Vaba eestlane , October 27, 1987

              Lk. i : Y A B A E E S f L A N E teism 1987 - Tuesday. October 27. 1987
EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
• VÄLJÄANDM: O/Ü Vaba: Eestlane.
r2ÖÄ::Wil:lowdale Ave..;^^
120:A Willowdale Ave:;/:W M2N
9
Tege>loimetaja: Arvi Tinits.^,. ' ;. Toinietäja: Olaf Kopvillem. ,
Toinietuse.kolleegium: Karl;Ärfo. Heino:Jõev Trass.•
Telefonid: toimetus 733-4550.^talitus (tellimised,^ -kuulutused,
ekspeditsioon): 735-4551 :avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni.•.
;: ajalehe tariifiga aastas $60-—.poo
aastas S34..^ ja veerandaastas Sl8. — . kiripostiga lisandub, posti-i
l u : - ! vastavalt S i i l . - v - S ö O . ^ . S31.—. •
väljaspcK)! Kaiiadat:: aastas S8Ö.—. poo aastas .;
S44: — ja veefandaastas:$B.---v I^^W posti ja lennuposti hinnad
vastavalt — USA S i l S . — S 6 2 . S 3 2 . — : mujal välismaa
•S140..-::$75:-,::S40-
:Aadressi muudatus S üksikriurnbri hind 75 c-
Kuulutuste hinnad;üks toirühel veerul: S5.50, esiküljel $6.50. :
Kuulutusi; võetakse vastu nädala esim^
horhm. kella iÖ-rii:ja:nädalä teise ajalehte ku
1 Q-ni.:Väljaspool tööaega:: Leida .Marley 223-0080.,
Pärsia lahel on blukoi^d muu­tunud
viimaste päevade kestel
üha pinevamaks ja Washingto­nis
räägitakse juba suurema sõ­jalise
kokkupõrke võimalustest.
Lut õli suuremate sõjaliste
operatsioonide võimaluste tulle
on valanud kaks häirivat vahe­juhtumit
Ühehdrii kide lipu
all sõitva Kuveidi suiire
tanklaeva ründamine Iraani
rannikult väljatulistiatud
raketiga ja pärast seda
toimunud ameerika sõjalaevade
tasumisrühnakVniillega süüdati
põlema ja hävitati kaks Färsia
lahes asuvat Iraani oiiplatvpr-mi,
mis Washingtoni andmetel
olid ühtlasi radarijaamadeks,
Olukorra tõsidust arvesse yõt-tes
kaalu^ Ühendriikide valitsus
eesotsas president Reaganiga
koostöös Kongressiga <mitü
päeva Iraani raketirünnakuga
seoses tekkinud kriisi j a jõiidis
1 õ puks seis uk oh aie, et
ameeriklastel tuleb tegutseda,
kui nad ei taha kaotada oma
|i*estii2hijä julgustada pass
siisegja Teherani uutele kallale­tungidele.
Ettevaatuse mõttes
teostati tasumisrünnäk võrdle­misi
väikeses ulatuses, küna
ühendriikide sõjalaevastikul ja
lennukite emalaevalt startinud
lenhukitel oleks võimalus olnud
anda surmahoopi ka Pärsia lahe
rannikul asuvatele Iraani rake-
•. tibaasidele. -
Iraani agressiivsuse ja sõ­jakuse
tulemusena pn ameerik­lased
vastu neride t^tmist
kistud kuuma sõja operat­sioonidesse/
Esialgsed kavatsu­sed,
piirduda Pärsia lahes ainult
oma laevastiku jou demonstrat-sioöhiga
ja tähelipu näitamise­ga,
on jooksnud Iraani ülbe sõ­jakuse
karidele ning Washingto­nis
kostab juba Reaganiga opö-sitsi00nis
olevate poliitiliste
ringkondade ridadest haä^^
valitsus sooritas suure eksisam­mu
kui ta siirdus sõjalaevadega
Pärsia lahte korda pidama,
tanklaevade liiklust kaitsema
ning Iraani vaos hoidma:
pettumuseks, et Iraak ei ole
võimeline Iraani Õlieksporti pi-durdamav
mis annab võimaluse
H[p|nieirule ja tema jüngritele
agressiivselt pikka ja kulukat
sõda pidada. Iraani õli väljaveo-tsen|
rumiks on Püiar^ saar,
: kust - saadetakse.; teistesse riiki-
• • t r
'Sse
: ::VIOSKVA (Reuter) - Ühend-rükide
armeest ära hüpanud
22-aast ane reamees W ade
Roberts, kes möödunud aprillis
\ . Liidus asüüli palus, on nüüd
valmis koos oma Lääne-Saksa
pruudiga koju tagasi pöör­duma.
Ta ütleb, et talle üldiselt
meeldib Venemaal, kuid tema
ema kiusatakse Kalifornias taga
ja ta peab sellepärast välja il­muma,
et oma teenitud
karistust ära kanda. Varemalt
teatati, et tema pruut ei olnud
üldse rahul eluga N. Liidu väi­kelinnas,
kuhu neid oli
desse 80 prots. Iraanist väljamS-nevast
õlist* Praegu iäheb
Kharg'ist teele umbes 1,5 mil­jonit
tönni õli päevas ja võttes
arvesse saare õliseadmete täht­sust,
on ' Iraani ülemjuhatus
kohalikku õhukaitset pidevalt
tõhustanud. On väga võimalik,
et siia on toodud ka need Hawl^
tüüpi õhukaitseraketid, mis
ameeriklased müüsid Xraariile
Iraani-contra afääri raamides;
Sõjalised eksperdid imestavad
eritiy miks Iraagi lennuvägi pole
suutnud senini Khargis asuvaid
õliseadpieid hävitada, kuna see
Vähendaks tunduvalt Iraani
sissetulekuid ja piiraks uute
relvade muretsemist .Iraagi len­nuväe
tagasihoidlikkust võib
ühest küljesit seletada vajalike
rürinaklenriukite puudumisega,
mis oleksid võimelised madal-lenhuga
oma eesmärke
atakeerima^ kuid Iraagi len­durid
peaksid võimelised olema
ka praeguste võimaluste juures
KhargM seadmeid hävitainavkui
nad läheneksid oma eesmärgile
mitmes laines initmest suunast
ja mitmest erinevast kõrgusest,
lüües sellega segi tõrjesüsteemi.
Võibolla ön õigus nendel asja­tundjatel,
kes irooniliselt kalkun
leerivad, et iraagi õhnjõud oh
pannud lootuse ameeriklastele,
kes seoses sõja laienemisega ori
su n n i t u d o m a 1 e n n ü väge
aktiivselt rakendama ja Kharg'i
vpürustama.:'.;:.
Mõned nädalad tagasi tun-d
u sid sell is ed mõtt e d
soovunelmatena, kuid need ön
muutunud, iiüüdv pärast Ühen­driikide
ristlejate rünnakut
Iraani õlipl at vorm idel e,
võrdlemisi realistlikeks^ - Tehe-ranist
kostavad pärast platvor­mide
hävitamist ähvardavad
h ä äle d, mis too ta v äd
tasumisaktsiöone ameeriklaste
vastu ning ei taha midägi teada
sellest, et terava konflikti üSA-ga
tekitas Iraani raketirünnak
ühendriikide lipu all sõitvale
Kuveidi tanklaevale. Võttes
arvesse Iraani j juhtkonna fana­tismi
ja arheeriklaste-vihkamist
tundub Väga tõenäolisena, et
Iraan sooritab kas Pärsia lahel
või mujal uue ataki ühendrii­kide
vastu. Sellele järgneb
vastu-
- aktsioon ja selline samm-sam-muline
sõjategevuse laienemine
:s suurte sõjaliste'ope-:
Mhi
QUEBEC CITY - Kuningan­na
Elisabeth oma külaskäigul
Quebeci provintsi pealinna kiitis
heaks Meech järve kokkuleppe,
mis kindlustab prantsuskeelt
rääkivale provintsile ,,eriseisun-di".
Viimane kord kui ta siin
külas käis hakkasid quebec'ia-sed
niäratsema ja politsei pidi
tosinaid arreteerima.
Konverentsi avamine Taipeis.
Anti-kommunistide
WASHINGTON re-sident
„ Reagan kinnitas, et ta
pooldafe Kanada—ÜSA vahelist
kaübanduslepingüt ja probleem
selle kinnistamisega on ainult
Kanada parlamendis. Samal
ajal kaebas Kanada välisminis­ter
Jöe Clark, et ÜSA viljamüük
N. Liidule lõikab ära Kanada
soodsad viljamüügivahekorrad
kommunistidega.
WASHINGTON' (ÜPI):--, Pre-;
sident Reagan ei nõustunud
nimetamast järgmise tippkoh­tumise
daatumit v kuid ta lisas et
selline^ kohtumine kindlasti
toimub. Gorbatshov pidavat
:tuiemä^;:-üS:A-sse'.; külla.:, j a:
vaatama ka siin pisut ringi.
ohd Moskvas kops
välisminister George
Shultz ja N. Liidu välisminister
Eduard Shervarnädze, et või^
malikule tippkonverentsÜe teed
^'YORK ( C F ) - N i i N^
Yorgi kui ka Toronto börsil
langesid aktslatehinnad hooli­mata
kesknädaläsest tõusu-seišust
ja president Reagani
poolt väljakuulutatud pidur-damisaktsioonist.
Neljapäeva­õhtuses
telesaates ütles Reagan,
et ta kohtub Kongressi juhtivate
isikutega nii pea kui võimalikv
deritsiidi kärpimise üle läbi
rääkimisteks.
/ :ÜSÄ'št viibis .kon\'efentsil USA
^onsressiliikmed ^ Earl Hutto.
:Röbert • T a l l ö n . Ralph : H a l l . •
Charles Wilson:;Richard: k
Arizona osafiisi kuberner Evan
;Mechana, :USA kindral John K.
•Singlaub:: ja Reed vlryine ;(Ac-cüräcv
in Media). Münchenist oli
kohale sõitnud ABN president
Siava Stetsko: ning Rootsist Birser
:Ha2ar a Benil Hässman.'Norrast
oli ^:Petter^ Krosby ja Soomest
:Heimo Rantala. Heikki Eskeiinen:
ja Pertti Torni.:' \
Konverentsi vüldteemaks oH>
. ,Co,mmon : Secufity Through
; FT e e d 0 m:';' (Ö h i n e • j ü 1 g e 01 e k •
A^abaduse kaudu): ning konverentsi
kuulutas :avatuks 15. augusti
komitee auesimees dr. Ku Ghens-
Kang. Igapäev olid loengud ja et-;
tekanded. mis .suuremas osas
te g e le s i d P u n a - H i i na j ä
Honskongisa.
: Ühel päeval esitati ettekanne •
.,30 aastat antikommunistlikku
15; augustist kuni 23. augustini toimus 20. WÄCL
lailma Antikommunistliku yidu) konverents Taipeis,
Taivanis. Sellest võttis osa 470 delegaati 110 maalt .Eestlastest
viibis konverentsil Balti Vabadusliidu esimees Avo Piirisild
Los Ängeles^st ja Arvo Horm Rootsist (T^^I^
nistliku Liidu eesti osakonna esimees). Seekord võttis
konverentsist osa ka leedulasi ja ukrain]asi,^^y^
Myron Kompas:, endise USA-presid^^^
liina professor. "
Õhtuti: loimusjd, banketid, kori:
raldatud:Rah\usilku Hiina • tege--
aste poolt.;Külalisi viidi vaba
ajal Täipei: teatritesse.: muuseumi­desse
nins ringreisidele. Balti'kü-simus;
kerkis tihti esile.just pealet
loen gu t k ü s i mu st e per i oo^\\. ^^xi^ •
eriti •ukraina-: delegatsioon: selle
üles:tõstis. : : • ' ,
•Konverentsile säati^ oma: ier\i-tused
ka: ÜSA president Ronald
Reagan. Konverentsi:.löpp-dek-laratsioonis
nimetati, et: könve-rentsist
:osavõtjad soovivad Eesti.
Üäti ja Leedu iseseisvuse taasta­mist.'
2 i . :Maailnia ^.^ntikommu-nistlik
Konverents otsustati pidada
aastal: Shveitsis:
Rohkem telli jäid parem ajaleht.
Soovitage
tegevust'";: seal - arutatr ka
Nõukogude Liitu: ja Ida-Euroopä
ettekannet juhatas üks
oma sõpradele!
ratsioonideni, mille raamides
tõesti ameerika lennuvägi võib
hakata lööma Kharg'i õlisead-metele
surmakella.
Kuid Washingtoni ei häiri
mitte ainult küsimus, mida
plaanitseb Hömeini oma süngete
mõttekaaslastega tulevikus,
vaid ameerika poliitikute und
häirib ka Kremli suhtumine
Pärsia lahe siindmustesse ja
Ühendriikide-Iraani konflikti.
Kas venelased suvatsevad jääda
rahulikeks pealtvaatajateks, kui
sõjategevus Pärsia lahel laieneb
ja N. Liidu huvisid hakkab
riivama? — see on küsinius, mis
piinab tJhendriikide poliitilist ja
sõjaväelist juhtkonda kindlasti
rohkem kui Homeini tuleviku-
!
20. Maailma AntikonimunistlikuL^^^
jad Taipeis, Tlaiivanis.^
:i Vabadusliidu esimees Avo Piirisild,^
esimees Heima Rantala.
Nr. 79
Näib, et Eestis on Virumaa
asuvate fosforiidivarude kasuta]
misele võtmisel tekkinud ebasel
gus ja täpse informatsiooni puu]
dumine. küsimust püüal
,,Rahva Hääles'' toodud ETA-h
antud jutuajamisel selgitadj
Eesti NSV Ministrite Nõukogi
(okupeeritud Eesti valitsusi
esimehe (peaministri) asetäitjj
ja Eesti fosforiidikomisjoni
es i m e e s P. M e 1 n i k, ke 11 (
„selgitus''r teeb aga kogu asjj
veelgi segasemaks.
ETA märgib oma artikli sissei
juhatuses, et laialdase avalikusJ
tamise tingimustes on sedi
teemat korduvalt ajakirjandu­ses,
raadios ja televisioonis kä­sitanud
teadlased, kii-janikudj
ajakirjanikud ja to()tmis.juhid.
kusjuures igaüks on välja
öelnud oma arvamise. P.|
Melnik oma intervjuu alguses
mainib^ et fosforiidiküsimust
arutati Eesti NSV Ülemnõukogi
Presüdiumi ja Eestimaa Kom­munistliku
Partei keskkomitei
büroo istungeil. Nendel koosole-kutei
rõhutati, et kaevandusi
projekteerimist ei tohi alustadi
enne kui on tehtud usaldusväär­ne
prognoos kõigi keskkon-namuüdatuste
kohta. Eesti NSVl
Ülemnõukogu otsusega käesole­va
aasta 29. maist tehtil
Ministrite Nõukogule ülesan-|
deks jätkata Rakvere (Kabala)!
fosf0rüdileiukohaga seotud!
kompleksuurimuste korralda­mist
. Praegu ei ole P, Melnikü
andmetel Kabalas ega Toolselj
loodud võimalusi nende nõuetel
täitmiseks.
Kui ajakirjanik esimeh(
asetäitjalt päris, kas sellega võil
praeguseV etapil fosforiidiküsi]
must lahendatuks pidada, isii<
vastas P. Melnik tõrjuvalt, etl
Eesti Ministrite Nõukogu (s.t.
valitsus) ei kooskõlastanud NSV
Liidu Mineraalväetistootmise
ministeeriumi ettepanekuid
nende kahe leiukoha hõlvamise
kohta ja soovitas Toöisel ja Rak­veres
kavandatud ehitus- ja
montaazhitööd neist välja jätta.
Peale selle tehti ettepanek, Eesti
kirdeosa fosforiidi- ja põlev­kivibasseini
täiendavalt teadus-1
likult uurida.
Kuid milline OÜ üleliidulistel
organite — see tähendab Mosk­va
vastus nendele seisukohtade­le?
P. Melnik seletas, et N.
Liidu Riiklikus Plaanikomitees
25. augustil toimunud nõupida­misel
olevat vastu võetud eest­laste
ettepanek. Rakvere kae­vandust
sel sajandil mitte käiku
lasta. Kuna räägitakse ainult
Rakverest, siis võib järeldada,
et Toolsel alustatakse kaevami­sega.
Jutuajamist jätkates muu­tuvad
P. Melniku seletused eba-loogilisteks
ja raskelt mõisteta­vaiks,
kuna ta väidab, et Eesti
valitsus jääb oma endisele seisu­kohale,
mis on kooskõlastatud
ka N. Liidu Mineraalväetistoot-l
mise Ministeeriumiga.
Eestlasele jääb mõistmatuks,
kuidas Eesti valitsus saab jääda |
Töolse ja Rakvere kaevanduste
käiku laskmise küsimuses oma
endisele eitavale seisukohale
,,kooskõlastades" sealjuures
oma otsuse Moskva otsusega,
mis. nõustub ainult Rakvere
kaevanduse rajamise pikenda­misega
12 aasta võrra.
Sellest segasest jutuajamisest
võib järeldada, et Moskva ei
arvesta Eesti keskkonna säilita­misel
Eesti valitsuse seisukohta­dega,
vaid käitub koloniaalvõi­muna
täpselt nii nagu ta soovib.
Tulemuseks on, et Kremlis ei