht, kus üleminek oli toimunud, asus Habeme rühma lõigus: H oli täiesti sõnatu ja löödud ning seisis vaiksena:- Käisi seljataga seisis ka Pats, leitnant Toffer, keda ma olin niääranud abiks leitnant Käisile eriti selle lõigu kön-trölliniiseks. Kolmele õnnetule juhile lisaks seisis mõni samm eemal kuulipildur, kelle valveloleku ajal asi oli 'juhtunud, Läksime sündmuse kohale. Põlvini sügavasse lumme sõtkutud rada, mida mööda tõesti sada meest võis läinud olla, lookles põõsaste vahel, ligines mõne meetri kaugusele küülipildujäpesast, kus ligiolev kutilipildur oli postil olnud, tegi edasi väikese kaare paremale ja pöördus just kuulipilduja otsa ees kümme meetrit eemal olevale järvele. Kaldast alla libisedes oli kaotatud kõtikene nisuteradega ja üks süurrätikutaoline tekk. See oli kõik, mis sajast mehest järgi oli jäänud. Selge, sügav pehmesse lumme sõtkutud rada viis aga üle järve ja vastaskaldalt uuesti üles. Läksin kohe 1. korhpanii komandopunkti. Kuulutasin ikka veel piiravatele üksustele„sõja-lõppu" ning võtsin ühenduse rügeme:ndiülemaga. Jutustasin lühidalt äsja rügemendiülem vastas. Tuligi veidi aja pärast. Vaatas sündmuse kohta. Tagandas L kompanii; ülema leitnant Käisi. omalt kohalt. Samas võttis kompanii juhtimise üle pataljoni käsundöhvitser leitnant Adoson ning tema valve alla määrati ka kõik süüdlased kuni asja selgitamiseni. Näis enam kui selge', et asi lõhnas kohtu järele. Sellepärast oli minu mureks asjasse ka täit selgust saada. Sõitsin tagasi ja võtsin valvealused käsile. Leitnant Käis oli kindel kui kalju, et asi on tema lohakuse tõttu juhtunud. Oleks.mõnigi pauk lastud, siis veel! Ega sõjas ju kõik kuulid taba. •: Häbe tunnistas avameelselt üles, et temii saatnud vastu. hommikut teise mehe ära, et mis ilmaaegu kahekesi külmetavad. Järve kõige laiemast kohast nad nägu nii üle minema ei hakka. Ja;kui tulevad, eks siis paugud teata kohe alarmi. ./ : Pats väitis, et teriTa miinipildurina ses^ jalaväevärgist palju ei tea. Kahju on küll, et ühtegi kätte ei saanud. Oleks teadnud, et just siit lähevad, oleks andnud tagant järele niisugust miinipildujatuld, et pooled vähemalt jäänuksid Lõpuks sain neljasilma-all kõnelda ka valvepostil olnud mehega. Asi juhtunud umbes kella poole kuue paigu, kuna kell viis tulnud tema postile. Naaberkuulipildujaiga olnud side korras, kuna need asusid vaevalt mõnekümne meetri kauguses; Korraga kuulnud seljataga kahtlast krõbinat. vaadanud ümber ja tahtnud hõigata tunnussõna.^^^^^0 aga veel viivu ja siis märganudki üsna oma selja taga hulga inimkogusid.;,Parti^anid-', — läbinud mqte peast. Kui teen, löövad maha! Tõmbusin augu põhja kägarasse ja ootasin. Tahtsin ulatada kätt ja kuulipildujast valangut teha aga ei õnnestunud. Viivu jäi kõik vaikseks. Tõusin ja vaatasin ringi. Seljataga seisnud kogudest polnud enam kedagi näha. samuti ka järvel. Märgates kuulipilduja otsa eest järvele minevat rada olin nii ehmunud, et ei julgenud sellest hähi ja kartuse pärast kellelegi rääkida". Mul oli saladus käes. IniiTilikult mõistetav ja arusaadav. Oli see sama aga ka rügemendiülemale ja diviisi staabile? Lohutasin noormeest ja lubasin omaltpoolt teha, mis teha annab. Kõlistasin kolonel-leitnant Vendile ja palusin tema ettekandele juurde lisada ka minu seletus ja a jaomaste ülekuulamisel saadud muljed. Vent lubas oodata ininu ettekande saabumist. eusH Julma kuriteo ohvriks mälestuseks toimub laupi Filmiteatris 252 Bloor W| Etendused on algusega kell Valli Martini nimeline NÄI] eesti teatriala edutamii edasiõppimist majandusliku ,,TIINA" film, mis auhinn| Rahvusvahelisel Filmi ja Festivalil New Yorgis ja Miam sai aastakümneid tagasi Kanada eestlaskonna sui poolehoiu osaliseks. Film on jatiid meie suurmeister Au^ Kitzbergi klassikalise näidei „Libahundi" ainetele ja sel| esinevad peaosal istena kadui Valli Martin Tiinana ja kan< eesti näitlejad Oudi Kalm Marj ning Tarvo Kass Märgu Kogu tegelaskond ulatab paaris j ligi. Filmile lõi originaalmuusi helilooja Taavo Virkhaus. Filmil on ingliskeelne all-te] (dialoogi tõlge), mis võimalda! eesti keelt mitte-valdaval sõpradel ja tuttavatel meie ko( maist maaelu idülli meenuta^ õhkkonnas arenevat pingelist gevust jälgida. August Kitzbergi näiden| ,,LIBAHUNT" on mängil Ivar Ivask, Baltic Elegij WLT, Oklahoma 1987. ,,See on siis sinu uusaastakingitus minule, oma 'sea^: ii, Poola luuletajale Czeslaw losz'ile pühendatud õhuke, ki tüpograafiliselt imetletavalt mJ sekas luuleraamat Ivar Ival eleegiatega on kolmas Ivaski gliskeelseist värssidest. Varen] ilmunud samasuguseina ,.Oklal ma, October" (1984) ja „Sn . Lessons" (1986). Mõlema: kaa joonistused luuletajalt, kes on ti tuks saanud oma kujutavkunsti| te töödega. Ivask on varem a> danud luuleraamatuid eesti saksa keeles (,,Gespigelte En 1967), nüüd on ta kirjutanud inglise keeles, jõudes selli| siinse mandri laiema lugejasl nani. • Kolmandas vihikus ,,B< Elegies.'' on avaldatud kümn^e titeemalist eleegiat. Neis tõuse] esile kaotatud maailma, eluruumi tunnetega seotud eld lised variatsioonid. Pilt k( maast saastamise, reostamise radioaktiivse kiirgusega är< hirmutunde, kuigi inimest öeldakse, et kõik see on ohutul tasemel, ehkki lehi teavad, hoidudes suvise r söömisest. Elatakse õlukori mille vastu rahvaluules hoiatatud. Hävitava meeleoll läheb tänapäevane aeg univers musta auku, mis on ajatu, häält rahutagune ja mõistmise tagi Konkreetseisse lauseisse on gutatud kodumaa, laiemalt k\ maailma olukord, kus, vaatai võimalusile, mis inimesile anti ta ise hävitab keskkonna ja seilj koos enese. Balti rannikud on merevi rannad, kristalsed kärjed, päik vaik, mis kunagi püüdnud enej se putukaid. Ajalugu neist n |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-27-06
